Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.04.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt on Transpordiameti (kuni 31.12.2020 Maanteeamet, edaspidi kostja või Tellija), OÜ Rail Baltic Estonia ja AS YIT Eesti (edaspidi hageja või Töövõtja) vahel sõlmitud riigihanke „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus“ menetluses hankeleping 1-9/19/0890-1 (edaspidi Leping). Leping koosneb Lepingukokkuleppest ja Lepingu lisadest, sh Lepingu eritingimustest, millega on muudetud Lepingu üldtingimusi, ja Lepingu üldtingimustest (FIDIC ehitustöövõtulepingu tingimused ehitus- ja inseneritöödeks tellija antud projektlahendi alusel, esimene väljaanne 1999, edaspidi FIsitaDIC üldtingimused). FIDIC üldtingimused ehk nn. „punane FIDIC“ tähendab, et Töövõtja teostab ehitustööd Tellija poolt etteantud projektlahenduse alusel ja töös ei sisaldu Töövõtja kohustust töötada välja ehitustööde aluseks olevat projektlahendust, vaid Töövõtja kohustused seoses projekteerimisega on piiritletud Lepingus konkreetsete ülesannetega. Olukordades, kus Tellija eeldab Töövõtjalt projektlahenduse, mille alusel töö teostatakse, väljatöötamist, kasutatakse nn „kollast FIDIC’ut“. Lepingu esemeks on ühe rajatava objektina Saustinõmme viadukti ehitus. Saustinõmme viadukti ehituse aluseks oli vastavalt Lepingule põhiprojekti staadiumis projekt ja joonised (SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud põhiprojekt, töö nr. 0084). Vastavalt Lepingu osaks olevale Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustele (Lisa 3: Teetööde tehniline kirjeldus koos eritingimustega) oli hageja kohustuseks kõigi vajalike tööjooniste/tööprojektide koostamine (vt Teetööde tehnilise kirjelduse osa I Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p. 1.2.28 Projekteerimine). See tähendab hageja kohustust teha etteantud põhiprojekti staadiumis oleva projekti alusel vaid tööjoonised/tööprojektid. Lisatingimusena pidi hageja projekteerimise käigus arvestama Rail Baltica (RB Rail AS) tehniliste nõuetega Riigiteel nr 11 asuva Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmiseks, mis sisaldusid samuti Teetööde tehnilise kirjelduse osa I Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p. 1.2.28 Projekteerimine osas. See tähendab, et Lepingus sisaldus lisaks üldisele kohustusele koostada etteantud põhiprojekti alusel tööjoonised/tööprojektid ka kohustus muuta etteantud põhiprojekti lähtuvalt Rail Baltica (RB Rail AS) tehnilistest nõuetest, mis olid esitatud samas projekteerimist käsitlevas Teetööde tehnilise kirjelduse osa I Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p-s 1.2.28. Nimetatud eritingimuste kohaselt oli põhiprojekti muudatuse koostamise aluseks Maanteeameti poolt tellitud ja projekteerija SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084 (tingimuste p.1), projekteerida tuli kaitseekraan (tingimuste p. 4) ja eskiisina (eelprojekti täpsusega) näidata piirdeaia lahendused raudteeohutuse tagamiseks (ehitamine ei ole vajalik) (tingimuste p. 5). Ehk eeltooduga oli piiritletud hageja ainus põhiprojekti muutmise Lepinguline kohustus. Tasu hagejale oli põhiprojekti muudatuste eest ettenähtud h-2 Loendid kululoendis makseartikli nr 10214a all („Saustinõmme projekti korrektuuri koostamine“) ja makseartikli nr 10214b all („Saustinõmme projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamine“) (Lisa 4: Loendid). Kokku nägi Leping Saustinõmme viadukti põhiprojektist lähtuvalt Rail Baltica tehniliste nõuete tõttu vajalike muudatuste ja neist muudatustest tulenevate lisatööde teostamise eest hagejale ette eelarve

summas kokku 41 055,62 eurot (ilma km-ta). Hageja juhtis 23.05.2019 kirjas 008EE5100088 (Lisa 5: Hageja 23.05.2019 kiri Insenerile) projektis FIDIC üldtingimuste kohaselt Insenerina tegutseva Lindvill OÜ (edaspidi Insener) tähelepanu asjaolule, et Lepingu täitmisel aluseks olnud põhiprojekti järgne Saustinõmme viadukti lahendus ei pruugi tagada põhiprojekti järgse ristlõike kandevõimet ning et projektijärgse lahenduse teostamine sisaldab endas mitmeid riske, mis võivad viia konstruktsiooni kahjustuste ja ümberehitustöödeni. Hageja tegi seetõttu ettepaneku viadukti tekiehituse ristlõike muutmiseks ja pakkus alternatiivse lahendusena välja taladega tekiehituse ristlõike. Täiendavalt nähti ka vajadust vahesammaste lahenduse muutmiseks, kuna põhiprojekti järgse vahesamba kandevõime ei olnud tagatud. Hageja ettepanek oli tehtud selleks, et oleks tagatud nõuetekohane lõpptulemus ja piisava kandevõimega ning ekspluatatsiooniriskideta viadukt. Sisuliselt oli tegemist täielikult muudetud konstruktiivse lahendusega viaduktiga, mitte algses põhiprojektis ettenähtud konstruktiivse lahenduse täienduse või edasiarendusega. Kirjale oli lisatud alternatiivse lahenduse eskiisjoonis. Insener vastas hageja 23.05.2019 kirjale 03.06.2019 kirjaga nr SL-008 (Lisa 6: Inseneri 03.06.2019 vastus hagejale), milles kinnitas, et Inseneril ega kostjal ei ole vastuväiteid hageja poolt esitatud ettepanekutele ja hageja võib jätkata viadukti projekti muudatuste tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele. Insener küll mainis oma kirjas, et ta on konsulteerinud nii projekteerija kui kostjaga ja projekteerija on kinnitanud, et esialgse projekti arvutusalustes hageja poolt viidatud osades ei ole vigu, kuid sellegipoolest andis hagejale loa jätkata viadukti projekti muudatuste tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele. Kuna hageja oli esitanud Insenerile 23.05.2019 viadukti alternatiivse terviklahenduse, mitte esialgse lahenduse täienduse või edasiarenduse, siis sai hageja sellest Inseneri nõusolekust aru, et tegemist on Muudatusega FIDIC üldtingimuste punkti 13 tähenduses. Edasises projekteerimises lähtutigi seetõttu hageja väljapakutud alternatiivsest lahendusest ja projekteerimine algas sisuliselt algusest peale, läbides kõik majandus- ja taristuministri määruses „Tee ehitusprojektile esitatud nõuded“ projekteerimise staadiumid alates eskiisist kuni tööprojektini. Insener nõustus juhisega nr 3 RB (Lisa 7: Juhis 3 RB) Saustinõmme viadukti korrigeeritud projekti, so. muudetud konstruktiivse lahendusega viadukti projekti, ekspertiisiga ja selleks vajalike kulutustega. Ekspertiisi teostamine toetab seisukohta, et menetleti Muudatust FIDIC üldtingimuste kohaselt, kuivõrd algsele projektlahendusele ei oleks olnud mõistlikult vaja ekspertiisi teha. Hageja juhtis 17.07.2019 kirjas 018-EE5100088 (Lisa 8: Hageja kiri 17.07.2019. Kirjas on kuupäev ekslikult 17.06.2019) Inseneri tähelepanu Saustinõmme viadukti uuele probleemile, mis seisnes kaldasammaste ja muldkeha vajumites, millega algses kostja etteantud põhiprojektis ei olnud arvestatud ja mis tingis viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise vajaduse. Ehk projekteerimise käigus avastas hageja etteantud põhiprojektis puudujääke lisaks ülal punktis 1.7 toodule ka viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduste juures. Täiendavalt juhiti viadukti kaldasammaste probleemile tähelepanu hageja 28.08.2019 kirjas 031-EE5100088 (Lisa 9: Hageja kiri 28.08.2019) ja 16.09.2019 kirjas 032-EE5100088 (Lisa 10: Hageja kiri 16.09.2019). Hageja esitas 01.10.2019 kirjaga 033-EE5100088 (Lisa 11: Hageja kiri 01.10.2019) Insenerile Muudatustest tulenevad muudetud tööde mahud koos rahaliste kalkulatsioonidega nii viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste muudatusest tulenevalt (vt ülal punkt 1.7) kui ka kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse (vt ülal punkt 1.11) muudatustest tulenevalt. Insener nõustus juhisega nr 2 RB (Lisa 12: Juhis 2 RB) viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse (vt ülal punkt 1.11) muutmisega ja sellega seoses Lepingu maksumuse suurenemisega, käsitledes antud muutmist muudatusena Lepingu tähenduses. Insener keeldus 03.02.2020 kirjas SL-013 (Lisa 13: Inseneri kiri 03.02.2020) käsitlemast Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõike muudatusi (vt ülal punkt 1.7) Muudatusena FIDIC üldtingimuste tähenduses, vaid leidis, et antud

projektimuudatused on hõlmatud hageja lepinguliste kohustustega (Teetööde tehnilise kirjelduse osa I Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28.) ning vastav kuluartikkel on Lepingu kuluartiklites olemas ehk hagejale on selle töö eest juba tasu ette nähtud. Sisuliselt asus Insener 03.02.2020 kirjas SL-013 seisukohale, et viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste lahenduse muudatus on käsitletavad põhiprojekti muutmisena, mida tuli teha Lepingus juba algselt kokkulepitu alusel ja Lepingu osaks oleva h-2 Loendid kululoendis makseartikli nr 10214a all („Saustinõmme projekti korrektuuri koostamine“) ja makseartikli nr 10214b all („Saustinõmme projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamine“) kirjeldatud rahalise eelarve piires. Lisaks keeldus Insener 03.02.2020 kirjas SL-013 (vt Lisa 13: Inseneri kiri 03.02.2020) tunnistamast hageja poolt viidatud viga projekti kululoendis, so., et arvestamata on 572 m3 viadukti tekiplaadi mahtu. Erineva käsitluse aluseks on Teetööde tehnilise kirjelduse, versioon 6.12.2016 (Lisa 14: Teetööde tehniline kirjeldus versioon 6.12.2016), p. 6.4.7 esimene ja teine lause, mis ütlevad: „Betoonitööde eest tasumine toimub lepingu ühikuhindades töömahuloendis toodud betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu kohta. Raudbetoon konstruktsioonide makseartiklis peab sisalduma vastavalt projektis oleva r/b konstruktsioonis sees olevaid elemente ja detaile (tarilapid, armatuurterast, trossid, kinnitused jms.).“. Hageja leidis, et neist lausetest tuleneb, et betoonitööde mahud arvestatakse betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu ehk kujundi välispiiride järgi ja kõik, mis jääb kujundi sisse on betoonitööde arveldatav maht. See tähendab, et etteantud põhiprojekti geomeetriline maht ei ole 1900 m3 nagu on ekslikult vastava töö kululoendis kirjas, vaid on 2472 m3. Insener leidis, et 572 m3 mahust moodustab konstruktsiooni sees olevate tühimike täitmiseks mõeldud Styrox, mis ei ole betoon ja mis seetõttu tuleb arvestada betoonkonstruktsiooni mahust välja olgugi, et ta paikneb betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu ehk kujundi välispiiride sees. Vaidlust ei ole asjaolus, et Insener ja Tellija on nõustunud Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste lahenduse muutmisega. Saustinõmme viadukt on tänaseks muudetud tekiehituse ristlõikega ja vahesammaste lahendusega valmis ehitatud, samuti on Insener ja Tellija vastavalt 03.06.2019 kirjale nr SL-008, juhisele nr 3 RB ja 03.02.2020 kirjale SL-013 nõustunud viadukti konstruktiivse lahenduse muutmisega. Vaidlus on selle üle, kas Saustinõmme viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse muudatus on käsitletav Muudatusena Lepingu (FIDIC üldtingimuste punkti 13) tähenduses, millisel juhul kuulub Töövõtjale tasumisele täiendav tasu, või on tegemist põhiprojekti muutmisega, milline töö oli Töövõtja Lepinguliseks kohutuseks ehk tööks, mis sisaldus Lepinguliste tööde mahus ja mida Töövõtja pidi teostama selleks Lepingus etteantud eelarve raames. Esmalt on seega oluline kindlaks teha, millised olid Töövõtja Lepingulised kohustused seoses Saustinõmme viadukti projekteerimisega. Tellija väidab, et vastav kohustus oli praktiliselt piiramatu ehk Töövõtja oleks võinud teha ja pidanud tegema etteantud projektdokumentatsioonis mistahes muudatusi, välja arvatud need muudatused, mille tegemist piiras Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused punkt 1.2.28, ning seega Töövõtja poolt viadukti projekti täielikult ümbertegemine oli hõlmatud juba algsete Lepingu kokkulepetega. Töövõtja vastupidi leiab, et tema Lepinguline kohustus seoses viadukti projekteerimisega piirdus justnimelt kohustustega, millised olid kirjeldatud Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p-s. 1.2.28 ja mis tulenesid Rail Baltica nõuetest, ning kõik sellele lisanduv oligi muudatustöö (Muudatus). Lepingu näol on tegemist ehitustöövõtulepinguga ehitus- ja inseneritöödeks tellija antud projektlahendi alusel ja leping allub vastavatele FIDIC üldtingimustele. See tähendab, et kõigi Lepinguliste tööde aluseks on Tellija etteantud projektlahendus ja Töövõtja projekteerimiskohustus peab olema Lepingus konkreetselt ja täpselt piiritletud (Töövõtja peab saama eeldada, et Tellija või Tellija palgatud

eksperdid – projekteerijad – on projektlahenduse välja töötanud ja vastutavad selle eest, et projektlahendus sobib eesmärgiks, milleks ta on mõeldud ja Töövõtja kohustuseks on projektlahenduse alusel tööprojektide/tööjooniste koostamine ja/või kui see on Lepinguga ette nähtud, siis projektlahenduse selgelt piiritletud ulatuses täiendamine või muutmine, kusjuures endiselt eeldusel, et Tellija on veendunud, et projektlahendus võimaldab soovitud täienduste ja muudatuste tegemist). Olukordades, kus Tellija eeldab Töövõtjalt projektlahenduse, mille alusel töö teostatakse, väljatöötamist, kasutatakse nn. „kollast FIDIC’ut“, mida antud juhul ei tehtud. Juba ainuüksi FIDIC’u valik tähendab, et kui töö teostamise aluseks oli Tellija etteantud projektdokumentatsioon, on selle muutmine töö teostamise käigus piiritletud konkreetsete projekteerimisülesandega, mitte vabadusega kogu projekt ümber teha. Vastavalt Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p-le 1.2.28 on Rail Balticat ületava Saustinõmme viadukti põhiprojekti muudatuse koostamise aluseks Maanteeameti poolt tellitud ja projekteerija SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084, mis on põhiprojekti staadiumis projekt. Ehk vastavalt Lepingule pidi Töövõtja tegema nimetatud põhiprojekti alusel viadukti tööprojekti/tööjoonised, arvestades põhiprojekti muudatusi, millised olid kirjeldatud Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p-s 1.2.28 ja mis tulenesid Rail Baltica nõuetest (tuli projekteerida kaitseekraan ja eskiisina (eelprojekti täpsusega) tuli näidata piirdeaia lahendused raudteeohutuse tagamiseks (ehitamine ei olnud vajalik)). Eeltoodust tulenevalt tuleb sisustada ka Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p. 1.2.28 lauset: „projekti muudatustest tulenevate täiendavate tööde teostamise kulud arvestada Rail Baltic Estonia kululoendis artikkel 10214b koosseisus“. Nimelt tähendab see, et täiendavate tööde teostamise kulud, mis tulenevad põhiprojekti muutmisest ulatuses, nagu Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 ette nägi, tuli arvestada kululoendis artikkel 10214b koosseisus. Ehk siis kululoendis artikkel 10214b koosseisus tuli arvestada need kulud, mis oleks kaasnenud sellega, kui põhiprojekti alusel oleks tehtud tööprojekt ja tööjoonised koos nende muudatustega põhiprojektis, mis vastavalt Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused p-le 1.2.28, tuli Rail Baltica nõuetest tulenevalt teha. Mõeldud oli olukorda, kus viadukti põhiprojekti järgne tehniline lahendus ei muutu, kuid viaduktile tuleb lisada täiendavaid osi tulenevalt Rail Baltica nõuetest. Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 ei saa kuidagi mõista nii, nagu teeb Tellija ehk et tegemist pole mitte põhiprojekti muutmiseks antud projekteerimisülesande kirjeldusega, vaid piirangutega põhiprojekti muutmiseks, so., et nende väliselt võis Töövõtja projekteerida ükskõik, millise Saustinõmme viadukti. Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 näol on tegemist konkreetsete Rail Baltica (RB Rail AS) erinõuetega projekteerimisele ja projekteerimise ning projektijärgsete muudatuste teostamise kulud tuli esitada just Rail Baltica kululoendis, mitte üldises tööde kululoendis. Teetööde tehnilise kirjelduse p-st 1.2.28 tuleneb selgelt Töövõtja üldine projekteerimiskohustus järgnevalt: „Töövõtja kohustus on kõigi vajalike tööjooniste/tööprojektide koostamine. Töövõtja kohustus on kõikide tööjooniste/tööprojektide kooskõlastamine vastavate asutustega või huvitatud isikutega. Töövõtja kohustus on kontrollida kõikide kooskõlastuste olemasolu ning vajadusel hankida puuduolevad või pikendada olemasolevaid kooskõlastusi juhul, kui enne tööde alustamist kooskõlastus aegub. Tööjoonistega/tööprojektidega seotud kulud tuleb arvestada makseartiklis nr 10213.“ Lisatud on nõuded: „Tehnilised nõuded Riigiteel nr 11 asuva Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmiseks“, kusjuures „Rail Balticat (edaspidi RB) ületava maanteeviadukti põhiprojekti muudatuse koostamise aluseks on Maanteeameti poolt tellitud ja projekteerija SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084.“ Ehk eeltoodu võtab kokku Töövõtja projekteerimiskohustuse ulatuse nagu see Lepingus oli kokku lepitud ja see ei hõlma piiramatut õigust ja vabadust põhiprojektis muudatusi teha.

Põhiprojektis tuli ja oli lubatud teha täpselt nii palju muudatusi, kui tulenes Rail Baltica nõuetest, mis olid esitatud Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 ja vastavad kulud tuli esitada justnimelt Rail Baltica kululoendis, mitte üldises tööde kululoendis. Muus osas tuli juhinduda etteantud põhiprojektist. Nagu nähtub Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p-st 1.2.28 ja RB Rail AS-i lõpliku põhiprojekti kinnitusest, olid just need erisused ja nende arvestamine projekteerimisel RB Rail AS-i jaoks olulised. Antud juhul tähendas Saustinõmme viadukti puudutav hageja tehtud projekti muudatus seda, et sisuliselt läbiti uuesti kõik kirjeldatud projekteerimise etapid alates eksiisist kuni tööjoonisteni. Tegemist ei olnud pelgalt tööjooniste tegemisega ja piiratud etteantud ulatuses põhiprojekti muutmisega nagu Leping ette nägi. Töövõtja 23.05.2019 kirjale 008-EE5100088 oli lisatud alternatiivse lahenduse eskiisjoonis. Lepingus määratletud projekteerimiskohustuse ulatus järgis määruse „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ loogikat ja struktuuri. Tellija seisukohad seevastu eiravad seda struktuuri. Hageja tegevus projekti muutmisel selgelt väljus Lepingus antud piiridest ja seda sai teha vaid FIDIC üldtingimuste Muudatuse protsessi raames. Nagu nähtub Saustinõmme viadukti tehniliste lahenduste võrdlusest, so. SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084 järgse lahenduse ja Töövõtja poolt pakutud ja tegelikult ehitatud viadukti lahenduse võrdlusest (Lisa 19: tehniliste lahenduste võrdlus), on tegemist täiesti erinevate konstruktiivsete lahendustega. Ehk kokkuvõtteks, Saustinõmme viadukti projekteeris Töövõtja täiesti algusest peale ja täiesti uuesti, võttes esialgsest põhiprojektist aluseks vaid viadukti tehnilised põhiparameetrid. Kuna nii suuremahulist projekteerimiskohustust ei näinud Leping Töövõtjale ette, ületas Töövõtja poolt tehtu lepinguliste kohustuste ja lubatu piire, mis on võimalik vaid Muudatuse protsessis (st Insener ja Tellija andsid selleks nõusoleku ja juhise), kuna vastasel juhul oleks tegu Lepingu rikkumisega, mida pole aga kunagi väidetud. VÕS § 39 lg 1 tulenevalt kannab tüüptingimuste tõlgendamisriski tüüptingimuste kasutaja ehk Tellija ja kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada seega Tellija kahjuks. Seega ka juhul, kui peaks tekkima kahtlus, kuidas Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 tuleb mõista, tuleks seda tingimust tüüptingimusena tõlgendada tingimuse kasutaja ehk Tellija kahjuks, so. eelistama peaks Töövõtja tõlgendust. Töövõtja poolt teostatud projekteerimise käigus ilmnes, et Lepingus aluseks olnud Saustinõmme viadukti põhiprojekti järgse tehnilise lahenduse puhul ei ole tagatud viadukti kandevõime, samuti nähtus põhiprojekti arvutusaruandest viga arvutusalustes –arvesse ei olnud võetud servaprusside omakaalu ja võimalikku katendikihi paksuse suurenemist ehk võimalikku täiendavat viadukti omakaalu. Lisaks ei olnud põhiprojekti järgse Styrox’iga ristlõike väljaehitamisel välistatud tühimike teke (tekiehitusel ei tohi olla kinniseid tühimikke, mida ei saa visuaalselt kontrollida). Tühimikud võivad areneda aja jooksul suuremaks. Tühimike tulemusena võivad teadmata ajahetkel tekkida konstruktsioonikahjustused, mida on võimatu parandada (võib osutuda vajalikuks kogu tekiehituse väljavahetus), mistõttu põhiprojekti järgse konstruktsiooniga ei pruukinud olla tagatud viaduktile selle eeldatav eluiga. Täiendavalt nägi Töövõtja vajadust muuta ka viadukti vahesammaste lahendust, mis oli tingitud asjaolust, et põhiprojekti järgse vahesamba kandevõime ei olnud tagatud, millest lähtuvalt tegi Töövõtja ettepaneku muuta vahesamba ristlõiget. Töövõtja viimatinimetatud ettepanek põhines Töövõtja projekteerija arvutustel. Töövõtja esitas kõike eeltoodut arvestava korrigeeritud viadukti ristlõike eskiislahenduse Insenerile 23.05.2019 kirjaga 008-EE5100088. Töövõtja pakkus välja Lepingus etteantud põhiprojektis ettenähtust täiesti erineva konstruktsiooniga viadukti lahenduse, milles on muudetud Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõiget – Styrox plokkidega ühe laia talaga ristlõige on asendatud ilma plokkideta kahe talaga ristlõikega – aga ka vahesamba ristlõiget. Tegemist ei ole esialgse

põhiprojekti järgse konstruktiivse lahenduse osalise muutmise, täiendamise või edasiarendusega, vaid täiesti uue alternatiivse konstruktiivse lahendusega (Lisa 5: kirjale lisatud joonis). Kuigi Tellija väidab, et esialgses põhiprojekti järgses lahenduses ei esinenud Töövõtja poolt esile toodud probleeme, andis Insener siiski Töövõtjale 03.06.2019 kirjas nr SL-008 loa Töövõtja pakutud eskiisis toodud algsest põhiprojekti järgsest lahendusest täiesti erineva viadukti lahendusega edasi minna ja Töövõtja lahendusele vastava viadukti projekteerimist alustada. Kui Insener leidnuks, et esialgses põhiprojekti järgses lahenduses probleeme ei esinenud, oleks Insener ju võinud öelda Töövõtjale, et tuleb lähtuda Tellija põhiprojektist ja projekteerida sellele juurde Rail Baltica nõuetest tulenevad lisad ning keelduda Töövõtja poolt pakutud lahendusest. Kuna Insener seda ei teinud, vaid vastupidi, nõustus sellega, et Töövõtja muudab esialgset põhiprojekti järgset lahendust ja projekteerib täiesti teise konstruktiivse lahendusega viadukti, siis ei saanud Töövõtja enam kuidagi jätkata algse põhiprojektijärgse lahenduse elluviimist olukorras, kus Insener oli andnud talle vastupidise korralduse/juhise. Tellija seisukohad nagu Töövõtja oleks pidanud olukorras, kus ta leidis, et Saustinõmme viadukti etteantud lahenduses ehitamine on riskantne, ja ka Insener ja Tellija ise soovisid, et Töövõtja teostaks Töövõtja väljapakutud alternatiivse viadukti lahenduse, ikkagi nõudma Insenerilt/Tellijalt kooskõlastust algsele põhiprojekti järgsele lahendusele, on arusaamatud ja kummalised ning lähevad vastuollu Tellija enda seisukohtadega, et Töövõtja kohustuseks on tagada nõuetekohane lõpptulemus. Kuna Insener ja Tellija nõustusid sellega, et Töövõtja muudab Saustinõmme viadukti konstruktiivset lahendust, siis selleks pidi olema põhjendatud vajadus ja Insener ning Tellija, vaadates nende faktilist tegevust, ka leidsid, et selline põhjendatud vajadus esines, olenemata sellest, mida nad seejuures väitsid või on hakanud tagantjärele väitma. Tulenevalt Inseneri 20.03.2020 kirjast SL-016, milles Insener väitis, et viadukti algsele põhiprojektile on Ehitus ja Tarkvara Inseneribüroo poolt teostatud ekspertiis, töö nr 135-09-17, nõudis Töövõtja teabenõude alusel vastava ekspertiisidokumendi välja. Analüüsides nimetatud ekspertiisidokumenti ilmneb selgelt, et selles on viidatud põhiprojekti puudustele (vt selles osas Töövõtja 16.06.2020 kiri 079-EE5100088 Insenerile, Lisa 20, mille lisaks on ka mainitud ekspertiisidokument). Eeltoodust tulenevalt puudub alus väiteks nagu oleks Saustinõmme viadukti esialgne põhiprojekt olnud puudusteta ja seda oleks olnud võimalik ehituslikult realiseerida nii nagu Lepingus oli ette nähtud. Lisaks eeltoodule viitab esialgses projektis esinenud vigadele ka vajadus projekteerida ümber Saustinõmme viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahendus, millega Insener/Tellija on juhise nr 2 RB andmise vormis nõustunud. Inseneri tegevus Muudatuse tegemisel on ülekantav Tellijale ja õiguslikult Tellijale siduv, kuna Insener kuulub vastavalt FIDIC üldtingimustele Tellija personali hulka ja lepinguga on talle antud volitus Muudatuste algatamiseks ning seoses sellega juhiste andmiseks jms (vt Õigusanalüüsi p. 8). Kuna Saustinõmme viadukti põhimõtteline konstruktiivne lahendus on võrreldes Lepingus etteantud põhiprojekti lahendusega muutunud, tähendab see, et projekteerimise seisukohalt ei ole enam tegemist põhiprojekti muutmisega ja tööprojekti/tööjooniste koostamisega Lepingu Lisa III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste p. 1.2.28 ettenähtud mahus, vaid tegemist on täiesti uue ja algsest Lepingukokkuleppest väljuva viaduktilahenduse projekteerimisega eskiisist kuni tööprojekti/tööjooniste koostamiseni. See tähendab ühtlasi, et sellise mahuga projekteerimistöödest tulenevate täiendavate tööde teostamise kulusid ei saanud arvestada ega pidanud arvestama kululoendis artikkel 10214b koosseisus, vaid tegemist on Muudatusega FIDIC üldtingimuste mõistes, millel on rahaline mõju Lepingu hinnale. Samaväärselt või enamgi on oluline asjaolu, et Insener ja Tellija on lubanud jätkata täielikult muudetud konstruktsiooniga viadukti projekti koostamist ja reaalselt on täielikult muudetud konstruktsiooniga viadukt tänaseks ka valmis ehitatud. Lepingu tingimused ei võimalda Töövõtjal teha muudatusi etteantud projektlahenduses muidu kui

selleks on Inseneri juhis või kinnitus (FIDIC üldtingimuste p. 13.1 viimane lõik). Inseneri võimalikud kaalutlused Muudatuse lubamisel on laiad ja võivad olla erinevad, kuid oluline on põhimõte, et kui midagi muudetakse, siis toimub see Muudatuse vormis ja protseduuri järgides. Ei ole isegi oluline, mis on Muudatuse otsustamise põhjuseks või kes teeb ettepaneku Muudatuseks (antud juhul näiteks arutelu selle üle kas etteantud projektlahenduses oli vigu või ei olnud). Oluline on, et kui midagi muudetakse (antud juhul töö teostamise aluseks olevas projektdokumentatsioonis), siis selle aluseks on Muudatus ja FIDIC üldtingimuste p. 13.1. 03.06.2019 kirjas antud juhisega algatas Insener Muudatuse, kuivõrd aktsepteeris seda, et Saustinõmme viadukt projekteeritakse erinevalt sellest, mis oli ettenähtud algses põhiprojektis ning seda olukorras, kus Töövõtjal ei olnud õigust oma tahtmise järgi projekti ümber teha, vaid seda sai teha vaid Inseneri nõusolekul. Teistmoodi kui Muudatusena ei saa Inseneri tegevust käsitleda, kuna igasugune Tellija dokumentide muutmine on FIDIC üldtingimuste mõistes Muudatus. Teisiti kui Muudatuse vormis ei saa Lepingu alusdokumente muuta. 03.06.2019 Inseneri kirjast tuleneb selgelt ka, et Muudatuse tegemine oli Tellijaga kooskõlastatud ja Tellija soov: „Sellegipoolest leiavad nii Insener, kui ka Tellija, et Töövõtja poolt esitatud ettepanekutele vastuväiteid ei esine ja Töövõtja võib jätkata viadukti projekti muudatuste tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele.“ Sisuliselt ei erine olukord juhise nr 2 RB aluseks olnud olukorrast (vt ülal p 1.11. ja 1.13.). Ka juhise nr 2 RB aluseks oli olukord, kus põhiprojekti tehnilised lahendused olid ebasobivad ja oleks ohustanud viadukti säilimist. Käesoleval juhul on tegemist samasuguse olukorraga ja kui Insener ja Tellija andsid teise analoogse olukorra lahendamiseks juhise nr 2 RB Muudatuseks, olles ka nõus Muudatuse rahalise mõjuga Lepingu hinnale, on arusaamatu, miks on otsustatud Saustinõmme viadukti muid konstruktsioone puudutavas käituda samasuguses olukorras teistmoodi. Tulenevalt eeltoodust leiab Töövõtja, et Saustinõmme viadukti konstruktiivse lahenduse muutmise puhul on tegemist Lepingu (FIDIC üldtingimuste) tähenduses Muudatusega. Töövõtja on lähtunud eeldusest, et Insener on lubanud teha Muudatuse, ja on muudetud konstruktiivse lahendusega viadukti projekteerinud ja esitanud Insenerile menetlemiseks Muudatusest tulenevate täiendavate Lepingu täitmise kulude kalkulatsiooni. Insener on, eirates seejuures selleks Lepingus ettenähtud tähtaegu, alles 03.02.2020 kirjaga nr SL-013 esimest korda väljendanud, et tegemist ei ole tema arvates Muudatusega, vaid et tegemist on põhiprojekti muutmisega, mida Töövõtja pidigi Lepingu kohaselt tegema. Insener pidi kogu protsessi ajal ja ilmselgelt ka 01.10.2019, kui Töövõtja esitas kirjaga 033-EE5100088 Insenerile Muudatustest tulenevad muudetud tööde mahud koos rahaliste kalkulatsioonidega nii viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste muudatusest tulenevalt kui ka kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muudatustest tulenevalt, mõistma, et menetletakse Muudatust ja et ka Töövõtja saab asjast niimoodi aru. Inseneri meelemuutus, seejuures üle 3 kuu pärast seda, kui talle esitati kalkulatsioon Muudatusest tuleneva mõju kohta Lepingu hinnale on Töövõtjale arusaamatu, eriti veel olukorras, kus vahepeal otsustas Insener teise samaaegselt esitatud kalkulatsiooni alusel anda Muudatuse teostamiseks kirjaliku juhise (juhis nr 2 RB) ja aktsepteerida sellest tuleneva mõju Lepinguhinnale. Tulenevalt eeltoodust kuulub Muudatusest tulenev Lepingulise tasu muutus Töövõtjale maksmisele eraldiseisvalt ja täiendavalt (st mitte Lepingulise h2 Loendid artikli numbri 10214b alt) ja Töövõtjal on vastavalt FIDIC üldtingimuste punktile 13.5 õigus täiendavale tasule seoses Muudatuse elluviimisega. Tellija hanke korraldajana ja hankedokumentatsiooni ettevalmistajana peab jääma vastutama selle eest, et tema poolt hankes pakkujatele ettevalmistatud ja –antud dokumentatsioon on õige, täielik, vastuoludeta ja vigadeta. Töövõtjal on õigus pakkumust tehes eeldada, et Tellija esitatud projektdokumentatsioon on õige ja selle alusel on võimalik töö teha. Antud juhul oli Töövõtjal õigus ja põhjendatud eeldada, et Tellija poolt koostatud ja töö tegemisel aluseks olnud põhiprojekt

võimaldanuks ehitada Saustinõmme viadukti ka koos Rail Balticast tulenevate nõuetega ja Töövõtjal puudus põhjus eeldada, et nii ei ole. Iseseisvalt hagiavalduse p-s. 2.1. kirjeldatud Muudatuse käsitlusest esineb Lepingu osaks oleva h-2 Loendid kululoendi real nr 60412, mis räägib järel/eelpingekonstruktsioonist, antud konstruktsiooni ruumalas viga, mille tõttu Töövõtja leiab, et sõltumata sellest, kas tal on õigus saada muudetud konstruktsiooniga viadukti eest Muudatuse alusel täiendavat tasu, oleks tal õigus saada täiendavat tasu võrreldes sellega, mis tuleks tasuda vastavalt h-2 Loendid kululoendi rea nr 60412 arvandmete kohaselt, ka algselt kavandatud viadukti eest. Riigihanke käigus sõlmitavad lepingud on tüüptingimustel sõlmitavad lepingud, sest nende tingimuste üle ei peeta läbirääkimisi. Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Saustinõmme viadukti järel/eelpingekonstruktsiooni ehitustöö maksumuseks on Töövõtja pakkunud tegelikkuses, so. viadukti tegeliku geomeetrilise mahu põhjal (2472 m3.), 1 242 204,72 eurot (ilma km-ta), seda juhul, kui viadukt oleks ehitatud etteantud põhiprojekti lahendusele vastavalt (s.o arvestamata ülal esitatud käsitlust Muudatusest ja Lepingus algselt ettenähtud Rail Balticu korrektuure). Sellele summale lisandub projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamise maksumus vastavalt makseartiklile nr 10214b. Seega Muudatuse mõju hindamisel Lepingu hinnale tuleb lähtuda võrdlusbaasina järel/eelpingekonstruktsiooni maksumusest 1 242 204,72 eurot (ilma km-ta), mitte maksumusest 954 769,00 eurot (ilma km-ta), mis on ebaõige numbrilise näitaja baasil arvutatud. Insener on oma käsitlustes iseendaga vastuolus (vt Inseneri 29.07.2020 kiri SL-021, Lisa 22). Seega kokkuvõtteks on küsimus selles, kuidas peab aru saama teetööde tehnilise kirjelduse versioon 6.12.2016 p-st 6.4.7, mis sätestab, et betoonitööde eest tasumine toimub lepingu ühikuhindades töömahuloendis toodud betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu kohta. Raudbetoon konstruktsioonide makseartiklis peab sisalduma vastavalt projektis oleva r/b konstruktsioonis sees olevaid elemente ja detaile (tarilapid, armatuurteras, trossid, kinnitused jms). Küsimus on seega selles, mida tuleb mõista betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu all. Betoonkonstruktsioon on antud juhul Saustinõmme viadukti järel/eelpingekonstruktsioon. Geomeetrilise mahu all mõeldakse kujundi (antud juhul viadukti kujundi) ruumala ehk kõike seda, mis jääb kujundi välispiirete vahele. Kui hinnata lepingus aluseks olnud põhiprojekti järgset Saustinõmme viadukti ruumala, siis see ei ole 1900 m3, vaid on 2472 m3. Ehk kogu kujundi sees olevad sh Styroxiga täidetud piirkonnad tuleb mahu hulka arvata. Võib olla on norm Styroxi kasutamisel ebasobiv ja vajalik oleks teistsugune käsitlus või täiendus, aga hetkel on Tellija seda normi tüüptingimusena kasutanud ilma seda Styroxit puudutavas osas täiendamata ja see tähendab, et Lepingut tuleb selles osas tõlgendada nagu see norm ette näeb. Kindlasti ei saa väita, et kõnealune tingimus on üheselt selge ja kahtlust, kuidas tõlgendada, ei teki, seda enam, et esineb isegi vastuolu erinevates Lepingu dokumentides olevate andmete vahel. Peab arvestama ka sellega, et töövõtjatel on riigihanke menetluses oluliselt vähem aega ja võimalusi andmeid kontrollida kui Tellijal, kes hanget ette valmistab ja korraldab, mistõttu on põhjendatud see, et Tellija hanke korraldaja ja ettevalmistajana vastutab andmete õigsuse eest. Töövõtja on õigustatud eeldama, et hankes esitatud andmed on õiged, täpsed ja vigadeta (vt Riigikohtu lahend 2-15-15662). Seega on Töövõtja seisukohal, et Saustinõmme viadukti õige esialgse põhiprojekti järgne h-2 Loendid kululoendi real 60412 esitatud järel/eelpingekonstruktsiooni maht ei ole kululoendis esitatud 1900 m3, vaid on 2472 m3 ja sellest lähtuvalt on konstruktsiooni ehitamiseks tegelikkuses pakutud summa mitte 954 769,00 eurot (ilma km-ta), vaid 1 242 204,72 eurot (ilma km-ta) ja Töövõtjal on õigus saada tasu konstruktsiooni mahust 2472 m3 lähtuvalt.

Antud juhul on hageja õiguslik huvi teada saada, kas esineb hageja ja kostja vaheline Muudatusest tulenev õigussuhe, mis kohustab kostjat (Inseneri) menetlema Muudatust ja otsustama mh, milline võiks olla hagejale Muudatusest tulenevalt tasutav lisasumma. Hageja õiguslikuks huviks on ka teada saada, kuidas tuleb mõista Lepingulist kokkulepet h-2 Loendid kululoendi reas nr 60412 antud konstruktsiooni mahu osas (kas 1900 m3 asemel peab konstruktsiooni maht olema 2472 m3), et sellega seoses tuvastada antud konstruktsiooni õige Lepinguline maksumus (hind). Töövõtjal on õiguslik huvi antud asjaolude tuvastamiseks, kuivõrd sellest sõltub kui suur peab olema tööde lõplikul üleandmisel-vastuvõtmisel Lepinguline hind, mis h-2 Loendid kululoendis nr 60412 tuleb kostjal hagejale antud konstruktsiooni eest maksta sõltumata Muudatusest ehk et Lepinguline hind sõltumata Muudatusest peab Lepingus olema 287 435,72 euro (ilma käibemaksuta) võrra suurem kui on Lepingus fikseeritud hind. Antud asjaolu on oluline tuvastada muuhulgas selleks, et Lepingu järgne tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise protseduur oleks võimalik Lepingu nõuetele vastavalt (vt FIDIC üldtingimuste p. 10.1 ja 14.10) läbi viia. Juhul, kui tuvastatakse Muudatuse algatamine, siis on hageja õiguslikuks huviks teada, kui suur on Muudatuse mõju Lepingu hinnale ja kui suur on Lepinguline tasu, mis tulenevalt Muudatusest kuulub Tellija poolt Töövõtjale maksmisele (sõltuvalt sellest, kas konstruktsiooni Lepingulist maksumust hinnatakse 1900 m3 või 2472 m3 baasist lähtuvalt kujuneb Lepingu hind ja Muudatusest tulenev Töövõtja täiendava nõude suurus). Ehk küsimus on, millise konstruktsiooni Lepingulise maksumuse (hinnaga) peaks Muudatuse menetlemisel võrdlema Töövõtja Muudatusest tingitud täiendava tasu nõuet ja kui suur peaks olema täiendav Muudatusest tingitud tasu summa, mida Tellija maksab Töövõtjale, kasutades Ettenähtud Summat. Järgmine küsimus on, kas eelnimetatud küsimustes võiks olla võimalik esitada hoopis sooritushagi ning seega on tuvastusnõuete esitamine ebavajalik. VLK jättis Töövõtja Muudatusest tulenevad sooritusnõuded läbi vaatamata, kuivõrd sooritusnõude esitamiseks pole täidetud järgnevad eeldused: Muudatust ei ole hinnatud FIDIC üldtingimuste p. 12 järgi või Insener ei ole andnud muud juhist või heakskiitu vastavalt FIDIC üldtingimuste p 13.3 lõikele 4 ja Tellija ei ole otsustanud vastavalt Inseneri ettepanekule Ettenähtud Summa kasutamist vastavalt Lepingu eritingimuste p-le 13.5. (vt VLK 12.01.2021 otsuse p. 7.6.5.). Ehk VLK leidis, et kuna nimetatud toiminguid ei ole seni tehtud ja seda põhjusel, et Insener ja Tellija on keeldunud Muudatuse algatamise tunnustamisest, esineb hetkel olukord, kus Töövõtja sooritusnõue ei ole veel sissenõutav. Seega ei saa hageja ka kohtus esitada Muudatusest tulenevat rahalist sooritusnõuet, vaid ta peab piirduma esialgu sellega, et tuvastatakse, kas Muudatus üldse eksisteerib, millele omakorda järgneb FIDIC üldtingimuste kohane Muudatuse rahalise mõju menetlus. Kui Töövõtja ja Tellija vahel on vaidlus selle üle, kui suur peaks olema lõplik Lepingu hind, mille Tellija on kohustatud Töövõtjale maksma, ei ole punktis 3.9. kirjeldatud formaalse protseduuri tulemusena võimalik jõuda Maksetõendini, mis oleks Töövõtjale aluseks esitada Tellijale vaidlusaluse summa osas arvet ja muuta Töövõtja vastav nõue sissenõutavaks. Seni, kuni Töövõtja ei ole saanud esitada Tellijale arvet, võib Tellija esitada Töövõtja sooritusnõudele vastuväite, et see ei ole veel muutunud sissenõutavaks, kuna läbimata on Lepinguline formaalne protseduur selleks, et Töövõtja nõuet saaks käsitleda sissenõutava nõudena, millele korrespondeerub Tellija tasumiskohustus. Seetõttu ei ole Töövõtjal hetkel võimalik esitada h-2 Loendid kululoendis nr 60412 olevast veast tuleneva täiendava summa koheseks sissenõudmiseks sooritusnõuet, vaid esmalt peab tuvastama vastava nõude aluseks ja eelduseks oleva vea olemasolu ja sellest tulenevalt kostjal (Tellijal) kohustuse täiendav Lepingu tasu summa hagejale (Töövõtjale) tasuda kehtivus. Seega tuleb

asuda seisukohale, et hageja sooritusnõuete esitamine hetkel võimalik ei ole ja eelnevalt on vajalik tuvastada õigussuhete, mis on sooritusnõuete esitamise aluseks, olemasolu ehk esinevad alused tuvastusnõuete esitamiseks ja menetlemiseks. Kostja vastus Kohtule 02.08.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu, kostja hinnangul puudub hagejal tuvastushuvi. Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane, edaspidi kostja või Tellija) avaldas 18.10.2018.a riigihangete registris hanketeate riigihankes “Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,224,2 Luige-Saku lõigu ehitus” (viitenumber 199343). Nimetatud riigihanke tulemusena sõlmisid Tellija ning AS YIT Eesti, registrikoodiga 10093801 (edaspidi hageja või Töövõtja) ja OÜ Rail Baltic Estonia (registrikood 12734109) lepingu nr 1-9/19/0890-1 “Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus” (edaspidi Leping). Leping põhineb FIDIC töövõtulepingu tingimustele ehitus- ja inseneritöödeks tellija antud projektilahendi alusel (esimene väljaanne 1999) ehk nn FIDICu „punasel raamatul“ (edaspidi Üldtingimused), mida on muudetud eritingimustega (edaspidi Eritingimused). Tellija, Töövõtja ning Insener on tööde teostamise perioodil pidanud kirjavahetust seoses Töövõtja nõudega saada täiendavat tasu. Insener ja Tellija on olnud seisukohal, et Töövõtjal ei ole õigus saada täiendavat tasu. Nagu hagiavalduse punktis 2.1.2 õigesti toodud, on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Saustinõmme viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse muudatus on käsitletav Muudatusena Lepingu tähenduses või on tegemist põhiprojekti muutmisega, milline töö oli hageja Lepingust tulenevaks kohustuseks ehk tööks, mis sisaldus Lepinguliste tööde mahus ja mida hageja pidi Lepingu kohaselt teostama selleks Lepingus etteantud eelarve raames. Lepingu lisa (e) Teetööde tehnilise kirjelduse (edaspidi TTK) eritingimuste punkti 1.2.28 (hagiavalduse lisa 3 lk 12-15) kohaselt kohustus hageja muutma Saustinõmme viadukti põhiprojekti. Ainsad sisulised piirangud viadukti lahenduse muutmisel olid järgmised: - Punktis 4 on toodud kaitseekraani põhimõtteline lahendus, millest tuli lähtuda. - Punktis 11 on toodud, et arvestada tuleb selles punktis toodud raudtee ristlõikega. Sõna „arvestada“ viitab selgelt, et tegemist ei ole siduva lahendusega. Ristlõikel on toodud gabariidid, millega viadukti lahenduse muutmisel arvestada tuli. - Kokkuvõttes TTK eritingimuste punktis 1.2.28 punktide 1-13 toodu kohta (lk 14) on selgelt toodud: o Töövõtja on kohustatud hankedokumentide koosseisus oleva Saustinõmme viadukti kohta koostama projekti muudatuse (vastavalt määrusele ja 3D infomudelis). o Töövõtja peab projekti muudatuse koostamise käigus ära näitama perspektiivse RB gabariidid, lähtuma ülaltoodud tüüpsest raudtee ristlõikest ning arvestades asjaoluga, et 21.09.2018 seisuga on võrreldes eelprojektiga RB rööpa kõrgusmärki langetatud 12 cm. o Samuti läbi projekteerida viaduktialused ja perspektiivsed sadevete ärajuhtimise süteemid (kraavid, drenaaž jne), arvestusega, et need jäävad eesmärgipäraselt töösse ka peale RB rajamist ja ei ole vastuolus DG nõuetega. o Lahendada piirdeaeade paigutus ja vastavus DG nõuetele arvestades perspektiivse RBga. o Viadukti pealisehituse osas tuleb projekteerida ja välja ehitada kaitseekraan lähtudes DG tüüpjoonisest ja ülal kirjeldatud nõuetest. o Samuti tuleb projekti muudatuse käigus täiendavalt projekteerida põrkepiirdest läbimurde andurite kinnituste lahendus vastavalt DG nõuetele ja see ka välja ehitada. Projekti muudatus tuleb tähistada RB sümboolikaga (kirjanurgad, tiitellehed jne). Seega on TTK eritingimuste punktis 1.2.28 konkreetselt välja toodud, millised nõuded olid

Saustinõmme viadukti lahenduse muutmisel, ülejäänud osas oli hagejal viadukti lahenduse muutmisel vaba valik. Kokkuvõtlikult olid ainsateks piiranguteks, millest hageja lähtuma pidi, viaduktile kaitseekraani projekteerimine ning sellest tulenevalt viadukti laienduse projekteerimine (, kuna põhiprojektis kaitseekraani ette nähtud ei olnud, tuli tagada projekteeritava kaitseekraani ja põrkepiirde vaheline vahe mõlemal pool, mistõttu tuli viadukt laiemaks projekteerida). TTK eritingimuste punktist 1.2.28 ei tulnud keeldu muuta tekiehituse ristlõiget ega vahesambaid. Nimetatud piirangutele hageja poolt 23.05.2019.a Insenerile ja kostjale kooskõlastamiseks esitatud viadukti lahendus ka vastas. Seega ei olnud ei Inseneril ega kostjal mingit alust hageja 23.05.2019 esitatud lahendust mitte kooskõlastada või nimetatud lahenduse järgi tööde teostamist keelata. Juba ainuüksi seetõttu ei saa Saustinõmme viadukti lahendust käsitleda Lepingu Muudatusena ning arusaamatuks jäävad hagiavalduse punktis 2.1.14 esitatud seisukohad. TTK eritingimuste punktist 1.2.28 ei tulene keeldu muuta kaldasammaste lahendust ega viadukti ristlõiget. Hageja ei ole viidanud, millise punktist 1.2.28 tuleneva nõudega on 23.05.2019.a esitatud viadukti lahendus vastuolus. Kostjale jääb ebaselgeks, mis põhjusel peaks hageja toodud tõlgendus olema kostja kahjuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja Lepingust tulenev kohustus oli muuta Saustinõmme viadukti lahendust. Kostja seisukoht on, et lahenduse väljatöötamine oli piiratud üksnes mõne käesoleva vastuse eelnevas punktis kirjeldatud tingimusega; hageja seisukoht on, et viadukti lahenduse muutmine oli oluliselt rohkem piiratud. Kostja on seisukohal, et pigem on tõlgendus, mis võimaldab hagejale suurema valikuvabaduse viadukti lahenduse väljatöötamisel, kostja kahjuks ja hageja kasuks. Seega on põhjendamatu hagiavalduse punktis 2.1.10 esitatud viide VÕS §-le 39. Hageja pidi tagama, et Saustinõmme viadukti muudetud lahendus vastab kõikidele nõuetele. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste (hagiavalduse lisa 2) alapunktile 1.4 ja Pakkumuslisale kohaldatakse Lepingule Eesti õigust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Üldtingimuste alapunkti 4.1 (c) kohaselt kui Töövõtja kohustus projekteerima mõne osa Alalisest Tööst, siis vastutab Töövõtja selle osa eest ja see osa peab Töö lõpetamisel olema sobiv Lepingus ettenähtud eesmärkideks. Üldtingimuste alapunkti 4.11 kohaselt eeldatakse, et Töövõtja peab Heakskiidetud Lepingusummat õigeks ja piisavaks ning et Töövõtja on tuginenud Heakskiidetud Lepingusumma puhul andmetele, tõlgendustele, vajalikule informatsioonile, uurimustele, kontrollimistele ja kõigi olude arvestamisele, millele viidatakse Alapunktis 4.10, seega mh ka Üldtingimuste alapunkti 4.10 (c) teise lõigu kohaselt töö ulatusele ja olemusele ja toodetele, mis on vajalikud Töö tegemiseks ja lõpetamiseks. Üldtingimuste alapunkti 4.11 kohaselt kui Lepingus ei ole määratud teisiti, siis katab Heakskiidetud Lepingusumma kõik Lepingust tulenevad Töövõtja kohustused (sh Ettenähtud Summad, olemasolul) ja kõik vahendid, mis on vajalikud sobivaks Töö tegemiseks ja lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Üldtingimuste alapunkti 4.10 kohaselt vastutab Töövõtja andmete tõlgendamise eest. Tasu kokkuleppimise korral on töö tegelik sooritatavus kokkulepitud summa eest töövõtja tüüpilise ettevõtlusriski hulka kuuluv asjaolu; tegemist on töövõtulepingule omase riskijaotusega, mille kohaselt töö teostatavuse ja rentaabluse riski kannab töövõtja. Asjaolu, et hageja ei ole Heakskiidetud Lepingusumma puhul arvestanud kõiki Üldtingimuste alapunkti 4.11 esimese lõigu alapunktis b nimetatud andmeid, ei anna Töövõtjale õigust nõuda täiendavat tasu. Seega tulenes Lepingust (TTK eritingimuste punktist 1.2.28 ja Üldtingimuste alapunktist 4.1 (c)) selgelt ja ühemõtteliselt, millises ulatuses peab hageja Lepingu täitmisel projekteerima. Eelnevast

tulenevalt on asjakohatud hagiavalduse punktides 1.2 ja 2.1.4 toodud väited „punase“ ja „kollase FIDICu“ olemusliku erinevuse kohta. Ainuüksi asjaolust, kas kasutatud on nn „punast“ või „kollast“ FIDICut, ei saa teha lõplikke järeldusi. See on täiesti tavapärane praktika, et kasutatakse „punast“ FIDICut, kuid töövõtjal on siiski teatud ulatuses kohustus ka projekteerida. Lisaks, nagu eelpool toodud, olidki hageja kohustused projekteerimisega piiritletud konkreetsete ülesannetega – hageja kohustus muutma ühe rajatise – Saustinõmme viadukti - lahendust kooskõlas TTK eritingimuste punktis 1.2.28 tooduga. Hageja ei pidanud kogu projekti ümber tegema ning hagejal ei olnud piiramatut õigust ja vabadust põhiprojektis muudatusi teha, nagu hagiavalduse punktides 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.7 ekslikult märgitud. Samuti jääb arusaamatuks, millist tähendust omistab hageja asjaolule, millises kululoendis sisalduvad read, millel tuli projekti muutmine ja selle realiseerimisest tulenevad lisatööd kajastada (hagiavalduse p 2.1.7) – Saustinõmme viadukt on RB Rail AS tegevuseks vajalik rajatis, sellest tulenevalt sisalduvad selle rajatisega seotud kulud Rail Baltica kululoendis. Hagejale oli Lepingu sõlmimisel teada, et Saustinõmme viadukti osas tuleb põhiprojekti muuta, st projekteerimise osa oli piiritletud konkreetse rajatisega; mitte kusagilt ei tulnud vabadust kogu projekt ümber teha, nagu hagiavalduse punktis 2.1.4 toodud. Hageja teadis pakkumust esitades, et ta peab Lepingu täitmisel Saustinõmme viadukti lahendust muutma vastavalt TTK eritingimuste punktis 1.2.28 toodule. Hageja pidi viadukti lahenduse muutmisest tekkivaid täiendavaid kulusid arvestama pakkumust tehes ning kajastama need kululoendi h-2 real 10214b (hagiavalduse lisa 4). Seega oli hageja Lepingust tulenev kohustus muuta Saustinõmme viadukti lahendust nii, et uus lahendus vastaks TTK eritingimuste punktis 1.2.28 toodule (st projekteerida ja välja ehitada kaitseekraan ning projekteerida viadukt laiemaks). Kui hageja soovis viadukti lahendust muuta lisaks muudes osades, mida TTK eritingimuste punktis 1.2.28 ei käsitletud, oli tal see õigus ning kostja ega Insener ei oleks saanud sellist lahendust kooskõlastamata jätta. Eritingimuste punkti 4.1 alapunkti (a) kohaselt Töövõtja tehtavad projekteerimistööd peavad muuhulgas sisaldama rajatiste konstruktsioonide tugevus- ja kontrollarvutusi ning tööjooniste koostamist. Kui hageja otsustas muuta viadukti lahendust ka muudes osades (nt tekiplaadi ristlõige ja vahesammaste lahendust), kohustus hageja tagama, et selline lahendus vastab kõigile nõuetele (mh et muudetud lahenduse korral on tagatud viadukti kandevõime) ning see on hageja Lepingust tulenev kohustus. Nagu hagiavalduse punktis 1.6 õigesti toodud, sisaldus tasu Saustinõmme viadukti projektlahenduse muutmise eest h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia, hagiavalduse lisa 4) kululoendi real 10214a (19 320,29 eurot) ning viadukti projektlahenduse muutmisest tulenevate täiendavate tööde teostamise tasu h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendi real 10214b (21 735,33 eurot). Seega tasu viadukti lahenduse muutmisest tulenevate täiendavate tööde eest sisaldus ühel real. Kostja soovis, et hageja projekteeriks Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise ning kõik täiendavad tööd, mis sellega seoses teostada tuleb, tuli arvestada artikli nr tasu h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendi real 10214b all. Lepingu sõlmimisele eelnevale riigihankes osalenud pakkujatel oli see summa äärmiselt erinev varieerudes vahemikus 20 000 eurot – 200 000 eurot. See asjaolu tõendab, et viadukti lahendust oli võimalik muuta väga erinevalt (arvestades käesoleva vastuse punktis 2.1.2 toodud piiranguid) ning kuidas konkreetne töövõtja otsustas viadukti lahendust muuta, oli iga töövõtja vaba valik. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja Lepingust tulenev kohustus oli Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmine. Seetõttu jääb arusaamatuks hagiavalduse punktis 2.1.6 esitatud väide, et kululoendi artikkel 10214b koosseisus tuli arvestada kulud, mis oleks kaasnenud sellega, kui põhiprojekti alusel oleks tehtud tööprojekt. Hageja Lepingust tulenev kohustus oli muuta põhiprojektis toodud Saustinõmme viadukti lahendust, seega ei saanud hageja mingil viisil Lepingu

sõlmimisel lähtuda eeldusest, et Saustinõmme viadukti puhul piisab põhiprojekti alusel tööprojekti või tööjooniste tegemisest. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse punktis 2.1.8 esitatud seisukoht, et Tellija seisukohad eiravad määruse „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ loogikat ja struktuuri. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Saustinõmme viadukti osas kohustus hageja põhiprojekti muutma TTK eritingimuste punktis 1.2.28 toodud tingimustel. Ka viidatud määruse kohaselt on projekti muutmine lubatud ning põhiprojekti muudatus peab samuti vastama viidatud määrusele. Samuti jääb arusaamatuks, mille suhtes oli hageja 23.05.2019 esitatud lahendus alternatiivne, kuivõrd see oli esimene ja ainuke viadukti lahendus, mille hageja Lepingu täitmise käigus esitas, viidates seejuures Lepingu alapunktile 1.2.28. Hoolimata sellest, et esialgses põhiprojektis oli teistsugune viadukti lahendus, kui hageja poolt 23.05.2019.a Insenerile kooskõlastamiseks esitatud lahendus, vastas hageja poolt esitatud lahendus TTK eritingimuste punktile 1.2.28 ning seega oli tegemist hageja lepingulise kohustuse täitmisega ning Inseneril ega kostjal ei olnud õiguslikku alust keelata sellise lahenduse realiseerimine. Tegemist ei olnud TTK eritingimuste punkti 1.2.28 mahtu ületava lahendusega, nagu hagiavalduse punktis 2.1.19 ekslikult märgitud. Hageja pidi kõiki Saustinõmme viadukti lahenduse muutmisega seotud asjaolusid võtma arvesse riigihanke käigus pakkumuse tegemisel ning projektlahenduse muutmisega seotud vajalikud kulud tooma h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendi real 10214a ning viadukti projektlahenduse muutmisest tulenevate täiendavate tööde teostamise tasu h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendi real 10214b. Hagejal kui töövõtjal oli VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 14 koostoimest tulenevalt kohustus jälgida hoolsust hankemenetluses pakkumise tegemisel. Seetõttu oli hagejal kohustus hankemenetluses välja selgitada pakkumise tegemise eelduseks olevad asjaolud. Kuna poolte vahel sõlmiti töövõtuleping hankemenetluses hageja pakkumuses toodud hindade alusel, siis on poolte tegevus Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke menetluses, s.h hageja poolt pakkumuse esitamine, käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena. Hagejal puudus seadusest tulenev kohustus riigihankemenetluses osaleda, seega oli tal õigus lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt otsustada, kas osaleda Lepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluses või mitte. Hageja otsustas vaidlusaluses hankemenetluses osaleda ja esitas selle käigus pakkumuse, mille alusel pooled Lepingu sõlmisid. Kuna tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, siis tuli hagejal Lepingu sõlmimisel sellist hoolsust ilmutada, et Lepingus kokku lepitud tingimustel oleks Lepingu täitmine võimalikuks osutunud. Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 110 lg-test 2 ja 3 pidi hageja kostja avatud hankemenetluses osalemisel ja pakkumise esitamisel arvestama asjaoluga, et hankemenetluses osalemisega ja pakkumise esitamisega kaasneb ka kohustus tagada, et esitatav pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele, seega oli hagejal kohustus kontrollida põhiprojekti nõuetekohasust ning puuduste korral kostjat neist informeerida riigihanke käigus. Hageja pidi arvestama asjaoluga, et Leping sõlmitakse riigihanke tulemusena ning pärast Lepingu sõlmimist on Lepingut võimalik muuta vaid piiratud juhtudel. Käesolevas asjas aga ei ole hageja esile toonud, millised on need asjaolud, mida tal ei olnud võimalik riigihanke käigus

pakkumust tehes arvesse võtta Saustinõmme viadukti lahenduse planeerimisel ega mis põhjusel ei märkinud hageja kohe enda arvates õiget summat viadukti muudetud lahenduse realiseerimise eest h-2 Loendid (Rail Balitc Estonia) kululoendi real 10214b. Nagu käesoleva vastuse punktis 2.2 toodud, olid nõuded Saustinõmme viadukti muutmisele samad kogu Lepingu täitmise ajal. Hagiavalduse punktis 2.1.27 välja toonud, et pole mõistlik eeldada, et riigihankes pakkumust tehes kõik pakkujad kontrollivad kogu projekti üle. Sellise väitega hageja üksnes kinnitab kostja kahtlusi, et hageja jättis pakkumust esitades mingid asjaolud arvesse võtmata, kuid see ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda kostjalt Lepingu Muudatuse menetlemist ega Muudatuse ees täiendavat tasu. Lisaks toob kostja välja, et Lepingu Eritingimuste (hagiavalduse lisa 1 lk 11) punkti 4.1 kohaselt kohustus Töövõtja viivitamatult kirjalikult informeerima Tellijat ja Inseneri igast veast või puudusest dokumentides, joonistes ja spetsifikatsioonides, mis ei ole Töövõtja poolt ette valmistatud ning on selgunud Töö käigus. Puudustest Projektis oleks Töövõtja pidanud Tellijat ja Inseneri teavitama kirjalikus vormis teatega tulenevalt Üldtingimuste alapunktist 1.3. On selge, et hageja pidi nõuded Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise osas endale selgeks tegema Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihanke käigus. Seega ei saa hageja 23.05.2019.a kirja, millega hageja juba esitas viadukti muutmise eskiisi, pidada kindlasti viivitamatuks informeerimiseks. Lisaks, nagu käesoleva vastuse punktis 2.3 toodud, hageja poolt väidetud puuduseid põhiprojektis ei esinenud. TTK eritingimuste punktis 1.2.28 toodu, et Rail Balticat ületava maanteeviadukti põhiprojekti muudatuse koostamise aluseks on Maanteeameti poolt tellitud ja projekteerija SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084, tähendab seda, et esialgsed mahud seoses viaduktiga on määratud viidatud projektis. Samuti on viadukti asukoht määratud SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt koostatud põhiprojektis, lisaks ka raudtee ja tee gabariidid tulenevad viidatud põhiprojektist; ka viadukti sammaste asukohad ja teljed ning tekiplaadi üldine kuju on samad nii SKEPAST&PUHKIM OÜ koostatud põhiprojektis kui hageja poolt 23.05.2019.a esitatud viadukti lahenduses. Seega oligi hageja 23.05.2019.a esitatud Saustinõmme viadukti lahenduse aluseks SKEPAST&PUHKIM OÜ poolt teostatud töö nr. 0084. TTK eritingimuste punktist 1.2.28 ei tulenenud nõuet lähtuda põhiprojektis toodud lahendusest ega kohustust seda lahendust täiendada või edasi arendada. Ka hageja on kinnitanud, et Saustinõmme viadukti lahendusel võeti aluseks SKEPAST&PUHKIM OÜ põhiprojektis toodud tehnilised parameetrid (hagiavalduse p 2.1.9). Hagiavalduse punktis 2.1.6 esitatud tõlgendus, mille kohaselt oli TTK eritingimuste punktis 1.2.28 mõeldud olukorda, kus viadukti põhiprojekti järgne tehniline lahendus ei muutu, kuid viaduktile tuleb lisada täiendavaid osi tulenevalt Rail Baltica nõuetest, ei lähtu TTK eritingimuste punkti 1.2.28 sõnastusest. Käesolevas vaidluses on äärmiselt oluline see, kuidas hageja ise viadukti muutmise lahendust oma esimeses viadukti lahenduse muutmist puudutavas pöördumises – 23.05.2019.a kirjas nr 008-EE5100088 (hagiavalduse lisa 5) - käsitles: - Kirja alguses on hageja selgelt viidanud TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tulenevale kohustusele kõigi vajalike tööjooniste/tööprojektide koostamise kohustusele ning Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmise kohustusele. Seejärel on hageja kirjas toodud: Lähtuvalt eelpool kirjeldatust soovime muuta Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõiget.. Seega esitas hageja viadukti muudatuse lahenduse lähtuvalt oma lepingulisest kohustusest, mitte väidetavatest põhiprojekti puudustest. - Kirja viimases lõigus on hageja selgelt toonud:

Vastavalt Lepingu alapunktile 1.2.28 Projekteerimine esitame Teile kooskõlastamiseks korrigeeritud viadukti ristlõike eskiisi lahenduse (kirja Lisa 1), mis arvestab RB Rail AS tehnilisi nõudeid, tagaks vajalikud kandevõimed ja silla betoonkonstruktsioonis ei esineks järelkontrollimatuid tühimikke. Seega käsitles ka hageja ise viadukti lahenduse muutmist oma Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Hageja ei ole oma esimeses pöördumises sõnagi maininud, et tema hinnangul võiks tegemist olla Muudatusega Lepingu mõistes. Oma 23.05.2019.a kirjas esitas hageja esimese ja ainsa Saustinõmme viadukti muutmise lahenduse, mida hageja ise käsitles oma Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Hageja ei ole tõendanud, et esialgu (riigihankes osalemisel) oli ta arvestanud mõne teistsuguse viadukti lahenduse elluviimisega, mida tal seoses väidetavate põhiprojekti puudustega teostada ei olnud võimalik. Seega ei saanud ega pidanud kostja ega Insener mõistma, et hageja arvates on esitatud lahenduse näol tegemist lepingu muutmisega. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist ei saa käsitleda Muudatusena, kuna selleks, et hageja poolt Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist saaks käsitleda Lepingu Muudatusena, peaks hageja tõendama, milles seisneb erinevus TTK eritingimuste punktis 1.2.28 tulenevate viadukti lahenduse muutmise tingimuste ja hageja poolt 23.05.2019.a kirjaga pakutud viadukti lahenduse vahel ning millest tulenevalt see erinevus tekkis. Sellist erinevust ei saagi aga esineda, kuna hageja poolt 23.05.2019.a pakutud lahendus vastas TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tulenevatele tingimustele, nagu hageja ka ise oma 23.05.2019.a kirjas lahendust selgelt käsitlenud on. Saustinõmme viadukti 23.05.2019.a hageja poolt esitatud lahendust ei saa käsitleda Lepingu Muudatusena ning hagejal ei saa tekkida täiendava tasu nõuet seoses Saustinõmme viadukti lahenduse muutmisega. Kostja ei ole muutnud Lepingu kehtivuse ajal Saustinõmme viadukti lahenduse muutmisele esitatud nõudeid ega alusandmeid, samuti ei esinenud põhiprojektis hageja poolt väidetud probleeme (vt käesoleva vastuse p 2.3). Järelikult on alusandmed, millest lähtudes kohustus hageja Saustinõmme viadukti lahendust muutma, olnud hageja jaoks samasugused nii enne kui pärast Lepingu sõlmimist. Seega isegi kui hageja teostas Saustinõmme viadukti lahenduse teistsugusena kui ta algselt plaanis (, kuigi seda asjaolu ei ole hageja mingil viisil esile toonud ega tõendanud), siis ei saanud selle põhjuseks olla põhiprojektis olnud väidetavad vead (vt selles osas käesoleva vastuse p 2.3). Ei põhiprojektis toodud lahendus ega TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tulenevad nõuded ei takistanud hagejal muuta Saustinõmme viadukti lahendust mingil teisel viisil. Kostja on tõendanud, et hageja tõi küll välja, et põhiprojektis võivad esineda arvutusvead, kuid kostja ja Insener kinnitasid, et neid vigu ei esine ning seega ei olnud hagejal mingit takistust viia ellu mingi varem planeeritud (pakkumuse esitamisel arvesse võetud) viadukti muutmise lahendus. Hagejal tekkinuks varem planeeritud lahenduse muutmise vajadus üksnes juhul, kui ta avastanuks põhiprojektis mingid olulised vead (, mida riigihanke käigus ei olnud võimalik avastada) ja kostja kinnitanuks, et põhiprojekti lahendust ei saa aluseks võtta. Kuid sellist olukorda ei tekkinud, sest: - Hageja ei ole tõendanud, et plaanis Lepingu sõlmimisel ellu viia teistsuguse Saustinõmme viadukti lahenduse ning millised on need asjaolud, mille tõttu ta esilagu planeeritud lahendust ei saanud ellu viia. - Kostja ja Insener kinnitasid, et põhiprojekti lahenduses hageja poolt esile toodud probleeme ei esine, seega vabanenuks hageja võimalike põhiprojektist põhjustatud probleemide esinemisel vastutusest, kuivõrd täitis oma VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva kontrollikohustuse. Järelikult on alusetu hageja väide, et ta oli sunnitud Saustinõmme viadukti lahendust muutma kuidagi suuremas ulatuses tulenevalt põhiprojektis esinenud vigadest. Hagejal puudus vajadus näha ette mingisugune teistsugune Saustinõmme viadukti muutmise lahendus, kui ta oli riigihankes pakkumuse esitamisel ja Lepingu sõlmimisel arvestanud. Kuivõrd tasu kokkuleppimise korral on töö tegelik sooritatavus kokkulepitud summa eest töövõtja tüüpilise ettevõtlusriski hulka kuuluv asjaolu ning töö

teostatavuse ja rentaabluse riski kannab hageja kui töövõtja, ei anna asjaolu, et hageja lootis viadukti lahenduse muutmisega kasumit suurendada või jättis riigihankes pakkumust esitades mõne asjaolu arvesse võtmata, alust käsitleda Saustinõmme viadukti lahendust Lepingu mõistes Muudatusena. Hageja eesmärk on saavutada olukord, kus Muudatuse tulemusena kohustuks kostja tasuma hagejale täiendavalt summa suurusjärgus 328 184,95 eurot. Kostja selgitab, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine iseenesest ei saanud talle tema väidetud kulusid kaasa tuua. Seda oleks saanud kaasa tuua vaid olukord, kui hageja oleks Lepingu sõlmimisel arvestanud mingi teistsuguse viadukti lahendusega, kuid Lepingu täitmisel ilmnenud asjaolude tõttu oli ta sunnitud lahendust muutma, kusjuures muudetud lahenduse realiseerimine on kulukam. Antud juhul ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et - ta soovis esialgu muuta viadukti teisel viisil, kuid oli sunnitud lahendus muutma ning see muudetud lahendus tõi võrreldes esialgu planeeritud lahendusega hagejale kaasa täiendavad kulud. Järelikult puudub Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise ja hagejale väidetavalt tekkinud täiendavate kulude nõude vahel põhjuslik seos. Hageja väide, et hagejal oli mingil põhjusel sunnitud Saustinõmme viadukti lahendust muutma mingil teisel viisil kui ta Lepingu sõlmimisel arvestas, on lisaks tõendamata. Hageja ei ole Lepingu täitmise jooksul esitanud kahte viadukti lahenduse muutmise lahendust; ainukese viadukti muutmise lahenduse, mille hageja ka realiseeris, esitas hageja 23.05.2019, kusjuures hageja ise käsitles nimetatud lahenduse esitamist TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmisena, mitte Lepingu muutmise taotlusena. Riigihankemenetluses pakkumuse esitamisega andis hageja nõusoleku teostada töö vastavalt põhiprojektile, pakkumuses kinnitas hageja kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist, sellega kinnitas hageja valmisolekut muuta Saustinõmme viaduki vastavalt Lepingule. Hageja on hagiavalduse punktis 1.7 kirjeldanud, et hageja juhtis oma 23.05.2019.a kirjas Inseneri tähelepanu asjaolule, et Lepingu täitmisel aluseks olnud põhiprojekti järgne Saustinõmme viadukti lahendus ei pruugi tagada põhiprojekti järgse ristlõike kandevõimet ning et põhiprojektse lahenduse teostamine sisaldab endas mitmed riske, mis võivad viia konstruktsiooni kahjustuse ja ümberehitustöödeni. Hageja on korduvalt rõhutanud, et just viidatud väidetavad vead põhiprojektis tekitasid hagejal vajaduse Saustinõmme viadukti lahendust mingil muul moel muuta kui hageja Lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetluses arvestanud oli (hagiavalduse p 1.7, 2.1.11, 2.1.13, 2.1.16). Kui hageja väidab, et põhiprojektis toodud lahendus oli puudustega, mis ei võimaldanud Saustinõmme viadukti lahendust vastavalt Lepingule muuta, peab ta seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Seega isegi kui lähtuda sellest, et hageja oli hankemenetluses piisavalt hoolas, peab ta tõendama, et hankemenetluses pakkumust tehes arvestas ta teistsuguse Saustinõmme viadukiti lahendusega, mille realiseerimise maksumus on väiksem võrreldes 23.05.2019.a kirjaga pakutud lahenduse realiseerimisest. Hageja ei ole tõendanud põhiprojekti puudusi, mida ei olnud võimalik avastada hankemenetluse ajal VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat kontrollikohustust täites ja millest saaks järeldada, et põhiprojekti alusel ei olnud võimalik Saustinõmme viadukti lahendust muuta. Kostja selgitab kõigepealt, et hageja Lepingust tulenev kohustus oligi muuta Saustinõmme viadukti lahendust nii, et oleks tagatud nõuetekohane lõpptulemus, mh piisava kandevõimega ja ekspluatatsiooniriskideta viadukt. Hageja lepinguline kohustus ei olnud põhiprojektis olnud lahendust edasi arendada või täiendada, nagu hagiavalduse punktis 1.7 ekslikult märgitud. Kui hageja oleks lahendanud viadukti nii, et näinud ette süsinikkiust kaitseekraani ja laiendused, ei oleks lisandanud omakaalu ja ei oleks tekkinud vajadust tegeleda suurema kandevõime tagamise küsimusega; samuti oleks olnud võimalik näha ette Styroxiga täidetud väiksemad tühimikud. Lisaks märgib kostja hageja 23.05.2019.a kirja osas järgmist.

23.05.2019.a kirja punktis 1 tõi hageja välja, et lähtuvalt Rail Baltica nõuetest muutuvad kõik servaprussid 0,6m võrra laiemaks, sellest lähtuvalt lisandub juurde omakaalukoormust. Selle väite osas märgib kostja, et asjaolu, et servaprussid tuleb projekteerida laiemaks, oli hagejale teada juba riigihankes osalemisel; seega pidi hageja servaprusside laiemaks projekteerimisest tulenevaid asjaolusid pakkumuse tegemisel ja Lepingu sõlmimisel arvesse võtma. Lisaks on käesolevas väga oluline asjaolu, et Insener vastas kostjale 03.06.2019 (hagiavalduse lisa 6), et Insener on konsulteerinud nii projekteerija kui Tellijaga ning projekteerija on kinnitanud, et esialgse projekti arvutusaruandes Töövõtja poolt viidatud osades ei ole vigu ja kõik on korrektne. Isegi, kui hageja oli arvamusel, et põhiprojektis oli Saustinõmme viadukti lahendus vigane, siis võimalike puuduste eest vastutusest vabanemiseks piisanuks, kui hageja oleks juhtinud põhiprojekti puudustele kostja ja Inseneri tähelepanu. Hageja teavitas oma 23.05.2019.a kirja punktis 1 Inseneri ja kostjat, et tema arvates on põhiprojekti arvutusalustes viga. Antud juhul on tellijaks tee-ehitusvaldkonnas Eesti peamine kompetentsikeskus. Kui Insener ja kostja kinnitasid, et hageja poolt esile toodud probleeme põhiprojektis ei esine, oli hagejal võimalik ellu viia oma väidetav esialgne põhiprojektist lähtuv viadukti lahendus. Seega võinuks hageja olla kindel, et ta igal juhul vabaneb VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest, kui ta sooviks mingisugust teistsugust viadukti lahendust realiseerida, mida tema hinnangul põhiprojektis avastatud vead realiseerida ei võimalda. Kui tal oleks tekkinud selles küsimuses mingi kahtlus, oleks piisanud kostjalt ka vastava kinnituse küsimisest. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui tellija valib variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks, kuna VÕS § 641 lg 3 ongi sätestatud eesmärgiga maandada töövõtja vastutust olukorras, kus ta on projekti puudustele tähelepanu juhtinud. Järelikult hindamaks, kas töö vastab Lepingule, tulnuks hinnata, kas Töö vastab põhiprojektile. Kui hageja rajanuks Saustinõmme viadukti muutmata tekiehituse ristlõiget ja vahesambaid võrreldes põhiprojektis tooduga, siis ei oleks saanud talle Lepingu rikkumist ette heita, isegi kui põhiprojekt oleks olnud vigane (kuigi kostja on tõendanud, et põhiprojektis vigu ei esinenud). Kui tellija kinnitab, et põhiprojektis puuduseid ei ole, ei ole töövõtjal õiguslikku alust hakata käsitlema enda pakutud lahendust Lepingu muudatusena. Hageja ei ole tõendanud, et põhiprojektis esinesid vead. Seega ei olnud hagejal mingit takistust muuta Saustinõmme viadukti lahendust vastavalt väidetavatele põhiprojekti järgsele tehnilisele lahendusele. Kostja rõhutab, et hageja on Lepingu täitmisel esitanud vaid ühe Saustinõmme viadukti muutmise lahenduse. Ka oma 23.05.2019 kirjas ei ole hageja esile toonud, et tegelikult arvestas hageja pakkumuse tegemisel teistsuguse lahendusega, kuid seoses väidetavate põhiprojekti puudustega oli hageja sunnitud teostama teistsuguse lahenduse. Vastupidi – oma 23.05.2019.a kirjas esitas hageja Saustinõmme viadukti lahenduse selgelt oma TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmisena. Juba ainuüksi eeltoodu tõttu ei ole võimalik Inseneri 3.06.2019.a kirja (hagiavalduse lisa 6), milles Insener lahenduse kooskõlastas, käsitleda nõusolekuna muudatuseks. Kui selline olukord oleks tekkinud, et hageja oleks esitanud kaks viadukti muutmise lahendust, millest üks oleks n-ö lähtunud põhiprojektist ja teine siis põhjustatud väidetavatest põhiprojekti puudustest, oleks saanud kostja teha informeeritud otsuse, millist lahendust kostja soovib (kas n-ö põhiprojekti järgset lahendust või uut lahendust, mis põhjustab täiendava tasu maksmise kohustuse). Kostja rõhutab veelkord, et tegelikult ei pidanud hageja põhiprojektis toodud lahendust edasi arendama, vaid oli peale TTK eritingimuste punktis 1.2.28 toodud piirangute täiesti vaba otsustama, kuidas soovib viadukti lahendada. 23.05.2019.a kirja punktis 2 tõi hageja oma viadukti lahenduse põhjendusena välja, et põhiprojekti Styroxiga ristlõike väljaehitamisel ei ole välistatud tühimike teke ning see võib kokkuvõttes tekitada konstruktsioonikahjustusi. Asjaolu, et põhiprojektis on viadukti ristlõikel kasutatud tühimike

täitmiseks Styroxit, oli hagejale teada juba hankemenetluse ajal, st enne Lepingu sõlmimist. Seega pidi hageja pakkumuse tegemisel ja Lepingu sõlmimisel arvestama, et Lepingust tulenev kohustus on muuta viadukti lahendust, mille esialgne lahendus näeb ette ristlõikes tühimike täitmise Styroxiga. Kui hageja oli seisukohal, et nõuetekohast Saustinõmme viadukti ei ole võimalik välja ehitada, kui viadukti ristlõikes on ette nähtud tühimike täitmiseks Styroxi kasutamine, pidi hageja sellega asjaoluga Lepingu sõlmimisel ja pakkumuse tegemisel arvestama ning tühimike kaotamise seotud kulud arvestama kululoendi h-2 real 10214b. Kui hageja selle asjaoluga ei arvestanud, on see hageja risk ning see ei anna hagejale õiguslikku alust nõuda kostjalt täiendavat tasu väidetava Lepingu Muudatuse tõttu. 23.05.2019.a kirja punktis 3 on hageja selgelt välja toonud, et põhiprojektis toodud lahenduse väljaehitamine on keerukas. Edasi on hageja selgitanud, et hageja poolt pakutud lahenduse puhul on ehitustööde teostamine hõlpsam ning väheneb ristlõike kogupindala. Asjaolu, et põhiprojekti järgi viadukti ehitamine on keerukas, oli hagejale teada juba riigihanke käigus pakkumust esitades. Ka 20.05.2019 koosolekul on hageja välja toonud, et Styroxiga ehitamisel on tihendamine betoneerimisel raskendatud. Kostja rõhutab, et hageja tutvustas Saustinõmme viadukti muutmise lahendust 20.05.2019.a koosolekul, kusjuures nii kostja kui Insener rõhutasid sel koosolekul, et hageja võib sellise lahenduse ellu viia, kuid kostja täiendavat tasu sellise lahenduse korral ei tasu. Hageja kinnitas, et sellise lahenduse realiseerimine kostjale lisakulusid ei tekita ehk hageja käsitles ka 20.05.2019.a koosolekul Saustinõmme viadukti lahendust oma Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Lisaks sellele, et oma 23.05.2019.a kirjas on hageja Saustinõmme viadukti lahenduse esitanud selgelt oma Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena (vt käesoleva vastuse p 2.1.12), kinnitas hageja sama ka 20.05.2019.a koosolekul, viidatud koosolekul osalenud kostja ja Inseneri esindajad kinnitavad, et: Töövõtja esitas sellel nõupidamisel Saustinõmme viadukti lahenduse. Tellija esindajatena kinnitasime, et põhiprojektis vigu ei esine, kuid kui töövõtja soovib viadukti lahendada eskiisil näidatud viisil, ei ole Tellija selle vastu, kui selline lahendus Tellijale täiendavaid kulusid kaasa ei too. Tellija esindajad rõhutasid 20.05.2019 koosolekul, et kui töövõtja soovib muuta konstruktsiooni, siis see on vastavalt lepingu tingimustele lubatud, kuid eraldi tasustamisele ei kuulu ja kõik kulud seoses Saustinõmme viadukti ümberprojekteerimisega pidi töövõtja arvestama pakkumuses. Töövõtja kinnitas, et täiendavaid kulusid eskiisil toodud Saustinõmme viadukti lahendus Tellijale kaasa ei too. Hageja peab välja tooma asjaolud, millest võiks järeldada kokkulepet, et suurendati Lepingu hinda või et kostja oleks pidanud hinna suurenemisega arvestama. 20.05.2019.a koosolekul arutatust ja hageja 23.05.2019.a kirjast tuleneb, et hageja soovis Saustinõmme viadukti lahendust muuta enda poolt pakutud viisil eelkõige seetõttu, et lahenduse väljaehitamine oleks lihtsam. Samuti on kostja käesoleva vastuse lisadega 1 ja 2 tõendanud, et hageja kinnitas, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine kostjale täiendava tasu maksmise kohustust kaasa ei too. Seega ei tulenenud ei hageja 23.05.2019.a kirjast, milles hageja Saustinõmme viadukti muutmise lahenduse kostjale ja Insenerile kooskõlastamiseks esitas, ega ka 20.05.2019 koosolekul käsitletust, et: - hageja soovis esialgu muuta viadukti mingil muul viisil, aga seoses põhiprojektis esinenud väidetavate vigadega (, mida projekteerija ning Inseneri ja kostja kinnitusel põhiprojektis ei esinenud) oli sunnitud muutma Saustinõmme viadukti viisil, millega ta pakkumust tehes ei arvestanud ega saanud arvestada, - hagejale ilmnesid Lepingu täitmisel mingid asjaolud, mida ta pakkumust tehes arvestada ei saanud, mis põhjustasid hagejale vajaduse realiseerida teistsugune Saustinõmme viadukti lahendus, kui hageja algselt arvestanud oli, - hageja hinnangul oleks tegemist Muudatusega. Kõik asjaolud, millega hageja viadukti lahenduse muutmist oma 23.05.2019.a kirjas põhjendas, olid hagejale teada juba hankemenetluse ajal. Hageja pidi asjaolusid, millele ta oma 23.05.2019.a kirjas tugines, nägema juba enne pakkumuse esitamist ja Lepingu sõlmimist. Pakkumuse esitamine ja Lepingu sõlmimine hageja poolt näitab seda, et hageja ei pidanud põhiprojektis toodud Saustinõmme viadukti lahendust probleemiks. Hageja oleks pidanud juhul, kui ta leidis, et vaidlusaluse hanke alusdokumentides ehk projektdokumentatsioonis on

olulised puudused, juhtima kostja tähelepanu nimetatud asjaolule ja nõudma hankemenetluses täiendavat informatsiooni, mis võimaldanuks tal tuvastada puudused, millele ta tagantjärgi Saustinõmme viadukti lahendust realiseerides tuginema on hakanud. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal hankemenetluses nõuetekohase hoolsusstandardi ilmutamisel olnud võimalus avastada puudused, mis tema hinnangul välistasid Lepingu täitmise ja kuna hagejal ei olnud seadusest tulenevat kohustust vaidlusaluses hankemenetluses pakkumust esitada, siis puudus tal vajadus seda teha. Hageja võimalik vastuväide, et väidetav põhiprojekti viga tuli välja alles Lepingu täitmise käigus, ei vabasta hagejat kohustusest selgitada hankemenetluses pakkumise tegemiseks kõik olulised asjaolud välja ega välista hilisemat vastutust. Lisaks toob kostja välja, et hageja poolt esile toodud kandevõime suurendamise vajadus võis tuleneda ka asjaolust, et hageja soovitud viadukti lahenduses kasutati kogu ristlõikes betooni (st kaotati ära Styroxiga täidetud tühimikud). Hagejal oli võimalus teostada ka mingi muu lahendus, nt süsinikkiust kaitseekraan ja laiendused ning jätta alles Styroxiga täidetud tühimikud või muuta nimetatud tühimikud väiksemaks, sellisel juhul ei oleks olnud vajalik suuremat kandevõimet tagada. Hageja ei saanud eeldada, et projekteerides viaduktile täiendavaid osi ning kaotades tekiplaadi ristlõikest ära Styroxiga täidetud tühimikud, ei tule tegeleda kandevõime tagamise küsimusega. Kõik kulud, mis nõuetele vastava viadukti rajamisega tekkisid (sh kandevõime tagamisega seoses), on hõlmatud h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendi real 10214b. Hagiavalduse punktis 1.7 osas märgib kostja, et ekspluatatsiooniriskide vaba oleks olnud ka põhiprojektijärgne lahendus, selleks oligi Styrox tühimikesse projekteeritud (tegemist oli nn „kontrollitavate tühimikega“, kuhu ei kogune vett ning mis seetõttu ei mõjuta konstruktsiooni püsimist).Kostjale jäävad arusaamatuks hagiavalduse punktis 2.1.15 kirjeldatud põhiprojekti ekspertiisi puudutavate asjaolude kirjelduse asjakohasus. See on täiesti tavaline olukord, et ekspertiisi käigus esitatakse põhiprojekti osas eksperdi poolt märkusi ja need arutatakse tellija ja projekteerijaga läbi. Kostja kinnitab, et kõik eksperdi poolt esile toodud märkused võeti arvesse ning selle tulemuseks oli nõuetekohane põhiprojekt. Lisaks ei ole viidatud ekspertiisis tehtud ühtegi etteheidet Saustinõmme viadukti osas – ainuüksi see asjaolu tõendab, et põhiprojektis puuduseid ei olnud. Kostja toob välja, et ka hageja poolt tehtud Saustinõmme viadukti projekti osas viidi läbi ekspertiis, mille käigus ekspert märkusi esitas (Lisa 3). Seega hageja retoorikat kasutades saaks väita, et puudub alus öelda, et hageja tellitud Saustinõmme viadukti projekt oleks olnud puudusteta ja seda oleks võimalik realiseerida. Selline mõttekäik on aga absurdne. Samuti on hagiavalduse punktis 1.10 tehtud alusetu järeldus, justkui viitaks asjaolu, et Insener andis juhise Saustinõmme viadukti lahenduse osas ekspertiisi teostamisele, sellele, et menetleti Muudatust FIDIC üldtingimuste mõttes. Ekspertiisi teostamist peeti (OÜ Rail Baltic Estonia poolt) vajalikuks, kuna viadukti lahendust muudeti suures osas. Kuid selline viadukti lahenduse muutmise ulatus oli TTK eritingimuste punktiga 1.2.28 kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud hagiavalduse punktis 2.1.16 toodud viide Õigusanalüüsile. Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise küsimus ei ole käesolevas asjas asjakohane. Hagiavalduses on korduvalt esile toodud kaldasammaste ja tugiseinte muutmise teemat ja sellega seotud Inseneri juhist nr 2. Tegemist on täiesti teise olukorraga – kaldasammaste ja tugiseinte osas esinesid vajumid ja tugiseinte pöördumise oht; ka põhiprojekti projekteerija oli seisukohal, et mõistlik oleks edasi minna hageja pakutud lahendusega. Selle osas andis Insener Juhise 2 (hagiavalduse lisa 12), milles on selgelt välja toodud, et tegemist on lepingu muutmise olukorraga ja välja toodud, milline on muudatuse eeldatav maksumus. Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise kohta sõlmiti Muudatus 2 (Lisa 4) ning lepiti kokku täiendavas tasus sellega seotud töödega. See tõendab, et kui esinesid asjaolud, mis põhjustasid põhiprojekti muutmise vajaduse, siis põhiprojekti autor neid asjaolusid ka tunnistas ja kostja tasus täiendava tasu. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise küsimus ei ole aga sama olukord – põhiprojekti autor kinnitas, et hageja poolt esile toodud probleeme ei esine, seega ei olnud hagejal mingit takistust viia ellu mingit muud viadukti lahendust. Lisaks on seoses kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmisega hageja

kirjavahetuses selgelt välja toonud: - et lahenduse muutmine muudab ehitustööde maksumust: „Töövõtja esitatav lahendus ei muuda oluliselt Objekti maksumust...“ (selline selgitus on nii hageja 28.08.2019.a (hagiavalduse lisa 9) kirjas kui hageja 16.09.2019.a kirjas (hagiavalduse lisa 10)) - et juhul, kui kostja soovib siiski põhiprojektis toodud lahenduse realiseerimist, peab kostja sellekohase kinnituse andma ning sellisel juhul ei vastuta hageja lahenduse nõuetekohasuse eest:„Juhul kui Insener ja Tellija soovivad igal juhul jääda põhiprojekti lahenduse juurde, peab Töövõtja saama kirjaliku korralduse koos kinnitusega, et selle järgi võib ja peab ehitama. Viimasel juhul soovime sõlmida kokkuleppe antud projekti osa vastutuse üle kandumisest Töövõtjalt Tellijale.“ Eelnev näitab ilmekalt, kuidas hageja käitus, kui ta tõepoolest soovis lahendust muuta põhiprojektis oleva vea tõttu – hageja tõi kohe välja, et lahenduse muutmisega kaasneb ehituse maksumuse suurenemine ning juhul, kui kostja ei soovi muudetud lahendust (sh tasu suurenemist), peab ta seda kinnitama ning hageja ei vastuta sellisel juhu põhiprojektist tuleneva lahenduse nõuetekohasuse eest. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise osas hageja aga analoogseid teavitusi esitanud ei ole, mis viitab üheselt sellele, et hageja käitus, justkui oleks Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise näol tegemist tema Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Mitte miski ei viidanud, et hageja käsitleb Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist Lepingu muutmise olukorrana, nagu ta ilmselgelt käsitles kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmist. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise kohta ei ole Insener väljastanud juhist, nagu kaldasammaste ja tugiseinte muudatuse puhul tehti. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise kohta väljastas Insener 3.06.2019.a kirjaga (hagiavalduse lisa 6) kooskõlastuse, täpselt, nagu Lepingu p 1.2.28 ette nägi, kusjuures ei ole viidatud Lepingu üldtingimuste alapunktile 13 (mis reguleerib Muudatuse menetlemist ja millele on viidatud Juhises 2 seoses kaldasammaste ja tugisente lahenduse muutmisega) ega muudatustööde maksumusele. Asjaolu, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise kohta juhist ei väljastatud, nagu tehti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise kohta (Juhis 2), tõendab üheselt, et tegemist oli erinevate olukordadega ning hagiavalduse punktis 2.1.22 on tehtud alusetu järeldus, justkui oleks tegemist olnud võrreldavate olukordadega. Juba ainuüksi asjaolust, et Saustinõmme viadukti puhul ei väljastanud Insener analoogset juhist nagu Juhis 2 kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise osas, pidi hageja aru saama, et Insener ega kostja ei menetle Muudatust. Kui hageja oleks Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist käsitlenud samuti Muudatusena Lepingu mõistes, oleks hoolas töövõtja asunud välja selgitama, mis põhjusel ei ole Insener väljastanud juhist Muudatuseks. Kostja selgitab, et kostja ja Inseneri jaoks ilmnes esmakordselt hageja 1.10.2019.a kirjast (hagiavalduse lisa 11), et hageja on hakanud ka Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist käsitlema Muudatusena FIDIC üldtingimuste mõttes ning soovib selle eest lisatasu. Töövõtja, kes tugineb tellija poolsele rikkumisele, peab seda rikkumist ka tõendama. Seejuures peab töövõtja tõendama, et tellija juhis on puudustega ja ei võimalda selle alusel Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist. Kostja hinnangul ei ole võimalik käesolevas vastuses esile toodud asjaolude tõttu põhiprojektis sätestatud tingimusi kahtluse alla seada ulatuses, milles see ei võimaldaks nõuetekohaselt Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist vastavalt TTK eritingimuste punktile

seisukohal, et Insener, lubades projekteerida uue lahendusega viadukti, on andnud nõusoleku Muudatuseks Lepingu tähenduses (hagiavalduse p 2.1.26). Seega jääb arusaamatuks, millisel viisil on hageja arvates käesoleval juhul Muudatust menetletud, kas eelmises punktis kirjeldatud viisil 1 või 3. Insener on oma 03.06.2019.a kirjas välja toonud, et Töövõtja poolt välja toodud vigu põhiprojektis ei esine, kuid Inseneril ja Tellijal ei ole vastuväiteid Töövõtja poolt esitatud eskiisi osas. Insener ei algatanud sellise kirjaga Muudatust – kuivõrd eskiis vastas TTK eritingimuste punktile 1.2.28, ei olnud Inseneril ega Tellijal õiguslikku alust eskiisi kooskõlastamisest keeldumiseks. Ka Insener ise on kinnitanud, et 23.05.2019.a hageja poolt esitatud lahendus oli hageja Lepingust tuleneva kohustuse täitmine, mitte Muudatus, oma 03.02.2020 kirjas (Lisa 5): Insener juhib Töövõtja tähelepanu asjaolule, et Lepingu Lisa III Teetööde tehniline kirjeldus ning selle punkt 1.2.28 sätestab Töövõtja kohustused projekteerimistööde osas ning muuhulgas sätestab ka, et „projekti muudatustest tulenevate täiendavate tööde teostamise kulud arvestada Rail Batlic Estonia kululoendis artikkel 10214b koosseisus“. Tulenevalt sellest leiab Insener, et mahtude muudatused, mis on seoses projekteerimistöödega, ei kuulu täiendavalt Töövõtjale tasumisele ning muude Saustinõmme viadukti konstruktsioonide (v.a Juhis 2 RB-ga seonduv) osas toimub akteerimine lepinguliste mahtude alusel, kuivõrd muu juurdetuleva mahuga tekkiv kulud tuli Töövõtjal arvestada artikli 10214b koosseisu Rail Baltica Estonia kululoendis. [...] Kokkuvõtvalt on Inseneri seisukohalt Saustinõmme viadukti projektimuudatused (v.a Juhis nr 2 RB-ga seonduv) seotud Töövõtja lepinguliste kohustustega ning vastav kuluartikkel on lepingu kululoendites olemas ning Lepingus sellele ka konkreetselt viidatud. Seega ei saa Inseneri 3.06.2019.a kirja käsitleda ei juhisena Muudatuseks ega nõusolekuna Muudatuseks. Kostja selgitab, et 23.05.2019.a kirjaga esitas hageja oma TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmisena Saustinõmme viadukti lahenduse, mille Insener oma 3.06.2019.a kirjaga kooskõlastas. Kumbi pool ei ole oma kirjas maininud sõna „Lepingu muudatus“ ega pole mainitud, et selline lahendus toob kaasa mõju Lepingu alusel makstavale tasule. Kostjale jääb arusaamatuks, mis on see asjaolu, mis annab hagejale aluse väita, et hageja ja kostja/Inseneri vahel peetud kirjavahetus (hageja 23.05.2019 kiri ja Inseneri 3.06.2019.a vastus sellele) ei ole Lepingu alusel Saustinõmme viadukti lahenduse kooskõlastamine, vaid Muudatuse menetlemine, seda enam, et ka Muudatuse tegemiseks vajalikku protseduuri ei ole järgitud. Arusaamatuks jääb, millest lähtudes eeldas hageja, et Insener on lubanud teha Muudatuse ning millest lähtudes oleks pidanud Insener mõistma, et menetletakse Muudatust, kuivõrd kummaski viidatud viidatud kirjas ei ole mainitud, et tegemist on Lepingu Muudatusega üldtingimuste mõistes ning seetõttu jäävad arusaamatuks hageja hagiavalduse punktides 2.1.24 ja 2.1.25 esitatud seisukohad ning see, milles seisneb hageja arvates Inseneri meelemuutus – Insener ei ole kordagi väljendanud seisukohta, et Saustinõmme viaduki lahenduse muutmine on Muudatus Üldtingimuste mõistes. Kostja on tõendanud, et hageja kinnitas korduvalt, et Saustinõmme viadukti 23.05.2019.a kooskõlastamiseks esitatud lahendus kostjale rahalist mõju kaasa ei too (vt käesoleva vastuse p 2.3.3.3) ehk hageja käsitles viadukti lahenduse muutmist selgelt oma lepingulise kohustusena. Kostja rõhutab veelkord, et oma 23.05.2019 kirjas esitas hageja viadukti lahenduse kooskõlastamiseks vastavalt TTK eritingimuste punktile 1.2.28 (vt käesoleva vastus p 2.1.12). Seega käitus Insener täiesti kohaselt, kui võttis hageja 23.05.2019 esitatud viadukti lahenduse muudatust kui TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmist ning andis sellele kooskõlastuse. Pooled ei pea midagi mõistatama, Muudatuse menetlemiseks on Lepingus ette nähtud kindel protseduur ning kui seda ei ole ühegi osapoole poolt järgitud, on ilmselge, et ükski osapool ei olnud seisukohal, et menetletakse Lepingu Muudatust. Riigikohus on tauninud praktikat, mille järgi ollakse valmis tegema väidetavaid lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutumises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasesse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu.Ei ole eluliselt usutav, et hageja hakkas realiseerima viadukti lahendust, mis tema hinnangul annab aluse saada täiendavat tasu ilma, et oleks saanud kostjalt ja

Insenerilt kinnituse, et kostja on nõus täiendavat tasu maksma ning milline on täiendava tasu suurusjärk. Seega ei saanud kostja ega Insener mingil viisil hageja käitumisest järeldada, et hageja hinnangul on Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise näol tegemist Muudatusega Üldtingimuste mõistes, mitte TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmisega. Samuti ei saanud hageja ei kostja ega Inseneri käitumisest teha järeldusi, justkui oleks kostja ja Insener väidetava Muudatusega nõustunud. Kostja rõhutab veelkord, et kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise kohta Inseneri poolt väljastatud Juhises 2 (hagiavalduse lisa 12) on selgelt välja toodud, et menetletakse Muudatust ja milline on eeldatav rahaline mõju tasule. Saustinõmme viadukti lahenduse puhul Insener sellise sisuga juhist ei väljastanud, seega kui hageja oleks tõsimeeli olnud seisukohal, et ka Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise puhul on tegemist Muudatusega FIDIC üldtingimuste mõistes, siis tekib küsimus, miks hageja ei asunud välja selgitama, miks ei väljasta Insener juhist Muudatuseks, kus on selge viide Üldtingimuste alapunktile 13 ja välja toodud, et viadukti lahenduse muutmisega kaasneb ka rahaline mõju, nagu Juhises 2 toodud. Lisaks on käesolevas asjas oluline, et kui hageja oli seisukohal, et 23.05.2019.a esitatud viadukti lahenduse näol on tegemist Lepingu Muudatusega, mis annab aluse nõuda täiendavat tasu, oleks hageja pidanud täiendava tasu nõude õigusest teavitama 28 päeva jooksul (vt käesoleva vastuse p 2.5), vastava info edastas hageja aga alles 1.10.2019, st rohkem kui 4 kuud pärast väidetava Muudatuse ettepaneku tegemist.Isegi juhul, kui hageja esitaski kostjale ja Insenerile 23.05.2019.a kooskõlastamiseks algselt planeerituga võrreldes teistsuguse lahenduse kui ta riigihankes pakkumust esitades ja Lepingut sõlmides arvestas, siis pole seda tinginud Üldtingimuste alapunkti 13.1 kohane Inseneri algatatud Muudatus. Sellist Inseneri algatatud muudatust ei esine. 23.05.2019.a esitas hageja Saustinõmme viadukti lahenduse muudatuse selgelt oma Lepingust tuleneva kohustuse täitmisena ning Insener oma 3.06.2019.a kirjas vastanud, et hageja võib jätkata viadukti projekti muudatuse tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele. Insener ei saanudki teisiti vastata, kuivõrd hageja poolt 23.05.2019.a esitatud eskiislahendus vastas TTK eritingimuste punktile 1.2.28. Hagiavalduse punktis 1.9 toodu, et hageja sai Inseneri sellisest vastusest aru, et tegemist on Muudatusega, ei lähtu käesolevas asjas esile toodud asjaoludest ning on täiesti põhjendamatu. Ei hageja ise ega Insener ei käsitlenud viadukti lahenduse muutmist Muudatusena Üldtingimuste alapunkti 13.1 mõttes. Ainuüksi seetõttu ei ole võimalik Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist võimalik Lepingu mõistes Muudatusena käsitleda. Selleks, et hageja poolt Saustinõmme viadukti lahenduse muutmist saaks käsitleda Lepingu Muudatusena, peaks hageja tõendama, milles seisneb erinevus TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tulenevate Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise tingimuste ja hageja poolt pakutud viadukti lahenduse muutmise lahenduse vahel ning millest tulenevalt see erinevus tekkis. Hageja ei ole neid asjaolusid hagiavalduses ega kohtumenetlusele eelnenud VLK menetluses esile toonud. Sellist erinevust ei saagi esineda, kuna hageja poolt 23.05.2019.a pakutud lahendus vastas TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tulenevatelt tingimustele, nagu hageja ka ise oma 23.05.2019.a kirjas lahendust selgelt käsitlenud on. Asjaolu, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise näol ei ole tegemist Üldtingimuste alapunkti 13.1 kohase Muudatusega, tõendab muuhulgas see, et antud küsimuses ei ole ei Insener ega hageja mingil moel järginud Üldtingimuste alapunktist 13.3 tulenevat Muudatuse tegemise protseduuri. Üldtingimuste alapunkti 13.1 kohaselt võib Insener algatada Muudatusi igal ajal kas juhisena või nõudena esitatuna Töövõtjale ettepaneku saamiseks, Eritingimuste punktiga 13.1 on lisatud nõue, et Insener võib algatada Muudatusi, kui: (a) ilmnevad vead Tellija dokumentides; ja/või

(b) ilmnevad ettenägematud asjaolud, mis toovad kaasa möödapääsmatu vajaduse täiendavateks töödeks või tööde ärajätmiseks. Muudatuse tegemise protseduur on reguleeritud Üldtingimuste alapunktis 13.3. Eritingimuste punkti 13.3 kohaselt mistahes juhis/Muudatus tuleb enne Muudatuse algatamist kooskõlastada Tellijaga. Eritingimuste punkti 3.1 kohaselt peab Insener enne Üldtingimuste alapunkti 13 kohase juhise väljastamist konsulteerima Tellijaga ja saama Tellija heakskiidu. Üldtingimuste alapunkti 1.3 kohaselt peavad kooskõlastused ja heakskiidud olema (a) kirjalikud ja käest kätte (tõendi vastu) üle antud, postiga või kulleri vahendusel saadetud või edastatud Pakkumuslisas mis tahes kindlaks määratud elektroonilist andmete edastamise süsteemi kasutades, (b) kohale viidud, saadetud või edastatud sellele aadressile, mis on kindlaks määratud Pakkumuslisas Lepingupoolte informatsiooni vahendamiseks. Käsitletava sisuga juhise/Muudatuse algatamist ei ole Insener Tellijaga kooskõlastanud ega saanud Üldtingimuste alapunktis 13 nimetatud Muudatuse väljastamiseks Tellija heakskiitu. Seega ei saanud Insener algatada Muudatust, kuivõrd selleks puudus Tellija kooskõlastus. Enamgi veel, vastavalt Lepingu eritingimuste punktile 13.1 sai Insener juhise või nõude Muudatuseks anda vaid juhul, kui ilmnesid vead Tellija dokumentides või ettenägematud asjaolud. Insener oma 3.06.2019.a kirjas kinnitas, et esialgse põhiprojekti arvutusaruandes hageja poolt viidatud osades ei ole vigu ja kõik on korrektne. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et viadukti lahenduse muutmist ei põhjustanud ka muud alles Lepingu täitmisel ilmnenud ettenägematud asjaolud – hageja ei ole ühtki ettenägematut asjaolu esile toonud ega nende esinemist tõendanud. Seega ei saanudki Insener Muudatuse tegemiseks juhist ega nõuet esitada. Seega nii hageja kui Insener väljendasid selgelt, et 23.05.2019.a hageja poolt esitatud viadukti eskiisi kooskõlastamiseks esitamine on Lepingust tuleneva kohustuse täitmine ning ei Insener ega hageja ei ole mingil viisil väljendanud, et tegemist on Muudatuse menetlemisega. Kui hageja esmakordselt väljendas seisukohta, et ta nõuab täiendavat tasu Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise realiseerimise eest (1.10.2019.a kirjas, hagiavalduse lisa 11), väljendas Insener selgelt, et Inseneri hinnangul viadukti lahenduse muutmise näol ei ole tegemist Muudatusega, vaid Lepingust tuleneva kohustuse täitmisega, mh oma 03.02.2020 (Lisa 5) ja 20.03.2020 (Lisa 6) kirjades. Kostja on tõendanud, et Insener ei ole algatanud ega heaks kiitnud Muudatust, kuivõrd ei ole täidetud Muudatuse menetlemise formaalsed ega sisulised eeldused. Eeltoodust järeldub, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine oli hageja Lepingust tulenev kohustus. Tegemist ei ole Muudatuse alusel teostatud lisatööga. Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise projekteerimine ja projekti muutmisest tulenevate täiendavate tööde teostamine kuulus tasustamisele vastavalt h-2 Loendid kululoendi artiklitele 10214a (Saustinõmme projekti korrektuuri koostamine) ja 10214b (Saustinõmme projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamine) ning kuuluvad seega vastavalt Üldtingimuste alapunktile 4.11 Heakskiidetud Lepingusumma hulka ning hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda Muudatuse menetlemist ega täiendavate kulude hüvitamist. Hageja pidi pakkumuse koostamisel võtma arvesse Saustinõmme viadukti lahenduse muutmise projekteerimise ja projekti muutmisest tulenevate täiendavate tööde teostamisega kaasnevaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu hagiavalduse punktis 2.1.20 toodu ning hagiavalduse punktides 2.1.17 ja 2.1.18 toodud viited Õigusanalüüsile. Hageja huvi on saavutada olukord, kus kostja kohustuks hagejale tasuma täiendavat tasu – juhul, kui tuvastatakse Muudatuse algatamine, siis on hageja õiguslikuks huviks teada, kui suur on Muudatuse mõju Lepingu hinnale ja kui suur on Lepinguline tasu, mis tulenevalt Muudatusest kuulub Tellija poolt Töövõtjale maksmisele (hagiavalduse p 3.5). Kostja märgib, et selline hagi on perspektiivitu, kuivõrd isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et

Üldtingimuste mõistes Muudatus on algatatud (, kuigi kostja on seisukohal, et see ei ole nii), siis on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt täiendavat tasu. Kõigepealt tuleb tuvastada, mis on asjaolu, millele tuginedes soovib hageja täiendavat tasu. Vaidlust ei saa olla selle üle, et hageja nõuaks Muudatuse menetlemise tulemusena täiendavat tasu Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmise ja selle realiseerimise eest. Nimetatud kohustus tulenes TTK eritingimuste punktist 1.2.28. Nagu käesoleva vastuse punktides 2.2 ja 2.3.3 toodud, ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis ilmnes pärast Lepingu sõlmimist ja millega hagejal ei olnud võimalik arvestada pakkumuse esitamisel h-2 Loendid kululoendi artikli nr 10214a (Saustinõmme projekti korrektuuri koostamine) ja art nr 10214b (Saustinõmme projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamine) summade määramisel; samuti ei ole hageja tõendanud, et pakkumuse esitamisel arvestas ta teistsuguse viadukti lahendusega. Hageja esitas Saustinõmme viadukti põhiprojekti muutmise eskiisi Insenerile ja kostjale 23.05.2019 kooskõlastamiseks, kusjuures nimetatud kirjas tõi hageja selgelt välja, et esitab selle vastavalt TTK eritingimuste punktile 1.2.28. Kui hageja oli seisukohal, et 23.05.2019 Insenerile kooskõlastamiseks esitatud lahendus oli asjaolu, mille realiseerimise eest on tal õigus täiendavat tasu nõuda, oleks hageja pidanud täiendava tasu nõudest Inseneri teavitama 28 päeva jooksul, ehk hiljemalt 20.06.2019.a. Viadukti lahenduse väljatöötamisel pidi hageja suutma hinnata, kas tegemist on olukorraga, mis ei sisaldu Lepingu alusel makstavas tasus. Hageja ei ole välja toonud, mis on need asjaolud, mis ei olnud hagejale teada 23.05.2019.a eskiisi kooskõlastamiseks esitamisel. Kui hageja oli seisukohal, et sellise eskiisi alusel projekteerima asumine ja lahenduse realiseerimine ei ole TTK eritingimuste punktist 1.2.28 tuleneva kohustuse täitmine (, mis ei ole usutav, kuna hageja ise oma 23.05.2019.a kirjas väljendas vastupidist seisukohta), oleks ta pidanud sellest Inseneri teavitama ning selgelt väljendama, et hageja hinnangul annab sellise eskiisi alusel projekteerimine ja ehitamine talle aluse nõuda täiendavat tasu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja esitas Üldtingimuste alapunkti 20.1 mõttes teate nõude kohta 1.10.2019 (hagiavalduse lisa 11), seega rohkem kui 4 kuud pärast eskiisi Insenerile ja kostjale kooskõlastamiseks esitamist. Üldtingimuste alapunktis 20.1 esimeses lõigus sätestatud tähtaeg hakkab kulgema alates sündmusest või asjaolust teada saamisest/teada saama pidamisest. Erialakirjanduses on selgitatud, et Töövõtja peab sündmusest või asjaolust, mis on nõude aluseks, nii kiiresti kui otstarbekas ja mitte hiljem kui 28 päeva nendest teadasaamisest teatama ulatuses, milles need Töövõtja hinnangul annavad alust nõude esitamiseks. 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui hageja sai teada või ta oleks pidanud saama teada täiendava tasu aluseks olevast sündmusest või asjaolust. Seega ei ole oluline, millal hageja faktiliselt nõuete aluseks olevad asjaolud avastas, vaid Üldtingimuste alapunkti 20.1 teisest lõigust tulenevalt tuleb tuvastada, millal objektiivsetest asjaoludest tulenevalt oleks vastava valdkonna eriteadmistega professionaali jaoks pidanud nimetatud asjaolud ilmnema. Sealjuures pole oluline, kas potentsiaalse nõude aluseks olevad asjaolud on juba aset leidnud või mitte, vaid oluline on, millal hageja nimetatud asjaolude olemasolust pidi teada saama. On võimalik, et Töövõtja ei ole koheselt sündmuse toimumisel või asjaolude ilmnemisel teadlik, et need võivad anda talle aluse täiendava tasu või ajapikenduse nõudeks. Seega kui ilmnevad asjaolud või esinevad sündmused, mille alusel Töövõtja soovib esitada nõudeid täiendava tasu saamiseks, tuleb nendest asjaoludest/sündmustest teada anda 28 päeva jooksul Töövõtja poolt sündmusest/asjaolust teada saamisest. 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema täiendava tasu aluseks oleva sündmuse toimumisest või asjaolu esinemisest olenemata sellest, kas Töövõtja on teadlik, kas nimetatud asjaolu/sündmus ka tegelikult täiendavaid kulusid tekitab või millises suuruses tekkivad

täiendavad kulud on. Töövõtja näol on tegemist vastava valdkonna professionaaliga, kes peab oskama hinnata, kas esinevad asjaolud/toimunud sündmused võivad olla potentsiaalselt täiendava tasu nõude aluseks. Hageja pidi oskama hinnata, kas 23.05.2019.a kooskõlastamiseks esitatud Saustinõmme viadukti lahendus põhjustab tal täiendavate kulude nõude esitamise õiguse või mitte. Üldtingimuste alapunktist 20.1 tuleneva teatamise kohustuse eesmärk on sätestada pooltevaheline koostöö. Töövõtja peab operatiivselt Tellijale teada andma, millised asjaolud võivad tekitada Töövõtjale aluse nõuda täiendavat tasu, et Tellija saaks vastavalt sellele teha informeeritud otsuse, kuidas Lepingu täitmisega edasi minna. Just käesolevas asjas toodud olukorras täidab Üldtingimuste alapunktist 20.1 tulenev 28 päeva jooksul teavitamise kohustus oma eesmärki – ükski osapool ei järginud Muudatuse tegemise protseduuri, lisaks andis hageja 20.05.2019.a toimunud koosolekul selgelt mõista, et viadukti muudetud lahendus ei tekita kostjale lisakulusid ning väljendas oma 23.05.2019.a kirjas selgelt seisukohta, et muutis Saustinõmme viadukti lahendust tulenevalt oma lepingulisest kohustusest. Hageja realiseeris Saustinõmme viadukti vastavalt oma 23.05.2019 toodud kirjaga esitatud eskiisile ning hakkas pärast seda nõudma kostjalt täiendavat tasu. Kostjal ei jäänud sisulist võimalust keelata muudetud lahenduse elluviimine, kuivõrd kostjal ei olnud mingit infot selles osas, et hageja hinnangul toob see kostjale kaasa täiendavad kulud. Kui kostja oleks seda teadnud, oleks kostja keelanud 23.05.2019.a kirjaga pakutud lahenduse realiseerimise ning nõudnud hagejalt sellise lahenduse välja pakkumist, mille eest kostja tasub vastavalt h-2 Loendid kululoendi artikli nr 10214a (Saustinõmme projekti korrektuuri koostamine) ja art nr 10214b (Saustinõmme projekti korrektuurist tulenevate täiendavate tööde teostamine) toodud summadele. Riigikohus on tauninud praktikat, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutumises kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasesse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Kokkuleppeta tehtud muudatuste eest ei saa hageja nõuda tasu lepingulisel alusel. Tellijale peab jääma võimalus kas võimalikku täiendavat tasu aktsepteerida või välja pakkuda muu lahendus, kuidas tööde teostamisega edasi minna. Hageja ei ole täiendava tasu nõudest teatanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul ning isegi kui Muudatust menetleda vastavalt Lepingule, siis täiendava tasu nõuet ei saaks ainuüksi seetõttu rahuldada. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja esitas Üldtingimuste alapunkti 20.1 mõttes teate nõude kohta 1.10.2019 (hagiavalduse lisa 11), seega rohkem kui 4 kuud pärast eskiisi Insenerile ja kostjale kooskõlastamiseks esitamist. Täiendava tasu nõude aluseks olevatest asjaoludest tuleb teatada kirjalikus vormis teatega tulenevalt Üldtingimuste alapunktist 1.3. Koosolekutel nõude aluseks olevate asjaolude arutamine ei ole asjaoludest teatamine Üldtingimuste alapunktide 20.1 ja 1.3 kohaselt. Hagiavalduse punktis 2.2.1 on hageja toonud, et Lepingu lisa h-2 Loendid kululoendi real nr 60412 on konstruktsiooni ruumalas viga. Lepingu lisa h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendis (hagiavalduse lisa 4) toodud art nr 60412 juures on mahuks märgitud 1900m3, hageja hinnangul peaks mahuks olema 2472m3. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt taandub vaidlus selles küsimuses sellele, kas viadukti konstruktsioonis põhiprojekti kohaselt ette nähtud Styroxi maht (572 m3) kuulub betooni mahu (1900 m3) sisse või tuleb betooni mahule lisada. Lepingukokkuleppe kohaselt kuuluvad Lepingukokkuleppe juurde ja loetakse ja tõlgendatakse selle osana Töökirjeldusi, milleks on Teetööde tehniline kirjeldus koos eritingimustega (e). Lepingu lisaks olev “Teetööde tehniline kirjeldus” on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkirjaga nr 234 (edaspidi Töökirjeldused, hagiavalduse lisa 14). Töökirjelduste punkti 6.4.7 kohaselt: Betoonitööde eest tasumine toimub lepingu ühikuhindades töömahuloendis toodud

betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu kohta. Raudbetoon konstruktsioonide makseartiklis peab sisalduma vastavalt projektis oleva r/b konstruktsioonis sees olevaid elemente ja detaile (tarilapid, armatuurterast, trossd, kinnitused jms.). Justnimelt töömahuloendis on projektse geomeetrilise mahuna toodud 1900m3; tühimike mahtu, mille täitmiseks Styrox oli ette nähtud, ei arvestata geomeetrilise mahu hulka. Betooni geomeetriline maht moodustub sellest mahust, milles on ette nähtud betooni kasutamine. Tühimikes ei kasutata betooni. Põhjendamatu on hagiavalduse punktis 2.2.7 ja 2.2.15 esitatud seisukoht, et geomeetrilise mahu all mõistetakse kõike seda, mis jääb kujundi välispiirete vahele. Selline tõlgendus jääb arusaamatuks. Hageja tõlgenduse kohaselt kui kujundi sees olevad tühimikud moodustaksid nt 50% kogu kujundi mahust, siis on siiski konstruktsiooni geomeetriline maht 50% suurem kui selle rajamiseks tegelikult kasutatav betoon. Kululoendis toodud maht 1900m3 võtabki arvesse seda, et kogu viadukti ruumalas (2472m3) on 572m3 ulatuses tühimikke, mis tuleb täita Styroxiga. Seega ei ole betoonksontruktsiooni geomeetriline maht erinev loendis etteantud numbrilisest mahust, nagu hagiavalduse punktis 2.2.7 ekslikult toodud. Kostja käsitlusega on nõustunud ka VLK (hagiavalduse lisa 15, p-d 7.4.4, 7.4.5 ja 7.5): Vaidlus on selles, kuidas on Lepingus kokku lepitud järel-/eelpinge konstruktsiooni eest tasumine. Kas vastavalt Lepingu lisa h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) art-le 60412 (1900x502,51=) 954 769 eurot ning nimetatud summas sisaldub ka Styroxi kasutamine (kostja tõlgendus) või vastavalt Lepingu lisa h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) art-le 60412 (1900x502,51=) 954 769 eurot ning nimetatud summale lisandub Styroxi (572 m3) kasutamise kulu, kusjuures Styroxi ühikuhinnaks on samuti 502,51 eurot, kuid kululoendis eraldi rida Styroxi kohta ei ole, vaid Styrox on selgelt märgitud art nr 60412 juures (hageja tõlgendus). Nagu ka Insener oma 03.02.2020 kirjas (Lisa 5) on selgitanud, tuleneb eeltoodud Töökirjelduste punktist selgelt, et konstruktsiooni maht võetakse betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu järgi – arvesse võetakse betoonkonstruktsiooni maht ning kõik muud elemendid ja detailid (sh Styrox) tuleb arvestada viidatud artikli ühikhinna sisse. Ehk maht arvestatakse betoonkonstruktsiooni mahu järgi ja pakkujad pidi ühikuhinna määramisel võtma arvesse kõike, mis betooni sisse tuleb panna. Sellele viitab ühemõtteliselt ka asjaolu, et kululoendi viidatud real „parameetrite“ lahtris (3.lahter) on selgelt Styrox ja selle maht märgitud. Isegi kui pidada õigeks hageja seisukohta, et kululoendis on viga (millega kostja ei nõustu), asuvad Loendid dokumentide pädevusjärjestuses tagapool nii Töökirjeldustest kui Projekti seletuskirjast ja Projekti joonistest. Nagu ka hagiavalduse punktis 2.2.7 toodud, siis põhiprojektis on Saustinõmme viadukti kogu ruumalana toodud 2474m3, põhiprojektist tulenes selgelt ja üheselt, et puhta betooni maht on 1900m3 ehk projekti vaadates pidi hagejale olema selge, et ruumala 1900m3 tähistab vaid betooni ruumala. Põhiprojekti joonise märkustes on selgelt toodud, et viadukti betoonkonstruktsioonis on tühimikud – joonisel on toodud, et tühimikud valmistada vahtplastist min EPS 120 (Lisa 7). Ehk kui kululoendi ja Projekti vahel on vastuolu, tuleb lähtuda projektis toodust ning projektis on betooni mahuks selgelt märgitud 1900m3. Ka projekteerija on kinnitanud (Lisa 8), et kululoendis peab olema toodud betoonkonstruktsiooni maht ehk vajamineva betooni maht ning see on kululoendis õigesti toodud - 1900m3 on õige betooni maht. Betooni mahu sisse ei arvestata Styroxi mahtu, kuna Styrox on abimaterjal, nagu igasugune muu raketis, mille hind tuleb arvestada betooni m3 hulka. Projekteerija on selgitanud, et betoonis olevad tühimikud või muu materjal ei ole betooni maht. Betooni mahtu arvutatakse selles olev kõikvõimalik raud ehk konstruktiivne osa. Styrox on aga raketis, mitte konstruktiivne osa.

Kululoendis ongi seepärast eraldi märkusena toodud ka Styroxi maht, et pakkujad oskaks sellega oma hinnas arvestada. Projekteerija on rõhutanud, et sisuliselt ei ole vahet Styroxiga konstruktsiooni ja nn õhuga täidetud tühimiku vahel - Styrox on raketis, mis jääb sisse ja tegemist on sisuliselt sama olukorraga, mis õhuga täidetud tühimike korral. Kostja selgitab, et Styrox on mitmeid kordi (kuni 10 korda) odavam materjal kui betoon, samuti ei ole Styrox kululoendi eraldi real märgitud, vaid on selgelt toodud art 60412 juures. Eeltoodu mis kinnitab veelkord hageja tõlgenduse asjakohatust. Arusaamatuks jääb, et kui hageja pidas õigeks summaks järel/eelpingekonstruktsiooni ehitustöö maksumuse osas 1 242 204,72 eurot (km-ta), siis mis põhjusel ta märkis art nr 60412 juurde summaks 954 769,00 eurot (km-ta) ning mille tuginedes lootis hiljem Lepingu täitmisel nimetatud art nr eest saada tasu 287 435,72 euro võrra rohkem. On ilmselge, et hageja pidi enne pakkumuse tegemist tutvuma põhiprojektiga. Põhiprojekti ning Töökirjelduste punkti 6.4.7 ja vaidlusalust kululoendi rida koos vaadates on selge, et kululoendis toodi välja ainult betooni maht ja pakkujad pidid muud elemendid (sh Styroxi) maksumuse arvestama kululoendi art nr 60412 juures. Seega on esialgse põhiprojekti järgne h-2 Loendid kululoendi real 60412 esitatud järel-/eelpingekonstruktsiooni maht 1900m3 õige ja konstruktsiooni ehitamiseks pakutud summa on 954 769,00 eurot (km-ta). Asjaolu, millises mahus on põhiprojektis betooni maht toodud, on tee-ehituses tegutsevale professionaali jaoks väga lihtsalt ja kiirelt välja selgitatav. Vaidluse all ei ole asjaolu, et nii põhiprojekt kui vaidlusalune kululoend olid kõigile pakkujatele riigihankemenetluses vabalt kättesaadavad. Seega sai hageja riigihanke käigus ühemõtteliselt välja selgitada, et põhiprojekti järgi on puhtalt betooni mahuks 1900m3, kululoendis art nr 60412 juures on märkusena selgelt lisatud, et konstruktsiooni mahus tuleb lisaks arvestada Styroxi mahuga 572 m3. Üldtingimuste alapunkti 4.11 kohaselt eeldatakse, et Töövõtja peab Heakskiidetud Lepingusummat õigeks ja piisavaks ning et Töövõtja on tuginenud Heakskiidetud Lepingusumma puhul andmetele, tõlgendustele, vajalikule informatsioonile, uurimustele, kontrollimistele ja kõigi olude arvestamisele, millele viidatakse Alapunktis 4.10, seega mh ka Üldtingimuste alapunkti 4.10 teise lõigu kohaselt töö ulatusele ja olemusele ja toodetele, mis on vajalikud Töö tegemiseks ja lõpetamiseks (c); kui Lepingus ei ole määratud teisiti, siis katab Heakskiidetud Lepingusumma kõik Lepingust tulenevad Töövõtja kohustused (sh Ettenähtud Summad, olemasolul) ja kõik vahendid, mis on vajalikud sobivaks Töö tegemiseks ja lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Üldtingimuste alapunkti 4.10 kohaselt vastutab Töövõtja andmete tõlgendamise eest. Kui hagejale jäi see ebaselgeks, oli tal võimalus hankemenetluses RHS § 45 ja § 46 kohaselt kostjalt täiendavat teavet nõuda. Hageja oleks pidanud juhul, kui ta leidis, et vaidlusaluse hanke alusdokumentides ehk kululoendis on art nr 60412 maht valesti märgitud, juhtima kostja tähelepanu nimetatud asjaolule ja nõudma hankemenetluses täiendavat informatsiooni, et märkida pakkumuse tegemisel õige ühikuhind. Kui hageja arvates oli Saustinõmme viadukti järel/eelpingekonstruktsiooni ehitustöö maksumuseks 1 242 204,72 eurot (km-ta), siis sellise summa oleks hageja pidanud h-2 Loendid (Rail Baltic Estonia) kululoendis toodud art nr 60412 juures märkimagi, eriti võttes arvesse, et Styrox on märgitud kululoendi samale reale. Arusaamatuks jääb hageja mõttekäik, et Styrox kuuluks justkui eraldi tasustamisele, kuigi Styrox on selgelt nimetatud kululoendi art nr 60412 märkuste lahtris. Kui hageja tähelepanematusest tegi art nr 60412 osas liiga madala pakkumuse, on see hageja risk ega anna hagejale õiguslikku alust täiendava tasu nõudmiseks. Seega tuleb Muudatuse mõju hindamisel Lepingu hindamisel võrdlusbaasina lähtuda järel-/eelpingekonstruktsiooni maksumusest 954 769,00 eurot (km-ta), mitte summast 1 242 204,72 eurot (km-ta).

Lepingutingimuse tõlgendamisel ei tohi seda lugeda kontekstiväliselt ja iseseisvalt, vaid arvestada tuleb ka teistes lepingutingimustes sisalduvat; lepingutingimuste sisu tuleb välja selgitada seda koos teiste lepingutingimustega tõlgendades, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Töövõtulepingu puhul on töövõtja näol alati tegemist professionaaliga. Lisaks tuleb arvestada, et Lepingu sõlmiti riigihanke menetluse tulemusena ning seetõttu pidi hageja pakkumuse tegemiseks vajaliku info välja selgitama hankemenetluse jooksul. Kui hagejale jäi ebaselgeks kululoendi art nr 60412 mahu küsimus (võttes arvesse põhiprojektis toodu mahtusid), oli hagejal võimalus paluda hankijalt riigihankemenetluse käigus selgitusi. Viidatud viadukti puhul oli koos tühimikega viadukti geomeetriline maht ca 3850 m3 (see asjaolu on projektist mõne minutiga välja selgitatav), st et ka viidatud lepingu puhul ei arvestatud tühimikke järel-/eelpinge mahtu ning kõik materjalid, mida konstruktsioonis kasutada tuleb, kohustusid pakkujad võtma arvesse art nr 60412 real. Nimetatud viadukti otstes alumises pinnas oli ette nähtud 3 lukustatavat allapoole avanevat terasluuki raketise eemaldamiseks kui ka hilisemaks inspekteerimiseks, seega selle lahenduse puhul raketis hiljem eemaldati seest luukide kaudu. Ei tühimikke ega raketist pole eraldi kululoendis välja toodud. Viidatud hankes said pakkujad aru, et nad ei saa tasu saa mahu 3850 m3 (ehk mahu koos tühimikega) betooni eest, vaid mahu 2100m3 (ilma tühimiketa) eest. Seega on kostja tõendanud, et tee-ehituse valdkonnas on täiesti tavapärane praktika, et järel-/eelpinge konstruktsiooni puhul võetakse tasumise aluseks betooni maht ilma tühimiketa ning kõik detailid, mida tuleb lisaks betoonile kasutada, tuleb võtta arvesse selle ühikuhinnas, mis on korrutatud betooni (ilma tühimiketa) mahuga. Võttes arvesse, et põhiprojektis oli selgelt välja toodud, et betoonkonstruktsiooni maht on 1900 m3, samuti Töökirjelduste punktis 6.4.7 toodut (betoonitööde eest tasumine toimub lepingu ühikuhindades töömahuloendis toodud betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu kohta) ning asjaolu, et h-2 kululoendi art nr 60412 märkuste lahtris on selgelt märgitud, et seal real tuleb arvestada Styroxi kasutamist mahus 572m3, on selge, et ka mõistlikkuse põhimõttest lähtudes saab väita, et Styroxi maksumus tuli arvestada kululoendi art nr 60412 juures ning viidatud artikli maht 1900m3 on õige. Lisaks on oluline, et hageja tõlgendus h-2 kululoendi art nr 60412 osas ei lähtu VÕS §-st 39 tulenevatest tõlgendamise reeglitest. Kostjale jääb arusaamatuks, millele tuginedes on hageja seisukohal, et Styroxi maht kuulub eraldi tasustamisele, kuivõrd Styrox on selgelt nimetatud h-2 kululoendi art nr 60412 märkuste lahtris. Hageja seisukoht oleks mõistav, kui Styroxit h-2 kululoendi art nr 60412 märkuste lahtris mainitud ei oleks. Seega on kostja esile toonud sisulised põhjendused ja tõendanud oma seisukohti, mis põhjusel saab h-2 kululoendi art nr 60412 tõlgendada ainult nii, et hageja pidi Styroxi mahtu ja maksumust arvestama viidatud artikli mahus (st 1900m3 sees) ning Styroxi maht eraldi tasustamisele ei kuulu. Põhjendamatu on tõlgendus, mille kohaselt peaks Styroxi kui kuni 10 korda odavama materjali eest tasuma betooni ühikuhinnale vastavalt. VÕS § 39 lg 1 teises lauses sätestatud reegel, mille kohaselt tuleb kahtluse korral tingimust tõlgendada kasutaja kahjuks, on juhiseks olukorras, kus tingimuse sisu on ebaselge ja seda on võimalik mitmeti tõlgendada.16 Kostja on seisukohal, et h-2 kululoendi rida art nr 60412 koos Töökirjelduste punkti 6.4.7 ja põhiprojektiga ei ole ebaselge, mistõttu ei kuulu praeguses vaidluses kohaldamisele reegel, mille kohaselt tuleb tingimust tõlgendada kasutaja ehk kostja kahjuks. RHS § 123 lg 2 p 2 kohaselt on olulise hankelepingu muudatusega (seetõttu ka keelatud muudatusega) tegemist juhul, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Kuivõrd kostja on

põhjendanud ja tõendanud, et teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik pidi mõistma h-2 kululoendi art nr 60412 ainult nii, et Styroxi maht tuleb arvestada viidatud artikli mahus (st 1900m3 sees), siis kui kostja oleks hageja poolt Lepingu täitmisel lubanud Styroxi mahtu eraldi akteerida ja selle eest lisaks tasunud, oleks Lepingu täitmine muutunud hageja jaoks kasumlikumaks ja läinud nii RHS-st tuleneva hankelepingu muutmise keeluga vastuollu. Kostja toob välja, et hageja teostas töid seoses Saustinõmme viaduktiga septembris-oktoobris 2019. Sel ajal toimus paralleelselt aktiivne rajatise projekteerimine ja alltöövõtjate otsimine (seoses tekiplaadi, kaldasammaste ja tugiseinte ehitamisega). Võttes arvesse, et mais 2019 väljendas hageja selgelt, et tema poolt välja pakutud Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine on Lepingust tulenev kohustus (vt käesoleva vastuse p 2.1.12) ning alles sügisel 2019 (1.10.2019.a) asus hageja väitma, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine põhjustab kostjale täiendavaid kulusid, võib olla nii, et kas hageja projekteerija või mõni alltöövõtja avastas asjaolu, et hageja on betooni mahtu valesti arvestanud ning seetõttu teinud valearvestuse; seejärel asus hageja otsima võimalusi, kuidas oleks võimalik kostjalt sellise valearvestuse tõttu saamata jääv tasu saada. Insener osutab omanikujärelevalve teenust. Inseneri näol on tegemist tehnilise eksperdiga, kes peab nimetatud teenust osutama erapooletult. Insener on selgelt väljendanud oma seisukohti, et Saustinõmme viadukti lahenduse muutmine oli Töövõtja Lepingust tuleneva kohustuse täitmine, mitte Muudatuse alusel teostatud töö, ning et kululoendis h-2 on betooni maht õigesti toodud. Kohtu põhjendused

õiguslik huvi. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-97-13 asunud seisukohale, et hagejal tuvastushuvi olemasolu ei välista ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.