OÜ TOPIMPEX hagi Autowelt Baltic OÜ vastu ostumüügilepingust taganemise, lepingueelse olukorra taastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
6 578,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ TOPIMPEX (registrikood 11223022), asukoht Suur-Sõjamäe tn 8b, 11415 Tallinn Hageja seaduslik esindaja: I L, e-post xxx Kostja: Autowelt Baltic OÜ (registrikood 12126829), asukoht Läike tee 36, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa, 75312; e-post xxx Kostja lepinguline Tammar, e-post xxx
esindaja:
vandeadvokaat
Kaarel
Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Luminor Liising AS, registrikood 10237140 Kolmanda isiku lepinguline esindaja: M M, e-post xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud OÜ TOPIMPEX kanda.
Rahuldada Autowelt Baltic OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista OÜ-lt TOPIMPEX Autowelt Baltic OÜ kasuks menetluskulud 1 694 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l TOPIMPEX tasuda Autowelt Baltic OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 694 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
• •
mõista Autowelt Baltic OÜ-lt Topimpex OÜ kasuks välja 3 500 eurot; mõista Autowelt Baltic OÜ-lt Topimpex OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 3 078,98 eurot.
2.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.02.2020 ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Volkswagen Transporter (registreerimisnumber xxx, tehasetähis xxx) hinnaga 3 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja on tasunud talle väljastatud arve täies ulatuses ning sõiduki omandiõiguse on talle üle läinud.
3.Kostja väljastas hagejale sõiduki tehnoakti, mis on ostu-müügilepingu lahutamatuks osaks ning milles müüja kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit ja andis kinnitused sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Tegemist on sõiduki ostu-müügi juurde kuuluva tehingu lahutamatu dokumendiga, mis põhineb kostja poolt kontrollitud sõiduki andmetel. Kostja poolt pole esitatud ühtegi märget, et ta ei ole kontrollinud tema poolt esitatud sõiduki andmeid või et ta ei vastuta esitatud andmete õigsuse eest. Vastupidi, kostja toob oma kodulehel eraldi ja korduvalt välja, et kõik müüdavad sõidukid on kontrollitud hooldusajalooga.
4.Sõiduki faktiline tehniline seisukord oli aktis märgitust halvem ning sõiduk vajas remonti oluliselt suuremas ulatuses tehnoaktis märgitust. Viimasel remondikontrollil, mis toimus 03.11.2020, sai hagejale teatavaks, et vastavalt viimasele Volkswageni Saksamaa esinduse väljavõttele oli sõiduki läbisõiduks 2015. aasta oktoobris 562 226 kilomeetrit. Seega oli sõiduki läbisõit suures ulatuses maha keritud, kuid kostja, kelle kutsetegevuseks on kasutatud sõidukite müük, ei avaldanud sõiduki edasimüügil hagejale eelpool nimetatud olulist asjaolu, mille vastu hagejal oli selgelt huvi. Kasutatud sõiduki tegelik läbisõit ja sellega seonduvad puudused on varjatud puudused. Kostja ei ole müünud hagejale sõidukit, mis oleks isegi keskmise kvaliteediga, kuna üle 550 000 kilomeetrise läbisõiduga sõiduk ei vasta sarnase sõiduki ja u 200 000 km läbisõiduga sõiduki kvaliteedile.
5.Hageja teavitas kostjat koheselt olulise varjatud puuduse teadasaamisel telefoni teel ning kostja palvel ka e-kirja teel. Hageja andis ühtlasi teada, et soovib sõiduki tagastada ning palus ka remondikulude hüvitamist. Kostja pole saadetud e-kirjale reageerinud, samuti pole ta vastanud e-kirja meeldetuletusele. Kuivõrd kostja hageja e-kirjadele ei reageerinud, helistas hageja kostja kontorisse, kuid telefoni teel kostja esindaja teatas üleolevalt, et ta ei kavatse probleemiga tegeleda ega võta vastutust müüdud auto varjatud puuduste eest. Hageja saatis kostjale veel ühe e-kirja, milles kirjeldas detailselt, millest tuleneb kostja vastutus seoses müüdud sõidukiga, kuid sellele pole kostja samuti vastanud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, selles, et kostja müüs hagejale 11.02.2020 sõiduki Volkswagen Transporter tehasetähis XXX, registreerimisnumbriga xxx, hinnaga 3 500 eurot.
8.Sõiduki müügilepingu sõlmimiseni jõudsid hageja ja kostja järgmiselt. 02.12.2019 pöördus kostja poole N OÜ ja tundis huvi vaidlusaluse VW Transporteri ostmiseks. N OÜ nimel võttis ühendust J A. Kostja töötaja R K edastas N OÜ-le skaneeritud VW Transporteri tehnoakti xxx e-postiga 02.12.2019 kell 10:11. E-kirja pealkiri „Aktid“. J A vastas 02.12.2019 kell 10:11 ekirjale 02.11.2019 kell 10:35 ja esitas sõidukite kohta täiendavaid küsimusi, samuti palus edastada ka sõiduki tehnilise passi koopiad selleks, et saaks sõiduki margiesindusest uurida sõiduki ajalugu. 02.12.2019 kell 10:51 e-kirjaga edastas R K J Ale VW Transporter xxx tehnilise passi koopia.
9.Hageja ja N OÜ teevad sõidukite müügil koostööd. Hageja ja N OÜ on ostnud kostjalt varemgi korduvalt sõidukeid. Sõidukeid ostetakse edasimüügi eesmärgil, eelistatud on probleemsed sõidukid, mille hind on madal. Ostetud sõidukid korrastatakse ning pannakse kallimalt müüki. Hageja seaduslik esindaja I L ja N OÜ seaduslik esindaja F V on korduvalt käinud ka koos kostja müügiplatsil autosid valimas ostes sõidukeid kord ühe, kord teise ettevõtte jaoks. Ostetud sõidukite edasimüügiga tegeleb hageja, müües neid muuhulgas auto24.ee keskkonnas.
10.29.01.2020 võttis hageja esindaja seaduslik esindaja I L kostjaga ühendust ning tundis huvi Luminor Liisingu sõidukite ostmise vastu (Citroen Berlingo ja vaidlusalune VW Transporter), mis olid hageja juures komisjonimüügis. Kostjaga ühendust võttes oli hagejale tehniline seisukord teada, ta ei soovinud näha sõiduki tehnilist passi ega tehnoakti. Neid dokumente kostja hagejale ka ei edastanud. Samuti ei edastanud kostja hagejale infot sõiduki kasutaja (liisinguvõtja) kohta.
11.31.01.2020 kirjutas I L taaskord hageja töötajale R K ja soovis saada eelnimetatud autodele paremat hinda, tehes pakkumise kahe auto eest 9 500 eurot. Samas kirjas tõi I L esile VW Transporteri vigu. Täpsemalt kirjutas L: „Uurisin täiendavalt autode ajaloo ja seisukorra kohta. VW Transporteril on vigu väga palju, põleb check engine sooja mootoriga, millest eelmine omanik ei saanud jagu, hooratas (koos vahetusega ca 650 eurot), vedrustuses palju vigu, rehvid kasutuskõlbmatud ka suveks, tagurpidi käik ei taha sisse minna. Lisaks tegemist on baasvarustuse ja -mootoriga autoga (ei ole isegi konditsioneeri).“ Kostja ei olnud sellist informatsiooni hagejale edastanud. Hageja esindaja 31.02.2020 e-kirjast on näha, et ta oli enne sõiduki ostmist selle seisukorraga tutvunud ja teinud põhjaliku taustakontrolli, olles muuhulgas enne sõiduki ostmist ühenduses sõiduki eelmise kasutajaga. Info sõiduki eelmise kasutaja kohta sai hageja teada saada üksnes N OÜ-lt, kellele kostja oli edastanud sõiduki tehnilise passi koopia selleks, et ta saaks kontrollida sõiduki ajalugu.
12.Hageja esindaja käis veel enne sõidukite ostu kostja müügiplatsil isiklikult sõidukitega tutvumas, kuid hoolimata sõiduki halvast olukorrast soovis hageja VW Transporterit osta. Lepiti kokku sõidukite hinnas, kusjuures VW Transporteri hinda vähendati esialgselt 4 700 eurolt 3 500 euroni.
13.11.02.2020 edastas kostja töötaja R K e-kirjaga hagejale mõlema sõiduki kohta müügilepingud ja arved. Nimetatud e-kirja lisaks ei olnud sõiduki tehnoakti ega muid dokumente. Kostja poolt edastatud müügilepingus ei olnud fikseeritud sõiduki läbisõitu. Sõiduki läbisõit ei olnud müügilepingu oluliseks tingimuseks. Sõiduk vastas tavapärastele tehniliselt halvas seisukorras oleva 9 aastat vana kasutatud sõiduki omadustele ja sõiduki halb tehniline seisukord oli hageja risk.
14.19.01.2021 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks. Lepingust taganemise avalduse õiguslikuks põhjenduseks on toodud asjaolu, et
sõiduki tegelik läbisõit oli odomeetri näidust erinev ja sõidukil oli varjatud puudus, mistõttu see ei vasta kokkulepitud omadustele ja sõiduk ei sobi otstarbeks, milleks sõidukit kasutatakse, kuna vajab parandamist oma väärtusest suuremas ulatuses. Kostja nende põhjendustega ei nõustu. 11.02.2020 koos müügilepingu tingimustega esitatud sõidukite müügiarvete (lisa 4) tasumisega nõustus ta kostja poolt seatud müügitingimusega. Muuhulgas oli müügilepingu tingimuseks (müügilepingu pakkumuse punkt 3): „Ostja kinnitab, et talle tagati võimalus tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga. Käesoleva müügilepingu alusel müüja müüb ostjale sõiduki sellises tehnilises seisukorras nagu see on käesoleva lepingu sõlmimise päeval“. Sõiduki läbisõitu müügilepingu tingimustes märgitud ei olnud. Ebaõige on ka hageja hagiavalduses toodud väide, et hagiavalduse lisaks 4 olev sõiduki tehnoakt oli müügilepingu lahutamatuks osaks, mistõttu oli tehnoaktil näidatud sõiduki läbisõit kostja ostumüügilepingus antud kinnituseks. Kostja ei ole tehnoakti hagejale edastanud. Hageja sai tehnoakti N OÜ-lt.
15.Hageja tegi enne sõiduki ostmist sellele põhjaliku taustakontrolli tuginedes sealhulgas andmetele, mis pärinesid N OÜ-lt ja kuna N OÜ oli teinud sõiduki ajaloo kontrolli Volkswageni esindusest, siis pidi hageja olema teadlik sõiduki tegelikust läbisõidust juba sõiduki ostmisel, kuid kostjale ta seda ei avaldanud.
16.Hageja nõuab hagis hagiavalduse lisades 14.1-14.17 nimetatud kulutuste hüvitamist. Hagiavalduse lisades 14.1-14.17 toodud kulutused sõiduki remontimisele on tehtud ajavahemikul 14.02.2020-21.05.2020. Seega minimaalselt 9 kuud enne müügilepingust taganemist. Lisaks soovib hageja sõidukile pärast 04.11.2020 esitatud pretensiooni, sõidukile 04.12.2021 tehtud kulutuste hüvitamist. Hagiavalduse lisaks 14.17 on D OÜ arve rehvide, rehvivahetuse, sõiduki salongi puhastuse ja 2 plekkvelje eest. Hageja ainsaks etteheiteks kostjale on sõiduki läbisõit. Asjaolu, et hageja on teinud sõidukile kulutusi, mis ei ole seotud selle alalhoidmisega või kuidagi seotud sõiduki läbisõiduga, pärast seda, kui hageja sai väidetavalt 03.11.2020 teada sõiduki väidetavast suuremast läbisõidust, näitab, et sõiduki läbisõit ei omanud hageja jaoks määravat tähtust sõiduki omandamisel. Samas näitab see, et hageja on sõidukit jätkuvalt kasutatud, sest seisvale sõidukile ei ole uute velgede, talverehvide soetamine ega salongi puhastus vajalik. Sõiduki kasutamist tõendab ka hageja müügikuulutus, millel näidatud läbisõidunäidiku mõõduks 204 000 km, mis on üle 3 000 km rohkem, kui sõidukil oli selle müümise hetkel hagejale. Hageja ei ole esile toonud ühtegi sõiduki kasutamist takistavat puudust, mida saaks panna ainuüksi selle arvele, et sõiduki tegelik läbisõit on odomeetri näidust väidetavalt 400 000 km enam.
17.Hageja taganemisavaldus on tühine, kuna ei esitanud taganemisavaldust seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul. Hageja esitas pretensiooni sõiduki osas 04.11.2020, so ligi 11 kuud peale sõiduki ostmist. Seega on taganemisavaldus esitatud hilinenult ja hageja on taganemiseks ette nähtud mõistliku aja möödumise tõttu igal juhul taganemisõiguse minetanud ning taganemine on tühine.
18.Kahju hüvitamise nõude osas leiab kostja täiendavalt, et hageja ostis sõiduki sellises tehnilises seisukorras nagu see oli müügilepingu sõlmimise päeval ning hagejal puudub sõiduki puudustest tulenev kahju hüvitamise nõude alus.
19.Hageja kostja vaheline müügileping sisaldas kostja vastutuse piiravat kokkulepet. Müügilepingu tingimus asja omaduste kohta oli see, et ostja ostab sõiduki sellises tehnilises seisundis, nagu see oli müügilingu sõlmimise hetkel. Täpsemalt sisaldub müüja vastutuse välistamise tingimus kostja poolt esitatud tingimuses, et: „Ostja kinnitab, et talle tagati võimalus tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga. Käesoleva müügilepingu alusel müüja müüb ostjale sõiduki sellises tehnilises seisukorras nagu see on käesoleva lepingu sõlmimise päeval“. Hageja müügilepingut ei allkirjastanud, kuid tasus müügilepinguga koos esitatud arve sõiduki
eest, millega ta nõustus kostja poolt seatud sõiduki müügi tingimustega. Muudes tingimustes, kui on toodud kostja 11.02.2020 müügilepingu (pakkumuse) tekstis pooled kokku ei leppinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: • hageja ja kostja sõlmisid veebruaris (hageja väiteil 12.02.2020, kostja väiteil 11.02.2020) müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Volkswagen Transporter (registreerimisnumber xxx, tehasetähis XXX) hinnaga 3 500 eurot, millele lisandus käibemaks; •
kostja andis sõiduki omandi ja valduse hagejale üle;
• 19.01.2021 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
21.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: • kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja; • müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid; • müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kahju.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veebruaris (hageja väiteil 12.02.2020, kostja väiteil 11.02.2020) müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Volkswagen Transporter (registreerimisnumber xxx, tehasetähis XXX) hinnaga 3 500 eurot, millele lisandus käibemaks.
23.Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest ja kahju tekitamisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled.
24.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses.
25.Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi müüdud asi vastama. Käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu 9 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku ka mingites eritingimustes, sh auto läbisõidus (odomeetri näit) ja tehnilises seisukorras. Müügi eelselt avaldatut tuleb kohtu hinnangul käsitleda lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuga. Seetõttu selgitab kohus ka lepingueelsete läbirääkimistega seonduvat. VÕS § 14 lg-s 1 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist
asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
26.Riigikohus on mitmetes lahendites (RKTKo 3-2-1-111-07, p 14; 3-2-1-43-15 p 14; 3-2-150-15, p 18) sedastanud, et lepingueelsete läbirääkimiste osas tuleb VÕS § 14 lg-t 1 ja 2 kohaldada koosmõjus TsÜS §-ga 95 (tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused). Ühtlasi on Riigikohus rõhutanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt nt RKTKo 3-2-1-111-07, p 14; 3-2-1-62-13, p 14; 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda, mitte ainult esitada VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõuet.
27.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks otse hagejale esitanud enne müüki sõiduki, sh selle läbisõidu, kohta teavet. Samas kinnitab ka kostja ise, et edastas info sõiduki tehnilise seisundi ja läbisõidu kohta N OÜ-le, kes on hageja koostööpartner autode ostul ja müügil. Kostja väljastas enne sõiduki müüki N OÜ-le tehnoakti, milles müüja kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit ja sõiduki tehnilist seisukorda (tlk 12). Kohtu hinnangul saab hageja tugineda kostja antud teabele (N OÜ-le edastatud tehnoakt – tlk 12) sõiduki omaduste osas. Kostjal oli mõistlikkuse ja hea usu põhimõtest tulenevalt kohustus anda kõigile potentsiaalsetele ostjatele sõiduki kohta tõest teavet.
28.Hageja tugineb hagis kahte liiki puudustele – sõiduki lubatust suuremale läbisõidule (odomeetri näit) ja tehnoaktis märkimata puudustele (oodatust suurem remondivajadus). Hageja on tõendanud, et Saksamaa esinduse väljavõttel on sama sõiduki läbisõiduks 2015. aasta oktoobris 562 226 kilomeetrit (tlk 13). Kostja on vaielnud selle tõendi lubatavusele vastu, leides, et see ei ole allkirjastatud ja ei ole teada, kuidas tõend on saadud. Kohtu hinnangul ei ole kostja enda väiteid tõendi ebausaldusväärsuse osas piisavalt põhistanud ja kohus arvestab väljavõtet tõendina. Kohus tuvastab Saksamaa esinduse väljavõtte alusel, et sõiduki tegelik läbisõit 2015. aasta oktoobris oli 562 226 kilomeetrit. Seega oli ka sõiduki läbisõit veebruaris 2020, mil hageja sõiduki ostis, selle läbisõit vähemalt sama suur. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja avaldatud sõiduki läbisõit oli vähemalt 562 226 – 200 397 = 361 829 km suurem kui kostja müügi eelselt avaldas. Kohus leiab, et tegu on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel. Täiendavalt tugineb hageja sõikuki tehnilistele puudustele (oodatust suurem remondivajadus). Kohus ei pea otstarbekaks antud väiteid ja tõendeid analüüsida, kuivõrd leiab, et üüja puuduste eest (kui need ka esinevad) ei vastuta. Kohus selgitab oma seisukohti järgnevalt.
29.Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning
5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)
30.Kohus on ülal viidatud õiguslikku konstruktsiooni ja tõendamisele kuuluvate asjaolude kogumit pooltele selgitanud enda 03.08.2022 selgituskirjas (vt tlk 101-102). Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste esinemist käesolevas asjas.
31.Kohus leiab ülal tuvastatud asjaoludele tuginedes (vt otsuse p 27-28), et sõiduki algselt lubatust suurema läbisõidu (odomeetri ebaõige näit) puhul on tegu puudusega, mis oli ilmselgelt olemas sõiduki müügi hetkel ja mis ei tulenenud ostjast. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja puudusest müügilepingu sõlmimise ajal teadis või oleks pidanud teadma. Sõiduki remondi ja hooldusega seonduvate puuduste osas on tõendamata, et need olid olemas sõiduki üleandmisel hagejale ja ei tekkinud hiljem sõiduki normaalse kulumise käigus (sõiduk u 9 a vana).
32.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et pooled on sõlminud vastutuse piiramise kokkuleppe. Nimelt tugineb kostja sellele, et tema hagejale edastatud lepingus oli tingimus: „Ostja kinnitab, et talle tagati võimalus tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga. Käesoleva müügilepingu alusel müüja müüb ostjale sõiduki sellises tehnilises seisukorras nagu see on käesoleva lepingu sõlmimise päeval“. Kostja märgib, et hageja müügilepingut ei allkirjastanud, kuid tasus müügilepinguga koos esitatud arve sõiduki eest, millega ta nõustus kostja poolt seatud sõiduki müügi tingimustega. Kohus ei nõustu, et ainuüksi arve tasumisega saaks lugeda hageja konkludentselt lepingu talle edastatud sõnastuses sõlminuks. Ühtlasi ei välista ülal viidatud sõnastus müüja vastutust varjatud puuduste eest.
33.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja kui ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on tõendanud, et hageja majandustegevuseks on kasutatud autode müük. Näiteks www.auto24.ee veebilehel on tal olnud korraga müügis 15 sõidukit ja ka enda 15.06.2020 e-kirjas märgib hageja, et soovib osta mitmeid kasutatud autosid korraga (vt tlk 78, 79). Nendest tõenditest ja tõenditena esitatud müügikuulutustest (tlk 74, 75) nähtuvalt on kostja soetanud odavamaid sõidukeid eesmärgiga neid parendada ja kallimalt edasi müüa. Seega on hageja puhul tegemist kasutatud sõidukite müügi alal eriteadmisi omava isikuga, kelle puhul tuleb eeldada, et ta tunneb kasutatud sõidukite omandamisega seotud riske. Seega on tal ka kõrgendatud hoolsuskohustus edasimüügiks ostetavate sõidukite ostmisel.
34.VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab oma majandustegevuses müügilepingu sõlminud ostja, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Tegemist on majandustegevuses tegutseva ostja hoolsuskohustusega, mille eesmärgiks on vältida hilinenud vaidlusi lepingu eseme kokkulepitule vastavuse üle. Seega oli hagejal kohustus asi viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta. Kohtu hinnangul on üldteada olev asjaolu, et välismaalt toodud sõidukitel on tihti odomeetri näit tagasi keritud ja sõiduki anduritelt nähtuv läbisõit ei pruugi vastata tegelikkusele. Seda tuleks eraldiseisvalt kontrollida. Kohus leiab, et hageja kui majandustegevuses tegutsev sõidukite vahendaja pidi sõiduki väidetavatest puudusest teada saama hiljemalt vahetult pärast sõiduki omandamist. Seda enam, et odomeetri näit ei olnud tagasi keritud väheses mahus, vaid ligi 3/5 ulatuses, mis peaks kohtu hinnangul olema autot põhjalikult üle vaadates professionaalile märgatav ka sõiduki tehnilist seisundit vaadeldes ja kontrollides (suurema kulumise tõttu). Sama puudutab võimalikke tehnilisi puudusi (täiendav remondivajadus) – ostetud asja ülevaatamisel pidanuks hageja (vajadusel täiendavat asjatundjat kaasates) võimalikud probleemid tuvastama.
35.Kohtu hinnangul võib mõistlikuks ajaks puudustest teavitamisel pidada paari kuud (sõiduki omandamisest, mil hageja pidi puudustest teada saama). Vaidlustamata asjaoludel esitas hageja esindaja esimese pretensiooni ja taganemisavalduse aga kostjale alles 04.11.2020, so ligi 11 kuud peale sõiduki ostmist (ja ühtlasi hetke, mil ta pidi või oleks pidandu puudustest teada saama). Seal juures tugines hageja selles ja ka hilisemats taganemisavaldustes ainult sõiduki suuremale läbisõidule ja mainis suuremat remondivajadust ainult mööda minnes. Sõiduki tehnilist seisundit mõjutavaid puudusi (remondivajadus) hageja puuduste kaupa välja ei toonud ega piisavalt ei kirjeldanud enne kui alles hagi esitades (aasta peale müügilepingu sõlmimist). Kohus leiab, et hageja on puudustest teavitanud hilinenult ja minetanud õiguse puudustele tugineda (sh esitada taganemisavaldus või kahju hüvitamise nõue).
36.Kohus ei tuvastanud, et teatamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), et puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kostja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Seega ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid jätta puudustest hilinenult teatamise tähelepanuta. Kuivõrd hageja ei ole teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul, puudus tal õigus puudustele tugineda ja ta on nii taganemisõiguse kui kahju hüvitamise õiguse minetanud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
39.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 106-107), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 1 694 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu - 140 eurot/tunnis on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses (12,1 tundi) põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1 694 eurot.
40.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud (tlk 57). Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
osaliselt tühistatud 19.05.2023 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.