Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
07. oktoober 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-13100
Tsiviilasi
A. K. hagi DEUTSCHE LUFTHANSA kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 222,72 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
AG vastu
nende Hageja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx), Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (e-post: xxx); Kostja: Deutsche Lufthansa Aktiiengesellschaft (välisriigi registrikood HRB2168) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alice Salumets(epost: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Deutsche Lufthansa Aktiiengesellschaft’lt (välisriigi registrikood HRB2168) A. K. kasuks põhinõue summas 828 eurot.
3.Välja mõista Deutsche Lufthansa Aktiiengesellschaft’lt (välisriigi registrikood HRB2168) A. K. kasuks viivis tasumata põhivõlalt (828 eurot) alates 18.03.2020 kuni 07.10.2022 summas 169,36 eurot.
4.Välja mõista Deutsche Lufthansa Aktiiengesellschaft’lt (välisriigi registrikood HRB2168) A. K. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (828 eurot) alates 08.10.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud 73,4% ulatuses kostja kanda ja 26,6% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused
1.A. K. esitas 20.08.2021 Harju Maakohtule hagi DEUTSCHE LUFTHANSA AG vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt, ostis hageja 15.03.2020 endale kostjalt kostja lennuliinile Lufthansa lennukipiletid, millega pidi lendama Vancouverist (Kanadas), läbi Frankfurti (Saksamaal), Tallinnasse. Piletid kandsid numbrit 2203784623687. Lennuk lendas Vancouverist välja 17.03.2020.a. kell 14.20 ja pidi maanduma Frankfurtis 18.03.2020.a. kell 8.10, et ümberistumisega väljuda Frankfurtist 18.03.2020.a. kell 09.45 ja jõuda Tallinnasse kell
13.10.Esimene lennuk hilines ja hageja 18.03.2020.a. kell 09.45 lennule ei jõudnud. Hagejale anti kostja poolt pilet järgmisele lennule 18.03.2020.a. kell 13.00, mis jõudis kohale kella 16 paiku.
2.Vancouverist välja lennates andis hageja lennujaamas reisile kaks pagasit pagasi piletite numbritega 092217 ja 092226. Esimene neist pagasitest (092217) jõudis ilusasti Tallinna lennujaama ja hageja sai selle kätte. Kuid pagas piletinumbriga 092226 kohale ei jõudnud ja läks info kohaselt kaduma Frankfurtis. Nimetatud pagas on tänaseni kadunud. Hageja kadunud pagas koosnes järgmistest esemetest: tööriided (väärtus 28 eurot) habemeajamismasin, Philips (väärtus 100 eurot), latern ja patarei (väärtus 48 eurot), massaažimatt (väärtus 32 eurot), klaviatuur (väärtus 20 eurot), vuntsikäärid Zinger retro (väärtus 350 eurot), püha vesi Alaskalt plastikpudelis, isiklikud asjad (väärtusega 250 eurot). Kokku oli pagasis asju väärtuses 828 eurot. Seega hageja otsene varaline kahju moodustab 828 eurot.
3.Hageja läks Tallinna lennujaamas koheselt pagasi hilinemisest/kaotsiminekust teadasaamise järel lennujaama infopunkti ja teatas, et ta ei ole pagasit kätte saanud. Talle väljastati „Vara rikkumise raport“ nr TLLLH36412, milles oli märgitud, et pagasit pileti numbriga LH092226 ei ole hagejale väljastatud. Raportil figureeris ka hageja lennureisi number – 2203784623687, lennureisi kuupäevad, hageja isikuandmed ja hageja pagasi üldkirjeldus: „hall, alumiinium/hõbedane, püstine disain, tugevast materjalist.“ Raport on väljastatud kellaajaliselt – 18.03.2020.a. kell 15.28 kesk-euroopa aja järgi. Raportil oli märgitud, et peale 5 päeva tuleb vaadata Lufthansa kodulehele ning säilitada reisija ja pagasipilet. Hageja läks samal päeval Lufthansa kodulehele ja sai sealt infolehe pagasi kadumise korral käitumiseks. Infolehe
kohaselt pidi Lufthansa kontakteeruma hagejaga kui pagasi kaotsiminekust on möödunud rohkem kui 5 päeva ning paluma hagejal täita „pagasi sisuloendi“ hilinenud pagasi üksikute esemete kohta. Hageja ootas ja temaga ühendust ei võetudki. Kuna Lufthansa ühendust ei võtnud, siis 5 päeva möödudes (kuuendal päeval, s.o. 24.03.2020.a.) täitis hageja ise „pagasi sisuloendi“ Lufthansa kodulehel ja saatis selle kahjuhüvitise nõudena Lufthansale. Selle kuupäevaga väljatrükki hagejal ei ole, sest ta ei arvanud, et tal seda vaja läheb. Hageja loetles „pagasi sisuloendil“ kõik oma kaotsiläinud pagasi sisuks olevad esemed märkides iga eseme juurde selle kirjelduse ja väärtuse. Koguväärtuseks moodustas hageja kahjunõue 828 eurot.
4.Kui ka sellele vastust ei saabunud, siis saatis hageja 10.08.2020.a. teist korda „pagasi sisuloendi“ ning trükkis seekord nõudekirja välja. Seetõttu kannab dokument 10.08.2020.a. daatumit. Igaks juhuks saatis hageja 13.08.2020.a. kostjale ka tähitud kirja koos väljastusteatega, mis on kostja poolt kätte saadud 07.09.2020.a. Kostja kirjale ei ole vastanud. 14.12.2020.a. saatis hageja kostjale teise tähitud kirja väljastusteatega, mis on samuti kostja poolt kätte saadud, kuid vastust sellele ei ole saabunud. 07.07.2021.a. saatis hageja kolmanda tähitud kirja, mille jälgimise number on RR662952025EE. Saadetud kirjad olid koostatud saksa keeles ning adresseeritud kostjale. Kirjadele olid lisatud koopiad dokumentidest, piletitest ja kaotsiläinud pagasi sisuloendist. Kolmandas kirjas palus hageja kostjalt vastust, kuna kostja ei olnud hagejale kordagi vastanud ja hageja pagas on kadunud juba üle aasta, ilma et hageja oleks saanud ettenähtud hüvitist. Hageja pöördus oma murega ka Tallinna lennujaama poole, kes väljastas hagejale erandkorras kostja telefoninumbri, kuid sellele numbrile helistades keegi ei ole vastanud.
5.Hageja on igati kinni pidanud kostja poolt kodulehel väljastatud korrast, mis on kehtestatud pagasi kaotsimineku puhuks, järginud kõiki nõudeid ja täitnud vajalikud dokumendid, kuid kostja on hagejat lihtsalt ignoreerinud. Hageja on kohtueelselt, s.o. kui ta oma jõududega enam oma probleemiga hakkama ei saanud, pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole, et saada nõu, kas tal on potentsiaalselt võimalik oma nõuet kohtu kaudu maksma panna ning millisesse kohtusse ta peaks pöörduma. Jurist tõlkis hagejalt saadud materjalid, tutvus nendega ning nõustas hagejat. Hageja on kohtueelse õigusabi eest kokku tasunud 300 eurot. Nimetatud summas teenustasu koosnes järgmistest teenustest: dokumentide tõlkimine inglise ja saksa keelest, 4 dokumenti, 1 tund, 100 eurot (100eurot/tunnis) ning konsultatsioon ja õigusliku analüüsi esitamine kliendile, 2 tundi, 200eurot (100 eurot/tunnis). Hageja leiab, et kohtusse pöördumise otsustuse ning õige kohtu valiku tegemiseks oli õigusteenuse saamine ja selle eest tasumine möödapääsmatult vajalik, kuna vastasel juhul võinuks hageja saada suuremat kahju. Õigusteenuse eest tasu maksmine on põhjuslikus seoses kahju tekkimise esile kutsunud asjaoluga (pagasi kaotsiminekuga kostja lennureisil) ehk õigusteenuse järgi tekkinud vajadus on pagasi kaotsimineku vältimatu tagajärg, s.t. ilma pagasi kaotsiminekuta sellel reisil, ei oleks hagejal tekkinud vajadust niisuguse õigusabi järele. Hageja leiab, et ta on kohtueelses menetluses teinud kõik võimaliku ja vajaliku ning tal ei ole jäänud üle muud võimalust, kui pöörduda kostja vastu kohtusse.
6.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 828 eurot, viivis kahju hüvitise summalt perioodi eest 18.03.2020.a. kuni hagi esitamiseni, s.o. 18.08.2021.a. summas 94,72 eurot, viivis protsendina põhisummalt 828-lt eurolt perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni ja kohtulahendi tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni 0,022% päevas, kahju kindlakstegemise kulud summas 300 eurot. Hageja palub samuti väljastada nõude kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 järgne kinnitus Euroopa täitekorraldusena. Menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
7.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vaidlus puudub selles, et kostja kogu pagas ei jõudnud 18.03.2020 Tallinnasse ning läks osaliselt kaotsi. Lisaks juhul, kui kohus leiab siiski, et hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu, vaatamata sellele, et hageja on rikkunud Montreali konventsioonis ettenähtud korda, siis hagi tuleb jätta rahuldamata ka see tõttu, et hageja ei ole tõendanud oma väidetavat kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused:
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Vaidlust ei ole selles, et: • hageja ostis 15.03.2020 kostjalt lennukipiletid, millega pidi lendama Vancouverist (Kanadas), läbi Frankfurti (Saksamaal), Tallinnasse. • Lennuk lendas Vancouverist välja 17.03.2020.a. kell 14.20 ja hageja jõudis Tallinna Lennujaama 18.03.2020 kella 16 paiku. • Vancouverist välja lennates andis hageja lennujaamas reisile kaks ühikut pagasit pagasipiletite numbritega 092217 ja 092226. Üks pagasitest (092217) jõudis Tallinna lennujaama ja hageja sai selle kätte. Kuid pagas piletinumbriga 092226 kohale ei jõudnud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja palub kostjalt välja mõista pagasi kadumisest tekkinud kahju summas 828 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud summas 300 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, muuhulgas palus kostja kohaldada hageja nõude osas aegumist.
11.Kohus tegi asjas 08.12.2021 vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks, kuivõrd leidis, et hagi ei ole aegunud ja jätkas tsiviilasjas menetlust. Pooled 08.12.2021 otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud ja vaheotsus jõustus 11.01.2022.
12.Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 2027/97, 09. oktoober 1997, lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol (mida muudeti 13. mai 2002 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusega (EÜ) nr 889/2002) artikkel 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühenduse lennuettevõtja vastutuse suhtes, mis on seotud reisijate ja nende pagasiga, kõiki Montreali konventsiooni asjakohaseid sätteid. Vaidlust ei ole selles, et kostja on ühenduse lennuettevõtja. Viidatud määruse lisa kohaselt lennuettevõtja vastutus pagasi hävimise, kadumise või kahjustumise eest piirdub 1 000 SDRiga (ligikaudne summa kohalikus vääringus). Registreeritud pagasi puhul vastutab lennuettevõtja isegi siis, kui ta ei ole süüdi, välja arvatud juhul, kui pagas oli vigane. Registreerimata pagasi puhul vastutab lennuettevõtja üksnes süüliselt.
13.Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsioon, vastu võetud 28.05.1999, Eesti Vabariik kirjutas konventsioonile alla 04.02.2002 ja seega jõustus konventsioon Eesti Vabariigi suhtes 04.11.2003) artikkel 1 lg 1 ja 2 järgi konventsiooni kohaldatakse inimeste, pagasi või lasti rahvusvahelisele veole, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest. Samuti kohaldatakse seda lennuettevõtja teostatavale tasuta õhuveole. Konventsioonis kasutatav mõiste rahvusvaheline vedu tähendab vedu, mille korral pooled on kokku leppinud, et lähte- ja sihtkoht, arvestamata vahemaandumisi või ümberlaadimist, asuvad kahe osalisriigi territooriumil või ühe osalisriigi territooriumil, kui on kokku lepitud peatumiskoht kolmanda riigi territooriumil, sõltumata sellest, kas see kolmas riik on ühinenud konventsiooniga. Konventsiooni mõistes ei ole vedu rahvusvaheline, kui selle lähte- ja sihtkoht on ühe osalisriigi territooriumil ja peatumiskohta teise riigi territooriumil ei ole kokku lepitud.
14.Kohus selgitab, et kuivõrd hageja reis algas Vancouverist ja lõppes Tallinnas vahemaandumisega Frankfurtis, tuleneb hageja nõue käesoleval juhul piiriülesest reisijaveolepingust. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostis piletid Lufthansa korraldatud lennureisidele, millega reisis Vancouverist (Kanadas), läbi Frankfurti (Saksamaal), Tallinnasse. Hagi nõue põhineb eelkõige asjaolul, et piiriülese lennureisi käigus läks kaduma hageja pagas.
15.Montreali konventsiooni artikli 17 lõike 2 kohaselt vastutab vedaja registreeritud pagasi hävimise, kaotsimineku või kahjustumise tõttu tekkinud kahju eest ainult juhul, kui hävimise, kaotsimineku või kahjustumise põhjustanud sündmus toimus õhusõiduki pardal või aja jooksul, mil registreeritud pagas oli vedaja valduses. Küsimus, kas hageja pagas oli kostja kui lennuettevõtja valduses vaidluse all ei ole. Hageja on kohtule esitanud pagasikviitungid, mis kinnitavad, et hageja on lennuettevõtja valdusesse andnud kaks ühikut registreeritud pagasit (tl 15). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja avastas 18.03.2020 Tallinna lennujaamas, et üks tema pagasitest ei ole sihtkohta jõudnud ja teavitas sellest koheselt lennujaama. Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et kostja on rikkunud reisijaveolepingut, kuivõrd sihtpunkti ei ole jõudnud kogu hageja registreeritud ja kostja valduses olnud pagas.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) kommenteeritud väljaande osa IV lk 319 on selgitatud, et rahvusvahelised konventsioonid määravad üldjuhul ära ainult vastutuse piirmäära, millised kahjud aga konkreetselt hüvitamisele kuuluvad, otsustatakse riigisisese seadusandluse alusel. Seega tuleneb hageja kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 132-st. VÕS § 132 lg 1 kohasel tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik.
17.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud
kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
18.Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt peab lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Seega ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
19.Nagu kohus eelpool tuvastas, on kostja ühe hageja registreeritud pagasiühiku kaotamisega rikkunud reisijaveolepingut, kuivõrd hageja pagasi hävimine/ jäädavalt kadumine on toimud ajal, kui pagas oli kostja valduses, seega vastutab kostja lepingu rikkumise eest. Täiendava tähtaja andmine lepingu rikkumise kõrvaldamiseks ei anna käesoleval ajal soovitud tulemust. Ilmselgelt on hagejale pagasi hävimisega tekkinud kahju, kuivõrd on hävinud/jäänud kadunuks hageja kohver koos sisalduvate esemetega.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista hävinud pagasi väärtuse 828 eurot. Hageja selgituste kohaselt olid kadunud kohvris asju väärtuses 828 eurot: tööriided (väärtus 28 eurot) habemeajamismasin, Philips (väärtus 100 eurot), latern ja patarei (väärtus 48 eurot), massaažimatt (väärtus 32 eurot), klaviatuur (väärtus 20 eurot), vuntsikäärid Zinger retro (väärtus 350 eurot), püha vesi Alaskalt plastikpudelis, isiklikud asjad (väärtusega 250 eurot). Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Kohus kostjaga ei nõustu.
21.Vaidlust ei ole selles, et hageja registreeris lennureisile kaks ühikut pagasit, millest reisi sihtpunkti jõudis vaid üks. Kohus leiab, et eluliselt ei ole hagejal võimalik tõendada, millised asjad hageja kohvrisse pani, kuivõrd üldjuhul reisija ei kirjuta/pildista täpselt üles kõiki esemeid mida ta kohvrisse pakib. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et hageja andis lennule registreerudes ära tühja ja ilma asjadeta kohvri. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja hinnangul ei ole hageja kahju nõude esitamisel arvestanud kadunud esemete tegelikku väärtust, tuleb kostjal vastavaid väiteid tõendada. Kohus märgib, et reisile registreerudes üldjuhul äraantavat (registreeritud) pagasit kaalutakse. Kui kostjale teadaolevalt oli hageja kadunud pagasiks vaid tühi kohver, oli tal võimalus selle kohta tõendeid esitada. Pagasit ja selle kaalu puudutav informatsioon on kostja valduses. Lisaks on ka kadunud kohvril ilma seal sees olevate esemeteta mingi väärtus. Kostja ei ole ka esile toonud, et hageja on hinnanud temale kuulunud esemeid nende tegelikust väärtusest kõrgemalt. Samuti on kohtu hinnangul olemas põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel.
22.Järgnevalt hindab kohus seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hageja kahju hüvitada. VÕS § 127 lg 1 järgi, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Konventsiooni artikkel 22 lg 2 kohaselt on pagasiveol vedaja vastutus pagasi hävimise, kaotsimineku, kahjustumise või hilinemise eest piiratud 1000 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga [SDR] reisija kohta, välja arvatud juhul, kui
reisija on registreeritud pagasit vedajale üle andes teinud erideklaratsiooni sihtkohas üleantava pagasi väärtuse kohta ja on vajaduse korral tasunud lisasumma. Sel juhul on vedaja kohustatud maksma deklareeritud summa, kui ta ei tõenda, et summa on suurem kui pagasi tegelik väärtus. Rahvusvahelise valuutafondi andmete kohaselt oli 1 SDR 18.03.2020 seisuga väärt 1,248170 eurot (https://www.imf.org/external/np/fin/data/rms_mth.aspx?SelectDate=2020-0331&reportType=CVSDR). Seega oleks hagejal õigus saada hüvitist lennuettevõtjalt maksimaalselt 1248,17 eurot.
23.TsMS § 233 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Kohus leiab, et antud juhul on selge küll kahju tekkimise fakt, ent kahju suurust täpselt kindlaks teha ei saagi, kuivõrd hagejal ei ole enam kuidagi võimalik tõendada, et ta just loetletud esemed registreeritud pagasina kostjale üle andis. Kohus leiab, et hageja on nõude aluse osas tõendamiskoormuse minimaalmääras täitnud – hageja on tõendanud nii kostjapoolse teo, kahju tekkimise fakti kui ka nende kahe vahelise põhjusliku seose. Seega juhindub kohus käesoleval juhul TsMS § 233.
24.TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi võib kohus lihtmenetluse hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus käsitleb hageja kostjale esitatud nõudeavalduses ning kohtumenetluses esitatud vara nimekirja hageja seletusena. Hageja toodud nimekirjas on kõik registreeritud pagasisse lubatavad esemed ning hageja hinnangul ei ületa nende väärtus Montreali konventsioonis artikkel 22 märgitud hüvitise piirmäära. Tuginedes TsMS § 233 ja kaaludes hageja poolt nimekirjas märgitud esemete hageja poolt nimetatud hindu, määrab kohus hagejale pagasi hävimisega tekkinud kahju suuruseks 828 eurot.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 300 eurot. Kulu tuleneb dokumentide tõlkimise, juristi konsultatsiooni ja õigusliku analüüsi eest tasutud arvest. Oma kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud 18.08.2021 arve nr. 023-21. Kostja vaidleb kuludele vastu ja leiab, et kohtueelne õigusabi ei ole kahju kindlakstegemise kulu. Tõlkekulu on aga menetluskulu osa.
26.Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).
27.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
28.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja nõue kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtueelse õigusabi osutamise käigus oleks hageja esindaja teinud ühtegi toimingut, mis oleks kaasa aidanud kohtuvälise kokkuleppe saavutamisele või oleks olnud suunatud selle saavutamisele. Hageja esindaja ei ole välja saatnud täiendavaid nõudekirju ega pöördunud muul moel täiendavalt kostja poole. Esitatud arve kohaselt on hageja esindaja tutvunud materjaliga ja teinud õigusliku analüüsi. Kliendi eelnev konsulteerimine ja õigusliku analüüsi tegemine enne hagiavalduse kohtule esitamist ei ole aga ajakuluks, mille peaks vastaspool kohtuväliste õigusabikuludena hüvitama, kuivõrd tegemist on hagiavalduse ettevalmistamise ajakuluga ehk menetluskuluga. Lõpptulemusena väljendusid kõik esindaja kohtueelse menetluse toimingud kohtule esitatud menetlusdokumendis, milleks hetkel vaadelduna on hagiavaldus. Ka tõlkekulud ei ole hageja kahju vaid hageja menetluskulu TsMS § 143 p 1 mõttes. Seega tuleb hageja nõue kohtueelse menetluse kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
29.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 sätestatud määras alates 18.03.2020 so kahju tekkimisest kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on viivise suuruseks summalt 828 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 169,36 eurot. Kohus lisab viivisearvestuse asja materjalide juurde.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 828 eurot, perioodi 18.03.2020 kuni 07.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 169,36 eurot ja sealt edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 222,72 eurot. Menetluskulude jaotamine
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud 73,4% ulatuses kostja kanda ja 26,6% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 828 eurot, mis hagetavast summast 1 128 eurot moodustab ca 73,4%.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
35.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.