Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-24-125148/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-125148/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1839

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22

Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06

Arve nr 80032156

Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus TsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-24-125148/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.10.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-125148

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi U.K vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED 22.10.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja (vastustaja) U.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Riho Siil

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 22.10.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 06.10.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. U.K-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

TsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

VÕS § 1132 lg 2

VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste

2-24-125148

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 14.08.2024 Harju Maakohtule U.K (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise perioodi 11.09.2021–14.08.2024 eest 12,04 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot või alternatiivselt kohtu määratud summas ning viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt alates 15.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt parkis kostja 27.08.2021 sõiduautot registreerimismärgiga XXXXXX hageja poolt opereeritavas parklas asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parkimisala on tähistatud ning parklas tohib parkida vaid parkimiskellaga kolm tundi tasuta või tasu makstes. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, kuna ta ei fikseerinud parkimise algusaega ega tasunud parkimise eest. Seetõttu koostas hageja leppetrahvinõude, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Kuna kostja on rikkunud põhikohustust, on hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited

3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.Kostja ei ole hagis kirjeldatud juhtumis sõidukit juhtinud, parkinud, väidetud parkimislepingut sõlminud ega parkimise nõudeid rikkunud. Lepingu sõlmimine on võimalik õigus- ja teovõimeliste isikute tahteavalduste vahetamise teel. Kuivõrd kostja sõidukit ei juhtinud, ei parkinud ega sõlminud lepingut, siis ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevat ega muud nõuet. Kostjal ei ole kohustust tagantjärele avaldada, kes konkreetsel kõnealusel juhul sõidukit kasutas. Hageja ei ole tõendanud kehtivaid lepingutingimusi, sh õigust trahvi nõuda. Hagi lisana 3 esitatud „Parkimistingimused“ ei oma väidetud juhtumiga mingit seost. Pelgalt parkimise fakt ei tekita parkijale mingeid kohustusi. Lisaks polnud parklas paiknevad tingimused kohapeal loetavad, vaid loetamatult hägusas kirjas. Usaldusväärseks ei saa pidada ka fotodel kajastuvaid kuupäevi, sest need on kaamera kasutaja poolt seadistatavad ega pruugi tähistada õiget aega. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ei ole mõistliku aja jooksul kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. Kui see jäeti kojamehe vahele, võis selle parimal juhul kätte saada sõidukit juhtinud isik, mitte kostja. Parkimistingimustest ei nähtu midagi sissenõudmiskulude hüvitamise kohta, mistõttu pole hagejal ühelgi juhul sissenõudmiskulude nõuet. Maakohtu otsus ja põhjendused

5.Harju Maakohus jättis 06.10.2025 otsusega hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 sätestatud korras lihtmenetluses ning ei andnud TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab hagis kirjeldatud parkimisleping üürilepingu tunnustele. Vaidlustamata asjaoludel ja nähtuvalt Transpordiameti kinnitusest (dtl 83 ja 86) oli sõiduauto registreerimismärgiga XXXXXX väidetava rikkumise ajal, s.o 27.08.2021 kostja omandis ning hagi on esitatud õige isiku vastu. Maakohtu hinnangul ei tõendanud aga hageja, et pooled sõlmisid parkimislepingu hagiavalduse lisas 3 (dtl 34) toodud

2-24-125148 parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav (loetav), kas ja millised parkimistingimused kohaldusid kinnistul kostja sõiduki parkimise ajal. Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvi kokkulepet lepingu rikkumisel (vrd TrtRnKo 31.01.2023, 222-106308, p 13.1). Kuivõrd praegusel juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe ja/või leppetrahvikokkulepe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seega tuli hagi leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitiseks jätta rahuldamata.

7.Maakohus märkis, et hageja nõue 20-eurose sissenõudmiskulu hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui poolte vahel saaks lugeda lepingu sõlmituks hageja esitatud tüüptingimustel. VÕS § 1132 lg 2 näol ei ole tegemist iseseisva nõudenormiga, vaid võla sissenõudmiskulude hüvitamise võimaluses peavad pooled olema kokku leppinud. Hageja pole esitanud täpsustusi asjakohase kokkuleppe olemasolu kohta. Samuti pole hagi ega täiendavate selgituste pinnalt jälgitav nõude sissenõudmiseks tehtud kulutuste konkreetne suurus, mida oleks kohus saanud kahju hüvitamise sätete alusel sisuliselt hinnata. Üldsõnaliste selgituste esitamine 20-eurose abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole nõude rahuldamiseks piisav.

8.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus

9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

10.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 mõttes tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, kuna ei ole hinnanud hageja esitatud tõendeid parkimistingimuste sisu kohta. Hageja arvates on üldteada asjaolu, et hageja poolt parkimist opereeritavates parklates kasutatakse tüüptingimusi, mida muudetakse harva. Hageja peab üldteada asjaoluks ka seda, et hageja poolt opereeritavates parklates on oranžil taustal parkimistingimused, mille kohaselt tuleb parkimise algusaeg fikseerida kellaga, kui on lubatud tasuta parkimise aeg, maksta parkimistasu ja nende kohustuste rikkumisel määrati 2021. a enim leppetrahve summas 40 eurot. Hageja kinnitab, et tema poolt sellel perioodil kasutatud parkimistingimustes oli lubatud leppetrahvi summa kuni 57 eurot, seda kõikides parklates üle Eesti. Nii sõiduki omanikule kui ka Eesti kohtutele ei saa leppetrahv hageja opereeritavates parklates tulla 2021. a või ka praegusel ajal ootamatuna ega üllatuslikuna. Näiteks tsiviilasjas nr 2-23-142393 on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud leppetrahvid, mis olid määratud erinevates parkimiskohtades toime pandud lepingu rikkumiste eest. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks praegusel juhul kehtestanud erilised parkimistingimused, millega ei nõua lepingutingimuste rikkumise eest leppetrahvi. Kostja ei ole tõendanud tingimuste erinevust. Fotode loetavus ei ole õiguslikult määrav. Fotod on abistavad tõendid, mitte parkimistingimuste olemasolu eeltingimus. Hageja esitatud originaalfail, fotod ja võrdlustabel kinnitavad üheselt, et infotahvlil olnud tekst vastas esitatud parkimistingimustele. Tõendite kogum kinnitab lepingu olemasolu. Parkimisala asukoht, infotahvli paigutus, hageja logo, tingimuste sisu ning nende kattuvus pildil ja PDF-failis moodustavad ühtse ja kooskõlalise tõendite kogumi, mida kohus oleks pidanud hindama tervikuna vastavalt TsMS § 232 lg-tele 1 ja 2.

2-24-125148

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

12.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 40 eurot, viivise 12,04 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot või alternatiivselt kohtu määratud summas ning edasiulatuva viivise tasumata põhivõlalt (40 eurot) seadusjärgses määras. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

13.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

13.1.Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

13.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

13.3.Hageja vaidlustas maakohtu otsust eelkõige põhjusel, et maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 mõttes tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust, kuna ei ole hinnanud hageja esitatud tõendeid parkimistingimuste sisu kohta.

13.4.Maakohus on vaidlustatud otsuses selgitanud, et hagile lisatud fotodelt (dtl 33 ja 126) ei ole parkimistingimused ka suurema pingutusega selgelt tuvastatavad (loetavad), mistõttu ei omanud parkimistingimuste võrdlustabel koos täiendavalt esitatud fotoga (dtl 126) soovitud lisaväärtust, kuna kohtul ei ole võimalik täienduses esitatut algse fotoga mõistlikul viisil võrrelda. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti märkinud, et sellises olukorras ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumust VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvi kokkulepet lepingu rikkumisel, viidates asjakohasele kohtupraktikale analoogses tsiviilasjas (TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 13.1). Kolleegium jääb varasemas kohtupraktikas toodud seisukohtade juurde.

2-24-125148

13.5.Ringkonnakohus märgib sh, et üldtuntuse peamiseks eelduseks ei ole mitte faktilise asjaolu tegelik tuntus, vaid menetlusvälise infoallika usaldusväärsus kohtu jaoks. Kohtul ei ole alust lugeda asjaolu üldtuntuks vaid levinud avalikule arvamusele, uskumusele või tõekspidamisele tuginedes, kui kohus sellist uskumust või arvamust iseenesest usaldusväärseks ei pea ning sellele usaldusväärsest allikast kinnitust ei ole võimalik leida (TsMS I komm (2017), § 231, p 3.1.2). Asjaolu, et AS ÜHISTEENUSED poolt opereeritavates parklates on oranžil taustal parkimistingimused, mille kohaselt tuleb parkimise algusaeg fikseerida kellaga, kui on lubatud tasuta parkimise aeg, maksta parkimistasu ja nende kohustuste rikkumisel määrati 2021. a enim leppetrahvi summas 40 eurot, ei muuda üldtuntuks hageja enda vastav hinnang ning viidatud ei ole ühelegi allikale, kus antud asjaolude üldtuntust kinnitataks. Leppetrahvi nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada igal üksikjuhul ühe üldise eeldusena mh, et poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe).

13.6.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega ületanud asja lahendamisel diskretsioonipiire, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.

14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

15.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).

16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval