Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
Ingmar Viimistlus OÜ hagi OÜ Kraft Wood vastu võla nõudes 2404,08 eurot 20.09.2022 Hageja: Ingmar Viimistlus OÜ (registrikood 12940808, asukoht Aroonia tee 17, Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond), lepinguline esindaja: Aire Põder (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Kraft Wood (registrikood 11998639, asukoht Mesika tee 43, Tallinn, Harju maakond), seaduslik esindaja: V R
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ingmar Viimistlus OÜ hagi OÜ Kraft Wood vastu.
2.Mõista kostjalt OÜ Kraft Woodilt hageja Ingmar Viimistlus OÜ kasuks välja võlgnevus 1879,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 106,2 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot ja kahjuhüvitis 187,96 eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ Kraft Woodilt hageja Ingmar Viimistlus OÜ kasuks välja seadusjärgne viivis alates 6. maist 2022 protsendina põhivõlalt 1879,56 eurot kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1879,56 eurot.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta põhjendatud menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt OÜ Kraft Woodilt hageja Ingmar Viimistlus OÜ kasuks välja menetluskulud 1210 eurot.
6.Mõista kostjalt OÜ Kraft Woodilt hageja Ingmar Viimistlus OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (1210 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1(5)
2-22-6753
7.Tagastada hagejale tunnistajatasu ettemaks 36,80 eurot ja kanda see hageja esindaja D C OÜ arvelduskontole nr xxx, AS LHV Pank, selgitusega „Tsiviilasja nr 2-22-6753 tunnistajatasu tagastamine“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Ingmar Viimistlus OÜ (hageja) esitas 5. mail 2022 hagi OÜ Kraft Wood (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1879,56 euro, viivise 106,20 euro, sissenõudmiskulu 80 euro ja kahjuhüvitise 187,96 euro nõudes.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid juulis 2021 suulise töövõtulepingu, mille sisuks oli detailide toonlakkimine. Kostja edastas hagejale detailid, mille toonlakkimist ta hagejalt tellis, ning hageja lakkis kostja detailid. Pärast töö tegemist esitas hageja kostjale töö eest arve. Osaliselt on kostja hagejale tehtud tööde eest tasunud, kuid kaks arvet on hagiavalduse koostamise ja esitamise päeva seisuga tasumata. Lepingu sõlmimist tõendab varasemate arvete tasumine ja poolte e-kirjavahetus. Poolte vahel puudub vaidlus teenuse osutamise ja selle kvaliteedi üle. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, jättes esitatud arved nr 21114 ja nr 21117 õigeaegselt tasumata. Eelmised arved on kostja tasunud. Kostja võlgnevus hagejale on kokku 1879,56 eurot. Hageja on kostjale võlgnevust korduvalt meelde tuletanud, telefonivestluses kostja võlgnevust tunnistas ja lubas selle tasuda. Kostja arveid tasunud ei ole. Hageja pöördus 17. jaanuaril 2022 D C OÜ poole, kes edastas kostjale võlateatise, millele kostja ei reageerinud. Kostja ei reageerinud ka hagihoiatusele. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt viivist ning sissenõudmiskulu ja kohtuväliselt kantud võla sissenõudmise kulu hüvitamist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja seaduslik esindaja on juhatuse liige alates 29. septembrist 2021 ega tea pooltevahelistest suhetest midagi. Hageja ei ole oma nõudeõigust tõendanud. Hageja ei ole esitanud lepingut, mille alusel ta kaupa müüs või teenust osutas, arvetest ei saa aru, kas tegemist oli müügi või töövõtuga. Hageja esitatud raamatupidamisdokument ei tõenda, et kostja on kauba kätte saanud või et teenust on osutatud.
4.Kohtuistungil 20. septembril 2022 kuulas kohus tunnistajana ära kostja endise juhatuse liikme T R . Tunnistaja selgitas, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu jooksvalt töö käigus, telefonikõnede ja e-kirjadena, kirjalikku lepingut ei olnud. Kostja valmistas töökojas detailid ette, DPD transport viis need kostja juurde ja tõi tagasi, kui detailid olid valmis. Üleandmisakte ei tehtud. Arved saadeti siis, kui mingi hulk detaile oli valmis. Viimased arved jäid maksmata ja selles osas suhtlesid hageja ja kostja omavahel. Kostja uus omanik palus enne äriühingu ostmist raamatupidamisdokumente, sest tal oli firmat vaja laenu võtmiseks, ta pidi teadma, et 2(5)
2-22-6753 ühingul on võlg. Võlgnevusi oli rohkem ja sel teemal on tunnistaja kostja uue omanikuga suhelnud. Vaidlusaluste arvetega seotud detailid tellis K S OÜ, kes tellimuse eest kostjale ka tasus. Arved ei jäänud hagejale tasumata sellepärast, et töö oleks jäänud tegemata. Töö võeti vastu ja kostja arveid ei vaidlustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kostja peamine vastuväide hageja nõudele on, et töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud.
7.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama sätte lõige 2 järgi on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
8.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
9.Hageja sõnul sõlmisid pooled lepingu suuliselt, lepingu teemal peeti telefonikõnesid ja vahetati e-kirju. Hageja on esitanud poolte e-kirjavahetuse, samuti varasemad arved ja arveldusarve väljavõtte nende tasumise kohta. E-kirjade, varasemate arvete tasumise ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja tellis hagejalt detailide toonlakkimise teenust ja hageja on teenust osutanud. Lepingu sõlmimine ilma selle kohta kirjalikku lepingudokumenti koostamata on levinud ja seetõttu ka praegusel juhul eluliselt usutav. Kostja on möönnud, et ei tea pooltevahelistest suhetest midagi.
10.Vaidlusalused arved nr 21114 ja nr 21117 esitas hageja kostjale 16. augustil 2021 (dtl 19). 17. augusti 2021 e-kirjas on kostja kinnitanud kohustuse olemasolu ja lubanud arved tasuda. Kohus nõustub hagejaga, et seda e-kirja saab pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Lepingu sõlmimine ja kohustuse olemasolu on seega tõendatud.
11.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik, VÕS § 635 lg 1 järgi on tellija kohustuseks maksta töö eest tasu. Kostja ei ole tõendanud, et töö jäi tegemata või oli puudustega või et kostja oleks lepingust taganenud. Tunnistaja sõnul olid kostja kohustused näha äriühingu müümisel üleantud raamatupidamisdokumentides, mida on kostja praegune esindaja kohtuistungil ei eitanud.
12.Kohus järeldab esitatud tõendite pinnalt kogumis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, hageja osustas kostjale teenust ning kostja jättis kaks viimast arvet, kokku 1879,56 eurot, hagejale tasumata.
13.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Hageja esitatud arvetel on maksetähtajaks märgitud 15. august 2021 ja 23. august 2021. Kostja arveid neis märgitud tähtaja jooksul ei tasunud ning on seega oma 3(5)
2-22-6753 kohustust rikkunud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 alusel on hagejal seega õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist ning sama sätte lõike 2 kohaselt võib ta neid kõiki õiguskaitsevahendeid kasutada koos.
14.Hageja on lisaks kohustuse täitmise ehk arvete tasumise nõudele esitanud viivise ja kahju hüvitamise nõuded. Kostja ei ole neile nõuetele eraldi vastu vaielnud.
15.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 5. mai 2022 seisuga on hagejal seega kostja vastu viivisenõue kokku 106,2 eurot.
16.Kahjuna nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu kahe arve sissenõudmise eest kokku 80 eurot ja inkassoteenusele kulunud 187,96 eurot.
17.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kummagi arve eest sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot.
18.VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
19.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis näitaks, et ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta või et kahju ei kuuluks muul põhjusel hüvitamisele. Hagejal on seega õigus nõuda kahju hüvitamist.
20.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot, tunnistajatasu ettemaks 36,8 eurot ja õigusabikulu 1340 eurot.
24.Riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Tunnistaja loobus tasust, mistõttu on hagejal õigus tasu ettemaksuna makstud summa TsMS § 160 lg 6 alusel tagasi nõuda. Hageja on esitanud 3. oktoobril 2022 taotluse tunnistajatasu ettemaksu tagastamiseks lepingulise esindaja kontole. Tunnistajatasu ettemaks tuleb hageja taotluse alusel tagastada.
25.TsMS § 175 lg 1 alusel leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 860 euro ulatuses. Põhjendatud on tunnitasu (ilma käibemaksuta 100 eurot), kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Arvestades, et hageja esindaja tegeles võlaga juba enne 4(5)
2-22-6753 kohtumenetlust, varasema kulu nõue on esitatud kahjunõudena ning tsiviilasi ei ole väga keerukas, ei ole põhjendatud ajakulu 1,5 tundi dokumentidega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile ning 3,5 tundi hagiavalduse koostamisele. Kohus arvestab neile toimingutele kulunud põhjendatud ajana üht tundi. Põhjendatud ajakuluks on seega kokku üheksa tundi ja 25 minutit. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1210 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 860 eurot.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.