Flagito OÜ hagi Finnair OY vastu kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
505,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht: Tähe 34, 11619 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul (e-post: [email protected]); Kostja: Finnair OY (Soome registrikood 0108023-3, asukoht Tietotie 9, Vantaa 01530 Soome Vabariik); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, advokaat Ken Kaarel Gross ja advokaat Ken Kaarel Gross ([email protected]).
Menetlustoimingu viis
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Flagito OÜ hagi Finnair OY vastu kahjuhüvitiste ja viiviste nõudes rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt Flagito OÜ kostja Finnair OY kasuks menetluskulud 486,50 eurot.
4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Flagito OÜ-l tasuda Finnair OY-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue (10.02.22, 26.05.22)
1.Reisijal K. K. (reisija) oli kinnitatud broneering J884IC Finnair Oyj (kostja) 05.11.2020 lennule AY1036 Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi), AY1331 Soome (Helsingi) - Suurbritannia (London) ja IB3175 Suurbritannia (London) - Hispaania (Madrid), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Madridi 05.11.2020 kell 14:10. 04.11.2020 teavitati reisijat esialgse broneeringu tühistamisest ning reisijale saadeti asenduslendude broneering J884IC 05.11.2020 lendudele AY1020 Eesti (Tallinn) Soome (Helsingi), AY1545 Soome (Helsingi) - Belgia (Brüssel) ja IB3205 Belgia (Brüssel) - Hispaania (Madrid), mis jõudis lõppsihtkohta Madridi kell 22:05 ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem. 01.12.2020 loovutas K. K. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 (Määrus) tulenevad nõuded Flagito OÜle (hageja). 20.01.2021 saatis hageja kostjale Määruse alusel nõudekirja summas 400 eurot. 21.01.2021 vastusega keeldus kostja reisijale hüvitise tasumises.
2.Hageja on seisukohal, et lennu tühistamist ei põhjustanud erakorraline asjaolu ning kostja ei ole vastavat asjaolu ka tõendanud. Nimelt ei nähtu kostja esitatud tõendist, et Suurbritannias oleks kehtinud riiki sisenemise või seal ümberistumise keeld. Vastavas tõendis on juttu üksnes koroonapiirangutest, mitte lennukeelust vms. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et reisija esialgse broneeringu tühistamise põhjuseks oli erakorraline asjaolu. Kostja seisukoha lükkab ümber ka asjaolu, et 05.11.2020 Londonis (Heathrow lennujaam) maandusid kõikide teiste lennufirmade lennud, millist asjaolu tõendab Internetis vabalt kättesaadav teave (nt veebileht flightera.net, mis on üks juhtivaid lennunduse jälgimise ja lennuandmete veebisaite kogu maailmas). Hageja hinnangul oli kostjal võimalus võtta tarvidusele meetmeid kõnealuse olukorra vältimiseks. Nimelt oleks kostja pidanud ise planeerima asenduslende (mitte otselend) või tellima konkurendilt asenduslennu juhuks, kui lennuliinil kehtestatakse piirangud. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Euroopa Kohus, asudes seisukohale, et kuna lennuettevõtjal on Määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, siis peab ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu tühistamise riski.1 Eeltoodut arvesse võttes peab kostja tõendama, et lennu tühistamist ega erakorralist asjaolu ei oleks mingil moel saanud vältida ning mis põhjusel ei planeeritud varem asenduslendu. Nimelt kui kostja esitatu vastab tõele (kehtis piirang), siis oli kostjale vähemalt 30.10.2020 kuupäevaks või sellele järgneval päeval teada, et piirangud esinevad ning oleks olnud võimalik asenduslendu korraldada vastavalt Määruse
artiklile 5 lg 1 punkti c alapunkti iii – võimalda asenduslennuga jõuda sihtpunkti hiljemalt 2 tundi pärast kavandatud saabumisaega.
3.Käesolevas asjas teavitas kostja reisijat 04.11.2020, s.o 1 päev enne kavandatud väljumisaega 05.11.2020 ning võimaldas jõuda sihtpunkti 05.11.2020 kell 22:05, s.o rohkem kui 4 tundi 05.11.2020 kell 14:10 planeeritust hiljem. Seega ei täitnud kostja Määruse art 5 lg 1 p-s c alapunkti iii nõudeid, mis juhul on kostja kohustatud tasuma hüvitist. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas kostja oli eeskätt tehnilises, majanduslikus ja halduslikus plaanis võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid tühistamise ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks. Isegi, kui arvata, et lennu tühistamist saaks pidada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt põhjendatuks COVID-19 viiruse leviku takistamiseks, siis ei ole kostja tõendanud missuguseid meetmeid on kostja võtnud kasutusele, et ära hoida lennu tühistamisega tekkinud reisijale põhjustatud lennutõrget. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijatele muid asenduslende.
4.Hageja palub mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja hüvitis 400 eurot, põhivõlgnevuselt 400 eurot viivist perioodi eest 21.01.2021 kuni 10.02.2022 33,84 eurot, edasiselt põhivõlgnevuselt 400 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, sissenõudmiskulud 40 eurot ja palus jätta kõik menetluskulud Finnair Oyj kanda. Menetluskuludelt palus välja mõista ka viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja seisukohad (11.05.22, 08.08.22)
5.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub alus hüvitisnõude esitamiseks. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohus on seejuures selgitanud, et termini „erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”. Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu, hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest. Kostja on seisukohal, et reisija lennu AY1331 tühistamise põhjustas Määruse artikli 5(3) mõttes erakorraline asjaolu. Vastavalt Ühendkuningriikide peaministri kehtestatud piirangutele ei saa inimesed alates 05.11.2020 mh rahvusvaheliselt reisida, välja arvatud teatud erandite korral (vt Lisa 1 – väljavõte valitsuse kodulehelt). Seega ei olnud kostjal võimalik lendu liinil Soome (Helsingi) – Ühendkuningriigid (London) teostada, kuna lennu teostamine oli riigivõimu kehtestatud piirangute tõttu keelatud (piirangud kehtisid alates 05.11.2020, s.o. alates kõnealuse lennu päevast). Eeltoodust tulenevalt põhjustas lennu tühistamise erakorraline asjaolu. Kostja on seisukohal, et ta on Määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalik meetmed. Kostja pakkus samaks päevaks reisijale asenduslennu AY1020 Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi) ning lennu AY1545 Soome (Helsingi) - Belgia (Brüssel) ja lennu IB3205 Belgia (Brüssel) - Hispaania (Madrid). Hagiavalduse p-st 2 nähtuvalt puudub vaidlus selles osas, et asenduslend toimus ja
jõudis sihtkohta samal päeval planeeritud lennuga. Seega, kuna kostja pakkus reisijale asenduslendu ja asenduslend toimus tühistatud lennuga samal päeval, siis on kostja Määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalik meetmed. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole kohustatud maksma Määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kasutusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue, siis ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka viivist ja sissenõudmiskulusid. Seega palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
6.Nimelt on kostja välja selgitanud, et lennu tühistamise põhjuseks olid Hispaanias (mitte Suurbritannias) kehtestatud piirangud. 5. Novembris 2020 oli viiruse leviku olukord Suurbritannias sedavõrd tõsine, et tingis riigis teise lockdown’i kehtestamise alates 05.11.2020. Sellest tulenevalt piiras ka Hispaania isikute reisimist Suurbritanniast. IATA Timatic1 poolt edastatud andmete kohaselt oli alates 02.11.2020-30.11.2020 Hispaaniasse sisenemine teistest riikidest keelatud, v.a. teatud erandite korral. Reisimine Hispaaniasse oli keelatud muuhulgas Suurbritanniast, v.a kui Suurbritanniast saabuja on Suurbritannia resident (vt Lisa 1 – Hispaaniasse sisenemise piirangud 02.11.2020). Kuivõrd kõnealune ümberistumistega lend sisaldas lendu suunal Suurbritannia-Hispaania (05.11.2020 lennu marsruut pidi olema Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi), AY1331 Soome (Helsingi) - Suurbritannia (London) ja IB3175 Suurbritannia (London) – Hispaania (Madrid)), siis ei olnud kostjal võimalik lendu teostada. Sellise lennu teostamine oleks olnud võimalik üksnes juhul, kui reisijad oleksid langenud Lisas 1 toodud erandite alla, kuid ilmselgelt selliseid asjaolusid ei esinenud ja kostjal ei olnud mõistlikult võimalik ka kindlaks teha, kas ja kui palju reisijaid mõne erandi alla langevad. Mh ka hageja klient ei langenud ühegi erandi alla, mistõttu lennu teostamine ja hageja kliendi transportimine Suurbritanniast Hispaaniasse oli igal juhul keelatud. Kostja rõhutab, et riigivõimu poolt kehtestatud piirangud on kohtupraktika kohaselt käsitletavad erakorralise asjaoluna. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei ole võtnud tarvidusele kõiki vajalike meetmeid lennutõrke vältimiseks. lennuettevõtja on võtnud tarvidusele kõik vajalikud meetmed, kui asenduslend toimub tühistatud lennuga samal päeval. Kostja pakkus vastavalt hagiavalduse p-le 2 samaks päevaks reisijale asenduslennud AY1020 marsruudil Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi) ning AY1545 Soome (Helsingi) - Belgia (Brüssel) ja lennu IB3205 Belgia (Brüssel) - Hispaania (Madrid). Sellise asenduslennu pakkumisega oli tagatud, et reisijatele ei laiene Hispaaniasse sisenemise piirang. Kuna lend toimus esialgselt planeeritud lennuga samal päeval (vastavalt hagiavalduse p-le 1 ja 2 pidi esialgne lend saabuma kl 14.10 ning asenduslend jõudis sihtkohta kl 22.05), toimus teekonna muutmine esimesel võimalusel ehk kostja on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed Määruse art 5(3) tähenduses.
7.Kokkuvõttes on lennu tühistamise tinginud erakorraline asjaolu ning kostja on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Seega puudub kostjal hüvitise tasumise kohustus ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta on nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asja esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevaid tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
11.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 artikli 7 (1) b kohaselt, kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61 seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem.
12.Vaidlustamata asjaolu on, et hagiavalduses toodud lendude Tallinn-Madrid vahemaa on 2887 km jäi alla 3500 kilomeetri, seega on täidetud artikli 7 (1) b eeldused.
13.Reisija on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole
kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. Reisijal K. K. oli kinnitatud broneering J884IC Finnair Oyj 05.11.2020 lennule AY1036 Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi), AY1331 Soome (Helsingi) Suurbritannia (London) ja IB3175 Suurbritannia (London) - Hispaania (Madrid), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Madridi 05.11.2020 kell 14:10. b. 04.11.2020 teavitati reisijat esialgse broneeringu tühistamisest ning reisijale saadeti asenduslendude broneering J884IC 05.11.2020 lendudele AY1020 Eesti (Tallinn) - Soome (Helsingi), AY1545 Soome (Helsingi) - Belgia (Brüssel) ja IB3205 Belgia (Brüssel) - Hispaania (Madrid), mis jõudis lõppsihtkohta Madridi kell 22:05 c. kostja ei ole tänaseni reisijale või hagejale nõuet tasunud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hüvitise nõue on tõendatud ja põhjendatud reisija K. K. (lennu AY1331 asendamisel lennuga AY1545) suhtes.
15.Selleks et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, peab lennuettevõtja erakorraliste asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist, st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt. Artikli 5 lõiget 3 ei saa aga tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud. Eeldatakse, et kodulennuväljal on olemasolevad ressursid suuremad kui välisriigis asuvates sihtkohtades ja seega on võimalik erakorraliste asjaolude mõju vähendada. Lennuettevõtja võimekust teostada kavandatud lend täies ulatuses erakorralistest asjaoludest põhjustatud tingimustes tuleb hinnata nii, et lennuettevõtja ei peaks nõutava ajavaru tõttu tegema vastuvõetamatuid ohverdusi, võttes arvesse tema suutlikkust asjakohasel hetkel (Euroopa Komisjoni teadaanne 2016/C 214/04, määruse261/2001 tõlgendamise suunised p 5.1).
16.Kohtu hinnangul määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses võib erakorralisteks asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto
kõnealuse lennu teostamise. See tingimus võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, näiteks asjaomase riigi kodanikud või elanikud (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4).
17.Kuigi Euroopa Komisjoni suunised ei ole siduvad, siis tuleb kohtu hinnangul riiklikul tasandil (Hispaania riigi korraldusel) seatud lennuliikluse piirangud, mis tingisid lennu asendamise teisega, kvalifitseerida erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses. Määruse nr 261/2004 eesmärk ei ole mitte ainult reisijate kaitse kõrge taseme tagamine, vaid ka tasakaalu tagamine reisijate ja lennuettevõtjate huvide vahel. Seega tuleb hinnata seda, kas lennuettevõtja on võtnud olukorrale vastavad vajalikud meetmed, konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Vaidlust ei ole, et 02.11.2020-30.11.2020 oli Hispaaniasse sisenemine teistest riikidest keelatud muuhulgas Suurbritanniast, v.a kui Suurbritanniast saabuja on Suurbritannia resident, diplomaatilise passiga reisija, merekaupmees vm Hispaania kehtestatud sisenemispiirangus märgitud erand (kostja 08.08.22 vastuse lisa 1 – IATA Timatic1 Hispaaniasse sisenemise piirangud 02.11.2020). Kuna lend AY1331 (so algne broneeritud lend) sisaldas lendu suunal Suurbritannia-Hispaania, siis ei olnud kostjal võimalik lendu tulenevalt maailmas leviva COVID-19 pandeemia ja sellest lähtuvate Hispaania riigi poolt kehtestatud lennupiirangute tõttu teostada. Sellise lennu teostamine oleks olnud võimalik üksnes juhul, kui reisijad oleksid langenud eelnimetatud Hispaania riigi kehtestatud riiki sisenemise erandite alla, millist asjaolu ei ole hageja välja toonud ega väitnud. Kui Hispaania riik on otsustanud kehtestada piirangu, millest tulenevalt on keelatud lennud Suurbritanniast Hispaaniasse, siis tuleb lennuettevõtjal seda otsust täita. Kuigi kohus möönab, et COVID-19 puhangu tõttu on olukord reisijate jaoks pingeline, kuid samal ajal mõjutab ka lennuliiklust suur ebakindlus ning lennuettevõtjate võimalused on objektiivselt piiratud. Seega leiab kohus, et tõendatud on käesoleval juhul erakorralise asjaolu ilmnemine määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses ning kostjal ei olnud võimalust võtta vajalikke meetmeid kõnealuse erakorralise asjaolu vältimiseks.
18.Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c on sätestatud, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 4 kohaselt lasub kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lendu teenindaval lennuettevõtjal. Liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on. Nagu nähtub nii määruse nr 261/2004 artikli 3 lõikest 5 ning põhjendustest 7 ja 12, ongi reisijatele hüvitise maksmise kohustus üksnes lendu teenindaval või seda teha kavatseval lennuettevõtjal, kui on rikutud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ette nähtud teavitamiskohustust.
19.Kostja poolt välja toodud asjaoludest nähtuvalt oli Hispaanias kehtestatud piirangud riiki sisenemiseks, kuna 5. novembril 2020 oli viiruse leviku olukord Suurbritannias sedavõrd tõsine, et tingis riigis teise sulgemise kehtestamise alates 05.11.2020. Sellest tulenevalt piiras ka Hispaania isikute reisimist Suurbritanniast ning alates 02.11.202030.11.2020 Hispaaniasse sisenemine teistest riikidest, sh Suurbritannia keelatud. Nagu kohus tõdes, oli lennuettevõtja kohustatud riiklikke piiranguid täitma. Tühistatud lend
oli määratud 05.11.20, lennuettevõtja teavitas 04.11.20 reisijat lennu muudatusest, et lend toimub tühistatud lennuga samal päeval, lennates üle Belgia ning jõudes sihtkohta kell 22.05, jäädes sellega küll hilisemaks tühistatud lennust. Seega toimus teekonna muutmine asjaolusid arvestades esimesel võimalusel ning kohus nõustub kostjaga, et kostja on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses ning ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7 lg 1 b.
20.Kohus küll nõustub, et ühepäevane etteteatamine reisplaanide muudatustes võib reisijatele põhjustada ebamugavust, kuid kohus leiab, et erakorraliste asjaolude ilmnemisel on lennuettevõtja käesoleval juhul teinud endast kõik oleneva, pakkudes reisijale asenduslendu tühistatud lennuga samal päeval ja tagades reisija sisenemise sihtriiki.
21.Eeltooduga on kohus jõudnud järeldusele, et lennuettevõtja käesoleval juhul ei saanud vältida erakorraliste asjaolude ilmnemist ning kohus on tuvastanud asjaolud, mis lubavad kostjal keelduda hüvitise maksmisest. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ka VÕS § 101 lg 1 p 6 kohase viivise välja mõistmine.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et TsMS § 162 lg 4 sätestatut käesoleval juhul põhjendatud kohaldada ei ole.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
27.Kostja palub kindlaks määrata kostjate menetluskulud summas 486,50 eurot ja mõista need hagejalt välja kostja kasuks. Samuti palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks tasumata menetluskuludelt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei ole esitanud.
28.Kostja tõi välja, et kostja on kandnud tsiviilasjaga 2-22-2225 seoses menetluskulusid summas 486,50 eurot (tunnihind 125 eurot + km), sellest 30 min menetluskulude nimekirja koostamine ja 3h 24m menetlusdokumentide koostamine, kliendisuhtlus, materjalide ja tõendite kogumine, analüüs ja tõlkimine, vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning on tulenevalt menetluse iseloomust põhjendatud ja vajalikud ning tuleb mõista välja kogu ulatuses.
29.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas on kostja esitanud kaks seisukohta ning menetluskulude nimekirja, tegemist on välisriigis asuva kostjaga ning tunnihind 125 eurot ja asjas kulunud ajakulu (30 min + 3 h 24 min) ei ole ebamõistlik ega ülepaisutatud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 486,50 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.