2-21-12332/37 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Põhja Klaas OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tallinn, Priisle 4 KÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja majahaldur hageja poole hinnapakkumise saamiseks xxx katuse veelekke kindlakstegemiseks ja parandamiseks mais 2019. Hageja esitas 10.05.2019 avatud mahu ja hinnaga hinnapakkumise, sest hagejal puudus informatsioon lekke põhjusest ja parandamise maksumusest. Hageja märkis hinnapakkumises töölise töötunni hinna, 38 eurot + käibemaks, ja selle, et tööde teostamisel kasutatakse 2-3 töölist. Majahaldur edastas hinnapakkumise kostja juhatusele 13.05.2019 ja sai kolme juhatuse liikme heakskiidu 05.06.2019, millest teavitas koheselt ka hagejat. Hageja alustas 23.08.2019 kostja elamu katusetöödega ja tööd kestsid kuni 17.09.2019. Hageja edastas 18.09.2019 kostja majahaldurile teostatud tööde aruande akti, milles olid märgitud töötunnid ja teostatud tööd ning arve nr 17225. Kokku kulus hageja töölistel katusetööde teostamiseks 327 töötundi, mille kohta esitas hageja kostjale vastavalt hinnapakkumise tingimustele arve nr 17225 summale 17 924,50 eurot, sh käibemaks, tasumise tähtajaga 01.10.2019. Kostja ei tasunud hageja arvet tähtaegselt. 24.10.2019 teatas kostja juhatuse liige K S, et kostja juhatus vaidlustab hageja arve täielikult ning nad saadavad hiljemalt 01.11.2019 omapoolse kompromissettepaneku. 31.10.2019 teatas kostja juhatus hagejale, et nõustub tasuma hageja arvega osaliselt ja tasus 13 443.38 eurot 29.10.2019. Ülejäänud osas (4 481,12 eurot) tegi kostja ettepaneku nõuda võlgnevus sisse haldusettevõttelt Arkaadia Haldus AS. Hageja leiab, et pooled sõlmisid 05.06.2019 lahtistel tingimustel töövõtulepingu tahteavalduste elektroonse vahetamise teel, milles jäeti hagejale õigus hinnapakkumise piirides ise määrata, kuidas ja milliste materjalide ja töövahenditega ta vajalikud tööd teostab. Töövõtulepingu lahtised tingimused seisnesid seega selles, et pooled ei leppinud kokku teostatavate tööde mahus ning maksumuses, poolte kokkuleppe kohaselt kohutus hageja tuvastama kostja elamu katuse lekke põhjused ja need likvideerima. Hageja on tööd teostanud ja kostjale üle andnud, seega on sissenõutavaks muutunud ka hageja tasunõue. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe tööde teostamise mahu ja maksumuse kohta ja hageja on teostanud töid ilma kostja esindajate teadmata. Tööde kohta puuduvad kaetud tööde aktid ja nõuetekohased ehituspäevikud. Hageja poole pöörduti vaid veelekke põhjuste väljaselgitamiseks, et järgmisena oleks võimalik küsida konkreetse hinnapakkumist ja tellida parandustöid. Kostja sai hageja pakkumisest aru, et hinnapakkumine on tehtud veelekke põhjuste väljaselgitamiseks, mahus kuni üks päev, mitte parandustööde teostamiseks. kostja juhatus sai 23.08.2019 teada, et juba tehakse katuse töid, kuid

hageja ei võtnud kostja majahalduri ega kostjaga ühendust täpsemate tööülesannete, tööde mahu või muu detailide arutamiseks. Kostja ei ole kunagi andnud volitusi majahalduri E M katuse parandusja/või ehitustööde korraldamiseks, kooskõlastamiseks ega järelevalveks. Kostja pidas hagejaga kirjavahetust tehtud tööde mahu väljaselgitamiseks ning sai kohase info hagejalt 07.10.2019. Esmases kirjas oli üksnes töötundide arv ilma tööde loeteluta ning see oli allkirjastamata. Pärast korrektse ehituspäeviku saamist sai kostja hageja tööd hinnata. Kostja esitas 31.10.2019 hagejale põhjaliku seletuskirja koos kompromissi ettepanekuga. xxx krt xxx omanik pöördus 05.02.2021 kostja poole lae veelekke pärast, millest võib järeldada, et 2019. aastal hageja poolt tehtud tööd ei olnud piisavad ja/või kvaliteetsed. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht Arkaadi Haldus AS sõlmis 12.08.2009. kostjaga hooldusleping nr 20090724, mille kohaselt pakkus kostjale haldusteenust, majahalduriks on E M. Lepingu kohaselt sisaldub pisiremonditööde (kuni 1278 eurot) korraldamine haldusteenuse igakuises tasus, kuid 1278 eurot ületava remondi- ja arendustööde korraldamise teenustasu lepitakse kokku eraldi. Remonditööde teostamise lepib haldur eraldi kokku KÜ juhatusega ja seda tehti ka praegusel juhul. Hageja tegi kostjale 10.05.2019. a pakkumise nr 2019140, milles oli tööde sisuks toodud veaotsimine ja remonttööd hinnaga 38 eurot + km / h töömehe kohta ning viidatud 2-3 töömehe kasutamisele. Haldur edastas pakkumise sellisel kujul kooskõlastamiseks kostja juhatusele. Kostja juhatuses toimus e-posti teel arutelu selliste lahtiste tingimustega nõustumise või mittenõustumise kohta. Haldur selgitas, et siduva mahuga pakkumist on hagejal keeruline teha, kui pole teada, mis katuse all tegelikult toimub – tööde teostamise koht on kaetud. Ka kostja juhatuse liikmed tegid enda sõnul vastavat uurimistööd ja leidsid, et sellised tööd on kallid, alternatiivseid töövõtjaid kasutada ei ole ning sisuliselt on tegemist avariitööga. Kostja juhatuse liikmed nõustusid pakkumisega, mille haldur oli kostjale edastanud. Haldur teavitas aktseptist hagejat ning haldur kinnitas samal päeval omakorda kostjale, et tööd on tellitud hagejalt. Haldur ei ole volitusi ületanud ega rikkunud. Iseseisva nõudeta kolmas isik nõustub, et leping hageja ja kostja vahel oli lahtiste tingimustega ning Eesti õiguskord selliseid kokkuleppeid aktsepteerib. Omaette küsimus antud juhul on aga hageja väited ja tagantjärgi tegevus dokumentide vormistamisel, mis on tekitanud põhjendatud kahtluse tööde mahu ja maksumuse osas. Kui käsitleda lepingu lõpphinda VÕS § 26 kontekstis lahtise tingimusena, mille pidi määrama / sai määrata hageja, siis VÕS § 26 lg 3 kohaselt peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Arvestades teostatava töö ja hageja-kostja eesmärke lepingu sõlmimisel, siis pidi lepingu lõpphind vastama tegelikult tööd teinud töömeeste poolt tegelikult tööde teostamiseks kulunud ajale. Esineb põhjendatud kahtlus, et eeltoodule lepingu lõpphind ei vasta. Hageja väitel tehti töid vahemikus 23.08.2019. a kuni 17.09.2019. a koguseliselt 327 töötundi, millele vastab rahaline summa 17 924,50 eurot. Vastav ajavahemik on 26 päeva, millest 8 päeva on nädalavahetus, mis teeb tööpäevade arvuks 18 päeva. Hageja ehitustööde päeviku andmetel tehti töid 15 päeva, kusjuures enamikel päevadel 3 mehega lõunapausideta 8 – 10 h järjest. Hageja on väitnud ka kostjale, et tema töömehed lõunapause ei tee. Selline väide ei ole eluliselt usutav ning üldtuntud asjaoluna (TsMS § 231 lg 1) söövad inimesed lõunat, mis annab aluse töötundide vähendamiseks 1 tunni võrra päevas, kokku 40 tunni võrra (40 x 38 + km = 1824 eurot) Vahemikus 23.08 – 17.09.2019. a olid kolm olulisemat vihmapäeva 23.08, 02.09 ja 13.09. Hageja andmetel tehti nendel päevadel aga kolme töömehe poolt katusetöid 24 + 25,5 + 19 = 68,5 h. Ei ole eluliselt usutav, et vihmaga tehakse terved päevad katusetöid. Hageja on esitanud kostjale kaks ehitustööde päevikut – esimese 18.09.2019 ja selles puudus ülevaade tehtud töödest ning täiendatud ehitustööde päeviku 01.10.2019. Ehitustööde päevikus puudub info vastuvõetud materjalide kohta, tellitud materjalide loetelu on aga esitatud üldiselt ja deklaratiivselt, puuduvad isegi viited kogustele, rääkimata hindadest. Kohtul on võimalus määrata lepingu lõpphind kui lahtine tingimus (VÕS § 26 lg 11), mis ei tohiks olla suurem kui hagejale juba tasutud 13 443,38 eurot. Hagi tuleks seega jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätte tema enda kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja millistel tingimustel nad sõlmisid töövõtulepingu remonditööde teostamiseks xxx elamu katuse parandamiseks ning selles, kas tööd on teostatud kokku lepitud mahus. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks, kui pooled on jõudnud lepingu tingimustes kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamiseks on vajalik pakkumuse esitamine (VÕS § 16 lg 1) ja sellel nõustumuse andmine (VÕS § 20 lg 1). Tunnistaja E M ütluste järgi ei olnud tal volitust kostja nimel lepinguid sõlmida ning nõustumuse ehitustööde teostamiseks andis kostja juhatus. E M antud volitust lepingu sõlmimiseks ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Kohtule esitatud kostja 10.05.2019 kirjast ja hinnapakkumisest nr 2019140 nähtub, et kostja tegi pakkumuse ehitustööde teostamiseks, milles oli märgitud remonditööde tunni maksumus ning vajaminevate töötajate arv. Tundide arvu ei olnud selles märgitud. Kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud hooldusleping nr 20090724, mille alusel osutas kolmas isik kostjale muuhulgas majahaldamise teenust ning teenuse otseseks teostajas oli majahaldur E M. E M ja kostja juhatuse 13.05.2019 kirjavahetusest nähtub, et kostja juhatus nõustus pakkumusega. Seega saab lugeda, et leping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 13.05.2019, kui kostja juhatus pakkumusega nõustus, E M 28.05.2019 kirjast nähtub, et kostja nõustumus on hagejale edastatud ning selles on märgitud ka eeldatav tööde maht. Hageja pakkumuses on märgitud tööde sisuks veaotsimine ja remonditööd. E M ja kostja juhatuse 13.05.2019 kirjavahetuses (13.31 saadetud kiri) nähtub, et vajalik on parapet täielikult lahti võtta ja uuesti üles ehitada. Kohus järeldab sellest, et lepingu sisuks oli nii veaotsing kui ka remonditööd lekke kõrvaldamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga VÕS § 639 lg 2 mõttes. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kohtule esitatud pakkumuses on eelarveks märgitud 0 eurot. Tunnistaja E M ütluste kohaselt ei olnud enne lekke tuvastamist hinnata ka tööde mahtu. Tunnistajate V P, V S ja V B ütluste järgi oli võimalik hinnata tööde mahtu pärast seda, kui katus oli lahti võetud ja lekke põhjus tuvastatud. Kohus möönab, et alles lekkekoha leidmisel ja põhjuse väljaselgitamisel on võimalik hinnata täpselt remonditööde mahtu. Samas oli hageja kohustuseks kostjat mittesiduva eelarve puhul teavitada tööde mahust ja hinnast. Tunnistajate V P, V S ja V B ütluste järgi käis katusel tööde kulgu jälgimas E M, kostja juhatuse liikmeid tunnistajad tööde kulgu jälgimas ei näinud. E M tunnistuse järgi käis ta katusel paar korda tööde käiku vaatamas. Kuna E M puudus õigus sõlmida lepingut, siis ei saanud ka tema anda tööde mahu või muude lepingu oluliste tingimuste osas kostja eest tahteavaldusi. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjat teavitanud tööde mahust või hinnast. Järelikult ei ole hageja viivitamatut teatanud eelarve olulisest ületamisest. Kuna tegemist on mittesiduva eelarvega lepinguga, ei saa see olla samal ajal lepinguks, mille sisu on määratlemata VÕS § 26 lg 1 mõttes. Poolte kokkuleppest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud õiguse määratleda ise lepingu tingimused sh eelarve suuruse. Pooled on lepingu hinnas, töötunni

tasus, kokku leppinud. Eelarve ületamisest teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Järelikult on vaja välje selgitada, millises ulatuses ehitustöid tehti. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja teostas ehituspäevikus nimetatud tööd. Kostja on hagejale ette heitnud töötundide arvu ja oma viimases menetlusdokumendis ka ehitustööde kvaliteeti, sest kaks aastat hiljem on katus uuesti lekkima hakanud seega. Kohtule esitatud ehitustööde päevikus on märgitud hageja poolt teostatud tööde maht ning detailne kirjeldus, samuti töötundide arvestus. Tunnistajate V P, V S ja V B ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad töötasid objektil ehituspäevikus nimetatud mahus. Asjaolu, et esialgne ehitustööde päevik ei olnud piisava detailsusastmega, ei tähenda, et tööd oleksid olnud teostamata. Kohtule esitatud fotodest on samuti näha ehituspäevikus nimetatud tööde teostamine. Kohus möönab, et ehitustööde päevikus nimetatud metallukse keevitus ja tuletõrje redeli seinakinnituse parandus ei ole käsitletav veelekke kindlakstegemise või eemaldamisena, kuid tööd on siiski teotatud. Kostja ei ole tõendanud, et ehituspäevikus nimetatud tööd on jäänud teostamata. Järelikult on tellija saanud eelarvet ületavas osas ka teenust ja selle võrra on elamu olukord paranenud ehk kostja on rikastunud selle võrra. Tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks tööde üleandmisega, tööd peavad olema tehtud VÕS § 641 lg 1 järgi vastavalt lepingule. Pooled ei vaidle selle üle, et formaalselt ei ole töid üle antud. VÕS § 638 järgi on tellijal töö vastuvõtmise kohustus, kui see on töö omandustest tavaline. Tavapäraselt antakse ehitustööd üle ehituspäeviku jms dokumentatsiooni edastamisega. Hageja on edastanud kostjale 29.07.2019 kirjas ehitustööde päeviku ja arve tehtud tööde eest. Kostja möönis kohtuistungil, et kostja juhatus ei käinud ehitustöid vastu võtmas ega üle vaatamas. Kostja juhatus on esitanud soovi saada ehitustööde ülevaade alles oktoobris 2019, nagu on näha juhatuse 02.10.2019 kirjadest. Kohtu hinnangul on kaks kuud piisavalt pikk aega ehitustööde ülevaatamiseks, seega tuleb lugeda, et kostja ei ole ehituse kvaliteedi osas vastuväiteid esitanud. Ka kohtul esitatud 2.10.2019 kirjavahetusest ei nähtu, et kostjal oleks etteheiteid hagejale tööde kvaliteedi osas. Vaidlus on üksnes mahus. Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et hageja jättis küll kostja teavitamata eelarve olulisest ületamisest, kuid on teostanud ehituspäevikus ja arvel märgitud tööd, kostja on tööde kvaliteediga nõustunud ning seega on kostjal kohustus VÕS § 76 lg 1 järgi lepingu täita. Kostjalt tuleb VÕS õ 101 lg 1 p1 alusel välja mõista 4481,12 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 4 481,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse menetluskulud isik, kelle kahjus tehti kohtulahend. Kohus rahuldab hagi seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda, samuti tuleb kostja enda menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 167 lg 1 ja 2 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Arkaadia Halduse AS oli kaasatud kostja poolel menetlusse, seega tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oid hageja õigusabikulu 14,25 tunni ulatuses tasuga 90 eurot ühe tunni eest. Hageja on tasunud ka riigilõivu 380 eurot, kokku