G M hagi Tallinn, Xxx tn 6 KÜ vastu parkimiskoha valduse rikkumise keelamiseks, kostja kohustamiseks edasisest valduse rikkumisest hoidumiseks ning kahju hüvitamise nõudes ning Tallinn, Xxx tn 6 KÜ vastuhagi kahju hüvitamise nõudes hagi hind 3900 eurot, vastuhagi hind 291,66 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: G M (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Heldur Raig (Nord Legal OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Tallinn, Xxx tn 6 KÜ (registrikood xxx, Xxx 6, Tallinn xxx, e-post: xxx). kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Rahuldada vastuhagi.
3.Mõista hagejalt G Mlt (isikukood xxx) kostja Tallinn, Xxx tn 6 KÜ (registrikood xxx) kasuks välja kahju 270 (kakssada seitsekümmend) eurot.
4.Mõista hagejalt G Mlt (isikukood xxx) kostja Tallinn, Xxx tn 6 KÜ (registrikood xxx) kasuks välja viivis kahju summalt 270 eurolt alates vastuhagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (18.12.2022) kuni kahju nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt G Mlt (isikukood xxx) kostja Tallinn, Xxx tn 6 KÜ (registrikood xxx) kasuks menetluskuludena välja 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot.
3.Mõista hagejalt G Mlt (isikukood xxx) kostja Tallinn, Xxx tn 6 KÜ (registrikood xxx) kasuks viivis menetluskuludelt 1700 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Algses hagiavalduses palus hageja tunnustada tema ja kostja vahel 2013. a sõlmitud parkimiskoha nr xxx allüürilepingu kehtivust, keelata kostjal parkimiskoha valduse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma edasisest valduse rikkumisest. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja sõiduki parkimiskoha valduse rikkumisega tekitatud kahju 326,40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 2013. aastal tähtajalise allüürilepingu, mille alusel andis kostja hagejale allüürile Xxx 6 elamu vastas oleva parkimiskoha number xxx kuni 26.03.2043. Hageja ja kostja täitsid allüürilepingust tulenevaid kohustusi kuni 2021. a märtsini, mil kostja süstemaatiliselt allüürilepingut rikkuma. Kostja saatis hagejale 15.03.2021 venekeelse e-kirja, milles teatas, et vastavalt Xxx 6 korteriühistu üldkoosoleku otsusele kaotab pooltevaheline leping alates 11. märtsist 2021. aastal „oma jõu“, mistõttu on hageja kohustatud esitama korteriühistu juhatusele kirjaliku avalduse allüürilepingu üleandmiseks kolmandatele isikutele ja saama selleks korteriühistult kirjaliku loa.
3.Hageja leidis, et kostja käitumine ja tegevus rikuvad kehtivat lepingut. Hageja palus kostjal ebaseaduslik tegevus lõpetada. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud allüürileping on kehtiv, sest seda ei ole kumbki pool seaduses ettenähtud korras üles öelnud. Uut allüürilepingut hageja kostjaga sõlmida ei soovinud ja hageja ei olnud nõus muutma kehtiva allüürilepingu tingimusi.
4.13.04.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ei sõlmi kostjaga uut allüürilepingut, sest kostja ei ole Xxx 6 asuva korteri nr xxx valdaja, ta ei ela seal ega ole ühistu nõudmisel esitanud andmeid sõiduki kohta, mis parkimiskohal seisab. Kostja leidis, et hageja rikub korteriomanike üldkoosoleku otsust, mille alusel saavad parklat kasutada vaid sõiduki omanikud. Seetõttu otsustas kostja anda hageja parkimiskoha kasutamiseks teisele üürnikule. Hagejale otsustati välja maksta hüvitis. Hagejal paluti parkimiskoht 30 päeva jooksul vabastada. Lisaks selgitati, et hagejal on õigus vaidlustada kohtus üldkoosoleku otsus.
5.11.07.2021 kell 6.30 viis kostja hageja suhtes läbi omavolilise aktsiooni, mille käigus rikkus kostja valdust parkimiskohale nr xxx. Kostja tellis sõidukite teisaldusettevõttelt parkimiskohal asunud hagejale kuuluva sõiduki xxx registrimärgiga xxx teisaldamise. Teisaldamise käigus kahjustati sõiduki xxx esiosa alumist osa ja esitulede pihusteid. Hageja pöördus kahjustuste ulatuse kindlaksmääramiseks ja kõrvaldamiseks autoremonditöökodadesse, kus talle esitati kalkulatsioon, mille kohaselt kulub kahjustuste kõrvaldamiseks 326,40 eurot. Hageja palus selle
summa kostjalt välja mõista. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud.
6.Hageja viitas VÕS § 309 lõikele 1, § 313 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti VÕS § 276 lõikele 1. Kuna hageja ja kostja vahel on kehtiv leping, on hagejal õigus parkimiskohta vallata. Kostja on 15.03.2021 ja 13.04.2021 e-kirjades alusetult viidanud, et pooltevahelise tähtajalise allüürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks on Xxx 6 KÜ üldkoosoleku otsus. Kostja väide ei vasta tõele, sest üldkoosolekul kostja ja hageja vahelise allüürilepingu erakorralist ülesütlemist ja lõpetamist ei arutatud ning sellekohaseid otsuseid ei tehtud. Protokolli kohaselt on üldkoosolek võtnud vastu vaid otsuseid uute lepingute sõlmimise kohta.
7.Ajal, mil hageja viis oma sõiduki remonti, hõivas kostja parkimiskoha ja leidis, et leping on üles öeldud. Kui hageja sai sõiduki remondist kätte 01.11.2021, parkis ta selle uuesti parkimiskohale nr 10. 02.11.2021 saatis kostja seaduslik esindaja hagejale e-kirja ning nõudis sõiduki äraviimist, ähvardades vastasel juhul teisaldamisega. 05.11.2021 püüdis kostja tellitud teisaldaja sõidukit ära viia, kuid hagejal õnnestus sekkuda. Kostja teatas, et jätkab katseid sõiduk teisaldada. Järelikult püüab kostja takistada hageja valdust.
8.Hagiavalduse täienduses 17.11.2021 palus hageja keelata kostjal hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingu aluse allüürile antud parkimiskoha nr xxx valduse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma edasisest parkimiskoha nr xxx valduse rikkumisest. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 326,40 eurot.
9.Hagiavalduse täienduses 19.11.2021 palus hageja keelata kostjal tema ja hageja vahel sõlmitud allüürilepinguga hagejale kasutada antud parkimiskoha asukohaga katastriüksusel tunnusega xxx, aadressil xxx koordinaadipunktidega XY: xxx, xxx BL: xxx, xxx ; XY: xxx, xxx BL: xxxxxx ; XY: xxx, xxx BL: xxx, xxx ; XY:xxx, xxx BL: xxx, xxx piiritletud alal ja number xxx-ga tähistatud valduse rikkumine ning kohustada kostjat hoiduma edasisest parkimiskoha nr xxx valduse rikkumisest. Hageja palus jätkuvalt mõista kostjalt välja kahju 326,40 eurot.
10.06.06.2022 seisukohtades taotles hageja kuulata tunnistajana üle A M, kes saab anda tunnistusi selle kohta, millal ja millistel asjaoludel tekkisid sõidukile xxx registrimärgiga xxx xxx esiosa stange kahjustused sõiduki teisaldamisel parkimiskohalt nr xxx. Hageja osundas, et kohtu selgituste kohaselt ei olnud ta piisavalt tõendanud, kuidas sõidukile kahjustused tekkisid. Hageja asus pärast istungit tõendeid otsima ja hagejale selgus, et sündmust nägi pealt isik, kes oli nõus kohtu ees tunnistama sõiduki kahjustamist. Hageja esitas täiendavalt remondiettevõtte tõendi selle kohta, et sõidukile tekitatud vigastused on tõenäoliselt tekkinud sõiduki esiosa kokkupuutel asfaltkattega lohistamise tagajärjel. Kahju eest vastutab kostja, kes rikkus lepingut. Kostja teadis, et tema tegevus on seadusevastane.
11.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei ole esile toonud õiguslikke aluseid, mis võimaldasid tal lepingut erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole viidanud ühelegi hageja lepingulise kohustuse rikkumisele. Hageja pidas seadusevastaseks kostja seisukohta, et kuna erakorralise ülesütlemise otsuse võttis vastu üldkoosolek, tekkis kostjal õigus leping üles öelda. Üldkoosolek aga lepingu ülesütlemise otsust vastu ei võtnud.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot. Hagejaga ühenduse võtmine, volituste saamine ja tõendite kogumine võttis aega 1,5 tundi. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine võttis aega 4,5 tundi. Kohtu kirjadele ja nõuetele vastamine võttis aega 1 tunni. Kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine võttis aega 1,5 tundi. Vastuhagiga tutvumine ja sellele
vastamine võttis aega 1,5 tundi. Eelistungiks valmistumine võttis aega 1 tunni ja osalemine istungil 1,34 h. Täiendavate tõendite kogumisele kulus 1,2 tundi. Kostja 07.07.2022 seisukohaga tutvumine võttis aega 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine võttis aega 0,65 h. Kokku osutati õigusabi 71,5 tundi. Lepingulise esindaja kulu on 1725,9 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tasus hageja riigilõivu 375 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 2100,9 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagile vastu. Parkla rajamiseks sõlmis kostja lepingu xxx. Tegu oli üürilepinguga, mille tähtaeg oli 30 aastat. Leping andis kostjale õiguse parkla korraldamiseks ilma elamute ja mitteeluhoonete ehitusõiguseta. Kostjal oli õigus muuta sihtotstarvet ja anda rendiõigus üle teisele juriidilisele isikule. Kostja osales 2013. a projektis "Hoovid korda", kus Tallinna linn eraldas suurema osa rahast ehk 15980 eurot parkla rajamiseks.
14.Korteriomanike üldkoosolek otsustas, et puudujääva osa 9600 eurot investeerivad 14 korteriomanikku parkimiskohtade ehitamiseks. KÜ Xxx 6 sõlmis nende korteriomanikega allüürilepingu. Hageja lepingut ei allkirjastanud ja ignoreeris kostja palveid tulla lepingut allkirjastama.
15.Mõnda aega pärast parkla rajamist hakkasid osad allüürnikud ilma kostja loata parkimiskohti välja üürima kolmandatele isikutele hinnaga 25 eurot kuus. Osad allüürnikud andsid korteri müümisel uutele korteriomanikele ebaõigeid andmeid selle kohta, et parkimiskoht on korteriga seotud, soovides seeläbi kinnisvara hinda tõsta. 17.02.2021 kutsus ühistu juhatus korteriomanike avalduse alusel kokku üldkoosoleku, et määrata kindlaks uus parkla kasutamise kord ja parandada parkimisega seotud lepinguid. 10.03.2021 toimus korteriomanike KÜ Xxx 6 üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati allüürilepingut muuta.
16.Vältimaks parkimiskohtade üürimist kolmandatele isikutele, esitati korteriomanikele andmeid pargitavate sõidukite kohta. Andmete esitamise eesmärgiks oli tagada, et parkimiskohti kasutaksid vaid need korteriomanikud, kellel oli eelnevalt 2014. aastal sõlmitud allüürileping. Juhatus palus seetõttu teavet selle kohta, milliseid sõidukeid pargitakse. Hageja elamus ei ela ning andis parkimiskoha kasutamiseks oma väimehele K.
17.Kuna hageja eiras korduvalt juhatuse palveid, saatis ühistu juhatus talle 13.04.2021 kirja, milles selgitas, et temaga uut üürilepingut ei sõlmita, sest ta ei ela elamus ega ole esitanud ühistu nõudmisel andmeid pargitava sõiduki kohta. Hagejale teatati, et tema parkimiskoht antakse kasutamiseks teisele isikule, talle makstakse välja hüvitis ning tal tuleb sõiduk parkimiskohalt 30 päeva jooksul ära viia. 18.05.2021 pöördus kostja uuesti hageja kohta ja selgitas, et parkimiskoht tuleb vabastada. Alles 19.05.2021 esitas hageja andmed sõiduki kohta.
18.20.05.2021 toimus KÜ Xxx 6 juhatuse liikmetel koosolek, kus otsustati, et kui hageja ei allkirjasta muudetud allüürilepingut, lõpetatakse tema senine leping. 26.05.2021 saatis kostja hagejale uue üürilepingu, mille palus allkirjastada ja hiljemalt 31.05.2021 tagasi saata. Hageja uut lepingut ei allkirjastanud. 02.06.2021 teatati hagejale, et kuna ta keeldub muudetud lepingu allkirjastamisest, ütleb kostja alates 06.07.2021 üles tähtajalise allüürilepingu hagejaga ja palub parkimiskoha vabastada. Samuti teatati, et kostja tagastab hagejale parkimiskoha rajamiseks kulutatud raha.
19.04.06.2021 e-kirjas leidis hageja, et kuna tal on kostjaga sõlmitud varasem leping, on uus leping tühine. 10.06.2021 selgitas kostja hagejale uuesti, miks peab viimane allkirjastama muudetud lepingu. Kuna hageja uuele lepingule alla ei kirjutanud, oli kostjal VÕS § 313 lg 1 alusel leping erakorraliselt üles öelda. Pärast seda, kui kostja oli hagejale kandnud üle 756,60 eurot, palus ta parkimiskoha vabastada. Hageja eiras kostja palvet. Kostja pöördus politseisse, kust soovitati kasutada puksiirauto teenuseid.
20.Pärast seda, kui kostja oli hagejale raha üle kandnud ehk 756,60 eurot, palus kostja hagejal vabastada parkimiskoha. Kuna hageja eiras kostja korduvat palvet, pöördus kostja politsei poole. Politseist soovitati kostjal kasutada puksiirauto teenuseid. Pärast kostja korduvaid palveid koht vabastada, pöördus kostja 11.07.2021 puksiirauto teenuste poole. 12.07.2021 võttis puksiirauto hageja sõiduki ja parkis selle Xxx 6 maja kõrvale. Pärast parkimiskoha vabanemist sõlmis ühistu uue korteriomanikuga allüürilepingu. 01.11.2021, kui uus allüürnik ajutiselt lahkus parklast, parkis hageja oma sõiduki endisele parkimiskohale ja eemaldas autolt kõik rattad. 02.11.2021 saatis kostja hagejale e-kirja palvega eemaldada sõiduk parkimiskohalt.
21.Kuna hageja eiras kostja palvet, pöördus kostja 08.11.2021 abi saamiseks munitsipaalpolitsei poole. Munitsipaalpolitsei andis hagejale korralduse autole rattad alla panna. Pärast munitsipaalpolitsei sekkumist pani hageja sõidukile rattas tagasi, kuid kinnitas need vaid ühe poldiga ja jättis auto parkimiskohta. 19.11.2021 pöördus kostja uuesti puksiirauto teenuste poole. Puksiirauto eemaldas sõiduki parkimiskohalt ja asetas selle Xxx maja 6 kõrvale. Pukseerimisel viibis kohal hageja. Kostja ei ole ühtegi õigusnormi rikkunud ja üritas hagejaga läbi rääkida.
22.Kuna tegemist on parkimise korraldamisega korteriühistu kasutusse võetud rendimaal, otsustatakse kõik parkimisega seotud küsimused korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega. Iga korteriühistu liige võib üldkoosoleku vale otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse. Kui ühistu liikmed said teada, et parkimiskohtade kasutajad annavad kohti üürile kolmandatele isikutele, pöördusid nad ühistu juhatuse poole üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Kostja viitas KrtS § 12 lõikele 1 ja lõikele 2, MTÜS § 18 lõikele 1 ja lõikele 2.
23.Kostja leidis, et hageja pidi ühistu liikmena järgima hea usu põhimõtet ja arvestama teiste korteriomanike õigustatud huve. 10.03.2021 toimus korteriomanike KÜ Xxx 6 üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati allüürilepingut muuta. Kehtiv ja kohtus vaidlustamata üldkoosoleku otsus allüürilepingu muutmiseks on siduv neile korteriomanikele, kes sõlmisid allüürilepingu. Ligi kolm kuud palus ühistu hagejal allkirjastada muudetud allüürilepingut. Üldkoosoleku otsusest oli hageja teadlik, kuid ei vaidlustanud seda.
24.Kostja viitas VÕS § 313 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostjal oli lepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. VÕS § 313 lg 1 alusel võib kohus teha diskretsiooniotsuse. Kostja teatas lepingu ülesütlemisest 02.06.2021 kirjas. Hageja sai aru, miks leping lõpetatakse. Kostja palus parkimiskoha vabastada alates 06.07.2021. Kuna hageja vastas kostjale 04.06.2021, sai ta järelikult kostja teate kätte. Kuna hageja keeldus uue lepingu allkirjastamisest, ei saanud kostja lepingut jätkata, sest see ei oleks arvestanud teiste üürnike huve.
25.Hageja kahjunõuet pidas kostja eksitavaks. Hageja väidab alusetult, et pidi sõidukit remontima kostja tegevuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud sõiduki kahjustamist. Sõidukist tehtud fotodest ei saa järeldada sõiduki remontimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid sõiduki kahjustamise kohta. Hageja sõidukil olid mõned kriimud, kui nende päritolu ei ole teada.
26.Hageja kahju nõue on tõendamata ja alusetu. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei saa temalt nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud lepingulise kohustuse rikkumist ja põhjuslikku seost.
27.07.07.2022 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et kõiki parkimisega seotud toiminguid saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul. 10.03.2021 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus häälteenamusega otsustati parkimise korda muuta ja muuta allüürilepingut. 11.03.2021 toimus KÜ Xxx 6 juhatuse koosolek, kus otsustati, et kui allüürnikud, kellel on olemas juba parkimiskoht, keelduvad muudetud allüürilepingut sõlmimast, lõpetatakse nendega leping ja neile tagastatakse raha. Kuna muudetud lepingus pidi kirjas olema sõiduki number, saatis kostja kõigile allüürnikele e-kirjad palvega saata auto andmed. 2021. a märtsi keskpaigast kuni 19. maini 2021 eiras hageja kostja taotlust ega saatnud sõiduki andmeid. Alles 19.05.2021 teatas kostja sõiduki andmed. Uue lepingu allkirjastamisest hageja keeldus.
28.26.05.2021 saatis kostja hagejale e-kirja uue allüürilepinguga, mille ta palus allkirjastada. Hageja keeldus sellest. 20.05.2021 toimus KÜ Xxx 6 juhatuse koosolek, kus otsustati, et kui hageja ei allkirjasta korteriühistuga muudetud allüürilepingut, lõpetatakse temaga leping. 02.06.2021 pani kostja hageja postkasti avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koos juhatuse koosoleku protokolliga. Kuna hageja saatis kostjale 04.06.2021 e-kirja, sai ta kostja avalduse kätte.
29.Korteriomanike enamus soovis muudatusi parkimiskorralduses ja üldkoosoleku otsus on siduv kõigile ühistu liikmetele. Üldkoosoleku otsust hageja ei vaidlustanud, kui jätkas parkimiskoha kasutamist, rikkudes sellega parkimiskorda ja korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud lepingu tingimusi. Korteriomanikel oli õigus nõuda, et parkimiskohtade kasutamine toimuks kõigi korteriomanike huvides.
30.22.08.2022 seisukohtades vaidles kostja vastu hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele. Tunnistaja, keda hageja palub ära kuulata, elab majas, mis ei asu vaidlusaluse parkimiskoha läheduses. Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et puhkepäeval tõusis inimene kell 5:45, avas akna ja hakkas müra kuulama. Kostja tunnistajad tõendavad, et hageja sõiduk vigastusi ei saanud. Samuti esitas kostja kohtule puksiirauto töötaja kirjaliku vastuse koos fotodega. Hageja soovib kohut eksitada.
31.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Korteriühistud saavad korraldada linnamaal korteriomanikele parkimist, sõlmides omavalitsustega kasutus- või üürilepingud. Sel juhul on parkla omanikuks korteriühistu ning sihtotstarbelise ehitamise, korraldamise, korteriomanike vahelise kohtade jaotamise, samuti üürilepingu küsimused otsustab ühistu üldkoosolek. Hageja kahju nõue on alusetu ja tõendamata.
32.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumiseks kulus 1,5 tundi ja kostja vastuse koostamiseks 5,5 tundi. Vastuhagi koostamiseks kulus 2,5 tundi. 14.01.2022 vastusega tutvumiseks kulu 0,10 tundi ja istungiks valmistumiseks ning selle osalemiseks 2,4 tundi. Hageja täiendavate tõenditega tutvumiseks kulus 0,10 tundi. 07.07.2022 seisukohtade koostamiseks kulus 4 tundi. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks kulus 0,10 tundi ja tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 0,20 tundi. 22.08.2022 seisukoha koostamiseks kulus 1 tund ja lõplike seisukohtade koostamiseks 3,5 tundi. Kokku kulus õigusabile 2090 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 75 eurot ehk kokku on kostja menetluskulud 2165 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulult.
33.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. 08.08.2022 seisukoha koostamise ajakulu ei ole põhjendatud. Hageja ise algatas oma tegevusega kohtumenetluse. Hageja vastused olid ebavajalikud, sest need sisaldasid varasemate seisukohtade kordusi.
KOSTJA VASTUHAGI
34.Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista kahjuna 270 eurot, mis oli puksiirauto kasutamise teenuse kulu. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 18.12.2021 seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
35.Kuna hageja ei kirjutanud alla muudetud allüürilepingule, saatis kostja talle 02.06.2021 ekirja, milles teatas, et kuna hageja keeldub muudetud allüürilepingut allkirjastamast, tuleb tal parkimiskoht vabastada. Kostja kandis hagejale üle 756,60 eurot ja palus koha vabastada. 11.07.2021 pöördus kostja puksiirauto teenuse osutaja poole. Ettevõte parkis 12.07.2021 hageja sõiduki Xxx 6 elamu kõrvale ja esitas kostjale arve summas 120 eurot. Kostja tasus arve.
36.01.11.2021 parkis hageja uuesti oma sõiduki kohale nr xxx ja eemaldas sõidukilt rattad. 02.11.2021 saatis kostja hagejale e-kirja palvega eemaldada sõiduk parkimiskohalt. 19.11.2021 pöördus kostja uuesti puksiirauto teenuse osutaja poole. Teenuse osutaja evakueeris hageja auto, ja viis Xxx maja 6 kõrvale. Pukseerimisel viibis juures hageja. Puksiirfirma on teenuse eest väljastanud arve summas 150 eurot, mille kostja tasus. Kokku tasus kostja puksiiriteenuste eest 270 eurot.
37.Hageja tekitas oma tegevusega kostjale kahju. Kostja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 7. Hageja on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja lõikele 4. Lisaks viitas kostja VÕS § 128 lõigetele 1 kuni 3. Kuna hageja oleks sõiduki ise ära viinud, ei oleks kostja pidanud kandma kulu 270 eurot. Kuna kostjal on õigus nõuda kahju, on tal õigus nõuda viivist.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
38.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja kasutab parkimiskohta nr xxx hageja ja kostja vahel 2013 sõlmitud tähtajalise kuni 26.03.2043 kehtiva allüüri lepingu alusel. Kuna leping on kehtiv, oli parkimiskohalt sõiduki eemaldamine kostja lepingu rikkumine. Selle rikkumise ja kostja seadusevastase tegevuse tagajärjel ei ole hageja kostjale kahju tekitanud ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.
40.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on kostja kui korteriühistu liige; 2) hageja ja kostja sõlmisid 2013. aastal tähtajalise allüürilepingu, mille alusel andis kostja
hagejale allüürile Xxx 6 elamu vastas oleva parkimiskoha number xxx kuni 26.03.2043; 3) parkla rajamiseks oli kostja sõlminud lepingu xxx ning parkla rajamist rahastas osaliselt Tallinn linn ning osaliselt korteriühistu liikmed; 4) kostja palus hagejal sõlmida vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele uue allüürilepingu, mida hageja ei allkirjastanud; 5) kuna hagejat uut lepingut ei allkirjastanud, teatas kostja talle senise lepingu lõpetamisest ja palus parklakoha vabastada; 6) kuna hageja parkimiskohta ei vabastanud, teisaldas kostja hageja sõiduki parkimiskohalt kahel korral puksiirauto teenust kasutades.
41.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel 2013. aastal sõlmitud leping on endiselt kehtiv või kas kostjal oli õigus senine leping üles öelda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõidukit kahjustati selle teisaldamise ajal ning kas selle eest vastutab kostja, samuti selle üle, kas hageja peab hüvitama kostjale sõiduki teisaldamisega seotud kulu.
42.Hageja leidis, et 2013. aastal temaga sõlmitud leping on endiselt kehtiv, sest seda ei ole kumbki pool seaduslikult üles öelnud. Uutel tingimustel lepingu sõlmimisega hageja ei nõustunud. Ühistu üldkoosolek ei otsustanud hagejaga sõlmitud leping üles öelda. 11.07.2021 sõiduki teisaldamisel kahjustati selle esiosa ja esitulede pihusteid ning sõiduki remontimiseks kulub 326,40 eurot, millise summa palus hageja kostjalt välja mõsta. Hageja palus keelata kostjat parkimiskoha nr xxx valduse rikkumine ja kohustada teda edaspidi valduse rikkumisest hoiduma.
43.Kostja tõi välja, et kuna parkimiskohti hakkasid kasutama elamus mitte-elavad isikud, otsustas korteriühistu üldkoosolek 10.03.2021 seniseid parkimistingimusi muuta ja sõlmida parkimiskohtade kasutajatega uutel tingimustel lepingud. Korteriühistu üldkoosolekul oli õigus otsustada parkimisega seotud tingimusi. Hageja keeldus uue lepingu sõlmimisest, mistõttu teatas kostja 02.06.2021, et ütleb lepingu üles ning palus parklakoha vabastada. Hageja parkimiskohta ei vabastanud, mistõttu tuli kahel korral kasutada sõiduki teisaldamise teenust. Hageja ei ole tõendanud, et tema sõiduki teisaldamisel kahjustati. Kuna kostja pidi kandma sõiduki teisaldamisega seoses kulusid, tekitas hageja talle kahju. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 270 eurot.
44.KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega kuulub korteriühistu üldkoosoleku pädevusse otsustada, kuidas tarbida ja liikmete vahel jaotada erinevaid teenuseid, sealhulgas parkimiseks vajalikke teenuseid ning millistel tingimustel saavad liikmed neid teenuseid kasutada.
45.Lisaks tuleneb KrtS § 35 lõike 2 punktis 2, et tavapärase valitsemisena käsitatakse korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist saab KrtS § 35 lg 1 alusel otsustada korteriomanike häälteenamuse alusel. Järelikult saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega otsustada parkla rajamise ja selle kasutamise tingimusi, sealhulgas parklakohtade jaotamist ja sellega seotud lepingute sõlmimist.
46.KrtS § 12 lg 2 näeb ette, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes
korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui ühistu üldkoosolekul on otsustatud muuta parkimistingimusi ning korteriomanik ei ole otsust vaidlustanud, tuleb tal arvestada teiste korteriomanike huvidega ja järgida kehtestatud parkimistingimusi.
47.VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
48.Riigikohus on selgitanud, et üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib erisättena VÕS § 313 ning selle sätte alusel võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 1 kohaldamine nõuab kohtult diskertsiooniotsuse tegemist, sest kohtul tuleb kaaluda mõjuva põhjuse olemasolu (RK TKo 3-2-1-84-10, p 10).
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid parkimiskoha kasutamiseks allüürilepingu (toimiku lk 6, lk 54), mille kohaselt oli hagejal õigus kasutada parkimiskohta kuni 26.03.2043. Lepingu punkti 3 järgi oli ühistul õigus võtta parkimisega seotud otsuseid vastu korteriomanike üldkoosolekul. Seega tulenes juba algsest lepingust kostjale õigus reguleerida parkimistingimusi üldkoosolekutel vastu võetud otsustega. Hageja esitas kohtule väljavõtte kaardiserverist parkla asukoha kohta (toimiku lk 33).
50.13.03.2021 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 7), milles teatas, et vastavalt ühistu üldkoosoleku otsusele kaotab leping alates märtsist oma jõu. Kostja selgitas, milliseid dokumente peaks hageja esitama, et ühistu sõlmiks temaga uue lepingu, sest hageja ei elanud Xxx 6 elamus. 13.04.2021 teatas kostja e-kirjaga (toimiku lk 59), et hagejaga uut lepingut ei sõlmita, sest hageja ei olnud esitanud ühistu küsitud andmeid pargitava sõiduki kohta. Hagejal paluti koht vabastada 30 päeva jooksul.
51.Tõenditest nähtub, et 17.02.2021 otsustas korteriühistu juhatus (toimiku lk 55) kutsuda parkimisega seotud küsimuste lahendamiseks kokku üldkoosoleku. Ühistu üldkoosoleku 10.03.2021 otsusega (toimiku lk 8, lk 58) kinnitati uued parkimistingimused. Muuhulgas otsustati, et vabanenud parkimiskoha teisele allrentnikule üleandmise otsustab üldkoosolek ja parkimiskohta saab kasutada isiklikku sõidukit omav korteriomanik. Punktis 7 otsustati sõlmida allrentnikega uued lepingud. Ühistu juhatuse 11.03.2021 koosolekul (toimiku lk 131) otsustati sõlmida kooskõlas üldkoosoleku otsusega uued lepingud ja lõpetada lepingud juhul, kui rentnik keeldub uue lepingu sõlmimisest.
52.Eeltoodust tuleneb, et korteriühistu otsustas üldkoosolekul muuta seniseid parkimiskoha kasutamise tingimusi. Hageja ei ole üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Üldkoosoleku otsusega ei nähtud ette erandeid ega võimaldatud osadel korteriomanikel parkimiskohtade kasutamist seniste lepingute alusel, mis võimaldasid parkimiskohti kasutamiseks üle anda mistahes isikutele. Eeltoodust tulenevalt soovis korteriühistu sõlmida uued lepingud kõigi parklakohtade kasutajatega ning nendega, kes ei nõustunud uutel tingimustel parkimiskohtade kasutamisega, peeti vajalikuks lepingud üles öelda.
53.Ühistu juhatuse otsus, mille alusel otsustati senised lepingud ümber sõlmida ja öelda üles lepingud nende parkimiskohtade kasutajatega, kes uute tingimustega ei nõustunud, oli kohtu
hinnangul kooskõlas üldkoosoleku 10.03.2021 otsusega. Ainult sellisel viisil oli võimalik tagada üldkoosoleku otsuse täitmist, sest korteriühistu üldkoosolekul ei nähtud ette osadele parkimiskohtade kasutajatele erandite tegemist. Uued parkimistingimused kehtestati selleks, et arvestada kõigi korteriomanike huvidega. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, miks oleks üldkoosolek pidanud eraldiseisvalt otsustama temaga sõlmitud senise lepingu ülesütlemise küsimuse.
54.Kostja esitas kohtule uue lepingu, mille allkirjastamist hagejalt sooviti (toimiku lk 56-57). Uue lepingu alusel ei olnud rentnikul õigust parkimiskohta kolmandale isikule üle anda. Seega olid uued lepingu tingimused senisest enam kõigi korteriomanike huve arvestavad.
55.Hageja saatis kostjale 17.03.2021 kirja (toimiku lk 9), milles leidis, et varasem leping on kehtiv ja olemasolev leping võimaldab hagejal anda parkimiskohta kasutamiseks kolmandatele isikutele. Hageja pidas ebaseaduslikuks nõuet uue lepingu sõlmimiseks. 13.04.2021 teatas kostja (toimiku lk 10), et hagejaga ei sõlmita uut lepingut, sest hageja ei ela elamus ning hageja ei ole esitanud andmeid sõiduki kohta, milline seisab parkimiskohal. Kostja teatas, et parkimiskoht antakse teisele isikule, hagejale makstakse välja kompensatsioon ning hagejal paluti 30 päeva jooksul parkimiskoht vabastada.
56.18.05.2021 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 28, lk 60, tõlge lk 61), milles palus uuesti koha vabastada. Hagejale selgitati, et temaga ei ole sõlmitud uut lepingut ning teatati, et kui ta sõidukit ise ära ei vii, sõiduk evakueeritakse. Seejärel esitas hageja kostjale registriväljavõtte oma sõiduki kohta (toimiku lk 62).
57.Ühistu juhatus otsustas 20.05.2021 (toimiku lk 63), et kui hageja keeldub uue lepingu sõlmimisest, lõpetatakse temaga varasem leping. 26.05.2021 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 64, tõlge lk 65), milles uuesti paluti hagejal uus leping allkirjastada. 02.06.2021 saatis kostja hagejale kirja (toimiku lk 66, tõlge lk 67), milles viitas, et hageja ei ole allkirjastanud uut leping. Hagejale teatati, et tal ei ole enam õigust parkimiskohta kasutada alates 06.07.2021. 02.06.2021 saadeti hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus (toimiku lk 132), milles viidati üldkoosoleku 10.03.2021 otsusele ja hageja keeldumisele uue lepingu sõlmimisest. Lisaks selgitati hagejale, et kohta ei olnud õigust kasutada isikul, kes kohta tegelikult kasutas. Hageja sellega ei nõustunud (toimiku lk 68, tõlge lk 69). 05.07.2021 kanti hagejale üle 756,60 eurot hüvitisena (toimiku lk 72).
58.10.06.2021 saatis kostja juhatus hagejale e-kirja (toimiku lk 70, tõlge lk 71), milles talle uuesti selgitati, et 10.03.2021 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli sõlmida uued üürilepingud. Üldkoosoleku otsust hageja ei vaidlustanud. Hagejale selgitati, et ta rikub kehtivat korda. Hagejale teatati, et ta sõiduk viiakse ära.
59.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja teavitas hagejat korduvalt vajadusest järgida uusi parkimistingimusi ning allkirjastada seetõttu uus leping. Kuna hageja keeldus uue lepingu sõlmimisest, ei nõustunud ta järelikult parkimiskoha kasutamisega uutel, üldkoosoleku kehtestatud tingimustel. Kuna hageja keeldus üldkoosoleku kehtestatud tingimusi järgimast, esines korteriühistul mõjuv põhjus temaga senise lepingu ülesütlemiseks. Kostja teavitas hagejat selgesõnaliselt lepingu ülesütlemisest ja ülesütlemisest põhjusest. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte ning sisuliselt oli talle ülesütlemise põhjus arusaadav, kuigi ta sellega ei nõustunud.
60.Mõjuvaks põhjuseks lepingu erakorralisel ülesütlemisel oli asjaolu, et korteriühistu üldkoosolek otsustas kõigi korteriomanike huvides muuta senist parkimise korda ning muuhulgas mitte võimaldada ühistu liikmetel nende kasutusse saadud parkimiskohtade kasutada andmist kolmandatele isikutele. Seesugusel viisil soovis korteriühistu korraldada parkimise teenuse osutamist senisest paremal ja kõigi korteriomanike huve arvestaval viisil. Hageja ei soovinud nõustuda uute tingimustega ning kostjal kui korteriühistul puudus seadusest ja üldkoosoleku otsusest tulenev kohustus tagada hagejale teiste korteriomanikega võrreldes erinev ning soodsam kohtlemine. Hageja ei ole selgitanud, miks tal ei olnud kohustust järgida parkimiskoha kasutamisel teiste korteriühistu liikmete huve ja üldkoosoleku otsust.
61.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue keelata kostjal parkimiskoha valduse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma valduse edasisest rikkumisest ei kuulu rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv leping parkimiskoha kasutamiseks. Kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu seaduslikult üles ning hagejal tuli teiste korteriomanike huve arvestades parkimiskoht vabastada.
62.Kuna hageja parkimiskohta vabatahtlikult ei vabastanud, tekitas ta kostjale seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui tegu on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hagejale kui korteriühistu liikmele tulenes seadusest ehk KrtS § 12 lõikest 2 kohustus järgida hea usu põhimõtet ja arvestama teiste korteriomanike õigustatud huve. Olukorras, kus hageja jätkas parkimiskoha kasutamist, kuigi see ei olnud kooskõlas üldkoosolekul kehtestatud uute parkimistingimustega, rikkus ta seadusest tulenevat kohustust.
63.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja nõudis hagejalt sõiduki parkimiskohalt eemaldamist ja hoiatas, et vastasel juhul kasutatakse teisaldamise teenust (toimiku lk 16, toimiku lk 76, tõlge lk 77, lk 100-101). Vaidlus puudub selle üle, et hageja eiras kostja palveid ja parkis sõiduki tagasi samale kohale pärast esimest teisaldamist. 18.11.2021 esitas xxx kostjale arve summas 144 eurot (toimiku lk 96) sõiduki xxx teisaldamise eest 12.07.2021. 19.11.2021 esitas xxx kostjale arve (toimiku lk 102) puksiiri teenuse eest summas 150 eurot. Kokku kandis kostja seoses sõiduki teisaldamisega kulusid summas 270 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuhagi nõue kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele, sest hageja rikkus seadusest tulenevat kohustust. Kuna hageja seda rikkus, oli kostja sunnitud kasutama teisaldamisteenust, mis tõi talle kaasa kulud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 270 eurot.
64.Kuna kohus rahuldas kostja põhinõude hageja vastu, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viivis kahju summalt 270 eurolt alates vastuhagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (18.12.2022) kuni kahju nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
65.Hageja kahju nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, sest selleks puudub õiguslik alus ning hageja nõue ei ole tõendatud. Esmalt ei nõustu kohus hageja väitega, et kostjal ei olnud õigust nõuda sõiduki teisaldamist. Poolte vahel sõlmitud leping oli ülesütlemisega lõppenud ning järelikult tuli hagejal sõiduk teisaldada. Sellele vaatamata ei ole aga hageja tõendanud teisaldamise käigus sõiduki kahjustamist.
66.Sõiduki kahjustamise tõendamiseks esitas hageja kohtule fotod (toimiku lk 11-14), mis üidid tõendama kahjustamist pukseerimise käigus. Kohus leiab, et fotod hageja väiteid ei tõenda. Ühelt fotolt on näha sõiduki esimese põrkeraua alumise osa kriimustused, kuid fotodest ei saa järeldada, mis asjaoludel on need tekkinud. Fotodest võib üksnes järeldada, et sõiduk oli pargitud
korteriühistu parkimisalale, kuhu sai parkida vaid ühistult kirjalikku luba omav isik. 04.05.2022 eelistungil (toimiku lk 118-119) selgitas kohus hagejale, et tema esitatud fotod ei tõenda sõiduki kahjustamist pukseerimise käigus.
67.Täiendavalt esitas hageja kohtule A M kirjaliku kinnituse (toimiku lk 123-124), et ta nägi, kuidas varahommikul teisaldati musta värvi xxx-d Xxx 6 vastas olevast parklast 10.07.2021. Kinnituse kirjutanud isiku sõnul nägi ta sündmusi aknast ja kuulis, kuidas sõiduki tõstmisel kuuldus vastu asfalti plastiku hõõrdumise krigin. Kohus leiab, et antud isiku kirjalik kinnitus ei tõenda, et sõiduk sai teisaldamise käigus kahjustada. Kinnitus on vastuolus teiste esitatud tõenditega ning lisaks ei ole A M väitnud, et ta nägi sõiduki kahjustamist. Ta on üksnes väitnud, et kuulis kriginat, mis võis olla aga põhjustatud muudest asjaoludest.
68.Kostja tõendid lükkavad hageja väited sõiduki kahjustamisest ümber. E J kirjaliku kinnituse (toimiku lk 144) kohaselt oli antud isik 11.07.2021 autoparklas, kui teisaldati musta värvi xxx sõidukit. Tema kinnituse kohaselt sõiduk pukseerimise käigus kahjustada ei saanud ja mingit plastmassi või metalli purunemise heli kosta ei olnud. Analoogilise kirjaliku kinnituse esitas A T (toimiku lk 144 pöördel). Tema kinnituse kohaselt ei puutunud sõiduki esiosa vastu asfalti.
69.Täiendavalt esitas kostja kohtule pukseerimise käigus tehtud fotod (toimiku lk 145-147), millest nähtub, et sõiduki esimene põrkeraud vastu asfalti ei puutunud ning oli terve. Kontakti maapinnaga ei toimunud. Seega ei ole hageja tõendanud, et sõiduk sai kahjustada pukseerimise käigus.
70.Hageja esitas kohtule xxx OÜ kalkulatsiooni (toimiku lk 15), mille kohaselt kulub registrimärgiga xxx sõiduki stange demonteerimiseks ja monteerimiseks ning värvimiseks 326,40 eurot. Kohus osundab, et tõendist ei nähtu, kellele on kalkulatsioon koostatud ning kas nimelt hagejal tuli kanda sõiduki taastamisega seotud kulu. Samuti esitas hageja kohtule xxx OÜ 06.06.2022 töökäsu (toimiku lk 125), mille kohaselt tuvastati sõidukil värsked kriimud stange esiosas. Töökäsust aga ei nähtu, et selles oleks mistahes tehnilisel viisil tuvastatud kahjustuste tekkimise põhjus, vaid selles märgitu kohaselt on andmed kriimude tekkimise kohta esitanud töökäsu koostajale klient.
71.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu samuti rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud ei sõiduki kahjustamist selle teisaldamise käigus ega asjaolu, et seeläbi tekitati talle kahju.
72.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
73.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis. Hagiavaldusega tutvumiseks kulus 1,5 tundi ja kostja vastuse koostamiseks 5,5 tundi. Vastuhagi koostamiseks kulus 2,5 tundi. 14.01.2022 vastusega tutvumiseks kulu 0,10 tundi ja istungiks valmistumiseks ning selle osalemiseks 2,4 tundi. Hageja täiendavate tõenditega tutvumiseks kulus 0,10 tundi. 07.07.2022 seisukohtade koostamiseks kulus 4 tundi. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks kulus 0,10 tundi ja tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 0,20 tundi. 22.08.2022 seisukoha koostamiseks kulus 1 tund ja lõplike seisukohtade koostamiseks 3,5 tundi. Kokku kulus õigusabile 2090 eurot. Sellele lisandub
riigilõiv 75 eurot ehk kokku on kostja menetluskulud 2165 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulult.
74.Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks. Kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja muude toimingute tegemisel loeb kohus osaliselt ülepaisutatuks. Kohus leiab, et arvestades vaidluse vähest keerukust, ei saanud kostja esindajal kuluda hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 7 tundi, vaid mõistlik aeg kokku on 6 tundi. Vastuhagi koostamise mõistlikuks ajaks loeb kohus 1,5 tundi, sest tegemist oli lihtsa nõudega. Kohtu eelistung kestis 45 min ning selleks valmistumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund. 07.07.2022 seisukoha koostamiseks võis mõistlikult aega kuluda kuni 2 tundi. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu mõistlikuks.
75.Kogumis loeb kohus kostja esindaja ajakulu mõistlikuks ja põhjendatuks 16,25 tundi ja 1625 eurot. Antud summale lisandub vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud summas 1700 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1700 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1700 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.