AS-i ÜHISTEENUSED hagi A L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
76,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja A J Kostja: A L (isikukood xxx), lepinguline esindaja R S
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud
2-24-125148 isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A L (kostja) 78,99 euro saamiseks. Kohus tegi 08.07.2024 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 05.08.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtule. Hageja esitas 14.08.2024 kohtule hagi. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista:
põhivõla 40 eurot (leppetrahv);
viivise perioodi 11.09.2021 kuni 14.08.2024 summas 12,04 eurot; sissenõudmiskulu 20 eurot või alternatiivselt kohtu määratud summas; viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt alates 15.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt parkis kostja sõiduautot registreerimismärgiga xxx 27.08.2021 hageja poolt opereeritavas parklas asukohaga Linnamäe tee 95, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Parkimisala on tähistatud ning parklas tohib parkida vaid parkimiskellaga kolm tundi tasuta või tasu makstes. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, kuna ta ei fikseerinud parkimise algusaega ega tasunud parkimise eest. Seetõttu koostas hageja leppetrahvinõude, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Kuna kostja on rikkunud põhikohustust, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras.
1.2.Transpordiameti andmetel oli kostja parkimise toimumise ajal sõiduki omanikuks. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Kui sõidukit parkis teine isik, tuleb seda tõendada kostjal.
1.3.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist seoses 29.03.2022 võlateatisega maksumuses 15 eurot ning 28.12.2023 võlateatisega maksumuses 5 eurot. Hageja ei nõua hagis kogu võla sissenõudmisega kaasnenud kulusid. Hageja on saatnud kostjale rohkem meeldetuletusi ja pidanud kostja andmete saamiseks tegema päringuid, tasuma võla sissenõudmisega tegelevatele töötajatele palka, pidama üleval kõnekeskust ning ostma, arendama ja hooldama riist- ja tarkvara, tasuma kontori üüri-, koristus ja sidekulusid jne.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagis kirjeldatud juhtumis sõidukit juhtinud, parkinud, väidetud parkimislepingut sõlminud ega parkimise nõudeid rikkunud. Lepingu sõlmimine on võimalik õigus- ja teovõimeliste isikute tahteavalduste vahetamise teel. Kuivõrd kostja sõidukit ei juhtinud, ei parkinud ega sõlminud lepingut, ei saa hagejal olla kostja vastu lepingust tulenevat ega muud nõuet. Kostjal ei ole kohustust tagantjärele avaldada, kes konkreetselt kõnealusel juhul sõidukit juhtis.
2.1.Lisaks eeltoodule esitas kostja hagile järgmised vastuväited:
Hageja ei ole tõendanud kehtivaid lepingutingimusi, sh õigust trahvi nõuda. Hagi lisana 3 esitatud „Parkimistingimused“ ei oma väidetud juhtumiga mingit seost. Pelgalt parkimise fakt ei tekita parkijale mingeid kohustusi.
Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ei ole mõistliku aja jooksul kostjale leppetrahvi nõuet esitanud. Kui see jäeti kojamehe vahele, võis selle parimal juhul kätte saada sõidukit juhtinud isik, mitte kostja. 2 (6)
2-24-125148
Parkimistingimustest ei nähtu midagi sissenõudmiskulude hüvitamise kohta. Seega pole hagejal ühelgi juhul sissenõudmiskulude nõuet, kuna selles puudub kokkulepe.
Parklas paiknevad tingimused polnud kohapeal loetavad, vaid loetamatult hägusas kirjas. Usaldusväärseks ei saa pidada fotodel kajastuvaid kuupäevi – need on kaamera kasutaja poolt seadistatavad, muudetavad ka piltide salvestistel ja ei pruugi tähistada õiget aega.
3.Kohus määras 29.04.2025 määrusega lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Pooltel oli võimalik esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja avaldused hiljemalt 13.05.2025 ning neile vastata kuni 23.05.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi lihtsustatud korras kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 405. Juhindudes § 444 lg-test 1 ja 2 esitab kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatult.
6.Hagis kirjeldatud asjaoludel vastab parkimisleping üürilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Teisisõnu – tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-21-82-16, p 22). Vaidlustamata asjaoludel ja nähtuvalt Transpordiameti kinnitusest (dtl 83 ja 86) oli sõiduauto registreerimismärgiga xxx väidetava rikkumise ajal, s.o 27.08.2021 kostja omandis.
7.Kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ning parkimislepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema leppetrahvide nõudja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all, mistõttu on leppetrahvi nõudjal objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu on kohtupraktikas leitud, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31).
7.1.Kohus on tõendamiskoormise jaotust kostjale selgitanud 29.04.2025 määruses (dtl 103). Kohus selgitas sedagi, et parkimiskorda rikkunud sõidukite kasutajate nimede ja isikukoodide esitamine ei ole piisav, tõendamaks seda, kes juhtis sõidukit parkimiskorra rikkumise ajal. Tegemist on üksnes kostja väitega, mitte tõendiga. Tõendiks saab mh olla sõidukit juhtinud isiku digitaalselt allkirjastatud kinnitus selle kohta, et sõiduk oli vaidlusalusel päeval just selle isiku valduses ja ainukasutuses (RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p-d 14.1 ja 14.2). Kostjal oli sõiduki tegeliku kasutaja isiku tõendamiseks võimalus esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Kuna kostja ei ole temal lasuvat tõendamiskoormist täitnud, ei saa tõendatuks lugeda väidet, et kostja pole hagis kirjeldatud asjaoludel sõidukit juhtinud ning parkinud.
7.2.Kostja leidis, et tal ei ole kohustust tagantjärele avaldada, kes konkreetselt kõnealusel juhul sõidukit juhtis, viidates liiklusseaduse (LS) § 72 lg-le 2. Kohus märgib, et LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm ning eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama sõiduki kasutaja andmeid oma õiguste kaitseks kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. 3 (6)
2-24-125148 Kuna omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui kuue kuu jooksul, siis olukorras, kus omanik andmeid ei säilita, kannab ta seonduvat riski ja võimalikke negatiivseid tagajärgi (sh leppetrahvi maksmise kohustust; vt nt TlnRnKo 03.07.2024, 2-22-114328, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on esitatud õige isiku vastu.
8.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping sõlmitakse niisiis vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
8.1.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
9.Hagi väidete kohaselt on parkimisala tähistatud. Tõenditena esitas hageja fotod parkimistingimustega infotahvlist (dtl 33). Kohtu hinnangul on eelviidatud parkimistingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (RKTKo 30.04.2007, 3-2-1-150-06, p 17). Hageja pole lepingutingimuste eraldi läbirääkimisele tuginenud.
9.1.VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
9.2.Kohus selgitas 29.04.2025 määruses hagejale, et tal on kostja vastuväite ümberlükkamiseks õigus viidata juba olemasolevatele või täiendavatele tõenditele, näidates ära, et tüüptingimused olid kajastatud vaidlusaluse parkla sissesõidul ning kostjal oli võimalus nende sisust teada saada (s.o tüüptingimused on saanud lepingu osaks vastavalt). Määrav ei ole mitte tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (RKTKo 23.03.2011, 3-2-1-2-11, p 13). Hageja esitas eelneva tõendamiseks foto infotahvli paiknemisest parkla sissesõidu juures (dtl 68). Kohtu hinnangul saab tõendatuks lugeda selle, et kostjal oli võimalus üldtingimuste sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda. Tõendamata on kostja väited selle kohta, et paiknevad tingimused polnud kohapeal loetavad, vaid hägusas kirjas (dtl 117).
10.Hagile lisatud parkimistingimuste p 1 järgi väljendab operaator (hageja) lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki 4 (6)
2-24-125148 parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Tingimuste p 5 järgi on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Tingimuste p-st 8 tuleneb, et lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist (dtl 34). 29.04.2025 määruses selgitas kohus hagejale, et leppetrahvi nõudmiseks on hagejal õigus viidata juba olemasolevate või täiendavatele tõenditele, näitamaks ära, et just hagile lisatud tüüptingimused olid kajastatud vaidlusaluse parkla sissesõidu juures paikneval infotahvlil ja on saanud lepingu osaks (dtl 103).
10.1.Hageja väidete kohaselt on hagi lisa nr 3 originaalfail, mille põhjal prinditi infotahvel. Hagi lisana esitatud parkimistingimused on esitatud selliselt selleks, et parkimistingimusi oleks pildilt lihtsam lugeda. Kohtu hinnangul ei ole hagile lisatud fotodelt (dtl 33 ja 126) parkimistingimused ka suurema pingutusega selgelt tuvastatavad (loetavad). Seeläbi ei oma parkimistingimuste võrdlustabel koos täiendavalt esitatud fotoga (dtl 126) soovitud lisaväärtust, kuna kohtul ei ole võimalik täienduses esitatut algse fotoga mõistlikul viisil võrrelda.
10.2.Hageja, kes tugineb lepingu sõlmimisele, peab vaidluse korral poolte lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste esitamist tõendama. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu hagiavalduse lisas 3 (dtl 34) toodud parkimistingimustel. Hageja esitatud fotodelt ei ole tuvastatav (loetav), kas ja millised parkimistingimused kohaldusid kinnistul kostja sõiduki parkimise ajal. Sealhulgas ei ole võimalik tuvastada, kas parkimistingimused sisaldasid lepingu sõlmimise pakkumist VÕS § 35 lg 1 mõttes ning leppetrahvi kokkulepet lepingu rikkumisel (vrd TrtRnKo 31.01.2023, 222-106308, p 13.1). Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu hageja toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldas leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158 lg 1 alusel eeldab leppetrahvi nõudmine samade poolte vahel lepingu tuvastamist. Kuivõrd praegusel juhul hageja ja kostja vahel lepinguline suhe ja/ või leppetrahvikokkulepe puudub, siis ei saa hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Seega tuleb hagi leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitiseks jätta rahuldamata.
11.Hageja nõue 20-eurose sissenõudmiskulu hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui poolte vahel saaks lugeda lepingu sõlmituks hageja esitatud tüüptingimustel.
11.1.VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 tuleneb, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seejuures on VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud vaid hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lg-s 1. Seega ei ole VÕS § 1132 lg 2 näol tegemist iseseisva nõudenormiga, vaid võla sissenõudmiskulude hüvitamise võimaluses peavad pooled olema kokku leppinud (vt selle kohta õiguskirjandusest VÕS komm I, 1132, p 4 (b)). Kohus selgitas hagejale, et hagejal on õigus viidata sissenõudmiskulude hüvitamise aluseks olevale kokkuleppele (sh lepingule kohalduvatele tüüptingimustele). Kui taolist kokkulepet (või tüüptingimust) ei ole, on hagejal võimalus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel (dtl 104). Hageja pole kohtu suuniseid täitnud – täpsustusi pole esitatud asjakohase kokkuleppe olemasolu kohta. Samuti pole hagi ega täiendavate selgituste pinnalt jälgitav nõude sissenõudmiseks tehtud kulutuste konkreetne suurus, mida oleks kohus saanud kahju hüvitamise sätete alusel sisuliselt 5 (6)
2-24-125148 hinnata. Üldsõnaliste selgituste esitamine 20-eurose abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole nõude rahuldamiseks piisav.
12.Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10 ja TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus menetluskulude hüvitamiseks õigustatud isiku taotlusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.