OÜ TOPIMPEX hagi Autowelt Baltic OÜ vastu ostuhinna tasumise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ TOPIMPEX 02.11.2022 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6578,98 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) OÜ TOPIMPEX (registrikood 11223022), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja (vastustaja) Autowelt Baltic OÜ (registrikood 12126829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Tammar Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Luminor Liising AS (registrikood 10237140), lepinguline esindaja Marjel Mõis Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde hageja 25.04.2023 esitatud e-kiri ja kuvatõmmis. Jätta asja juurde võtmata hageja 09.05.2023 esitatud e-kirjavahetus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2022 kohtuotsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ TOPIMPEX nõude mõista välja Autowelt Baltic OÜ-lt 6062,32 eurot.
3.Teha uus otsus, millega rahuldada osaliselt OÜ TOPIMPEX hagi Autowelt Baltic OÜ vastu ja mõista Autowelt Baltic OÜ-lt välja 6062,32 eurot OÜ TOPIMPEX kasuks. Jätta hageja nõue rahuldamata 516,66 euro ulatuses.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 92,15% ulatuses Autowelt Baltic OÜ ja 7,85% ulatuses OÜ TOPIMPEX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ TOPIMPEX (hageja) esitas 09.02.2021 Harju Maakohtule hagi Autowelt Baltic OÜ (kostja) vastu ostuhinna tasumise ja kahju hüvitamise nõudes (täpsustatud haginõue esitatud 05.03.2021). Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista sõiduki ostuhinna 3500 eurot ning kahjuhüvitise 3078,98 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.02.2020 ostu-müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale sõiduki Volkswagen Transporter (sõiduk) hinnaga 3500 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja tasus ostuhinna ning sõiduki omand läks hagejale üle. Kostja väljastas hagejale sõiduki tehnoakti, mis on ostu-müügilepingu lahutamatuks osaks. Kostja tõi tehnoaktis välja sõiduki tehnilise seisukorra ja kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit. Sõiduki tehniline seisukord oli tegelikkuses halvem kui aktis märgitud. Sõiduk vajas oluliselt suuremas ulatuses remonti. 03.11.2020 aset leidnud remondi vajalikkuse kontrollis selgus, et Volkswageni Saksamaa esinduse andmetel oli 2015. aasta oktoobris sõiduki läbisõit 562 226 km. Seega oli sõiduki läbisõit suures ulatuses maha keritud. Hageja teavitas puudusest kostjat kohe telefoni teel ja kostja soovil e-kirjaga. Hageja teatas, et soovib sõiduki tagastada ning palus ka remondikulude hüvitamist. Kostja teatas, et ei võta puuduste eest vastutust. Kasutatud sõiduki tegelik läbisõit ja sellega seonduvad puudused on varjatud puudused. Kostja ei müünud hagejale sõidukit, mis oleks isegi keskmise kvaliteediga, sest üle 550 000 kilomeetrise läbisõiduga sõiduk ei vasta sarnase sõiduki ehk umbes 200 000 km läbisõiduga sõiduki kvaliteedile. Hageja lähtus heauskselt kostja poolt esitatud tehnoaktist ning pidas kostjat usaldusväärseks kasutatud autode müügiga tegelevaks ettevõtjaks. Hagejal oli põhjendatud alus arvata, et kostja oli kontrollinud müüdava sõiduki tausta, sh läbisõitu. Hageja esitas 19.01.2021 kostjale lepingust taganemise avalduse ja kahjunõude. Kostja oma 26.01.2021 vastuses lepingust taganemist ei tunnistanud ning väitis, et polnud esitanud müügilepingu sõlmimisel sõiduki hodomeetri näitu. Tegelikkuses kinnitas kostja sõiduki läbisõidu omapoolse allkirjaga sõiduki tehnoaktil. Kostja toob oma kodulehel välja, et kõik müüdavad sõidukid on kontrollitud hooldusajalooga.
2(14)
Ebaõige on kostja väide, et kuna sõiduki müügihind oli väga soodne, siis puudub hagejal alus lepingust taganeda. Sõiduki ostuhinnale lisandus tehnoaktis märgitud ulatuses sõiduki remont, samuti täiendav remont, kuna sõiduk oli tehnoaktis märgitust oluliselt halvemas seisukorras. Seega tulenes sõiduki ostuhind sõiduki halvast tehnilisest seisukorrast ja kostja esitatud tegelikkusest väiksemast läbisõidust, mitte väidetavast suurest hinnasoodustusest. Hagejale teadaolevalt üritas kostja eelnevalt tulutult mitu kuud sõidukit müüa, langetades järk-järgult selle hinda. Järelikult tulenes müügihind turusituatsioonist ning kostja soovist sõiduk lõpuks maha müüa, mille saavutamiseks valis kostja hinna langetamise. Taganemise tulemusena on hagejal õigus kostjalt nõuda ostu-müügilepingu alusel makstud 3500 euro tasumist. Lisaks on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue 3078,98 eurot, mis koosneb sõiduki parandamiseks kantud kulutustest 2578,98 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikuludest 500 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. 02.12.2019 pöördus kostja poole Nordstaff OÜ nimel Y, kes tundis huvi vaidlusaluse sõiduki ostmise vastu. Kostja töötaja C edastas 02.12.2019 e-posti teel Y palvel Nordstaff OÜ-le sõiduki skaneeritud tehnoakti. Y vastas 02.12.2019 e-kirjale samal päeval, esitas sõiduki kohta küsimusi ja palus talle edastada sõiduki tehnilise passi koopia, et ta saaks margiesindusest sõiduki ajalugu uurida. Samal päeval edastas C Y-le sõiduki tehilise passi koopia. Kostja selgitab, et hageja ja Nordstaff OÜ teevad sõidukite müügil koostööd ning nad on kostjalt korduvalt ka varem sõidukeid ostnud. Sõidukeid ostetakse edasimüügi eesmärgil; eelistatud on probleemsed sõidukid, mille hind on madal. Ostetud sõidukid korrastatakse ning pannakse kallimalt müüki. Ostetud sõidukite edasimüügiga tegeleb hageja. 29.01.2020 tundis hageja seaduslik esindaja K huvi Luminor Liisingu sõidukite ostmise vastu (Citroen Berlingo ja vaidlusalune Volkswagen Transporter), mis olid hageja juures komisjonimüügis. Kostjaga ühendust võttes oli hagejale sõiduki tehniline seisukord teada, ta ei soovinud näha sõiduki tehnilist passi ega tehnoakti. Neid dokumente kostja hagejale ka ei edastanud. Samuti ei edastanud kostja hagejale infot sõiduki kasutaja (liisinguvõtja) kohta. 31.01.2020 kirjutas K hageja töötajale C-le ja soovis saada autodele paremat hinda. Samas kirjas tõi ta esile sõiduki vigu, mille kohta kostja talle eelnevalt infot edastanud ei olnud. E-kirjast oli näha, et hageja esindaja oli enne sõiduki ostmist selle seisukorraga tutvunud ja teinud põhjaliku taustakontrolli. Hageja esindaja käis enne sõidukite ostu kostja müügiplatsil isiklikult sõidukitega tutvumas ning soovis hoolimata sõiduki halvast seisukorrast selle osta. Sõiduki hinda vähendati 4700 eurolt 3500 euroni. 11.02.2020 edastas kostja töötaja C e-kirjaga hagejale mõlema sõiduki müügilepingud ja arved. Tehnoakti ega muid dokumente hagejale nimetatud e-kirjaga ei edastatud. Kostja poolt edastatud müügilepingus ei olnud fikseeritud sõiduki läbisõitu. Edastatud müügilepinguid hageja ei allkirjastanud, kuid tasus arved. Arvete tasumisega nõustus hageja kostja poolt edastatud müügilepingu tingimustega. Sõiduki läbisõit ei olnud müügilepingu oluliseks tingimuseks. Sõiduk vastas tavapärastele tehniliselt halvas seisukorras oleva üheksa aastat vana kasutatud sõiduki omadustele. Sõiduki halb tehniline seisukord oli hageja risk. Müügilepingu punkti 3 kohaselt kinnitas ostja, et talle tagati võimalus tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga ning sõiduk müüdi sellises tehnilises seisukorras nagu see lepingu sõlmimise päeval oli. Tegemist on kostja vastutust piirava kokkuleppega.
3(14)
Vale on hageja väide, et tehnoakt oli lepingu lahutamatuks osaks. Tehnoakti ei koostatud hageja palvel ning kostja seda hagejale koos lepinguga ka ei edastanud. Hageja sai tehnoakti Nordstaff OÜlt. Isegi kui hageja oleks tuginenud sõiduki ostmisel tehnoaktile, siis oli see tehtud kostja poolt sõiduki tehnilise seisundi hindamiseks ülevaatuse tegemise hetkel (19.09.2019), mitte sõiduki ajaloo väljaselgitamiseks. Tehnoaktilt nähtub tehnilise kontrolli käigus tuvastatu, sh kontrolli teostamise hetkel visuaalselt tuvastatud hodomeetri näit, mis oli 200 397 km. Hageja pidi olema sõiduki tegelikust läbisõidust teadlik juba ostmisel, kuid kostjale ta seda ei avaldanud. Kuna hageja majandus- ja kutsetegevuseks on kasutatud sõidukite müük, pidi ta tehnoaktist aru saama, et kostja ei ole teostanud sõiduki dokumentatsiooni ega ajaloo kontrolli. Hageja ei soovinud kostjalt sõiduki ajaloo kontrolli tegemist ega nõudnud sellekohase kinnituse andmist müügilepingus. Ka kostja müügikuulutuses oli märgitud, et sõiduki läbisõidumõõdiku näit on 200 580 km, mitte et tagatud on tegelik läbisõit. Sõiduk vastas vastava kulumisastmega sõiduki omadustele ja sellel olid üheksa aastat vana kasutatud ja olulist remonti vajava sõiduki tavakasutuse omadused. Hageja ostis kostjalt teadlikult sõiduki, millel oli hulk tehnilisi puudusi, eesmärgiga puudused kõrvaldada ja sõiduk kasumiga maha müüa. Üheksa aastat vana ja halvas tehnilises seisukorras oleva sõiduki remondivajadused ei ole pikemaajalisel kasutamisel ettenähtavad ja sõiduki läbisõidu osakaal ei ole tema tehnilise olukorra hindamisel või ülalpidamiskulude osas enam määrav. Hageja ei ole esile toonud ühtegi sõiduki kasutamist takistavat puudust, mis oleks tingitud ainuüksi sellest, et sõiduki tegelik läbisõit on hodomeetri näidust 400 000 km suurem. Enne 04.11.2020 ei esitanud hageja kostjale sõidukiga seoses ühtegi pretensiooni. Sõiduk läbis 12.03.2020 tehnoülevaatuse ning hageja kasutas sõidukit pärast selle omandamist. Hageja poolt välja toodud kulutused sõiduki remontimisele on tehtud ajavahemikul 14.02.2020– 21.05.2020, seega minimaalselt üheksa kuud enne müügilepingust taganemist. Lisaks soovib hageja sõidukile pärast 04.11.2020 pretensiooni esitamist tehtud kulutuste hüvitamist. Hagiavalduse lisaks on DREWS OÜ arve rehvide, rehvivahetuse, sõiduki salongi puhastuse ja kahe plekkvelje eest. Hageja on teinud sõidukile kulutusi, mis ei ole seotud selle alalhoidmisega ega sõiduki läbisõiduga. Viidatud asjaolud näitavad, et läbisõit ei omanud hageja jaoks sõiduki omandamisel määravat tähtust. Lisaks on hageja sõidukit jätkuvalt kasutanud, sest seisvale sõidukile ei ole uute velgede ja talverehvide soetamine ega salongi puhastus vajalik. Hageja taganemisavaldus on tühine, sest seda ei esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja oleks pidanud VÕS § 219 lg-st 1 tulenevalt saama sõiduki väidetavast puudusest teada hiljemalt vahetult peale sõiduki omandamist, kuid pretensioon on esitatud alles 11 kuud hiljem. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 03.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1694 eurot ning kohustas hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 11. või 12. veebruaril 2020 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki hinnaga 3500 eurot, millele lisandus käibemaks; - kostja andis sõiduki omandi ja valduse hagejale üle;
4(14)
- 19.01.2021 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks; - hageja majandustegevuseks on kasutatud autode müük, st hageja ostab sõidukeid, remondib neid ja müüb need seejärel kallimalt maha; - kostja väljastas enne sõiduki müüki hageja koostööpartnerile, Nordstaff OÜ-le, tehnoakti, milles müüja kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit ja sõiduki tehnilist seisukorda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja; kas müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral esineb kostja vastutusest vabanemise aluseid; kas hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale kahju. Maakohus kvalifitseeris poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest ja kahju tekitamisest tuleneva nõudena. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Praegusel juhul oli tegu kasutatud ja müügilepingu sõlmimise hetkel ligikaudu üheksa aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku ka mingites eritingimustes, sh auto läbisõidus ja tehnilises seisukorras. Müügi eelselt avaldatut tuleb käsitada lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuna. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne müüki esitanud otse hagejale sõiduki kohta, sh selle läbisõidu kohta, teavet. Samas kinnitab kostja ise, et edastas info sõiduki tehnilise seisundi ja läbisõidu kohta hageja koostööpartnerile. Hageja saab tugineda kostja antud teabele (Nordstaff OÜ-le edastatud tehnoakt) sõiduki omaduste osas. Kostjal oli mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus anda kõigile potentsiaalsetele ostjatele sõiduki kohta tõest teavet. Hageja on tõendanud, et Saksamaa esinduse väljavõttel oli sõiduki läbisõiduks 2015. aasta oktoobris 562 226 km. Seega oli ka sõiduki läbisõit veebruaris 2020 vähemalt sama suur. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et sõiduki läbisõit oli vähemalt 361 829 km suurem kui kostja müügi eelselt avaldas. Tegu on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel. Sõiduki algselt lubatust suurema läbisõidu puhul on tegu puudusega, mis oli olemas sõiduki müügi hetkel ja mis ei tulenenud ostjast. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja puudusest müügilepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Sõiduki remondi ja hooldusega seonduvate puuduste osas on tõendamata, et need olid olemas sõiduki üleandmisel hagejale ega tekkinud hiljem sõiduki normaalse kulumise käigus. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et pooled sõlmisid vastutuse piiramise kokkuleppe (tulenevalt kostja poolt viidatud lepingu punkist 3). Samuti ei nõustunud maakohus, et ainuüksi arve tasumisega saaks lugeda hageja konkludentselt lepingu talle edastatud sõnastuses sõlminuks. Ühtlasi ei välista lepingu punkti 3 sõnastus müüja vastutust varjatud puuduste eest. Kostja on tõendanud, et hageja majandustegevuseks on kasutatud autode müük. Seega on hageja puhul tegemist kasutatud sõidukite müügi alal eriteadmisi omava isikuga, kelle puhul tuleb
5(14)
eeldada, et ta tunneb kasutatud sõidukite omandamisega seotud riske. Järelikult on tal ka kõrgendatud hoolsuskohustus edasimüügiks ostetavate sõidukite ostmisel. Hagejal oli VÕS § 219 lg-st 1 tulenevalt kohustus asi viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta. See, et välismaalt toodud sõidukitel on tihti hodomeetri näit tagasi keritud ja sõiduki anduritelt nähtuv läbisõit ei pruugi vastata tegelikkusele, on üldteada olev asjaolu. Seda tuleks eraldiseisvalt kontrollida. Hageja kui majandustegevuses tegutsev sõidukite vahendaja pidi sõiduki väidetavatest puudusest teada saama hiljemalt vahetult pärast sõiduki omandamist. Seda enam, et hodomeetri näit ei olnud tagasi keritud väheses mahus, vaid ligi 3/5 ulatuses, mis peaks olema autot põhjalikult üle vaadates professionaalile märgatav ka sõiduki tehnilist seisundit vaadeldes ja kontrollides. Sama puudutab võimalikke tehnilisi puudusi (täiendav remondivajadus) - ostetud asja ülevaatamisel pidanuks hageja võimalikud probleemid tuvastama. Mõistlikuks ajaks puudustest teavitamiseks võib pidada paari kuud sõiduki omandamisest. Hageja esitas esimese pretensiooni ja taganemisavalduse kostjale alles 04.11.2020, s.o ligi 11 kuud peale sõiduki ostmist. Hageja tugines selles ja ka hilisemas taganemisavaldustes üksnes sõiduki suuremale läbisõidule ja mainis suuremat remondivajadust ainult möödaminnes. Sõiduki tehnilist seisundit mõjutavaid puudusi (remondivajadus) hageja puuduste kaupa välja ei toonud ja piisavalt ei kirjeldanud. Seda tegi hageja alles hagi esitades. Seega on hageja puudustest teavitanud hilinenult ja minetanud õiguse puudustele tugineda, sh esitada taganemisavaldus või kahju hüvitamise nõue. Tuvastatud ei ole ka asjaolude esinemist, mis võimaldaksid jätta puudustest hilinenult teatamise tähelepanuta (VÕS § 220 lg 3 ning VÕS § 221 lg 1 p-d 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kostjale pretensiooni ja müügilepingust taganemise avalduse mõistliku aja jooksul peale puudustest teada saamist. Hageja pidi sõiduki viivitamata üle vaatama ning seda ta ka tegi. Hageja ei pidanud eeldama, et hodomeetri näit on vale. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et sõiduk on välisriigist toodud - valdav enamus Eestis müüdud sõidukitest tuuakse välisriigist. Sõiduk on Eestis registreeritud juba 2016. aastal ning see polnud äsja välisriigist toodud. Majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ega rakendama üldjuhul erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Hageja tegi endast mõistlikult sõltuva, et välja selgitada sõiduki seisukord, sh selle läbisõit. Sõiduki tegeliku läbisõidu teadasaamiseks oleks hageja pidanud pöörduma margiesinduse poole. Riigikohus on pidanud seda erakorraliseks meetmeks asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamisel, mida ostja asja ostmisel tegema ei pea. Ka täiendavate varjatud tehniliste puuduste osas ei ole põhjendatud eeldada, et hageja peaks selliste puuduste väljaselgitamiseks palkama asjatundja. Ka kostja tegutses sõidukeid müües oma majandustegevuses ning hageja ei saanud eeldada, et kostja polnud sõidukit ostes selle ajalugu, hooldusi ning sõiduki läbisõidu õigsust kontrollinud. Hagejal ei olnud põhjust kostjat mitte usaldada. Kostja kinnitab oma kodulehel, et ta tegeleb kindla ajaloo ja kvaliteediga, s.o kontrollitud autode müügiga. Väliste tunnuste põhjal ei olnud sõiduki läbisõidu ebaõigsus järeldatav. Hageja täitis oma hoolsuskohustust sõiduki läbisõidu kontrollimisel - ta sai kostjalt vastavasisulise akti koos sõiduki läbisõiduga ning ta tutvus sõiduki
6(14)
andmetega (sh läbisõiduga) Maanteeameti kodulehel. Läbisõidu erinevusest sai hageja teada alles peale margiesindusse pöördumist. Margiesindused avaldavad andmeid sõiduki hooldusajaloo ja varustuse kohta ainult sõiduki omanikule esinduses kohapeal dokumentide esitamisel. Seega ei saanud hageja enne müügilepingu sõlmimist sõiduki hooldusajalooga tutvuda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada hagi rahuldamata jätmise osas 6062,32 euro ulatuses. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi 6062,32 euro ulatuses, muutes ja täiendades osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse osalisel tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Maakohus tuvastas, et sõiduki müügileping sõlmiti 12.02.2020 ja hageja esitas kostjale taganemisavalduse 19.01.2021. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks, kas kostja rikkus oluliselt müügilepingu tingimusi, kas kostja vastutab selle eest (I), kas hagejal tekkis õigus lepingust taganeda (II) ja kas hageja on toimivalt lepingust taganenud (III), kas kostja peab hagejale hüvitama hagis nõutud summad (IV) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (V). I
9.Ringkonnakohus leiab, et sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks ja sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi.
9.1.VÕS § 217 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Riigikohus on selgitanud, et müüja vastutab selle eest, et müügilepingul oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda (vt RKTKo 28.032012, nr 3-2-1-17-12, p 15). Seejuures võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 19; RKTKo 27.05.2015, nr 3-2-1-43-15, p 18).
9.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja esitatud sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks enne müüki esitanud otse hagejale sõiduki kohta, sh selle läbisõidu kohta, teavet. Maakohus tuvastas, et kostja edastas info sõiduki tehnilise seisundi ja läbisõidu kohta hageja koostööpartnerile Nordstaff OÜ,
7(14)
milles kinnitas sõiduki läbisõiduks 200 397 kilomeetrit ja andis infot sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Maakohus leidis, et hageja saab tugineda kostja antud teabele sõiduki omaduste osas, sest kostjal oli mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus anda kõigile potentsiaalsetele ostjatele sõiduki kohta tõest teavet. Ringkonnakohus täiendab nimetatud osas maakohtu põhjendust ja leiab, et kostja esitas teabe sõiduki läbisõidu kohta ka müügikuulutuses (tl 74–75), millest nähtub sõiduki läbisõit 200 580 km. Nimetatut ei lükka ümber ka kostja väide, et müügikuulutuses oli 200 580 km juurde märgitud „läbisõidumõõdiku näit“ ja mitte „tagatud tegelik läbisõit“. Kostja teave oli mõistetav viisil, et sõiduki läbisõit on 200 580 km. Et hageja sai kostja erinevatest müügis olevatest autodest ja nende andmetest teada müügikuulutuste kaudu, näitab hageja 17.06.2020 e-kiri kostja töötajale (tl 79), milles hageja ilmutab huvi erinevate kuulutustes märgitud autode vastu. Vaidlusaluse auto müügikuulutusele on hageja viidanud 29.01.2020 kirjas kostja töötajale (tl 68). Kõik eelnimetatud tõendid nende koosmõjus kinnitavad, et sõiduki läbisõidu andmed said müügilepingu osaks. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt RKTKo 25.05.2015, nr 3-2-1-50-15, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).
9.4.Kui ostetava sõiduki läbisõit oli juba 2015. aastal 562 226 kilomeetrit, s.o üle kahe korra suurem kui müügilepingu sõlmimisel, sh müügikuulutuses, avaldatud, on tegemist ostjale üle antud asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest müüja vastutab. Sõiduki näol ei olnud tegemist lepingutingimustele vastava asjaga VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi, sest sellel ei olnud müügi hetkel kokkulepitud omadusi, st seda oli tunduvalt rohkem kasutatud. II
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõiduki läbisõit on müügilepingu oluline tingimus, mille olulises määras ületamine on müügilepingu oluline rikkumine ja annab ostjale õiguse lepingust taganeda (VÕS 116 lg 1 mõttes).
10.1.On loogiline eeldada, et mida suurema läbisõiduga on auto, seda rohkem on kulunud tema detailid ja seda suurem on tema remondivajadus, sellega omakorda võivad kaasneda täiendavad kulutused ja riskid. Suure läbisõiduga auto remontimine ei pruugi olla enam majanduslikult otstarbekas. Läbisõidu küsimuse olulisust sõiduki müügilepingu sõlmimisel kinnitab asjaolu, et see kostja kolmandale isikule edastatud tehnoaktis ja müügikuulutuses kajastus. Kui autoasjatundjast kostja peab seda oma kutsealal nii oluliseks, et kasutab sellekohast infot isikutele väljastatavas tehnoaktis ja oma müügikuulutuses, on järelikult tegemist olulise tingimusega, mille suhtes on müügilepingu pooltel huvi.
10.2.Kuna kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis (väiksema läbisõiduga auto, mille detailid on väiksema kulumisastmega), kostja pidi aga kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, on tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. Arvestades sõiduki läbisõidu olulisust sõiduki erinevate osade kulumisele ja selle mõju sõiduki väärtusele, on tegemist olulise puudusega. Nimetatu annab hagejale õiguse VÕS § 223 lg-te 4 ja 5 ning VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel lepingust taganeda, st taganemise materiaalsed eeldused on täidetud. Praegusel juhul ei ole tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses, sest müügilepingu pooled sõlmisid vaidlustamata asjaolude kohaselt oma majandus- ja kutsetegevuses.
8(14)
10.3.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud eraldiseisvalt kontrollima sõiduki läbisõitu müügi eelselt ega vahetult müügilepingu sõlmimise järgselt. Sellist kohustust ei tulene VÕS § 219 lg-st 1, mis näeb ette ostja kohustuse ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Kostja mitteteadmine müügilepingu puudusest ei vabasta teda vastutusest.
10.4.Kostja on väitnud 12.04.2021 vastuse p-s 12, et hageja pidi tulenevalt oma majandus- ja kutsetegevuse iseloomust aru saama, et kostja ei ole teinud sõiduki dokumentatsiooni ja ajaloo kontrolli; samuti, et see kontroll ei hõlmanud selle kontrollimist, kas sõiduk oli läbinud 200 397 km-t; hageja ei taotlenud kostjalt sõiduki ajaloo kontrolli tegemist või sellekohase kinnituse andmist müügilepingus. Ringkonnakohus mõistab nimetatud väiteid viisil, et hageja pidi mõistma, et kostja ei olnud ega pidanud olema kontrollinud tegelikku läbisõitu ega olema teadlik müügilepingu eseme puudustest. Nimetatud väited ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna müüja vastutust varjatud puuduse eest ei välista asjaolu, et ta puudusest ei teadnud. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (vt RKTKo 25.05.2015, nr 3-2-1-50-15, p 17). VÕS § 218 lg-st 1 ja § 214 lg-st 2 tulenevalt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
10.5.Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu seisukohta, et üldteada asjaoluna on välismaalt toodud sõidukitel hodomeetri näit sageli tagasi keritud. Kuigi maakohus ei ole viidanud teabe allikale, on üldtuntud asjaolu (TsMS § 231 lg 1 mõttes), et läbisõidunäidu tagasikerimine on kasutatud autode turul üks levinumaid petuskeeme, millega tõstetakse ebaausate võtetega kasutatud sõiduki hinda ja näidatakse auto väärtust ebaõiges valguses (https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/uuring-nende-mudelite-hodomeetri-naitu-on-koigetoenaolisemalt-keritud/). Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et tulenevalt eelnimetatud üldtuntud asjaolust ja hageja majandus- ning kutsetegevuse iseloomust tulnuks hagejal vahetult pärast sõiduki omandamist selle läbisõitu eraldiseisvalt kontrollida, ning kui ta seda ei teinud, kaotas ta õiguse tugineda sellele müügilepingust taganemisel. Õige on maakohtu seisukoht, et VÕS § 219 lg-st 1 tulenes hageja kohustus ostetud asi viivitamatult üle vaadata või üle vaadata lasta.
10.6.Lisaks märgib kolleegium, et puudub vaidlus, et ka kostja on kasutatud autode müüja. Kui hodomeetri näidu sage tagasikerimine kasutatud autode puhul on üldtuntud asjaolu, peaks sarnane kahtlus 9-aastase kasutatud auto puhul tekkima ka müüjal ja ka temal oleks sellisel juhul kohustus vastavat asjaolu enne müügilepingu sõlmimist kontrollida. Sellisel juhul kuuluks kohaldamisele VÕS § 221 lg 1p 2, mille kohaselt võib ostja lepingutingimusele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud võis selle mittevastavusest teada ei andnud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega avaldanud seda ostjale. Sellisel juhul ei tuleks kohaldada VÕS § 220 lg 1 esimest lauset.
10.7.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et pooled ei sõlminud kirjalikku müügilepingut ega vastutuse piiramise kokkulepet, ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
10.8.Kuigi hageja on tuginenud hagis ka sõiduki tehnoaktis märgitust halvemale seisukorrale, ei ole hageja 04.11.2020 (tl 14) ega 19.01.2021 avalduses (tl 23-24) nähtuvalt taganenud lepingust sellel põhjusel. Tegemist on müügilepingu läbisõidu tingimuse rikkumisest tuleneva tagajärjega.
9(14)
III
11.Asja lahendamisel on oluline, millal hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama. Sellest ajast arvates hakkab kulgema lepingust taganemiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg VÕS § 118 tähenduses. Seega tuleb hinnata, kas hageja teatas müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1).
11.1.Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31). Maakohus leidis põhjendatult, et müügieelselt lubatud läbisõidust üle kahe korra suurem läbisõit on varjatud puudus, mida ei ole võimalik märgata sõiduki visuaalsel ülevaatusel.
11.2.Asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oleks olnud teadlik hodomeetri näidu tagasikerimisest enne 03.11.2021.
11.2.1.02.12.2019 kirjavahetusest (tl 65–67) nähtuvalt on Nordstaff töötaja Y kirjutanud kostja töötajale Cile ja palunud sõiduki tehnilise passi koopiat põhjusel, et oleks võimalik uurida esindusest [sõiduki] ajalugu, ja tehniline pass on Nordstaffi töötajale ka edastatud. 31.01.2020 kirjavahetusest (tl 68) nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja K kirjutanud kostja töötajale C-le muuhulgas seda, et ta on täiendavalt uurinud autode ajaloo ja seisukorra kohta, toob välja vaidlusaluse sõiduki veana asjaolud, et „põleb check engine sooja mootoriga, millest eelmine omanik ei saanud jagu“.
11.2.2.Hageja tugineb 09.02.2021 menetlusdokumendi p-s 1.1 asjaolule, et sõidukile tehti 03.11.2020 remondi vajalikkuse kontrolli ja selle käigus sai teatavaks, et vastavalt viimasele sõiduki Saksamaa esinduse väljavõttele oli sõiduki läbisõit 2015. aasta oktoobris 562 226 km. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja foto ekraani kuvatõmmisest (tl 13). Kostja seadis maakohtu menetluses tõendi kahtluse alla, kuna sellelt ei nähtunud, et hageja oleks 03.11.2021 või üldse kunagi käinud sõidukit remontimas margiesinduses või mistahes autoteeninduses, väljavõttel puudub kuupäev ja viited selle väljaandjale.
11.2.3.Kuna maakohus ei olnud nimetatud osas asja ammendavalt arutanud, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse väljatrüki saamisega seonduvaid asjaolusid täpsustada ja tõendada, kostjale omakorda võimaluse vastuväidete esitamiseks. Hageja esitas 25.04.2023 täiendavad selgitused ja tõendid, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde. Selgituste kohaselt sai hageja teada sõiduki läbisõidust 03.11.2020, kui viis sõiduki autoremonditöökotta (Miami Garage OÜ), kelle juhataja Q läks omakorda margiesindusse varuosade järgi. Margiesindusest öeldi remonditöökoja juhatajale Q-le auto läbisõiduajalugu vaadates, et sõiduki läbisõit on üle 500 000 km. Selle informatsiooni esitas Q hagejale. Hageja fotografeeris väljavõtte järgmisel päeval ning arvutiprogrammi kuvatõmmiselt nähtub, et foto on tehtud 04.11.2020. Koos selgitustega esitas hageja Q 25.04.2023 e-kirja hagejale ja foto ekraani kuvatõmmisest.
11.2.4.Q 25.04.2023 kirjast hageja seaduslikule esindajale (tl 141) nähtuvalt on viimane kinnitanud, et umbes novembri alguses 2020 tõi hageja vaidlusaluse sõiduki remonti. Kuna auto
10(14)
vajas varuosi, läks Q neid esindusest ostma. Seal öeldi talle auto ajalugu vaadates, et selle läbisõit on 500 000 km-t, ta edastas selle informatsiooni hagejale ja remonti ei teinud. Ekraani kuvatõmmise fotolt nähtub, et vaidlusalune foto sõiduki läbisõidu andmeid kajastavast dokumendist on tehtud 04.11.2020.
11.2.5.Kostja on tõendile vastu vaielnud põhjusel, et tõendist ei nähtu, millises margiesinduses Q käis (neid on Eestis kokku 6) ja milliseid varuosasid ta sõidukile soetas. Maakohtus esitatud tõenditest nähtub, et hageja soetas sõidukile veel 04.12.2020 talverehvid, mis viitab asjaolule, et sõiduk oli kuu aega pärast margiesinduses käimist kasutuskõlblik ja kasutuses. Sellest järeldub, et 03.11.2020 väidetav remondivajadus ja sellega seonduv margiesinduses käik ei ole tõendatud.
11.2.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka kostja vastuväited ümber hageja väiteid puudustest teadasaamise aja kohta. Asjaolu, et Q ei ole märkinud, millises konkreetses margiesinduses ta käis, ei muuda tõendit ebausaldusväärseks. Kostja ei ole väitnud, et kuvatõmmisel esitatud teave ei vasta tõele. Asjaolust, et sõiduk oli peale selle läbisõidu suurusest teadasaamist veel kasutuses ja sellega oli võimalik sõita, ei võimalda teha järeldust, et sõidukil 03.11.2020 remondivajadus puudus ja selle tegemiseks varuosade hankimiseks margiesinduses ei käidud. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja sai 03.11.2020 teada sõiduki suuremast läbisõidust. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et ostja oleks pidanud saama sõiduki suuremast läbisõidust teada varem (näiteks sõiduki kasutamise käigus).
11.2.7.Hageja 09.05.2023 menetluskulude nimekirjaga esitatud kirjavahetust margiesindusega ringkonnakohus vastu ei võta ega menetle, kuna see on esitatud peale ringkonnakohtu antud tähtaega. Tõendi vastuvõtmine tingiks omakorda kostjale tähtaja andmise omapoolsete vastuväidete esitamiseks ja põhjustaks menetluse lahendamise viibimist. Hageja ei ole ka põhistanud, et tal oleks hilinemiseks mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).
12.Kuna sõiduki suurem läbisõit oli varjatud puudus, millest hageja sai teada 03.11.2020, ei saanud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg auto lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta hakata kulgema enne nimetatud kuupäeva ja maakohtu otsus on nimetatud osas ebaõige.
12.1.Hageja tugines hagis asjaolule, et teavitas kostjat 04.11.2020 telefoni teel ja kostja palvel ekirjaga sõiduki teada saadud suuremast läbisõidust. Hageja soovis auto tagastada ja saada remondikulude eest hüvitist. 04.11.2020 e-kirjast nähtub, et hageja esindaja teatas eelmisel päeval järjekordse remondi ajal teatavaks saanud asjaolust, et sõiduki läbisõit oli juba oktoobris 2015. a 562 226 km, hageja soovib auto müüjale tagastada koos sõidukile tekkinud remondikulude hüvitamisega. Seega saab 04.11.2020 e-kirjast järeldada, et hageja avaldas tahet lepingust taganeda mitte alles 19.01.2021, vaid juba 04.11.2020. Seega taganes hageja lepingust järgmisel päeval puudusest teadasaamisest, s.o mõistliku aja jooksul.
12.2.Kuigi kostja on oma 12.04.2021 menetlusdokumendi p-s 20 leidnud, et kirja saatis Nordstaff OÜ jurist H, on kolleegiumi hinnangul tegemist hageja tahteavaldusega. Seda põhjusel, et kiri algab lausega: „Käesolevaga esindan OÜ-d TOPIMPEX ning esitan nende palvel järgmise teatise /.../“ ja hageja on ka ise hagis käsitanud tahteavaldust enda omana. Kostja pole väitnud, et H-l puudus taganemisavalduse esitamisel volitus hagejat esindada ja isegi, kui see nii oleks, on hageja
11(14)
hagist nähtuvalt selle tagantjärele heaks kiitnud. Nimetatust järeldab kolleegium, et hageja informeeris kostjat puudusest ja esitas taganemisavalduse 04.11.2020. Kuigi 19.01.2021 avaldus on samuti pealkirjastatud taganemisavaldusena, pole sel toimet, kuna hageja oli selleks ajaks juba lepingust kehtivalt taganenud. IV
13.Kuna hageja müügilepingust taganemisel on toime, tuleb poolte nõudeid hinnata tagasitäitmise võlasuhte kontekstis. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Riigikohus on selgitanud, et tagastusnõue müüja suhtes kuulub liisinguandjale ja liisinguvõtjale solidaarselt, st tegemist on solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 tähenduses (RKTKo 19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27). Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel sõiduki eest tasutud müügihinna tagastamist, kostjal on omakorda õigus nõuda hagejalt sõiduki tagastamist. Sõiduki kasutuseelise nõuet ei ole kostja esitanud. Hageja on kinnitanud valmidust sõiduk kostjale tagastada. VÕS § 191 lg 2 järgi, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud.
13.1.Maakohus tuvastas, et sõiduki müügihind oli 3500 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja on taotlenud müügihinna hüvitamist ilma käibemaksuta, st 3500 euro ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 3500 euro tasumist.
13.2.Hageja on toonud hagi lisaks olevas tabelis välja kulutused sõiduki parandamiseks 2717,91 euro ulatuses, mille hüvitamist ta soovib 2578,98 euro ulatuses. Tabelis toodut käsitab ringkonnakohus hageja seletusena. Tabeli nähtuvalt taotleb hageja, et kostja hüvitaks talle omaniku vahetuse eest Maanteeametile makstud 48 eurot; autole kasutuskõlbmatute rehvide asemel alla pandud kasutatud rehvide eest 80 eurot; ohutuspaketi eest 35 eurot; aku eest 49,35 eurot; ukseluku elementide eest 17,49 eurot; vedrustuse varuosade eest 11,68 eurot; pidurite ja vedrustuse varuosade eest 53,88 eurot; remondiettevõttesse sõitmise kütuse eest 16,66 eurot; rehvivahetuse, vedrustuse ja pidurite remondi eest 218,71 eurot; siduri hoorattaga komplekti eest 292,94 eurot; suunatule eest 2,26 eurot; kojameeste eest 9,97 eurot; hooratta, sillastendi jt remonttööde eest 387,50 eurot; Maanteeameti ülevaatuse eest 41,67 eurot; varuosade (veepump, õlipump jne) eest 158,76 eurot; õlipumba vahetuse ja mootoriõli eest 208,34 eurot; elektritööde eest 41,67 eurot; kasutatud armatuuri õhusuunaja eest 10 eurot; pihustite remondi/taastamise, klapikaanetihendi ja vahetuse eest 643,44 eurot ja kasutatud talverehvide, nende vahetuse ja 2 kasutatud plekkvelje eest 235 eurot. Kulutuste suuruse tõendamiseks esitas hageja arved (tl 29–34 ja 36–46) ning bensiinikulu suuruse tõendamiseks ostukviitungi (tl 35). Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt on kulutuste suuruseks 2562,32 eurot (ilma käibemaksuta), mitte 2578,98 eurot nagu hageja on leidnud. Arvestades hageja ja ringkonnakohtu arvestuste erinevust (16,66 eurot), on võimalik, et hageja on arvestanud kaks korda kütuse eest 16,66 eurot.
13.3.Kostja märgib õigesti, et kulutused on tehtud ajavahemikul 14.02.2020–04.12.2020 (kostja vastuses ilmselt ekslikult 04.12.2021), st et sõidukit on kasutatud ka pärast taganemisavalduse
12(14)
esitamist. Muid vastuväiteid mh kulutuste vajalikkusele, põhjendatusele ja nende arvestuslikule suurusele kostja ei esitanud.
13.4.Sõidukiga seoses tehtud kulutused on hüvitatavad kahel erineval õiguslikul alusel. Maanteeametile omaniku vahetuse muutmise eest makstud 48 eurot ja sõiduki ülevaatuse eest makstud 41,67 eurot, samuti sõidukiga remondiettevõttesse sõitmise kütusekulu on hüvitatav lepingu rikkumisega tekitatud kahjuna (VÕS § 115 lg 1 alusel). Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline ei kao ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (§ 127 lg 1). Ülejäänud kulutused on hüvitatavad VÕS § 191 lg 2 järgi. Kulutuste hüvitamist ei välista asjaolu, et kostja taganes müügilepingust enne viimaste kulutuste tegemist. Hageja on väljendanud tahet sõiduk kulutuste hüvitamisel tagastada. Kui kostja sõiduki tagastamisega ei nõustunud, ei olnud hagejal seadusest tulenevalt keelatud sõidukit edasi kasutada. Kokkuvõttes tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja kostjal tuleb hüvitada hagejale autole tehtud kulutused 2562,32 euro ulatuses.
13.5.Hageja on taotlenud talle kohtueelses menetluses õigusabi osutamisest tekkinud kulude hüvitamist kostjalt 500 euro ulatuses. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust. Nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Kulud on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Samas ei ole hageja nende kulutuste kandmise kohta esitanud tõendeid, mistõttu nõuet sel põhjusel rahuldada ei saa.
13.6.05.09.2022 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et ta on kandnud sõiduki tasulises parklas hoidmisega seotud kulusid 575 euro ulatuses, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja vastava summa hüvitamist kostjalt nõuaks. 10.09.2022 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et kandis sõiduki müügi kuulutamisega kulusid 249,82 eurot, kuid ka selle summa hüvitamise nõuet menetlusdokumendist ei nähtu. Hageja märgib menetlusdokumendis veel seda, et kohtueelses menetluses on kasutatud juristi abi, mille eest on tasutud 1220 eurot. Oma nõuet hageja suurendanud ei ole ja see on esitatud peale kohtu 03.08.2022 määrusega määratud lõpptähtaega (05.09.2022) lõppseisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks. Sõiduki hoiustamise, müügi kuulutamise ja õigusabi eest maksmise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kuna hageja antud summade hüvitamist kostjalt taotlenud ei ole ja vastavate kulutuste kandmise kohta tõendeid esitanud ei ole, puudub vajadus nimetatud kulutusi hinnata. V
14.Hageja täpsustatud nõude kohaselt (tl 50 pöördel) taotles ta kostjalt seoses autole tehtud kulutustega 3500 euro väljamõistmist ja kahjuhüvitisena 3078,98 euro, kokku 6578,98 eurot. Nimetatud nõudest rahuldab ringkonnakohus 3500 + 2562,32 = 6062,32 eurot ja jätab rahuldamata 516,66 eurot. Hagi jääb rahuldamata 7,85% ulatuses. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 92,15% ulatuses kostja ja 7,85% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel).
13(14)
15.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.