Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tanel Brandmeister Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2021 otsus osas, millega rahuldati X hagi Y vastu ja mõisteti Y-lt välja X kasuks kahjuhüvitis 8519,36 eurot, viivis 131,20 eurot ning viivis põhinõudelt alates 4. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas Pärnu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2021 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata X hagi Y vastu kahjuhüvitise 199 euro ja viivise 29,20 euro nõudes.
3.Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-3614 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 8. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis 8718,38 eurot ja viivis 160,40 eurot ning viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 4. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. veebruaril 2012 tähtajatu eluruumi (korteri) XXX üürilepingu. Hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 21. oktoobril 2019. Poolte vahel sõlmiti kompromiss, mille kinnitas Pärnu Maakohus 3. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-18330, mille kohaselt kostja pidi vabastama korteri hiljemalt 3. oktoobril 2020. Kostja vabastas korteri 2. oktoobril 2020, jättes korterivõtmed naaberkorteri omanike kätte. Hageja sai ligipääsu korterile 3. oktoobril 2020 ning tuvastas, et korteris on kahjustused, mida ei saa pidada harilikuks kulumiseks. Ruumide uksepaled ja seinad olid kostja loomad ära rikkunud nii kraapimise kui ka väljaheidetega, põrandatel olid niiskuskahjustused, aknad ja aknalauad hallitasid, mööbel oli tugevalt määrdunud või kasutuskõlbmatu. Korter haises loomsete väljaheidete järgi. Hageja võttis pakkumised korteri seisukorra taastamiseks selliseks nagu see oli enne lepingu sõlmimist arvestades loomulikku kulumist. Hageja pöördus esindaja vahendusel kostja poole tuues välja puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit, paludes kahju hüvitada kõige odavama hinnapakkumise järgi. Kostja hageja pöördumisetele ei vastanud. Remonttööde teostamine maksis 7550 eurot ja korteri taastamiseks soetatud materjalid maksid 1168,38 eurot. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates
10.augustist 2020, kui hageja pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada tekitatud kahju. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Pooled olid kokku leppinud, et neil ei ole teineteise vastu pretensioone ning nad ei esita teineteise vastu üürilepingust tulenevalt rohkem nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et näidatud kulutused on seotud vaidlusaluse korteriga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on korterit kaheksa-aastase hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ja sellega tekitanud hagejale kahju. Kostja tasus üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 199 eurot, mis tuleb hageja nõutavast summast maha arvata. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus mõistis 21. oktoobri 2021 otsusega kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 8519,36 eurot, viivise 131,20 eurot ning viivise põhinõudelt 8519,36 eurot alates
4.märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis kostja menetluskuludest 97,59% hageja kanda ja kostja menetluskuludest 2,41% kostja kanda. Menetluskulude tasaarvestuse
2-21-3614 tulemusena mõistis maakohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 2250,70 eurot ja viivise.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud
1.veebruaril 2012 tähtajatu üürileping, mille esemeks oli eluruum aadressil XXX. Vaidlust ei ole, et hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles 21. oktoobril 2019 ning kostja vabastas üüritud eluruumi 3. oktoobril 2020 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 3. septembril 2020).
7.Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 3. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-1918330 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt kostja kohustus vabastama üüripinna asukohaga XXX hiljemalt 3. oktoobril 2020 ja pooled loobusid oma nõuetest teineteise vastu.
8.Maakohus veendus, et pooled said 3. septembri 2020 kompromissi sõlmides ühtmoodi aru, et nad loobuvad teineteise vastu ainult kompromissi sõlmimise hetkeks esitatud nõuetest. Kohtulikust kompromissist nähtub sõnaselgelt, et pooled leppisid kokku selles, et nad loobuvad olemasolevatest nõuetest teineteise vastu. Seega ei leppinud pooled kohtulikus kompromissis kokku, et nad loobuvad üürilepinguga seotud tulevikus tekkivatest nõuetest teineteise vastu.
9.Üürilepingu sõlmimisel koostatud eluruumi üleandmisakti ja fotodega luges maakohus tuvastatuks, et eluruumi seisukord üleandmisel 1. veebruaril 2012 oli hea, eluruum oli kasutuskõlblik, sh niiskuskahjustuste kohta andmeid ei olnud. Seega on hageja tõendanud, et seisuga 1. veebruaril 2012 üürile antavas eluruumis puudusid igasugused niiskuskahjustused. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
10.Eluruumi olukord on fikseeritud 3. oktoobri 2020 seisuga fotode, video ja ülevaatusaktiga, millega on tõendamist leidnud, et eluruumile olid tekkinud kostja valduses olemise aja jooksul järgmised kahjustused: loomad olid ära rikkunud ruumide uksepaled; loomad olid seinad ära rikkunud nii kraapimise kui ka väljaheidetega; seinad olid soditud; tapeet oli maha kistud; põrandatel olid niiskuse kahjustused; aknad ja aknalauad hallitasid; mööbel oli kas tugevalt määrdunud või kasutuskõlbmatu; loomade poolt täis urineeritud seinte tõttu haises terve korter. Need kahjustused eluruumil on üle hariliku kulumise määra, mis võiks tekkida eluruumi kaheksa-aastase hariliku kasutamise järel.
11.Kuna seisuga 1. veebruar 2012 ei olnud korteril 3. oktoobri 2020 kahjustusi, siis said need kahjustused tekkida ajal, mil eluruum oli kostja valduses. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja tagastas eluruumi seisundis, mis ei vasta asja lepingujärgsele kasutusele. Eluruumi ei ole võimalik kasutada seisundis, mis fikseeriti 3. oktoobril 2020. Kostja, pidades eluruumis koduloomi, ei olnud piisavalt hoolas korteris puhtuse hoidmisel ega loomade üle järelevalve teostamisel, mille tagajärjel on eluruumi kahjustatud ulatuses, mida maakohus ei saanud pidada lepingujärgseks amortisatsiooniks. Kostja on rikkunud üürilepingu p 8.3, mis kohustas kostjat tagastama korter üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist.
12.Kostja ei ole tõendanud, et üüritud eluruumi kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud kostjast. Seega vastutab kostja üüritud eluruumile tekitatud kahjustuste eest.
13.Hageja on tõendanud, et üürile antud eluruumi kahustuste tuvastamise ja kõrvaldamisega on hageja kandud kahju kokku summas 8718,36 eurot. Hageja valis hinnapakkumiste seast välja Karet Viimistlus OÜ hinnapakkumise, mis oli tehtud pakkumistest kõige madalam.
2-21-3614 Hageja tasus Karet Viimistlus OÜ-le korteri remonditööde eest 7550 eurot. Hageja tasus ehitusmaterjali eest 1168,36 eurot. Maakohus leidis, et hageja esitatud kviitungitel märgitud materjalid olid korteril tuvastatud kahjude likvideerimiseks vajalikud. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
14.Kuna hageja pöördus kostja poole seoses hagejal tekkinud kahjuga kahel korral,
6.novembril 2020 ja 10. detsembril 2020, kuid kostja hageja pöördumistele ei reageerinud, siis on täidetud seaduses ettenähtud täiendava tähtaja määramise kohustus, et kostja oleks saanud ise puudused kõrvaldada.
15.Kostja on üürilepingu p 7.1 alusel tasunud hagejale 199 eurot, s.o ühe kuu üüritasu tagamaks lepingu kehtivuse ajal ja ühe kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kõigi lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete täitmist. Eluruumi üürilepingu p 7.2 kohaselt on üürileandjal õigus tagastada üürnikule deposiit ühe kuu möödumisel, arvates lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu varalisi nõudeid ja/või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Üürileandjal on õigus deposiidist maha arvestada üürniku võlgnevused ja üürileandja varale tekitatud kahju. Seega on hagejal õigus tagatisrahast maha arvestada kostja poolt hageja varale tekitatud kahju ja kostjalt tuleb välja mõista 8519,36 eurot (8718,36 – 199 eurot) hageja kasuks.
16.Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on andnud 10. detsembril 2020 kostjale kahju hüvitamiseks lõpptähtaja 28. detsember 2020, mistõttu saab viivise arvestamist alustada alates 29. detsembrist 2020 ning hagiavalduse esitamise seisuga 8. märts 2021 on viivise suuruseks 131,20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt seaduses sätestatud suuruses alates 9. märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Maakohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ja leidis, et on õiglane jätta hageja menetluskuludest 97,59% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 2,41% hageja kanda.
18.Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 2332 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 2275,80 eurot. Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 1041,40 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 25,10 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus hagi rahuldavas ja menetluskulusid kostja kanda jätvas osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Nõuete esitamine kostja vastu on tulenevalt poolte vahel sõlmitud kompromissist välistatud.
21.Pärnu Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-19-18330, mille esemeks oli kostja hagi hageja vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hageja vastuhagi kostja vastu üürilepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, hüvitiste väljamõistmiseks ja eluruumi vabastamiseks. Tsiviilasi lõppes pooltevahelise kompromissiga 3. septembril 2020. Kompromissi p 1.2 kohaselt loobuvad pooled oma nõuetest teineteise vastu. Hagi aluseks oli käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi aluseks olev üürileping ja selle ese. Kostja ei nõustu maakohtu tõlgendusega, et pooled leppisid üksnes kompromissi sõlmimise hetkeks tekkinud ja esitatud nõuetest loobumises ning pooled ei olnud kokku leppinud selles, et nad loobuvad ka
2-21-3614 tulevikus tekkivatest nõuetest. Pooled leppisid ühiselt kokku selles, et nad loobuvad tsiviilasjas nr 2-19-18330 vaidluse raames üksteise suhtes nõuetest. Pooled ei täpsustanud, kas nad loobuvad vaidlusvälistest nõuetest, s.o nendest, mis ei puudutanud vaidlust või vaidlusesisestest nõuetest. Seega on loogiline tõlgendada kompromissis kokkulepitut selliselt et pooled loobusid kõigist nõuetest, mis tulenevad või võivad tuleneda vaidlusalusest üürilepingust. Maakohus jättis tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud reegleid arvestamata ning oma siseveendumuse põhjendamata.
22.Hagejal tekkinud kahju on tõendamata. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid, et hageja kasutas eluruumi üleandmise akti juues fotosid, mis pärinesid 2011. aasta sügisel avaldatud korteri müügikuulutusest, mitte 1. veebruaril 2012 üürilepingu sõlmimise ajal tehtud fotodest, mida ei eksisteerigi, ega sellest, et 2012 eluruumi üleandmisaktis on korteri seisukorraks märgitud „hea“, mistõttu ei olnud korter „väga heas“ seisukorras. Kuna puuduvad igasugused viited põranda, akende ja tapeeditaguste seisukorra kohta, siis ei ole tõsikindlalt fikseeritud, milline oli korteri seisukord 1. veebruaril 2012, kui korter kostjale üle anti. Samuti pole peale korteri vabastamist alates 3. oktoobrist 2020 teostatud ekspertiisi, et hinnata kostja tekitatud kahju suurust. Maakohus jättis täielikult käsitlemata ja hindamata kostja vastuväited tekitatud kahju suuruse kohta. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hagi rahuldati kostja vastu kahjuhüvitise 8519,36 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium märgib, et kuigi kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, siis ei ole ringkonnakohus kostja taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
25.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu kahjuhüvitise 199 euro ja viivise 29,20 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
26.Hageja esitas üürilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise (puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste) ja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üürilepingu p 8.3, mille kohaselt pidi kostja tagastama korteri üleandmisevastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis, arvestades normaalset kulumist, mistõttu on hagejal tekkinud kahju 8718,38 eurot. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud.
27.Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada 8519,36 euro ulatuses. Maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud 1. veebruaril 2012 sõlmitud üürilepingu p 8.3,
2-21-3614 tagastades hagejale 3. oktoobriks 2020 eluruumi, mis oli kahjustatud üle hariliku kulumise määra, millega on põhjustanud hagejale kahju 8718,38 eurot. Kõik kostja vastuväited on otsitud ja paljasõnalised, ühtegi tõendit kostja oma väidete kinnitamiseks esitanud ei ole.
28.Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise ning seetõttu on jäänud asjas olulised asjaolud välja selgitamata. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise (TsMS § 329 lg 3, § 351 lg-d 1 ja 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4).
29.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
30.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
31.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • • • • • •
võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
32.Hageja tõi esile, et kostja on hagejale tagastanud eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, sest ruumide uksepaled ja seinad on loomade poolt rikutud, põrandatel on niiskuse kahjustused, aknad ja aknalauad hallitavad, kogu mööbel on kas tugevalt määrdunud või kasutuskõlbmatu ning terve korter haises loomsete väljaheidete järgi. Hagejal
2-21-3614 on tekkinud korteri kahjustuste likvideerimisega seoses kahju 8718,38 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, et tema ei ole hagejale tekitanud kahju. 9. juuni 2021 kohtuistungil selgitas maakohus pooltele, et hageja on oma nõuet tõendanud ning kui kostja soovib hageja nõudele vastu vaielda, siis peab kostja esitama tõendid selle kohta, et hagejal nõuet ei ole. Vastuseks kostja 1. septembri 2021 taotlusele selgitada tõendamiskoormist, et kostja ei pea tõendama oma väiteid enne, kui hageja pole tõendanud kahju tekkimist ega kahju suurust, kordas maakohus
9.septembri 2021 kohtuistungil oma seisukohta, et hageja on oma nõuet piisavalt tõendanud ja hageja rohkem midagi esitama ei pea, mistõttu on kostja ise jätnud kasutamata võimaluse esitada tõendeid kohtu määratud tähtajaks.
33.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid kahjuhüvitise nõudele enne, kui ei ole selge, millest hageja kahju hüvitamise nõue koosneb. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Hageja peab näitama, millest tema kahju hüvitamise nõue koosneb, et kostjal oleks võimalik sellele esitada vastuväiteid ja tõendeid (vt Riigikohtu 10. juuni 2015 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 17).
34.Hagiavalduse kohaselt hindas Karet Viimistlus OÜ hagejal tekkinud kahju eluruumi kahjustuste, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, likvideerimiseks 9195 eurot. Hageja tasus Karet Viimistlus OÜ-le 7550 eurot remonditööde eest, mida hageja soovib tõendada hagiavaldusele esitatud arvega, ja 1168,38 eurot materjalide eest, mida hageja soovib tõendada hagiavaldusele lisatud tšekkidega. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud väiteid, missuguseid konkreetseid remonditöid ja milliste eluruumide või eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks hageja tegi, missuguseid materjale ja millises ulatuses ning missuguse maksumusega hageja kasutas, et tuvastada, kas need kulutused sellises suuruses on olnud vajalikud eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks (ruumide rikutud uksepalede ja seinte, põrandate niiskuskahjustuste, akende ja aknalaudade hallituse, määrdunud mööbli ja haisu kõrvaldamiseks), ja mida ei saanud pidada normaalseks kulumiseks. Hagiavaldusest ei selgu kuidas on hagejal tekkinud kahju eluruumi kahjustuste kõrvaldamiseks 8718,38 eurot põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega tagastada eluruum seisundis, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks. Samuti ei nähtu, kas hagejal tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav lepingu sõlmimise ajal. Kostja vastuväidetele vastuseks on hageja märkinud, et hagiavalduse lisade põhjal on näha, mis tööd on eluruumis vajalikud ja seetõttu saab tuletada, mis materjalid olid vajalikud. Samuti olevat võimalik tšekkide põhjal hinnata, mis tooteid on ostetud ning kas need konkreetsed tooted on korterisse paigaldatud, näiteks põrandaliistud ja parkett, tapeet ja muud materjalid. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja esitatud tõendid on piisavad hageja nõude tõendamiseks, sest hageja ei ole hagiavalduses esitanud kahju suuruse kohta muud väidet, kui et tema kahjuks on 8718,38 eurot. Kostja ega kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid hageja peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui kostja asjaolu vaidlustab, siis peab hageja välja tooma millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt Riigikohtu 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 17). Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et üldsõnalised viited hinnapakkumistele või tšekid ehitusmaterjalide ostuks ei pruugi olla piisavad, et tuvastada, millised konkreetsed tööd eluruumil olevate kahjustuste kõrvaldamiseks on tehtud.
35.Olukorras, kus maakohus on juba eelmenetluses öelnud, et hagejal tekkinud kahju on tõendatud, kuid maakohus on jätnud välja selgitamata asjaolud missugune kahju ja missuguses ulatuses on hagejal tekkinud seoses kostja kohustuse rikkumisega, ei saanud maakohus kohustada kostjat esitama tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Maakohus oleks pidanud selgitama hagejale, millised olulised asjaolud kahjuhüvitise nõude rahuldamise eelduseks peab
2-21-3614 hageja hagiavalduses esile tooma, et siis välja selgitada millistele tõenditele hageja hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tugineb. Alles seejärel, kui hageja on esitanud hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks tõendid, et tema kahju 8718,38 eurot võis tekkida kostja lepingu rikkumise tagajärjel, peab kostja tõendama oma vastuväiteid, et tema ei ole hagejale kahju tekitanud. Seetõttu ei saanud maakohus kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kuna maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise, siis on võimalik, et need maakohtu olulised rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Apellatsiooniastmes esmakordselt asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Sellises olukorras tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluses staadiumis.
36.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbi vaatamiseks apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitaud asjaoludest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse kõiki väiteid. Apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud ja tõendid on võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).
37.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada tõendamiskoormise jaotust ja anda pooltele võimalus esitada soovi korral täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Menetluskulude jaotus
38.Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, siis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
39.Kuna ringkonnkohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.