KRISKE OÜ hagi Viilhall OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 114 873,81 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: KRISKE OÜ (registrikood lepinguline esindaja Reet Vokk;
11399086),
Kostja: Viilhall OÜ (registrikood lepinguline esindaja Erki Casar.
12751545),
29.08.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata KRISKE OÜ hagi Viilhall OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses KRISKE OÜ kanda.
3.Kohus määrab Viilhall OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.KRISKE OÜ (hageja) esitas 30.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Viilhall OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 01.10.2020 määrusega edastas Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-20-14303 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. 16.10.2020 täpsustas hageja hagi. 30.10.2020 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.03.2019 ehituse- ja projekteerimise töövõtulepingu nr 02-2019. Lepingu punktis 2.1. kohustus kostja töövõtjana teostama J külas asuvale kinnistule „xxx” viilhalli-masinaruumi hoone konstruktiivse projekti ja ehitustööd. Vastavalt lepingu pile 2.3. kuulusid töövõttu kõik p-is 2.1. nimetatud hinnapakkumises loetletud tööd, sealjuures hangib töövõtja vajalikud materjalid, mehhanismid ja seadmed ning vormistab tööde üleandmisel tellijale täitedokumentatsiooni. Vastavalt lepingu p-ile 2.5. kohustus töövõtja viima hoone sellisesse staadiumisse, et oleks võimalik taotleda kasutusluba. Kostja teostas ehitustööd 2019. aasta kevadel ja suvel ning septembri alguses allkirjastati 13.08.2019 kuupäeva kandev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. 12.03.2020 koostas riiklikult tunnustatud ekspert (8. taseme ehitusinsener) E E ehitise erakorralise auditi, milles asjatundja on välja toonud puudused kostja töös (vt lk nr 4): (i) puuduvad suitsuärastusluugid; (ii) katusel puudub aluskate, mille tõttu on lagi pidevalt kondentsveest märg ning katus ei ole vettpidav; (iii) Croovid on paigaldatud lapiti, mille tõttu on tekkinud läbivajumised ca 50 mm (lisaks on paigaldatud valed roovid projektijärgsete Z-roovide asemel); (iv) ei ole kasutatud tihendeid; (v) plekkide ülekatted ei ole kohakuti ja/või ei ole piisavad; (vi) hoone katusehari lainetab, soodustab lume sisse tuiskamist harjapleki ja katusepleki vahelt, katusel puuduvad tihendid; (vii) plekkidesse on puuritud kruvisid kohtadesse, kus puudub taga roov ning aukude servad roostetavad; (viii) plekkide ülekatted ei ole kinnitatud piisavalt (paigaldusjuhendit pole järgitud piisavalt); (ix) sokli ümbruses pinnas tihendamata, puudub pandus kaldega hoonest eemale ja mille tõttu pääseb vesi sokli ja põranda alla; (x) valgusriba profiilid ei vasta projektis ette nähtule; (xi) otsaseinad pole loodis; (xii) profiilplekina on kasutatud ebaõige läbimõõduga kattematerjali (0,50 mm asemel 0,45 mm); (xiii) valgusriba ülekatted omavahel kinnitamata; (xiv) uste kohal puuduvad veeninad ja vesi jookseb nurgaplekkide taha; (xv) puudub sokliplekk; (xvi) osadel seinaplekkidel on mõlgid; (xvii) hoone ühte otsa tekib vihmaga põrandale vesi (st vesi lekib hoonesse); (xviii) ehitusprojekt on puudulik, hoone ümber ei ole projekteeritud pandust ja katuse alla ei ole ette nähtud aluskatet. Kostja töös esinevad olulised puudused, st teostatud ja tellijale üle antud töö ei vasta lepingutingimustele ega vähemalt keskmisele ehitusstandardile. Hageja on kostjat tööde mittevastavusest lepingule teavitanud viivitamatult nende teadasaamisel ning neid puudusi kirjeldanud, kuid kostja on mittevastavuste parandamisest keeldunud, tunnistamata puuduste olemasolu. Kostja on nõustunud väiksemate mittevastavuste parandamisega (tühjade kruviaukude parandamine, roovist mööda lastud kruvide eemaldamine ja avade parandamine, valguspaneelide ülekatete kinnitamine), kuid selline parandamine ei ole vajalik, arvestades et töö parandamise käigus tuleb seinaplekid, seinaroovitis, katuseplekk ning valguspaneelid, mille parandamisega kostja nõus on, tervikuna välja vahetada. Vastavalt ehitusinseneri- riiklikult tunnustatud eksperdi I P kalkulatsioonile moodustavad mittevastavuste parandamise kulud 104 457,60 eurot (koos km-ga). See kulu lähtub eeldusest, et töö tuleb viia lepingu tingimusele vastavaks selliselt, et hoone eeldatav kasutusiga peab olema sama pikk, kui olnuks lepingu kohase täitmisega püstitatav ehitis. Hageja on ühe mittevastavuse kostja töös juba kõrvaldanud. Kuna kostja poolt paigaldatud
kahes tõstukukses ei olnud käiguuksi, keeldus Päästeamet mittevastavuse tõttu hoonele kasutusloa andmiseks vajaliku kooskõlastuse andmisest. Kuna kostja keeldus mittevastavuse parandamisest (ei tunnistanud käiguuste paigaldamata jätmist puudusena), oli hageja sunnitud puuduse ise kõrvaldama. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VÕS § 646 lg 5 nõuab hageja kostjalt lisaks lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele ka mittevastava töö parandamise mõistlike kulude hüvitamist summas 1907,04 eurot. Kokku moodustavad hageja põhinõuded 106 364,64 eurot (104 457,60 + 1907,04). Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 106 364,64 eurot ning TsMS § 367 alusel viivised põhinõudelt (106 364,64 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja on täitnud hageja sõlmitud lepinguga võetud kohustused ning vastupidist hageja tõendanud ei ole. Kostja kohustuseks oli teostada tööd vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele. Suitsuärastusluukide paigaldus ei olnud kostja kohustuseks. Poolte vahel 23.03.2019 allkirjastatud lepingu lisas oli joonis, mille lahutamatuks osaks oli eskiis. Selle põhjal mindi lepingusse ja selle põhjal tehti ka hoone ehituskonstruktsioonide tööprojekt. Päästeamet andis kooskõlastuse kostja poolt teostatud lahendusele. Antud juhul on aga oluline arvestada, mis otstarbeks hoone ehitati ja mis otstarbeks hageja hoonet kasutab. Hoone on ehitatud ja projekteeritud viilhall-masinahoiuruumiks, et hoiustada seal põllumajandusmasinaid, mitte küttepuude ladustamiseks. Kondensaatvee tekkimine kütmata hoone katusepinnale on loomulik, sest muutub hoone sisene ja väline temperatuur. Hoone üleandmisest on möödas rohkem kui 12 kuud ning kui need mõlgid seinaplekkidel oleks põhjustanud kostja, siis oleks pidanud hageja neid ammu märkama. Lähtudes VÕS 646 lg 5 eeldab kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine, et hageja on andnud kostjale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja seda teinud ei ole. Hageja poolt edastatud ehitise auditi aruandega ei andud hageja kostjale mõistlikku tähtaega. Kostja esitas 27.03.2020 hagejale oma seisukoha, mh teavitas, et on nõus osad puudused vajaduse korral kõrvaldama. Hageja kostja vastusele ei vastanud, vaid pöördus kohe hagiga kohtusse. Tööd anti üle 2019. aasta septembris. Puudustest teavitas hageja kostjat alles 13.03.2020, kui esitas ehitise aruande, mis on siis ca 7 kuud peale tööde vastuvõtmist. Kostja leiab, et kui tuvastatakse hagis märgitud puuduste esinemine, siis arvestades nende sisu, oleks kostja pidanud nendest teavitama oluliselt varem. Hageja kasutas omanikujärelevalve teenuse osutajana R S (S), kellel kindlasti on olemas vajalikud teadmised, et teostatud tööd üle vaadata. Hageja ei ole ka tõendanud, et hoonet ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja on märkinud, et vajalik on olemasoleva tõstukukse vahetus uue vastu, mida ei tõenda ükski tõend. Torpedo poolt koostatud projektis on üheselt märgitud (XIII-VI evakuatsiooniteed ja pääsud), et projekteeritud hoones hakkab tööle umbes 3 inimest ja evakuatsiooniteed on lahendatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele. Menetluse käik
3.20.04.2021 kohtunõudega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, muuhulgas selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja kvalifitseeris nõuete õiguslikud alused. Juhindudes TsMS § 329 lg 4 sätestatust määras kohus tähtaja kuni 30.04.2021 pooltele täiendavate seisukohtade ning tõendite esitamiseks, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi. Pooled täitsid kohtunõude kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.
4.09.09.2021 määrusega määras kohus lõpetada eelmenetluse 27.09.2021.
5.12.01.2022 määrusega rahuldas kohus KRISKE OÜ 27.09.2021 (täiendatud 01.11.2021) ja Viilhall OÜ 27.09.2021 (täiendatud 28.10.2021) taotlused ja määras viia tsiviilasjas nr 2-20-14303 läbi ehitustehnilise ekspertiisi. Kohus tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile T S (S).
6.23.03.2022 edastati kohtule ekspertiisiakt.
7.29.08.2022 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära riiklikult tunnustatud eksperdi T Si. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldada. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 07.10.2022 e-toimiku ja kohtukantselei kaudu. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).
10.Hageja esitas kohtule 30.10.2020 hagiavalduse tervikteksti, mille kohus võtab asja lahendamisel aluseks. Eeltoodut selgitas kohus pooltele ka 29.08.2022 toimunud kohtuistungil. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.03.2019 ehituse- ja projekteerimise töövõtulepingu nr 02-2019 (kd I, tl 6a-6q; kd I, tl 31-33, pöördel). Lepingu punktis 2.1. kohustus kostja töövõtjana teostama J külas asuvale kinnistule „xxx” viilhalli-masinaruumi hoone konstruktiivse projekti ja ehitustööd. Kostja teostas ehitustööd 2019. aasta kevadel ja suvel ning septembri alguses allkirjastati 13.08.2019 kuupäeva kandev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (kd I, tl 44, pöördel). Kostja töös esinevad olulised puudused, st teostatud ja tellijale üle antud töö ei vasta lepingutingimustele ega vähemalt keskmisele ehitusstandardile. Hageja on kostjat tööde mittevastavusest lepingule teavitanud viivitamatult nende teadasaamisel ning neid puudusi kirjeldanud, kuid kostja on mittevastavuste parandamisest keeldunud, tunnistamata puuduste olemasolu. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 104 457,60 eurot ja mittevastava töö parandamise mõistlike kulude hüvitamist summas 1907,04 eurot ning edasiulatuvat viivist.
11.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus töövõtulepingust nr 02-2019 kokkulepitud kohustuste rikkumisest tulenevates nõuetes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib esitatud nõuete
õiguslikuks aluseks olla VÕS § 115 lg-d 2-3, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 135 lg 1 ja VÕS § 646 lg
5.Viiviste nõudeõiguse aluseks on VÕS § 113 lg 1 teine lause ja TsMS § 367.
12.Pooled vaidlevad selle üle, millise projekti alusel ehitada tuli. Kostja on selgitanud, et OÜ T P ei olnud alusdokumendiks, millele kostja oleks saanud tugineda, sest selle oli koostanud isik, kellel puudub õigus vastava projekti koostamiseks. Antud projekt oli aluseks üksnes hoone välismõõtude arvestamisel. Projekteerimise ja tööde teostamise aluseks oli kliendile 21.06.2019 esitatud eskiis (kd II, tl 12-30; kd II, tl 31), mille alusel ka konstruktsiooni osad projekteeriti. Sama eskiis on poolte vahel sõlmitud lepingu lisa. Samuti lähtus hageja juhistest ja kokkuleppest, mis lepiti kokku tööde teostamise käigus ja mis lähtusid kostja poolt koostatud tööjoonistest. Täiendavalt on kostja esile toonud, et kõige olulisemaks aluseks oli C OÜ poolt koostatud tööprojekt (kd II, tl 40-52). Kohus märgib, et pooled on lepingu punktis 2.7.2. kokku leppinud, et lepingu oluliseks osaks on arhitektuurne põhiprojekt, mis on koostatud T P OÜ poolt (kd I, tl 6a; kd I, tl 31). Antud projekt on 21.03.2019 sõlmitud töövõtulepingu lisaks, mis on allkirjastatud kostja (seaduslik esindaja M M) poolt 22.03.2019 ja hageja (seaduslik esindaja K K) poolt 23.03.2019 (kd I, tl 6r). Kohus leiab, et pooled on lepingu sõlmimisel eraldi kokku leppinud, et selle projekti näol on tegemist olulise lepingulise lisaga ja lisanud selle lepingu dokumentatsiooni hulka. Tegemist oli projektiga, mida kostja pidi tööde teostamisel arvesse võtma. Lisaks nähtub T P OÜ seletuskirjast, et ehitusprojekt vastab Eesti Vabariigi Ehitusseadustikule, majandus- ja kommunikatsiooni-ministri (MKM) poolt vastu võetud 17.07.2015 määrusele nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“, MTM määrusele nr. 57 01.07.2015- „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ ja Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 27.10.2004 määrusele nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. EVS 812-4:2011 „Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“, MTM 03.06.2015 määrusest nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Katuse ehituse ja katusekattematerjalide paigaldusel järgida Standardit EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2- metallkatused“ (kd I, tl 6i; kd I, tl 35). Täiendavalt on riiklikult tunnustatud ekspert oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 16) esile toonud, et T P oleks saanud olla ehitise ekspertiisi teostamise aluseks, sest tegemist on ehitusloa aluseks oleva projektiga ja see projekt peab olema aluseks tööprojekti koostamiseks. Kohus märgib, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et ehitamisel tuleb kostjal aluseks võtta C OÜ tööprojekt. Kostja poolt esitatud kirjavahetus perioodil 20.11.2019-22.11.2019 (kd II, tl 53) kohtu hinnangul seda ei tõenda.
13.Antud juhul on poolte vahel vaidlus ka asjaolus, kas kostja on täitnud töövõtulepingu p 2.3. järgse kohustuse teostada J külas asuvale kinnistule „xxx” viilhalli-masinaruumi hoone konstruktiivse projekti ja ehitustööd vastavalt lepingus sätestatud kokkuleppele. Eeltoodud lepingu p 2.3. sätestab, et töövõttu kuuluvad kõik punktis 2.1 nimetatud hinnapakkumises loetletud tööd, sealjuures töövõtja hangib vajalikud materjalid, mehhanismid ja seadmed ning vormistab tööde üleandmiseks tellijale täitedokumentatsiooni. Tulenevalt lepingu p-ist 2.7. olid töö teostamise aluseks hinnapakkumine nr 19-0319-1 (kd I, tl 43, pöördel) ja T P OÜ poolt koostatud arhitektuurne põhiprojekt (töö nr 130/1701) (kd I, tl 34-42, pöördel). Vastavalt lepingu p-ile 2.5. kohustus töövõtja viima hoone sellisesse staadiumisse, et oleks võimalik taotleda kasutusluba. Kostja teostas ehitustööd 2019. aasta kevadel ja suvel ning septembri alguses allkirjastati 13.08.2019 kuupäeva kandev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Vastavalt lepingu p-ile 7.1. kohustus töövõtja teostama kõik lepingus ettenähtud tööd nii tehniliselt kui organisatoorselt professionaalselt, vastavuses ehitusnormide ja hea ehitustavaga. Vastavalt lepingu p-ile 7.9. kohustus töövõtja lepingu täitmise käigus vältima kahju tekitamist tellijale
ning lepingu p-iga 7.10. kohustus töövõtja tagama, et töö vastaks selle valmimisel kõigile lepingust või kehtivast õigusaktist tulenevatele nõuetele. Kuigi hageja on märkinud T P OÜ poolt koostatud arhitektuurse põhiprojekti osas, et töö number on 130/1701, on hageja täiendavalt selgitanud, et õige number põhiprojektil on 130/1709 ja tegemist oli ilmselt trükiveaga. Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt esile toodud puuduseid, mille tõttu on hagejale kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Praegusel juhul tuleneb hagejale väidetavalt tekkinud kahju sellest, et kostja poolt teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele (tehtud tööl ei ole kokkulepitud omadusi). Hageja on seisukohal, et hagejal tuleb vastavad tööd uuesti teha. Eeltoodust tulenevalt nõuab ta kostjalt kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 alusel saab nõuda töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevate kulutuste hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13,
02.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Kostja vastutuse hindamiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 642 lg-te 1 ja 3 järgi on vaja hinnata, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule, samuti töö sobivust tellija avaldatud viilhalli masinaruumi otstarbeks. Hageja on hagis esile toonud ja tõendab erinevaid puuduseid kostja tehtud töödes asjatundja, kes on ühtlasi riiklikult tunnustatud ekspert, E E (E) poolt 12.03.2020 koostatud ehitise erakorralise auditiga (kd I, tl 45-54, pöördel). Kostja on selgitanud, et E E audit on vale ning ei saa olla asjakohaseks tõendiks, sest alusdokument, millest lähtutakse, on vale. Töid ei saa hinnata aluseks võttes OÜ T P koostatud arhitektuurset projekti. Mis puudutab poolte seisukohti selles osas, et millisest alusdokumendist tuli lähtuda, siis kohus on käesoleva otsuse punktis 12 leidnud, et kostja pidi tööde teostamisel lähtuma T P OÜ projektist. Täiendavalt on kostja selgitanud, et ehitisauditis on märgitud kaks isikut kui tellija tehnilised konsultandid: M N ja H N. Antud isikutel puudub Kutseregistri andmetel igasugune tõendatud ehituslik oskusteave vms. xxx M N on märgitud kui M-F OÜ esindajaks. Tänaseks Krediidiinfo alusel on ettevõte vahetanud ärinime ja selleks on N OÜ, mille põhitegevuseks on „Mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine“ (kd II, tl 75-76, pöördel). Kostja vastuväited hageja poolt märgitud puudustele põhinevad E OÜ arvamusele (kd I, tl 136145; tõlked- kd II, tl 32-39; kd II, tl 68-70). Hageja on seisukohal, et kuivõrd E OÜ nimel vastuse vormistanud J-E P ei ole asjatundja, ei ole tegemist asjatundja arvamusega. Kostja on
hageja eeltoodud väidete osas selgitanud ja esitanud majandustegevuse registri väljavõtte (kd I, tl 133; kd II, tl 96, pöördel), mis tõendab, et tegemist on ettevõttega, kes on pädev andma ehituslikes küsimustes asjakohast seisukohta ja ettevõtte juhatuse liikme J-E P kvalifikatsiooni tõendavad tõendid (kd II, tl 97-101), mis samuti tõendavad, et kostja poolt esitatud vastuväited põhinevad tõenditel, millised on esitatud asjatundja isiku poolt. Kuna hageja on seisukohal, et kostja on ehitustööd teostanud puudustega, mille tõttu on hagejale tekkinud kahju (tuginedes asjatundja E E arvamusele) ning kostja seevastu on seisukohal, et tema poolt ehitatud hoone vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale (tuginedes E OÜ arvamusele), nähtub eeltoodust, et poolte seisukohad puuduste osas, mille tõttu on hagejale tema hinnangul kahju tekkinud, on diametraalselt erinevad. 12.01.2022 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks, eesmärgiga selgitada välja, kas kostja on teostanud nõuetekohaselt 21.03.2019 ehituse- ja projekteerimise töövõtulepingus nr 02-2019 kokku lepitud J külas asuva kinnistu „xxx” viilhalli-masinaruumi hoone konstruktiivse projekti ja ehitustööd. Kohus selgitas eeltoodud määruses muuhulgas, et ekspertiis peab andma muuhulgas vastuse küsimusele, kas 12.03.2020 erakorralises auditis hageja poolt esile toodud kostja tööd vastavad keskmisele ehituskvaliteedile, ja edastas eksperdile küsimused. Kohus tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile T S. 23.03.2022 edastati kohtule ekspertiisiakt. Kohtu hinnangul tuleb hageja poolt esiletoodud puuduste hindamisel aluseks võtta riiklikult tunnustatud eksperdi T Si ekspertiisiakt, arvestades et poolte seisukohad hageja kahjunõude aluseks olevate puuduste osas on kardinaalselt erinevad. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi küsimuste vastuste leidmiseks töötas ekspert läbi toimikus olevad dokumendid ja teostas paikvaatluse 15.03.2022. Lisaks käis riiklikult tunnustatud ekspert T S esitatud ekspertiisiakti selgitamas 29.08.2022 toimunud kohtuistungil, vastates kohtuistungil hageja poolt kohtule eelnevalt kirjalikult esitatud küsimustele (26.05.2022 määrus). Kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi läbiviimist hageja taotlenud ei ole.
14.Asjatundja E E poolt 12.03.2020 koostatud ehitise erakorralises auditis on esile toodud puudused järgmiselt.
14.1.Hageja on selgitanud, et T P OÜ poolt koostatud arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja p-is xiii-viii ja xiii-x (kd I, tl 6k, pöördel; kd II, tl 37, pöördel) on välja toodud, et suitsueemaldus toimub hoone seintes olevate lükanduste ja PVC seina valguspaneelide kaudu, mis on avatavad hoobadega. Vastavalt projekti osaks olevale joonisele (kd I, tl 58, pöördel) tuli paigaldada hoone kummalegi küljele 4 suitsuärastusluuki mõõtmetega 2000 x 1000. Antud juhul ei ole kostja järginud projekti ega ehitusnorme ning on jätnud suitsuärastusluugid paigaldamata (kd I, tl 47; kd I, tl 54). Kostja vastuväite kohaselt ei olnud suitsuärastusluukide paigaldus kostja kohustuseks. Pooled leppisid kokku, et suitsueemaldus käib loomulikul teel, läbi hoone all ja ülaservas olevate õhuavade. Poolte vahel 23.03.2019 allkirjastatud lepingu lisas oli joonis, mille lahutamatuks osaks oli eskiis xxx.pdf (kd I, tl 6p). Selle põhjal mindi lepingusse ja selle põhjal tehti ka hoone ehituskonstruktsioonide osa tööprojekt. Asjatundja E OÜ arvamuse kohaselt oli suitsuärastusluukide paigaldamata jätmine kajastatud Viilhall OÜ poolt koostatud muudatusprojektis, mille alusel teostati ehitustöid. 05.02.2020 väljastatud kasutusloa nr 2012371/02471 menetluse üheks osaks oli ka piirkonna Päästeameti esindaja poolt läbi viidud hoone ülevaatus, mille käigus valminud hoone kinnitati Päästeameti esindaja poolt vastavalt hoone kasutusotstarbele (masinahoiuruum) esitatud nõuetele vastavaks.
Kohus märgib, et T P OÜ poolt koostatud arhitektuurse põhiprojekti seletuskirja p-is xiii-viii ja xiii-x (kd I, tl 6k, pöördel; kd II, tl 37, pöördel) järgi toimub suitsueemaldus hoone seintes olevate lükanduste ja PVC seina valguspaneelide kaudu, mis on avatavad hoobadega. Leping (p 2.2) näeb ette, et töö peab vastama lepingu lisaks olnud põhiprojektile. Põhiprojekt näeb selgesõnaliselt ette, et suitsueemaldus toimub valguspaneelide kaudu, mis on avatavad hoobadega ja põhiprojekti osaks oleval joonisel. Põhiprojekti osaks olev joonis, millelt nähtuvad suitsuärastusluugid, on põhiprojekti fail pealkirjaga „xxx .pdf“ (kd I, tl 6m; kd I, tl 40, pöördel). Kostja on oma vastuväites esile toonud asjaolu, et poolte vahel 23.09.2019 allkirjastatud lepingu lisas oli joonis, mille lahutamatuks lisaks oli eskiis (kd II, tl 31), selle põhjal mindi lepingusse ja koostati hoone ehituskonstruktsioonide tööprojekt. Eeltoodust nähtuvalt on pooled erineval arvamusel selles osas, millisest joonisest tuli lähtuda suitsuärastusluukide paigaldamisel. Riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 7 ja 18), et hoonele ei ole paigaldatud suitsuärastusluuke. Konstruktsioonide tööprojekt ei kirjelda suitsuluuke. Kuna hoonele on antud kastutusluba, siis pole arvatavasti Päästeamet pidanud vajalikuks suitsuluukide olemasolu. Hoone tõstanduste ülemine osa on sama kõrgel kui seintes olevad valguspaneelid, millesse olid suitsuluugid eelprojektis planeeritud ja seega piisab tõstandustest suitsueemaldamiseks. Suitsuluukide paigaldamine oleks nõudena põhjendatud, kui selle pärast ei saaks hoonele kasutusluba. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et suitsuärastusluukide paigaldamine/paigaldamata jätmine ei ole probleem, kuna Päästeameti heakskiidul on saadud kasutusluba. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejale kahju tekkimine suitsuärastusluukide paigaldamata jätmise tõttu. Hoonele on antud kasutusluba (kd I, tl 146, pöördel), mis viitab sellele, et hoone projekt- ja muu dokumentatsioon ei olnud oluliste puudustega. Lisaks nähtub kasutusloast endast, et ehitis vastab projektile ja õigusaktidega esitatud nõuetele. Päästeamet kooskõlastas kasutusloa 05.02.2020. Seega puudub vaidlus selle üle, et Päästeamet on lugenud hoone nõuetele vastavaks.
14.2.Hageja on esile toonud, et katusekatte alla ei ole paigaldatud aluskatet, mistõttu tilgub kogunenud kondensatsioonivesi laest alla (mh ehitises hoiustatud esemete peale) (kd I, tl 47; kd I, tl 50). T P OÜ arhitektuurse põhiprojekti seletuskirjas on muuhulgas välja toodud, et „Katuse ehituse ja katusekattematerjalide paigaldusel tuleb järgida Standardit EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2-metallkatused“ (kd I, tl 6i; kd I, tl 35). Kõnealuse standardi punkti
5.6.5.(kd I, tl 60-61, pöördel) kohaselt tuleb aluskatet kasutada kõigi köetavate ja mitteköetavate hoonete korral, kus on võimalik kondensatsioonivee teke. Täiendavalt on hageja selgitanud, et töövõtja on professionaalne ehitusettevõtja, kes (hoolsuskohustust piisavalt täites) peab olema suuteline hindama, kas aluskatte paigaldus on nõuetekohase töö saavutamiseks vajalik või mitte. Siinkohal ei pidanud hageja eraldi nö tellima aluskatte paigaldust, kuivõrd projektijärgne nõuetekohane töö nägi seda ette nagunii- olukorras, kus kondents tekib, tuleks aluskate paigaldada. Isegi kui hageja ei pidanud võimalikuks paigaldada aluskatet katusele, mis on alt avatud, oleks hoolikas ehitaja lahendanud kondensatsioonivee ärajuhtimise alternatiivsel viisil (näiteks variant, kus antikondensaatkangas- Dripstop- kleebitakse trapetsprofiili külge (alla) selle valmistamise ajal tehases, kd I, tl 62). Kostja vastuväite kohaselt ei ole pooled leppinud kokku aluskatte paigaldamises, seda ei näe ette ka projektdokumentatsioon ja seda põhjusel, et see ei ole antud hoone puhul vajalik. Lisaks märgib kostja, et hageja ei kasuta hoonet sihtotstarbeliselt (hoonet kasutatakse küttepuude ladustamiseks, kd I, tl kd I, tl 86-87), kondentsvee tekkimise eest on küttepuude ladustamise tõttu vastutav hageja ise (kondensaatveega on kaetud üksnes pinnad, millel hageja ladustab küttepuid, kd I, tl 88-90). Asjatundja E OÜ arvamuse (kd I, tl 143) kohaselt paigaldatakse aluskate üldjuhul kaitsmaks soojustust võimaliku kondenstvee eest. Aluskatted on deklareeritud
tuletundlikusele klass E, vastavalt standarditele EN 13501-1, EN 11925-2. Seega aluskatet ilma soojustuseta paigaldada antud hoonesse ei tohigi ning paigaldatuna ei oleks vastanud see hoonele esitatud tuleohutusnõuetele. Masinahoiuruumides mõningane kondentsvee tekkimine on lühiajaliselt lubatav, kuna puudub soojustus ning võimalik kondentsvee kogunemiskoht ongi teatud ilmastikuoludest tingituna katuse sisepinnas. Lisaks ei ole pooled lepingus viidanud eeltoodud standardile. Hageja omanikujärelevalve teenuse osutaja R S on märkinud, et piltidelt on näha, et viilhalli ei kasutata masinate hoiuruumina (kd I, tl 109-111). Kohus märgib, et tulenevalt lepingu p-ist 2.7. olid töö teostamise aluseks hinnapakkumine nr 19-0319-1 (kd I, tl 43, pöördel). Kuigi kostja kohustus oma tööde teostamisel järgima T P OÜ arhitektuurset põhiprojekti, ei järeldu vastava töö (aluskatte paigaldus) teostamise osas poolte kokkulepet eeltoodud hinnapakkumisest. Kuna pooled ei ole kokku leppinud aluskatte paigalduses, siis ei saa kostja poolt vastava töö tegemise kohtustust tuletada ka hageja poolt viidatud standardist (EVS 9202:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2-metallkatused“). Riiklikult tunnustatud ekspert on ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 6, 14, 16, 17 ja 18) märkinud, et märgade küttepuude ladustamine võimendab kordades kondensi teket hoones katuseplekil. Masinate hoiuruumi puhul ei ole selliseid niiskuskoormuseid, kui hetkel küttepuude korral. Kondensi tekkimine on kordades tõenäolisem, kuna hoonesse tuuakse palju niiskust. Hoone pole ka projekteeritud küttepuude laona, vaid masinatehoiu ruumiks. Aluskate on nõutud standardiga EVS 920-2. Samas ei ole ehitusloa projektis aluskatet nõutud ja aluskatte paigaldamine muudaks veidi hoone gabariite. Ehitusloale vastava ehituse oleks saanud teostada kondensi siduva värviga katuseplekiga. Aluskatte puhul ei oleks tilkumist sellises mahus, nagu täna seda toimub, aga mitmes kohas ei ole tilkumine seotud aluskatte puudumisega. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et tegemist on probleemiga (eksperdi hinnangul tulnuks kasutada kondesi siduva kattega plekki), aga lahendus vastab ehitusloa projektile, mida ei koostanud töövõtja. 29.08.2022 toimunud kohtuistungil selgitas riiklikult tunnustatud ekspert, et aluskatte puhul pleki tilkumist saab vältida, aga ei saa vältida terasroovide ja teraskonstruktsiooni tilkumist. Mõte on see, et kui on sellise konstruktsiooniga hoone, siis absoluutselt kuiva hoonet ei saa. Antud hoonel võib isegi juhtuda seda, et on põrandal 3-4 mm kondentsikiht. Mõte oli see, et on terasest külmhoone, milles on vältimatu kondentsi teke ka ilma aluskatteta, aga vähemas mahus. Kui küsimus on see, et kas antud plekkkattel saab vältida tilkumist, siis jah, aluskattega saab vältida plekk-katte tilkumist, aga see ei väldi kogu hoone tilkumist. Siin vaieldakse ühe ebamäärase asja üle, nagu aluskate. Tegelikkuses on tilkumise vältimiseks mooduseid veel võib-olla 7-8. Aluskatet sellise eelprojekti puhul ei saa sinna paigaldada, sellepärast et see ei vasta siis ehitusloa projektile. Seda aluskatte juttu selliselt rääkida, et see on standardiga nõutud, see on ühe lause kontekstist välja rebimine. Seda kondentsi probleemi saab lahendada mitmel teisel moel. Seda, et ta pidi panema, see on üldse väär hüpotees. Nüüd kui seda katust peaks ehitama, siis tuleks kasutada mingeid kondentsi siduvaid plekikihte, mitte ei pea panema sinna aluskatet. See mõte on see, et kui on ilma kondentsi tõkketa plekid, siis sinna tuleb panna aluskate, aga kuna on selline projekt, kus aluskatet panna ei saa, siis tuleb see lahendada teise tehnilise lahendusega. Seega nähtub riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusest, et vaidlusalusele hoonele ei saanud aluskatet paigaldada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejale kahju tekkimine katusekatte alla aluskatte paigaldamata jätmise tõttu.
14.3.Hageja on täiendavalt esile toonud, et vastavalt projektile kohustus kostja teostama hoone seina konstruktiivse lahenduse viisil, kus terasraamile paigaldatakse terasest Z-roov. Tegelikkuses on kostja paigaldanud C-roovi ning selle ebaõige paigaldamise tagajärjel on tekkinud läbivajumised ca 50 mm (kd I, tl 47; kd I, tl 51, pöördel). Mis puudutab 08.01.2019 K K kirja kostjale (kd I, tl 103), siis selles osas on hageja selgitanud, et tellija ei andnud kordagi
nõusolekut projekteerida (tööprojektina) ja ehitada ehitusnõuetele mittevastavat ehitist ning kirjas märgitud „suurem vahe“ ei tähenda aga tellija nõusolekut sellele, et töövõtja võib Z-roovi asemel paigaldada C-roovi. Hageja leiab, et väärad on E OÜ esindaja väited, et roovide samm ei ole puudus. Antud juhul omab olulist vahet, kas paigaldatud on Z-roov või C-roov. Sealjuures jääb täielikult arusaamatuks, millistele inseneri arvutustele on viidatud ja kus tootejuhendis on kajastatud roovide samm. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et on tekkinud läbivajumised ca 50 mm. Roovid on paigutatud lapiti, sest selliselt täidavad nad kõige paremini enda eesmärki- jagada tuulekoormus plekilt metallkarkassile. Kostja on 22.04.2020 kirjaga (kd I, tl 92) teavitanud hagejat, et kostja tellis C OÜ-lt konstruktsiooniosa projekti, milles on arvestatud Eestis projekteerimise hetkel kehtivate koormustega. Projektis muudetud samm sai hageja esindajaga varasemalt kooskõlastatud. Asjatundja E OÜ arvamuse kohaselt ei esitata masinahoiuruumide visuaalsele väljanägemisele kõrgendatud nõudeid. Võimalik läbipaine ei ole oluline puudus ning hoonet saab kasutada sihtotstarbeliselt. Roovide sammu valimisel ei ole lepingut rikutud (kd I, tl 143, pöördel). Roovide samm on valitud vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele ja hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, mis tõendaks hageja väiteid, et kostja lahendused roovide osas ei vasta nõuetele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte kokkulepe hoone seina Z-roovi paigaldamises nähtub hinnapakkumisest nr 19-0319-01 ja T P OÜ arhitektuurset põhiprojektist. Kostja vastuväite kohaselt tehti poolte kokkuleppel Z-roovide osas projektimuudatus. Kostja on esitanud tõendina poolte e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on K K 08.01.2019 kirjutanud kostjale „Kui suuremate vahedega tuleb odavam, siis kanne ka vähem, siis võib projekti ümber teha”. Täiendavalt on kostja selgitanud ja tõendanud, et roovide samm on valitud vastavalt inseneriarvutustele (kd I, tl 92, pöördel, 93, 94, pöördel, C OÜ ehitusprojekt- kd I, tl 95-99, maaletooja sertifikaadid C ja Z roovide kohta- kd I, tl 100-102; kd II, tl 54; kd II, tl 55-56). Riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 8 ja 18), et seinte C-roovid on paigaldatud nii nagu vaja- lapiti, need on läbi vajunud 40-50 mm. Kõige rohkem võiks läbivajumine olla 24 mm (1/250 silde avast), siis veel ei ole läbipaine visuaalselt häiriv. Tegemist ei ole tehnilise, vaid visuaalse ehk välja nägemise probleemiga. Rangelt võttes ei vasta nii suur läbivajumine nõuetele, aga kandevõime probleemi seina roovide puhul pole. Hinnanguliselt ei vasta 40 % seinaroovidest 24 mm läbivajumise nõudele. Kokkuvõttes on riiklikult tunnustatud ekspert seisukohal, et roovide puhul ei ole kandevõime probleemi, on vaid visuaalne probleem- liiga suur läbivajumine seinaroovidel. Katuseroovidel ei ole puudusi. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et C-roovid on õigesti paigaldatud, aga on läbi vajunud, tegemist on visuaalse probleemiga. Lisaks selgitas riiklikult tunnustatud ekspert 29.08.2022 toimunud kohtuistungil, et hoone katusele on paigaldatud Z-roovid ja seintesse Croovid. Seintes asuvad C-roovid on läbi vajunud ja selle on riiklikult tunnustatud ekspert ka tuvastanud visuaalselt. Riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul ei ole tegemist olulise puudusega, vaid tegemist on visuaalse probleemiga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejale kahju tekkimine seintesse paigaldatud ebaõigete roovide tõttu.
14.4.Hageja on esile toonud, et nii viilhalli katuse- kui ka seinaplekis on arvukalt puurkruvidega puuritud ebatäpseid ja täitmata avasid, kus kruvi pole läinud roovitisse (kd I, tl 47; kd I, tl 54; kd I, tl 64, pöördel-65; kd I, tl 65, pöördel). Selle tagajärjel on terasplekki ilmastiku eest kaitsev värvikiht kahjustatud. Tegu on kohtadega, kus toimub pleki intensiivne roostetamine. Hageja ei keelanud kostjal puudusi likvideerida, kuid kokku lepitud ajal ei ilmunud keegi puuduseid kõrvaldama.
Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja antud väidet tõendanud. Fotod ei tõenda hageja väidet. OÜ D E, kes teostas Z-roovi, C-roovi ja trapetsprofiilpleki paigalduse, leppis hagejaga kokku, et vihmase ilmaga kaardistab lekkekohad ja kuiva ilmaga kõrvaldab puudused. Kui alltöövõtja läks objektile, et kõrvaldada puudused, ei lubatud tal seda teha. Kohus märgib, et riiklikult tunnustatud ekspert on ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 11 ja 18) märkinud, et katuses ja seintes on kruviauke, mis on tingitud sellest, et kruviga pole esimese korraga roovile pihta saadud. Kruvi oleks pidanud jätma sinna, et poleks tekkinud auku. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et tegemist on visuaalse probleemiga seintes ning vaja on aukudesse keerata tihenditega kruvid. Kohus leiab, et hagejale on valesti puurimiste tõttu kahju tekkinud.
14.5.Hageja on ka leidnud, et kattepleki paksus ei vasta nõuetele. Vastavalt standardile EVSEN 1090-4:2018 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 4: tehnilised nõuded õhukesest külmvaltsplekist külmvormitud katuste, lagede, põrandate ja seinte teraselementidele“ punktile 5.5.1. (kd I, tl 66-67) ei tohi fassaadi välise kihi profileeritud lehe minimaalne nimipaksus olla väiksem kui 0,50 mm. Seega ei tohi kasutada fassaadikattematerjalina profiilplekki väiksema läbimõõduga kui 0,50 mm. Asjatundja on oma arvamuses välja toonud, et seinapleki paksus peab olema 0,5 mm, kuid mõõtetulemused 8-st erinevast kohast näitasid, et seinapleki paksus on tegelikult 0,45 mm (kd I, tl 47; kd I, tl 53). See, kas kasutatud pleki paksus on 0,05 mm õhem või paksem, on ehitise kui terviku säilimise seisukohalt oluline asjaolu, st sellest sõltub otseselt ehitise eeldatav eluiga. Viilhalli katusehari lainetab, üheks põhjuseks saab olla asjaolu, et ka katuseprofiil on õhem ja vajub enda raskuse all servast läbi. Ka katuseplekk on õhem kui nõutud. Viidatud standardi punkti 5.5.1. kohaselt peab ka katusekatte lehe nimipaksus olema vähemalt 0,50 mm, kuid kostja on paigaldanud 0,45 mm lehe. Kostja tuginemine nr 8 standardile (kd I, tl 105-106) ei ole asjakohane. See, et kostja kohustus paigaldama katusele ja seintele profileeritud külmvaltsplekist teraselemendid, nähtub hagi lisast nr 1 (Ruukki profiilplekk /45-30L-905 (katus) ja Ruukki profiilplekk T-72-1090 (seinad), kd I, tl 6i, pöördel). Täiendavalt on hageja esile toonud, et E OÜ esindaja ei ole andnud mingisugust sisulist vastust, väites üksnes, et pleki paksust on võimalik koha peal mõõta, mida ongi teinud E E ja tuvastanud, et pleki paksus ei vasta nõuetele. Kostja esitab vastuväites andmed, mis tõendavad, et kattepleki paksus 0,45 mm jääb lubatud normide piiridesse. Kostja on seisukohal, et hageja väited, mis puudutavad 0,05 mm õhema pleki võimalikku kasutusiga, mh selle läbivajumist, on tõendamata. Asjatundja E OÜ arvamuse kohaselt omab paigaldatud katuse- ja seinakatte plekk CE märgistust ning vastab tootele esitatud nõuetele (kd I, tl 143, pöördel). Täiendavalt on kostja selgitanud, et hageja ei ole tõendanud väidet, et paigaldatud pleki nimipaksus on 0,45 mm. Omanikujärelevalve esindaja R S on kinnitanud, et kattepleki paksus on nõuetekohane (kd II, tl 55-56). Kohus märgib, et hageja on väitena esile toonud, et kostja kohustus juhinduma fassaadi välise kihi kattepleki valikul standardist
EVS-EN
1090-4:2018 „Terasja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 4: tehnilised nõuded õhukesest külmvaltsplekist külmvormitud katuste, lagede, põrandate ja seinte teraselementidele“. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kattepleki valikul lepiti kokku, et kohaldub hageja poolt märgitud standard. Kostja leiab, et kattepleki paksus 0,45 mm jääb lubatud normide piiridesse (standard EVS-EN 10143:2006). Hageja on selgitanud, millist standardit peab kohaldama külmvaltsplekist katuste ja seinte teraselementidele, mis näeb ette profileeritud lehe minimaalse nimipaksuse. See, et kostja kohustus paigaldama katusele ja
seintele profileeritud külmvaltsplekist teraselemendid, nähtub hagi lisast nr 1 (leheküljel 13 Ruukki profiilplekk /45-30L-905 (katus) ja Ruukki profiilplekk T-72-1090 (seinad). Seega vaidlevad pooled selle üle, millisest standardist kohustus kostja juhinduma fassaadi välise kihi kattepleki valikul. Poolte kokkulepet kohtule selles osas, milline standard kohaldub antud juhul, esitatud ei ole. Täiendavalt on hageja esitanud kohtule tööprojekti lisaks oleva seinapleki laotuse joonise (kd I, tl 171). Eeltoodud tõendist nähtub, et seinapleki paksus on projekti järgi 0,5 mm. Kostja poolt esitatud sertifikaadid (kd II, tl 57, pöördel ja tõlge kd II, tl 59; kd II, tl 58 ja tõlge kd II, tl 59, pöördel; kd II, tl 60-63; kd II, tl 64-65; kd II, tl 66), mis kostja hinnangul tõendavad, et tegemist on nõuetele vastava materjalidega ega M/M OÜ info, mille kohaselt sobivad nende poolt müüdavad kandvad profiilplekid nii katusekatteks kui ka katuse- ning vahelagede ehitamiseks, samuti saab neid kasutada raketisena betoonitöödel, ei tõenda kohtu hinnangul seda, kas kattepleki paksus 0,45 mm jäi lubatud normi piiresse. Riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 9, 13 ja 19) leidnud, et hoone profiilpleki paksuseks on mõõdetud 0,45 mm ja seda ei vaidlusta ka töövõtja. Profiilplekil nimipaksusega 0,5 mm on lubatud paksuse hälve 0,05 mm (EVS-EN 10346:2015). 0,45 mm pleki kasutamine ei ole riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul lepingu rikkumine, kuna pleki paksus vastab 0,5 mm nõutud nimipaksusele. Sellise pleki kasutamine ei vähenda eeldatavat kasutusiga ja seda saab kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Samas tuleb märkida, et katusel ei ole soovitav kasutada 0,5 mm plekki, kuna sellel käimine (mis on paigaldusel vältimatu) võib tekitada mõlke, mida on katusel mitmes kohas. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et pleki paksus vastab nõuetele. Toodud lepinguline nimipaksus 0,5 mm võimaldab hälvet -/+0,05 mm. Tegemist ei ole puudusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejale kahju tekkimine kattepleki paksuse nõuetele mittevastavuse tõttu.
14.6.Täiendavalt on hageja esile toonud, et kattematerjali ülekatted on ebapiisavad ning kasutatud pole tihendeid (kd I, tl 47). Ebapiisav ülekate tähendab, et kahe pleki vahele satuvad sademed, niiskus ja seal hakkab tekkima rooste. Samuti kaasneb puudusega, et sein ei muutu ebapiisava ülekatte tõttu jäigaks tervikuks ning sein pole ilmastikukindel- sealt vahelt hakkab vesi hoonesse pressima. Ka katusekate on paigaldatud viisil, mis oma eesmärki tegelikkuses ei täida- hoone katus ei ole vettpidav ega ilmastikukindel. Katusehari lainetab, mis tähendab, et harja- ja katusepleki vahelt tuiskab sisse lumi ja vihm sajab läbi (kd I, tl 50, pöördel). Täiendavalt on hageja esile toonud, et E OÜ esindaja väide, et kattematerjali ülekatted vastavad töötaja poolsele paigaldusjuhisele, jääb arusaamatuks, kuna pole selge, millele selline seisukoht tugineb, sest puudub vaidlus, et E OÜ esindaja ei ole reaalselt ehitist näinud, veelgi vähem tuvastanud, kuidas tegelikkuses töövõtja ülekatted on teostanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja antud mittevastavust ja tagajärgi tõendanud. Samuti on tõendamata, et hoone katusehari lainetab, harja- ja katusepleki vahelt tuiskab lund ja sajab vihm sisse. Katuse lainetamine on normi piires. Asjatundja E OÜ on seisukohal, et kattematerjalide ülekatted vastavad tootjapoolsetele paigaldusjuhistele (kd I, tl 143, pöördel). Kohus märgib, et ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hoone sihipärase kasutamise eelduseks on ilmastikukindlus, mistõttu oli kostjal seadusest tulenev kohustus paigaldada tihendid. Tihendite paigaldamise eesmärgiks on muuta ehitis veekindlaks. Hageja on eeltoodud puuduste tõendamiseks esitanud fotomaterjali, millest hageja hinnangul nähtub ilmne vahe kahe kattematerjali vahel ja mis ei taga ehitise ilmastikukindlust (kd I, tl 172) ning nähtuvad ka ehitises sees suured vee läbijooksud (kd I, tl 177-182). Kostja poolt esitatud sertifikaadid, mis kostja hinnangul tõendavad, et tegemist on
nõuetele vastava materjalidega ega M/M OÜ info (kd II, tl 60-63; kd II, tl 64-65; kd II, tl 66), mille kohaselt sobivad nende poolt müüdavad kandvad profiilplekid nii katusekatteks kui ka katuse- ning vahelagede ehitamiseks, samuti saab neid kasutada raketisena betoonitöödel, tõendavad kohtu hinnangul kasutatud materjalid sobivust, kuid ei tõenda kostja vastuväiteid, mille kohaselt on kattematerjalide ülekatted paigaldatud nõuetekohaselt. Riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis tuvastanud (kd II, tl 180-190, lk 8 ja 18), et katteplekkide ülekatted on tema hinnangul piisavad. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et tema hinnangul ei ole plekkide ülekatted teostatud kujul ja plekkide ülekatete kinnitused probleemiks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejale kahju tekkimine kattematerjali ülekate ebapiisavuse tõttu. Mis puudutab tihendite paigaldamist, siis riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis märkinud tihendite kasutamise/kasutamata jätmise osas (kd II, tl 180-190, lk 6, 8, 9 ja 18), et kattepekkidel ei olnud kasutatud tihendeid, katteplekile tihendeid valdavalt ka ei nõuta, v.a. katusehari kui pole aluskatte teatavat harja tuulutuse lahendust. Hoones toimus ülevaatuse hetkel tilkumine laest kaheksast kohast. Katuseplekis on auke (vähemalt 5 nähtavat kruviauku), mille kaudu toimub tilkumine Z-roovidele ja sealt põrandale. Katus ei ole ilmastikukindel. Kuna katus tilgub, ei saa olla tegemist nõuetekohase paigaldusega. Ülevaatuse hetkel toimunud tilkumine ei olnud seotud katuse harja tihendi puudumisega. Katuse harjatihend on riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul vajalik hoonesse lume ja kaldvihma puhul vee sattumise takistamiseks. Hoonesse ei tohiks lund tuisata ja vihma pääseda. Selleks tuleb reeglina katuseharjaplekile paigaldada tihendid ja muudesse kohtadesse nurgaplekid. Sellel hoonel neid paigaldatud pole. Samas ei saa jätta märkimata, et masinate hoiuruumi puhul ei ole selliseid niiskuskoormuseid kui hetkel küttepuude korral. Kondensi tekkimine on kordades tõenäolisem, kuna hoonesse tuuakse palju niiskust. Hoone valdaja on hoone kasutamisel asjatundmatu ja võib ise hoonet kahjustada. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et tegemist on probleemiga, kuna hoonesse ei tohiks lund tuisata ja vihma pääseda. Kui oleks aluskate, ei oleks ilmtingimata tihendeid katuses vaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tihendite kasutamata jätmine on puuduseks, mille eest kostja vastutab. Kostja on nõus katuse tihendamise kulu hüvitama. Hagejale on tihendite kasutamata jätmise tõttu kahju tekkinud.
14.7.Hageja on ka selgitanud, et erinev on nii profiili trapetsite kõrgus kui laius ja valgusriba ei istu sellest tulenevalt täpselt seinaprofiili peale, mistõttu on valgusriba võimatu ilmastikukindlalt seinale paigaldada. Valgusriba profiilid ei vasta projektis ettenähtule (kd I, tl 47). Valgusriba ja seinapleki vahele jäävad vahed, kust hakkab sisse sadama. Uste kohal puuduvad veeninad ja vesi jookseb nurgapleki taha ehk kostja on jätnud paigaldamata vajaliku lisapleki (kd I, tl 52, pöördel). Vastavalt standardile EVS 920-2:2018 „Katusehitusreeglid. Osa 2-metallkatused“ punktile 5.8.2. peab lisaplekkide kasutamine tagama katuselahenduse nõutava veepidavuse ja tormikindluse. Veenina puhul on tegemist lisaplekiga, mille eesmärgiks on sademevee ärajuhtimine ning mille paigaldamata jätmine on seega vastuolus ehitusnormidega. Kostja väite kohaselt on valgusriba profiilid kooskõlastatud projekteerija ja omanikujärelevalvega, kuid mitte tellijaga. Kostja on vastuväites asunud seisukohale, et mittevastavused ja selle tagajärjed on hageja poolt tõendamata. Kostja on nõus antud puuduse (veenina paigaldamine) kõrvaldama, kui see hoonel esineb. Tihendit sellisele hoonele ei ole vaja ning ei ole ka ette nähtud, tihendid võtaks ära vajaliku tuulutuse. Valgusriba profiilid on kooskõlas konstruktsiooniprojektiga ning kooskõlastatud projekteerija ja omanikujärelevalvega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et mis puudutab hageja väidet, et valgusriba ei istu täpselt seinaprofiili peale, mistõttu on valgusriba võimatu ilmastikukindlalt seinale paigaldada, siis
selles osas on hageja esitanud fotomaterjali, millest hageja hinnangul nähtuvad ehitises sees suured vee läbijooksud (kd I, tl 177-182). Kostja on seisukohal, et hageja poolt esiletoodud puudus on tõendamata. Riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis selgitanud (kd II, tl 180-190, lk 8, 15, 18 ja 19), et PVC plaadid on valdavalt paigaldatud nõuete kohaselt, kahes kohas esineb PVC plaatide ühenduskohas plaatide vahel pragu, kust saab sisse lumi ja vesi, seal tuleks PVC plaadid vuukides omavahel kinnitada. Valgusriba puhul on paar kohta, kus on ülekatte vuuk lahti ja sealt saab lumi ja vihm sisse, need vahed tuleks likvideerida, muidu toimub sademete sattumine hoonesse ja see kindlasti toob kaasa kahjustused. Iga kahjutus võib vähendada ehitise kasutusiga. Keskmise kvaliteedi osas on riiklikult tunnustatud ekspert esile toonud, et 95 % on paigaldus probleemideta, vaja on likvideerida paar pragu paanide vahel (2 vuuki on ebakorrektsed). Kohus märgib, et eeltoodud osas on kostja töö puudustega ja hagejale on kahju tekkinud. Lisaks on hageja väitena esile toonud, et kostja kohustus juhinduma lisaplekkide paigaldamisel (veenina) standardist EVS 920-2:2018 „Katusehitusreeglid. Osa 2metallkatused“. Kostja on eeltoodule vastu vaielnud, kuna pooled ei ole lepingus viidanud eeltoodud standardile. Hageja poolt märgitud standardit EVS 920-2:2018 kohtule esitanud ei ole. Kohtule on esitatud standard EVS 920-2:2013, millest hageja poolt märgitud asjaolu ei tulene. Samas on kostja esile toonud, et ta on nõus antud puuduse (veenina paigaldamine) kõrvaldama, kui see hoonel esineb. Riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis esile toonud (kd II, tl 180-190, lk 10 ja 19), et ukse kohale pole ilmtingimata vajalik paigaldada veeplekki, ka nn. „veenina“ paigaldamisel on võimalik vee valgumine nurgapleki taha. Kokkuvõttes ei ole riiklikult hinnatud eksperdi arvamuse kohaselt see tegelikkuses puudus. 29.08.2022 toimunud kohtuistungil selgitas riiklikult tunnustatud ekspert täiendavalt, et uste kohale ei olnud paigaldatud veenina ja seda ei ole korrektselt võimalik ka sinna teha, et sellepärast et lõigatakse selle nurgast kuskilt läbi pleki ja keeruline on profiilplekiga lahendada nurki. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale ei ole veenina paigaldamata jätmise tõttu kahju tekkinud.
14.8.Lisaks on hageja esile toonud, et kostja poolt paigaldatud tõstukuks ei sulgu korralikult ning ukse alt valgub ehitise põrandale vett. Hageja teavitas avastatud puudusest kostjat, kes kinnitas ukse alumise ääre külge kummist riba, kuid ehitisse koguneb ikkagi vesi. Hoone (Haapsalu poolses) otsas tekib vihmaga põrandale vesi (kd I, tl 47). Korrektselt paigaldatud avatäited on ilmastikukindlad, st ei lase vihmaveel hoonesse valguda. Seega ei ole kostja poolt paigaldatud uks (ja parandustööna paigaldatud kummiriba) nõuetekohane ning tegemist on olulise puudusega. Kuna kostja poolt paigaldatud kahes tõstukukses ei olnud käiguuksi, keeldus Päästeamet mittevastavuse tõttu hoonele kasutusloa andmiseks vajaliku kooskõlastuse andmisest. Nimelt olid tõsteuksed projektijärgselt ettenähtud evakuatsiooniteedena ning nende puudumine oli oluline mittevastavus. Lepingu p 2.5. kohaselt pidi kostja viima hoone sellisesse valmidusse, et hoonele on võimalik taotleda kasutusluba. Kuna kostja keeldus mittevastavuse parandamisest (ei tunnistanud käiguuste paigaldamata jätmist puudusena), oli hageja sunnitud puuduse ise kõrvaldama. Vastasel juhul ei oleks saanud hoone kasutusluba ning hagejal puuduks võimalus ehitise kasutusele võtmiseks. Nimetatud mittevastavuse parandamise kulu moodustas vastavalt H OÜ arvele 1907,04 eurot (kd I, tl 71). Kostja vastuväite kohaselt pandi ukse alla täiendavad tihendid L OÜ poolt. Lepingule lisatud hoone vaated ja plaan ei näe ette tõstuksi, mille sees on käiguuksed. T poolt koostatud projektis on üheselt märgitud (XIII-VI evakuatsiooniteed ja pääsud), et projekteeritud hoones hakkab tööle umbes 3 inimest ja evakuatsiooniteed on lahendatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele. Evakuatsiooniukseks on üks 1000 x 2100 (vt Põhiplaan) käiguks, lävepakk maast kuni 25 mm, milline varustatakse sulustega, mis on avatud seest ilma võtmeta (kd I, tl 6k; kd I, tl 37). Hagile lisatud arve ei tõenda arves märgitud töö teostamist. Kostjale on teada,
et tõstukuksi ei asendatud, vaid nende sisse pandi käiguuksed. Kostja on edastanud hagejale ka teate, et viimased on nõus hüvitama 50 % käiguuste paigaldamisega seotud kuludest. Kui hageja asendas kostja poolt paigaldatud uksed ja nõuab kahju hüvitamist, siis peab hageja oma nõudest arvestama maha asendatud uste väärtuse või tagastama uksed kostjale. Kohus märgib, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et tõstukused paigaldas hoonele L OÜ. Põhiprojektis oli välja toodud, et tõstukuks peab olema läbikäiguga. Vastav asjaolu kajastub muuhulgas hagi lisana nr 7 oleval joonisel, mille vaatelt nähtub ka tõstukuks (kd I, tl 40, pöördel; kd I, tl 58, pöördel). Tõstukuksel on selgelt projekteeritud läbikäigu uks. Põhiprojekti seletuskirjas on välja toodu: „LÜKANDUKSED – käiguustega tõstukväravad 3 tk“ (kd I, tl 6i, pöördel; kd I, tl 35, pöördel). Hageja on täiendaval selgitanud, et lepingukohaseks tööks olid tõstuuksed, millel on läbikäigu uksed, kostja paigaldas uksed, millel need puudusid ja selleks, et hoone saaks kasutusloa, pidi hageja need kiiremas korras ise välja vahetama. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et tõstukuksed pidid olema läbikäiguga. Hageja poolt esitatud H OÜ arvelt nr 25938 nähtub, et hageja on soetanud kaks käiguust. Eeltoodud arvelt ei nähtu, et tõstukuksed oleksid asendatud. Riiklikult tunnustatud ekspert leidis oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 10), et hoone tõstukustele on paigaldatud käiguuksed. Kuigi hageja on täpsustanud, et 15.01.2020 soetas hageja uue uksed ja 05.02.2020 on toimunud kasutusloa väljastamine ning kasutusloa väljastamine toimus alles seejärel, kui paigaldati käiguuksed, ei tõenda eeltoodu kohtu hinnangul, et kasutusloa väljastamine hilines ja hilines just seetõttu, et tõstukuksed ei olnud läbikäiguga. Käiguuste paigaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude on hageja esitanud VÕS § 646 lg 5 alusel, mis sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks kostjalt nõudnud käiguuste paigaldamist ega seda, et kostja oleks keeldunud vastavate tööde teostamisest mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et hageja nõue töö mittevastavuse (käiguuste paigaldamata jätmine) parandamise kulu 1907,04 eurot ei ole põhjendatud. Mis puudutab kostja poolt tõstukuste paigaldamise nõuetekohasust, siis on kostja on selgitanud, et tõstukused paigaldas hoonele L OÜ. L OÜ esindaja kinnitas 05.05.2021 kirjavahetuses, et hoone põrand ei olnud loodis, st. oli standardist/normist/tavapärasest suurema kaldega, seda ei suuda ja ka ei pea tõstukse alumine tihend suutma tihendada. Viilhall OÜ tellis vastavalt tellimuse kinnitusele nr. 20128568 (28.09.2019) antud objektile täiendavad tihendid (ebastandardne lahendus) tõstuste alla. L OÜ tooted vastavad kõikidele standarditele ja normidele ning omavad CE-märgistust. L OÜ omab vajalikke teadmisi ja registreeringuid tõstuste paigaldamiseks (kd I, tl 108; kd II, tl 71-72; kd II, tl 72, pöördel-73; kd II, tl 73, pöördel-74). Ka riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis märkinud (kd II, tl 180-190, lk 15), et tema ei tuvastanud tõstandustes probleeme. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et kostja paigaldas tõstukuksed nõuetekohaselt ja hagejale ei ole seetõttu kahju tekkinud.
14.9.Täiendavalt on hageja esile toonud, et oluliseks puuduseks on asjaolu, et vesi pääseb sokli ja põranda alla (kd I, tl 47; kd I, tl 53). Ehitusprojektis on selgelt välja toodud, et vajadusel tuleb tagada drenaaž ja juhtida pinnaseveed hoonest eemale. Antud juhul on kostja jätnud selle tegemata ning hoone alla valguv pinnasevesi kahjustab oluliselt ehitist. Isegi kui kostja ei paigaldanud eraldi drenaaži, tuli professionaalse ja kvaliteetse töö saavutamiseks teostada elementaarsed tööd, mis tagavad, et pinnasevesi ei hakkaks hoonesse ega selle konstruktsioonidesse valguma- nt pinnase tihendamine ja kalde ehitamine. Asjaolu osas, et hageja töövõtumahtu kuulusid pinnasetööd vundamendi osas, nähtuvad selgelt hinnapakkumise punktist nr 1.1. ja 1.2. (vundamendi ja sokli kaevetööd ja tagasitäide, kd I, tl 6q; kd I, tl 43). Hageja on täiendavalt selgitanud, et pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid, mille kohaselt ei
kohustunud töövõtja neid töid tegema. Vastasel juhul oleks korrektuur tehtud ka hinnapakkumises. Kostja vastuväite kohaselt ei kuulunud pandusega seotud tööd ja pinnasetööd, mh selle tihendamine, kostja lepingu mahtu. Hageja on saatnud 19.03.2019 kostjale e-maili, milles teatab, et teeb pinnasetööd ise (kd I, tl 107). Eeltoodu nähtub ka omanikujärelevalve vastusest (kd II, tl 55-56). Samuti ei olnud soklipleki paigaldamine kostja kohustuseks. Hoone seinaplekk katab sokli ära, millest tulenevalt on seinaplekk nn sokliplekk ning eraldi soklipleki paigaldamine ei ole vajalik ega võimalik. Antud juhul puudus hoone ümbruse vertikaalplaneering. T poolt koostatud joonisel märgitud kõrgusmärgid tõendavad, et põrand on kaldu kostja soovist lähtudes. Seega on eeldus, et vesi kogunebki ühte nurka. 04.07.2018 väljastatud ehitusloa nr xxx lisaks olev T P OÜ (töö nr xxx) poolt koostatud viilhallimasinahoiuruumi ehitusprojekti seletuskirja punkt VII sätestab järgmist: „Ümber projekteeritud Hoone vundamendi paigaldada vajadusel pinnasevee drenaazi trassid. Katuselt vihmavett eraldi kokku ei korjata vaid juhitakse hoonest eemale ja immutatakse pinnasesse maakallete abil“ (kd I, tl 6i, pöördel-6j; kd I, tl 35, pöördel-36). Laohoonesse valguv vesi tuleb pinnase kalletega hoonest eemale juhtida. Lisaks ei ole kostja küsinud tasu tagasitäite töö eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule tõendina poolte e-kirjavahetuse, kus hageja on 19.03.2019 kirjutanud, et „pinnase silumine või täitmine võib jääda minu kanda” (kd I, tl 107). Eeltoodu nähtub ka omanikujärelevalve esindaja R S vastusest (kd II, tl 55-56). Kuigi hinnapakkumisest nr 19-0319-1 nähtuvad kaevetööd ja tagasitäide (kd I, tl 6q; kd I, tl 43), nähtub kohtule esitatud teostatud tööde aktidest nr 2 (kd I, tl 62, pöördel-63), 3 (kd I, tl 63, pöördel-64) ja 4 (kd II, tl 8-10, pöördel), et kostja ei ole hagejalt tasu küsinud kaevetööde ja tagasitäite eest. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kaevetööd (vundament ja sokkel) ning tagasitäite (vundament ja sokkel) tööd ei olnud kostja lepinguliseks kohustuseks ning kostja ei vastuta eeltoodud tööde tegemata jätmise eest. Lisaks tuvastas riiklikult tunnustatud ekspert oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 10, 18 ja 19), et terve hoone ulatuses ei olnud võimalik soklit vaadelda, kuna vastu hoonet oli lükatud lumi. Vaadeldavas osas sokli plekki polnud kuna sokkel on tagasiastega, siis seda vaja ka pole. Kokkuvõttes on riiklikult ekspert oma ekspertiisiaktis esile toonud, et sokli ümbruses pinnase tihendamine ja pandus ei olnud eksperdi hinnangul töövõtja lepingus. Hetkel on tegemata ja hoonesse sattuva vee probleemide allikas. Soklipleki olemasolu osas on ekspert esile toonud, et siin on mõeldud sokli ja profiilpleki vahest tulevat lund, see on probleem ja tuleb saada tihedamaks. 29.08.2022 toimunud istungil selgitas riiklikult tunnustatud ekspert täiendavalt, et hoonele sokliplekki ei saagi paigutada. Teisel pool maja oli lund nii palju. See ongi sisse sadamise kõige suurem probleem, et maja ümber oli lumi lükkamata ja see lumi lihtsalt sealt kuskilt sulades tuleb sisse. See, miks oli soklipleki tuvastus tegemata- oli lihtsalt nii lumine seal. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale ei ole kahju tekkinud kaevetööde (vundament ja sokkel) ning tagasitäite (vundament ja sokkel) tööde tegemata jätmise tõttu.
14.10.Hageja on täiendavalt selgitanud, et osadel seinaplekkidel on mõlgid (kd I, tl 47; kd I, tl 53, pöördel). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et antud puuduse eest peaks vastutama kostja. Hoone üleandmisest on möödas rohkem kui 12 kuud ning kui need mõlgid oleks põhjustanud kostja, siis oleks pidanud hageja neid ammu märkama. Kohus märgib, et riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis (kd II, tl 180-190, lk 11, 14 ja 19) esile toonud, et katuses on mitmeid mõlke, mis on tekkinud arvatavasti katusepleki
paigaldamisel, samas on nii õhukesele plekile võimalik mõlke astuda ka katusel käies. Kui need mõlgid olid vastuvõtmisel olemas, siis ei ole hiljem selle puuduse väljatoomine põhjendatud. See põhimõte peaks käima kõikide visuaalsete probleemide puhul k.a. läbivajunud roovid. Katuseplekil esineb 10 paanil mõlke, mis ei ole kandevõime seisukohast ohtlikud, aga on visuaalselt problemaatilised. Keskmise kvaliteedi osas leidis riiklikult tunnustatud ekspert, et eeltoodud puudus ei ole oluline puudus, kuna mõlke on paar tükki ja väga keeruline on tõendada, millal on mõlk tekkinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud etteheidetavate mõlkide tekkimist kostja teo tagajärjel, so tegemist oleks puudustega, mille tekkimise eest vastutaks kostja.
14.11.Hageja on esile toonud, et otsaseinad pole loodis ning selle tuvastas asjatundja E E ülevaatuse käigus (kd I, tl 47). Selle tuvastamiseks tegi asjatundja vajalikud mõõtmistoimingud (loodiga) ning tuvastas, et otsaseinte kalle ei jää nõutud vahemikku (loodi). See, et ehitise osad peavad olema loodis, on elementaarne ehituslik nõue. Kostja vastuväite kohaselt on puudus tõendamata. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt see, et ehitise osad peavad olema loodis, on elementaarne ehituslik nõue. Vastasel juhul ei olegi võimalik ei esteetiliselt ega konstruktiivselt ehitada ehitisi, mis vastaks elementaarsetele kvaliteedinõuetele. Riiklikult tunnustatud ekspert on oma ekspertiisiaktis leidnud (kd II, tl 180-190, lk 9 ja 19), et hoonele teostati otsaseina ja karkassi mõõdistus 2 m ehitusloodiga võimalike puuduste tuvastamiseks. Hoone otsaseinu sai mõõdetud 2 m loodiga ja mittevastavusi ei täheldatud. Kokkuvõttes leidis riiklikult tunnustatud ekspert, et ta ei ole tuvastanud loodist väljas seina. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et otsaseinad ei ole loodis. Hagejale ei ole kahju tekkinud.
14.12.Kokkuvõttes leiab kohus, et hagejale on kahju tekkinud valesti puurimiste tõttu, tihendite kasutamata jätmise tõttu ja valgusriba profiilide valesti paigaldamise (2 vuuki on ebakorrektsed) tõttu.
15.Järgnevalt käsitleb kohus puudustest teavitamisega seonduvat. Hageja on hagis märkinud, et ta teavitas kostjat tööde mittevastavusest lepingule viivitamatult nende teadasaamisel ning on neid puudusi kirjeldanud, kuid kostja on mittevastavuste parandamisest keeldunud, tunnistamata puuduste olemasolu. Lisaks on hageja selgitanud, et lepingu punkt 7.11. ei eelda, et tellija peab eraldiseisvalt määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on hageja kostjaga koheselt ja operatiivselt suhelnud puuduste küsimuses ja töövõtja on tegelikkuses ka ise mõistnud, et tuleb asuda tööde parandamisele. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja andnud kostjale mõistlikku tähtaega osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Arvestades hagis märgitud puudusi, siis ei ole tegemist puudustega, mida ei ole võimalik visuaalsel vaatlusel tuvastada ning kui hageja nendele ei tuginenud, siis isegi kui leiab tõendamist, et mittevastavused esinevad, siis on hageja kaotanud õiguse VÕS § 644 lg 3 kohaselt. Ehitise auditi aruandele esitas kostja 27.03.2020 oma seisukoha, muuhulgas teavitas, et on nõus osad puudused vajaduse korral kõrvaldama (kd I, tl 55-58). Mis puudutab kostja vastuväidet, et hageja ei ole kostjat mõistliku tähtaja jooksul teavitanud hoonel esinevatest puudustest, siis selles osas märgib kohus järgmist. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele
mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja alltöövõtja OÜ D E selgitas kostjale enda 16.11.2020 e-kirjas (kd I, tl kd I, tl 104), et nemad said info tööde puuduste kohta eelmise aasta lõpus, toimus kohtumine tellijaga ja alltöövõtja andis teada, et vihmase ilma korral kaardistab ta katuse lekkekohad ja kuiva ilmaga tuleb parandama. Peale seda toimus poolte vahel veel täiendav kirjavahetus hoonel esinevate puuduste teemal. Lisaks on hageja teavitanud kostjat sms-i teel puudustest 29.11.2019 (kd I, tl 182). Arvestades, et tööd anti üle 13.08.2019 ning puudustest teavitati juba 29.11.2019, leiab kohus, et hageja on kostjat mõistliku tähtaja jooksul teavitanud hoonel esinevatest puudustest. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohus selgitab, et VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kostja vastuväite kohaselt ei andnud hageja kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib aga kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 7.11. nähtub, et töövõtja kohustub kõrvaldama omal kulul kõik töödes avastatud puudused koheselt või tellijaga kooskõlastatud tähtajaks, vastasel korral on tellijal õigust teha avastatud puuduste kõrvaldamine töövõtja asemel ülesandeks mõnele kolmandale isikule töövõtja kulul. Eeltoodud lepingu punktist nähtub, et pooled võivad kokku leppida tähtaja, mille jooksul tuleb töövõtjal esiletoodud puudused kõrvaldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt selgitas kostja alltöövõtja OÜ D E kostjale enda 16.11.2020 e-kirjas, et nemad said info tööde puuduste kohta eelmise aasta lõpus, toimus kohtumine tellijaga ja alltöövõtja andis teada, et vihmase ilma korral kaardistab ta katuse lekkekohad ja kuiva ilmaga tuleb parandama. Parandama jõudis alltöövõtja kuskil 2 nädalat peale kohtumist. Objektile jõudes ei lastud alltöövõtjat parandustöid teostama ja talle vastati, et parandusi ei või teha. Lisaks on hageja teavitanud kostjat sms-i teel puudustest 29.11.2019 (kd I, tl 182) ja 07.01.2020 (kd I, tl 175). 07.01.2020 on hageja saatnud kostjale ka e-kirja, kus ta on esile toonud töödel esinevad puudused ja pakkunud võimalust olukorda kaardistada (kd I, tl 184, pöördel). 08.01.2020 edastas kostja endapoolsed selgitused hagejale, pakkudes muuhulgas ka välja kohtumiste ajad (kd I, tl 184). Eeltoodud kirjale vastas hageja samal kuupäeval, selgitades muuhulgas, et tema ei tee kostjale piiranguid oma töö parandamiseks mõistliku aja jooksul (kasutusloa saamiseks peaks olema asjad lahendatud) (kd I, tl 184). 08.01.2020 saatis kostja uuesti hagejale e-kirja, milles tõi esile endapoolsed selgitused ja palus välja pakkuda sobiliku kellaaja, et kostja saaks kohapeale tulla (kd I, tl 183, pöördel). Eeltoodud kostja kirjale vastas hageja samal kuupäeval, et kostja võib kohale tulla 14.01.2020 kell 15.00. Eeltoodust nähtub, et kostja sai objektile olukorraga tutvuma tulla 14.01.2020. Hoonele väljastati kasutuluba 05.02.2020. Kuna hageja soovis puuduste kõrvaldamist enne kasutusloa väljastamist, siis oleksid puudused olema pidanud kõrvaldatud hiljemalt 23.01.2020, kuna 24.01.2020 toimus hoone ülevaatamine ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja H S (S), ehitusnõuniku M H ja Päästeameti inspektori poolt (kd I, tl 147). Kohus leiab, et eeltoodud tähtaeg (23.01.2020) puuduste kõrvaldamiseks ei ole mõistlik. Samuti nähtub hageja 20.01.2020 e-kirjast kostjale, et hageja on kostjat teavitanud, et enam ei ole mõtet tulla, kuna nad ei saa igavesti oodata kuni neile tekitatud kahju suureneb. Kostja vastas hageja eeltoodud kirjale samal kuupäeval, et neile teadaolevalt käis inimene (kd I, tl 119). OÜ D E 16.11.2020 e-kirjast nähtub, et objektile jõudes ei lastud alltöövõtjat parandustöid teostama ja talle vastati, et parandusi ei või teha. Seega nähtub eeltoodust, et hageja ei andnud kostjale võimalust ega täiendavat mõistlikku tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks koostas asjatundja
E E veebruaris 2020 ehitise erakorralise auditi, mis allkirjastati tema poolt 12.03.2020 (kd I, 45-54, pöördel), milles tõi muuhulgas esile tuvastatud põhilised puudused (punkt 2.3) ja parandusettepanekud (punkt 3). Kostjale 13.03.2020 saadetud kirjas andis hageja kostjale vastamise tähtaja esmaspäeva õhtuks (16.03.2020) selle kohta, kas kostja hüvitab hagejale kahju või peab ta kohtu poole pöörduma (kd I, tl 91). 27.03.2020 edastas kostja vastuse hageja poolt esitatud ehitise erakorralisele auditile (kd I, tl 55-57), milles tõi esile kostjapoolsed seisukohad auditis märgitud puuduste osas ja märkis ka muuhulgas, et vajadusel saavad nad tihendi lisada (punkt f), samuti parandada kohad, kuhu on puuritud puurkurvid, kus taga puudub roov (punkt g), roostetavad aukude servad saab garantiiaja jooksul korrastada (punkt h), plekkide ülekatted võib panna tihemini (punkt i), valgusribade ülekattekohad kinnitada (punkt n). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid arutanud peale asjatundja E E poolt koostatud ehitise erakorralise auditi koostamist puuduste kõrvaldamise tähtaega ja et hageja oleks kostjale täiendava tähtaja määranud.
16.Täiendavalt on hageja on selgitanud, et töövõtja on täielikult asunud ignoreerima fakti, et kostjal oli lepingust tulenev garantiikohustus, st hagejal tellijana garantiinõue (lepingu punktid 8.1, 8.2. ja 8.3., kd I, tl 32, pöördel). Tegemist pole lihtsalt kahju hüvitamise nõudega, vaid garantiitöödega. Garantii sisuks on asjal (töödel) garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise töövõtja kulul ja riisikol. Seega peab hageja üksnes näitama puuduse esinemist ja antud juhul on hageja esitanud oma seisukohtade tõendamiseks asjatundja E E asjatundja arvamuse. Kostja on selgitanud, et hageja ei ole andnud kunagi kostjale tähtaega väidetavate garantiikohustuste täitmiseks. Tegemist ei ole garantiitöödega, sest hagi aluseks on puudused, mille eest kostja ei vastuta. Kohus selgitab, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Garantiilepingu alusel tekib võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34). Garantiilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega. Garantiiga ei ole hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega, nt ei saa garantii esemeks olla taganemine või hinna alandamine, samuti need kahju hüvitamise nõuded, kus nõude sisuks ei ole kahjunõue täitmise asemel. Töövõtja kohustuse rikkumise eest vastutusest vabanemise võimalused võivad olla kokku lepitud lepingus erinevalt seadusest. Garantiivastutuse puhul saab töövõtja tugineda VÕS § 641 lg-s 3 toodud vastutusest vabanemise alusele siis, kui selles on lepingus kokkulepitud. Töövõtja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui ta rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. Ehitusgarantiist tulenevaid nõudeid, mis ei ole seotud täitmise või kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel, saab esitada täiendavalt VÕS § 641 jj alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.02.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11). Kohus on seisukohal, et hageja ei saa käesoleval juhul nõuda hagiavalduse terviktekstis toodud puuduste kõrvaldamist garantii korras, kuna hageja ei ole kostja vastu esitanud lepingujärgse täitmise nõuet, vaid hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist.
17.Kuna kohus on käesoleva otsuse punktis 15 tuvastanud, et hageja ei andnud kostjale võimalust ega täiendavat mõistlikku tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks, ei ole hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata kahju hüvitamise nõude suurust (mittevastavuste parandamise kulud) summas
104 457,60 eurot (106 364,64 – 1907,04) ja jätab TsMS § 238 lõikest 5 tulenevalt tähelepanuta hageja poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi I P kalkulatsiooni (kd I, tl 67, pöördel-68) ja võrdlevad hinnapakkumised (kd I, tl 68, pöördel-70, pöördel) ning kostja poolt esitatud hinnapakkumise (kd II, tl 197, pöördel).
18.Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõuded 106 364,64 eurot (104 457,60 + 1907,04) ei ole põhjendatud.
19.Kohus leiab, et hageja edasiulatuv viivisenõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus jättis hageja põhinõuded rahuldamata. Hagi ei kuulu rahuldamisele.
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt on hageja põhinõude suuruseks 106 364,64 eurot (104 457,60 + 1907,04). Edasiulatuva viivise nõude suuruseks on 8509,17 eurot (106 364,64 x 8 %). Seega kujuneb käesoleval juhul hagihinnaks 114 873,81 eurot (106 364,64 + 8509,17). Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.