Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

(TVT)

ja tootevastutuskindlustuse teabedokument 2018/01. Ajavahemikus 8. veebruarist kuni 20. veebruarini 2019 tegi hageja Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kiini külas Kiini alajaama ehitusel alltöövõtulepingu alusel kaevetöid ja 2(12)

paigaldas kaablit. Tööde käigus toimus kahjujuhtum. Ilm oli halb ja pinnaseolud keerulised ning hiljem selgus, et kaabli paigaldamisel vigastas kaabliaader maasse paigaldatud kaablit. Peatöövõtja Neith Elekter OÜ (peatöövõtja) tellis vigastuste ja nende ulatuse tuvastamiseks Leonhard Weiss OÜ-lt ekspertiisi. Ekspertiisi kohaselt põhjustasid kaabelliini vigastuse valed kündmistööd ja rasketehnika korrigeerimine pinnasel. Ekspertiisi maksumus oli ligikaudu 13 500 eurot (käibemaksuta). Peatöövõtja esitas hagejale 1. novembril 2019 30 000 euro suuruse kahjunõude (käibemaksuta), millest ekspertiisi maksumus oli 13 500 eurot ja kahju kõrvaldamise kulu 16 500 eurot. Hageja esitas kostjale 1. novembril 2019 kahjuteate. 5. novembril 2019 saatis kostja hagejale e-kirjaga otsuse, millega keeldus kahju hüvitamisest põhjendusega, et tegemist ei olnud tegevuse vastutuskindlustuse, vaid toote vastutuskindlustuse juhtumiga, kuna tehtud tööd olid kahju avastamise ajal ehk 13. septembril 2019 juba tellijale üle antud ja vastavalt tootevastutuskindlustuse tingimuste p-le 17 ei hüvita kindlustusandja puudusega toote või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamise kulusid. 22. novembri 2019. a ekirjas selgitas kostja lisaks, et sellist kahju ei hüvitata ka tegevuse vastutuskindlustuse raames. 16. detsembril 2019 saatis kostja hagejale täiendava kahjuotsuse, milles selgitas, et tegevuse vastutuskindlustuse puhul ei hüvitata kindlustuskaitse teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade) või teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele (nt töövahend, ehitusseade) tekkinud kahju. Samuti märkis kindlustusandja, et vastutuskindlustuse üldtingimuste p 43 kohaselt ei hüvita kindlustusandja puudusega asja, töö või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamise kulu ja seda sõltumata sellest, kellele asi kuulub, kes asja, töö või teenuse ümber teeb, parandab või asendab või sellega seotud kulud kannab. Sama näeb ette ka TVT p 17. Hageja arvates on kostja põhjendamatult keeldunud kindlustushüvitist välja maksmast. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingud on sõlmitud tüüptingimustel. Hageja leiab, et TVÜ p 43, mille kohaselt puudusega asja, töö või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamise kulu ei hüvitata, samuti TVT p 17, mis näeb ette, et puudusega toote või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamise kulutusi ei hüvitata sõltumata sellest, kes parandas, ümber tegi või asendas või vastavad kulud kandis, aga ka TVET p 5, mis näeb ette, et kindlustuskaitse ei kehti teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade) või teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele (nt töövahend, ehituseade) tekkinud kahju korral, on tühised tüüptingimused, kuna need kahjustavad hagejat ebamõistlikult. Kui kindlustusandja ei soovinud mingit kindlat riski kindlustada, siis pidanuks ta selgelt väljendama, millistest kaevetöödest tekkiv kahju elektriettevõtjale üldse hüvitatakse. Kindlustusvõtja peab kindlustuslepingut sõlmides aru saama, milliste riskide realiseerumisel ta hüvitist saab. Kindlustuslepingu sõlmimisel peab kindlustusandja enne kindlustuslepingu sõlmimist selgitama välja kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitama kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma kliendile piisavaid selgitusi, et klient saaks teha lepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse (kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 221 lg 1). Hageja arvates ei ole kostja seda kohustust täitnud. Kindlustusandja on jätnud arvesse võtmata, et kindlustusvõtja kaevetööd ei ole tavaline ehitustegevus, vaid spetsiifiline kaablikünd, mis tähendab, et ta paigaldab elektrikaablit maa sisse. Hageja paigaldas elektrikaablit rasketes tingimustes, kus kahju tekkimist ei olnud võimalik ette näha. Elektrikaabel ei olnud teenuse objektiks. Kostja on müünud hagejale kindlustustoote, mis ei vasta hageja kindlustushuvile ja hageja eesmärgile saada hüvitatud kahju, mis tekib tema erialase tegevusega kaasneva riski realiseerumisel. 3(12)

Kostja väited, et kindlustuskaitse ei ulatu teenuse osutamise objektiks olevatele elektriseadmetele on mõistetav selliselt, et see ei kehti elektrikilbile või elektripirnile, aga mitte kaablikünni käigus maasse paigaldatavale elektrikaablile. Kaablikünd on elektritööde tegemiseks vajalik kaevetöö. Kui kostja soovis seda tegevust mitte kindlustada, siis ei oleks tohtinud kindlustuslepingus kaevetöid märkida kui kindlustatavat tegevust. Praegusel juhul oli see aga lepingus kirjas, mistõttu võis hageja eeldada, et sellest tulenev kahju hüvitatakse. Kostja näide, et kindlustusleping katab kahju, kui kindlustusvõtja kahjustab asju, mis ei ole töö objektiks (näiteks maapinnas olevad kaablid või torud) ei ole hageja jaoks eluliselt realiseeruv risk, sest hageja ei tee selliseid kaevetöid. Hageja teeb kaevetöid ainult elektrikaabli künnina ehk paigaldab elektrikaablit maasse. Lisaks võib iga mõistlik kindlustusvõtja, kes sõlmib kindlustuslepingu, mille järgi on kindlustatud tegevuseks kaevetööd, eeldada, et igasugune kaevetöödega tekkinud kahju hüvitatakse riski realiseerumisel. Isegi kui hageja osutatud teenus oli ebakvaliteetne, pidanuks kostja kindlustushüvitise välja maksma vastavalt tootevastutuskindlustuse lepingule. See, et kostja ei pea hagejale hüvitama hageja majandustegevuses tekkinud kahju ei tegevuse- ega ka tootevastutuskindlustuse lepingu alusel, on vastuolus ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. TVÜ kohaselt peab kindlustusandja hüvitama kindlustussumma piires mõistlikud ekspertiisi-, õigusabi- ja kohtukulud, kui see on vajalik kindlustatud vastutuse tuvastamiseks. Need kulud hüvitatakse ilma omavastutuseta isegi siis, kui nõue osutub alusetuks (TVÜ p 20). Kaevetööde kohta tehti ekspertiis, aga kostja ei ole ka ekspertiisikulu hüvitanud. Kostja on oma veebilehel www.if.ee avaldanud tegevuse vastutuskindlustuse ja tootevastutuskindlustusega kindlustatud riskide kohta eksitavat infot. Kostja selline käitumine on samuti vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis nõuab hageja ka seadusjärgset viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks alates 5. novembrist 2019.

Kostja hagi ei tunnistanud.

Hageja ei ole tõendanud, et kahjujuhtum üldse aset leidis. Vaidlusaluse objekti tellija Enefit Connect OÜ-le (Enefit) teadaolevalt ei ole objekti ehitusdokumentatsioonis kirjeldatud maakaabli parandamise ega jätkamise töid ega muid kaabliparandustöid. Hageja on väidetavalt tekitanud kahju peatöövõtjale, kuid ta ei ole tõendanud, kui suur kahju on peatöövõtjale tekkinud. Teadmata parandustööde mahtu ja tööde sisu, ei ole võimalik kindlaks teha parandustööde tegelikku maksumust. Kindlustuspoliisi eritingimuste p-s 5 on selgelt sätestatud, et kindlustuskaitset ei ole olukorras, kus kahju on tekkinud teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade) või teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele (nt töövahend, ehitusseade). Sama põhimõte tuleneb ka TVÜ p-st 44.1 ja TVET p-st 13. Ajavahemikus 20. veebruarist 2018 kuni 19. veebruarini 2019 kehtinud kindlustuslepingu osaks olid mh tegevuse vastutuskindlustuse tingimused TVA-20161 (TVA), mille kohaselt samuti vaidlusalust kahju ei hüvitata. Kahju tekkis kaabli paigaldamisel teenuse objektiks olevale kaablile. Seega ei pea kostja kahju hüvitama, kuna sellise kahju hüvitamine on kindlustuslepingu järgi välistatud. Kostja on teinud kõik mõistlikud pingutused hageja kindlustushuvi väljaselgitamiseks. Kostja teab, et ettevõtjad, kelle tegevusalaks on elektritööd ja kaevetööd, võivad oma tegevuse käigus tekitada kahju ka nendele asjadele, mis on teenuse objektiks. Kindlustusandjal on õigus otsustada, milliseid riske kindlustada ja milliseid mitte. Riski hindamise tulemusena otsustas kostja mitte kindlustada hageja riski, mis on seotud kahju 4(12)

tekkimisega teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade) või teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele (nt töövahend, ehitusseade). Kindlustusandja võib pakkuda kliendile oma loodud kindlustuslahendusi ka siis, kui need ei vasta täielikult kliendi kindlustushuvile. Kostja sai aru, et pakutav kindlustuslahendus ei pruugi täielikult vastata hageja kindlustushuvile ja ta on teinud mõistlikke pingutusi, et hagejale sellest teada anda. Kostja informeeris hagejat kindlustuslepingu olulisematest tingimustest, väljastades dokumendi nimetusega "kindlustuslahendus". Kohe selle dokumendi alguses on palve tingimustega põhjalikult tutvuda ja teisel leheküljel p-s 5 on eraldi välja toodud, et kindlustuskaitse ei kehti teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade) või teenuse osutamiseks kasutatavatele asjadele (nt töövahend, ehitusseade) tekkinud kahju korral. Selgitus on dokumendis hästi nähtav ja illustreeritud näitega. Hagejal oli võimalik kostja pakkumust mitte aktsepteerida, aga ta tasus pärast poliisi väljastamist kindlustusmakse ja aktseptis lepingut. Hageja tegeleb väga erinevate elektritöödega, mitte ainult maakaabli paigaldamisega. Poliisil märgitud kindlustatud tegevused on samuti oluliselt laiemad kui maakaabli paigaldustööd. Seega ei ole usutav hageja väide, et ta soovis saada kindlustuskaitset eelkõige või ainult vaidlusaluse juhtumi puhuks. Arvestades poliisi sõnastust ja hageja tegevuse mitmekesisust, sai hageja oluliselt laiema kindlustuskaitse kui ainult maakaabli paigaldamisel tekkiv vastutus. Kostja tüüptingimused muutusid lepingu osaks, kuna eritingimuste p 5, mis sisaldab kõne all olevat piirangut, on poliisil eraldi välja toodud, see on selgelt sõnastatud, lugejasõbralikult kujundatud ja varustatud kohase näitega. See eritingimus on kooskõlas ka kindlustustingimustes sisalduvate välistustega. Kindlustustingimustele on selgelt ja arusaadavalt viidatud nii kindlustuslahenduse dokumendis kui ka poliisil. Poliisis on üksikasjalikult selgitatud, kuidas kindlustusvõtja saab kindlustustingimustega tutvuda. Tingimused on struktureeritud ja kujundatud viisil, mis võimaldab kindlustusvõtjal nendega lihtsasti tutvuda. TVÜ-s on selgelt ja suurte tähtedega välja toodud peatüki pealkiri "ÜLDISED VÄLISTUSED" ja välistuste kohta on toodud ka näiteid. Kostja tüüptingimused ei kahjusta kindlustusvõtjat ebamõistlikult. Kindlustusandja ei pea kindlustama kõiki kindlustusvõtja tegevuse riske. Kindlustusandjal on õigus ise riske hinnata ja otsustada, milliseid riske kindlustada ja milliseid mitte. Kindlustuskaitse ulatuse järgi määrab kindlustusandja kindlustusmakse suuruse. Hageja soovib sama kindlustusmakse eest saada rohkem kindlustuskaitset, st vaidlus puudutab hinna ja kindlustuskaitse ulatuse suhet. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. KindlTS §-st 44 tuleneb, et kindlustusandja peab arvutama kindlustusmakse selliselt, et kogutud kindlustusmaksete summa võimaldaks katta kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja on hinnanud riske ja määranud kindlaks, millist riski tal on võimalik kindlustada ja millist mitte. Seejärel on kostja arvutanud kindlustusmakse, mis põhineb kindlustustingimuste ja poliisil märgitud eritingimustega kindlaks määratud kindlustuskaitse ulatusel. Kui kindlustuskaitse oleks olnud ulatuslikum, oleks ka kindlustusmakse olnud suurem. Kostja tegevus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kodulehel olevat üldist teavet ei saa kasutada kostja tegevuse õiguspärasuse hindamisel või kindlustuslepingu sisustamisel. Teabedokumendis on kostja hagejat kui kindlustusvõtjat nõuetekohaselt informeerinud.

5(12)

Kostja ei pea ekspertiisikulu hüvitama. TVÜ p 22 sätestab, et kindlustusandja ei hüvita ekspertiisikulu, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga või kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud.

MAAKOHTU LAHEND

Poolte vahel on sõlmitud kehtiv vastutuskindlustuse leping. Hageja on tekitanud kolmandale isikule kahju. Kahju tekitamine on toimunud vastutuskindlustuslepingus defineeritud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kahju tekitamine on toimunud vastutuskindlustuslepingus märgitud kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Ei esine kindlustusandja hüvitamiskohustust välistavaid asjaolusid.

Pooled ei vaidle selle üle, et sel ajal, kui hageja väidetud kahjujuhtum aset leidis, oli nende vahel sõlmitud tootevastutuskindlustuse ja tegevuse vastutuskindlustuse leping. See asjaolu on tõendatud ka kahe asjas esitatud tegevuse vastutuskindlustuse ja toote vastutuskindlustuse poliisiga (ühe kehtivusaeg 20. veebruar 2018 kuni 19. veebruar 2019, tl 80; teise kehtivusaeg 20. veebruar 2019 kuni 19. veebruar 2020, tl 9). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuvalt võiks pooltevaheline leping olla tervikuna tühine. Seega ei ole vaidluse all, et poolte vahel oli kehtiv kindlustusleping ja hageja kirjeldatud sündmus (kui see toimus) toimus kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Ülejäänud nõude eeldused on aga vaidluse all. Pooled vaidlevad järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle:   

Kas hageja kirjeldatud juhtum (maasse paigaldatud kaabli vigastamine selle paigaldamiseks tehtud tööde käigus) leidis üldse aset ehk kas hageja tekitas peatöövõtjale kahju. Kas tegu oli kindlustuslepingus defineeritud kindlustusjuhtumiga. Kas kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keeldumisel tugineda sellele, et ta ei pea kahju hüvitama, kuna kindlustuspoliisi ja üldtingimuste (TVA ja TVÜ) kohaselt on hageja kirjeldatud juhtumi puhul kahju hüvitamine välistatud.

Kohus luges K. Leopardi ja V. Viksi ütlustega (tl-d 132–133) ning Leonhard Weiss OÜ eksperthinnanguga (sisuliselt asjatundja arvamus, tl 28) tõendatuks, et hageja kirjeldatud juhtum (maasse paigaldatud kaabli vigastamine kaablikünni käigus) leidis aset. Kostja poolt tõendina esitanud tellija Enefiti 13. oktoobri 2021. a ja 14. oktoobri 2021.a e-kirjad (tl-d 123 ja 126) ei lükka kahjujuhtumi toimumise fakti ümber. Kostja tõenditest nähtub küll see, et kaabli parandamist ei tuvastatud, kuid nendest kirjadest ei ole võimalik aru saada, mida Enefit kontrollkaevamistel täpsemalt otsis. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud kaablit praegusel juhul vaja parandada (seda välja vahetada või jätkata), kuna tegu 6(12)

oli üksnes kestariketega ja sellisel juhul oli tunnistajate ütluste kohaselt piisav see, et kaabel puhastati ja sellele paigaldati n-ö ümbris, mis kestarikke kõrvaldas. Samuti leidis kohus, et toimunud sündmus võib iseenesest vastata kindlustusjuhtumi tunnustele. Nii kindlustuspoliisi kehtivusajaga 20. veebruarist 2018 kuni 19. veebruarini 2019 (tl 80) kui ka kindlustuspoliisi kehtivusajaga 20. veebruarist 2019 kuni 19. veebruarini 2020 (tl 9) järgi oli kindlustatud riskiks kindlustatu kindlustuslepingu tingimustega piiritletud seadusjärgne vastutus ja kindlustatud tegevuseks olid elektritööd – kuni 24kV elektripaigaldiste ja -seadmete ehitamine, paigaldamine, remontimine ning hooldamine, samuti elektritööde tegemiseks vajalikud kaevetööd. Kolmandale isikule tekitatud kahju on vastutuskindlustuse seisukohast eelkõige lepingulised kahju hüvitamise nõuded ehk sellised nõuded, mille aluseks on VÕS § 115 lg-d 1 ja 2. Peatöövõtja on esitanud hagejale arve vigade tuvastamise ja nende parandamise kulutuste kohta (tl-d 41–42). Selle kohaselt kulus peatöövõtjal kahju kindlakstegemiseks ja selle kõrvaldamiseks kokku 30 000 eurot (13 500 eurot ekspertiisiks ja 16 500 eurot kahju kõrvaldamiseks). Eelnimetatud kahjusummat kinnitab (osaliselt) ka Leonhard Weiss OÜ arvamus (tl 28). Seega nähtub eelnevast, et hageja tegevus vastas iseenesest sellele, mis oli kindlustuslepingu järgi kindlustatud tegevuseks (elektripaigaldiste paigaldamine ja selleks vajalikud kaevetööd) ning peatöövõtjal tekkis hageja tegevuse tõttu kahju, mille hageja peab hüvitama. Samas leidis kohus, et kostja saab tugineda kindlustuslepingus sisalduvatele välistustele. Mõlema poliisi p 5 nägi ette, et kindlustuskaitse ei laiene sellisele kahjule, mis tekib teenuse osutamise objektiks olevatele asjadele (nt paigaldatav elektriseade; tl 9 pöördel ja tl 80 pöördel). Samuti on kostja kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel tuginenud TVÜ p-dele 43 ja 44.1 ning menetluse kestel lisaks ka TVA p-dele 3 ja 17. TVÜ p 43 kohaselt ei hüvita kostja asja, töö või teenuse ümbertegemise, parandamise või asendamise kulu. Välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kellele asi kuulub, kes asja, töö või teenuse ümber tegi, parandas või asendas või vastavad kulud kandis. TVÜ p 44.1 näeb ette, et kostja ei hüvita kahju, kui nõue on tingitud kindlustatu valduses, kasutuses või tema tegevuse vahetuks objektiks oleva vallasasja hävimisest või kahjustumisest. TVA p 3 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodil äkiliselt ja ettenägematult toimunud õnnetusjuhtum (nt katuselt lume rookimisel kukkus lumi möödasõitvale autole), kui esinesid kõik järgmised asjaolud: 1) õnnetusjuhtum toimus poliisile märgitud tegevuse ajal ja tulenes sellest tegevusest või kindlustatu kinnisasjast, ehitisest, ruumidest; 2) õnnetusjuhtum tekitas kahjustatud isikule isiku-, asja- või otsese finantskahju, mille kindlustatu peab vastavalt seadusele hüvitama. TVA p 17 näeb välistusena ette, et kostja ei hüvita kahju, mis tekkis nendele asjadele või asja osadele (detailid, materjalid jms), mis on kahjustatud isiku asjale lisatud kindlustatu või tema vastutusel tegutseva isiku poolt. Viidatud lepingutingimused on kostja tüüptingimused (VÕS § 35 lg 1). Selle üle pooled ka ei vaidle. Kohus nõustus kostjaga, et TVÜ ja TVA muutusid pooltevahelise kindlustuslepingu osaks, kuna kindlustuspoliisil oli neile tüüptingimustele viidatud ja sealsamas olid ära toodud ka veebilingid, mille kaudu oli võimalik tüüptingimustega tutvuda. Seega viitas kostja juba enne lepingu sõlmimist neile tingimustele kui lepingu osale selgelt ja arusaadavalt ning hagejal oli võimalus nende tingimuste sisust teada saada. Ka kindlustustoote teabedokumendil (tl 19) oli märgitud, et kindlustuskaitse ei hõlma puudusega asja või teenuse parandamise ega ümbertegemise kulusid. Samuti on oluline see, et sama sisuga välistus oli kirjas ka kindlustuspoliisi p-s 5. Hageja sõlmis kõnealuse kindlustuslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ja seega pidi ta tüüptingimuste tähendust mõistma ning saama aru, kuidas ta saab enne lepingu sõlmimist nende tingimustega tutvuda. Vaidlusalused tüüptingimused ei ole ka oma sisu või esitusviisi tõttu 7(12)

ebaselged või mitmeti mõistetavad. Kõnealused tingimused ei ole keeruliselt sõnastatud, need on lihtsad ja arusaadavad. Vaidlusalused tüüptingimused olid kohtu hinnangul ka kehtivad. Tüüptingimused, mille tühisusele hageja tugineb, ei ole sellised, mis saaksid olla lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Lepingu ese on kaup või teenus, mille saamiseks leping sõlmitakse. Kindlustuslepingu puhul on lepingu põhiline ese kindlustuskaitse (kaitse teatud riskide vastu), mida kindlustusvõtja saab kindlustusandjalt raha maksmise vastu. Kindlustuskaitse kujutab endast kindlustusandja hüvitamiskohustuse ulatust teatud kokkulepitud riskide realiseerumisel. Just kindlustuskaitse ulatusest sõltub see, kui palju kindlustusvõtja peab kindlustusandjale lepingu järgi maksma. Kuna praegusel juhul tugineb hageja selliste tüüptingimuste tühisusele, millega kindlustusandja on määranud kindlaks kindlustuskaitse ulatuse (täpsemalt piiranud seda), siis on tegu selliste tüüptingimustega, mis puudutavad lepingu põhilist eset ning ühtlasi hinna ja vastusoorituse väärtuse suhet. Eeltoodust tulenevalt ei saa need tüüptingimused olla VÕS § 42 lg 1 mõttes ebamõistlikult kahjustavad ega tühised. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus tsiviilasjades nr 32-1-152-14 (p 11) ja nr 3-2-1-136-14 (p 14) tehtud lahendites. Samuti ei ole hageja tuginenud sellistele asjaoludele, millest saaks järeldada, et lepingus ettenähtud kindlustusandja hüvitamiskohustust välistavate tingimuste kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2). Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja käitumine oleks olnud vastuolus seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditega või et kostja eesmärgiks oleks olnud oma õigusi hageja arvel kuritarvitada. Kostja on esitanud hageja tegevust iseloomustavad avalikud andmed (tl 126 pöördel kuni tl 128 pöördel) ja sellest nähtub, et hageja majandustegevus ei ole ainult kaablikünd, vaid igasugused elektritööd, samuti elektripaigaldiste hooldus. Seega ei ole õige hageja väide, et kindlustustingimustes sisalduv kindlustusandja hüvitamiskohustuse välistus oli hageja tegevust arvestades äärmiselt ebaõiglane ja tema huve kahjustav, kuna ainus elektritöö, mida hageja teeb, ongi kaablikünd. Kostja veebilehel üksnes reklaami eesmärgil avaldatud teabele tuginedes ei saa kindlustusvõtja väita, et temaga sõlmitud konkreetses kindlustuslepingus märgitud välistused ei kehti põhjusel, et neid välistusi ei olnud reklaamtekstis välja toodud. Seoses hageja väidetega, et kostja on jätnud vastuolus KindlTS § 221 lg-ga 1 hageja kindlustushuvi välja selgitamata, leidis kohus, et hageja ei ole viidatud sättest tuleneva kohustuse rikkumist kostja poolt tõendanud. Kogu teave, mis hagejal kindlustuslepingu sõlmimiseks vaja oli, oli olemas poliisil, teabedokumendil ja kindlustustingimustes. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostjalt spetsiifiliselt küsinud, kas kindlustusandja hüvitab hagejale kahju, mis tekib hageja lepingupartnerile siis, kui hageja kahjustab tema enda paigaldatavat kaablit. Kui hageja oleks seda küsinud, oleks kostja ilmselt ka selgitanud, et selline kahju ei ole hüvitatav. Mõistlikule elektriettevõtjale pidanuks tulenevalt kindlustustingimustes toodud näidetest olema arusaadav, et sellist kahju ei hüvitata. Elektrikaabel, mida hageja ise maasse paigaldab, on teenuse objektiks olev ese ja seega ei ole välistuse kohaselt selle kahjustamisest tulenev kahju kindlustuslepingu kohaselt hüvitatav. VÕS § 431 lg 2 ei ole asjas kohaldatav, kuna kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, kindlustusleping sõlmiti nn blanketi täitmise teel. Kohus märkis, et välistus, mille kohaselt kindlustusvõtja enda paigaldatavatele seadmetele tekkinud kahju ei hüvitata, on kooskõlas ka eeldusega, et kui lepingus ei ole ette nähtud, et see kuulub hüvitamisele, siis peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul vabastama kindlustusvõtja kahju hüvitamise kohustusest, mitte aga tema enda tehtud töö parandamise 8(12)

või ümbertegemise kohustusest. Kahju, mis hagejale tekkis ja mille hüvitamist ta nõuab, on aga oma sisult just halvasti tehtud töö ümbertegemise kulu. Kostja ei pea hagejale hüvitama ka ekspertiisikulusid, kuna TVÜ p 22 kohaselt ei hüvitata ekspertiisikulusid juhul, kui kahju hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud. Kokkuvõttes oli praegusel juhul tegemist selliste riskide realiseerumisega, mille tulemusel tekkinud kahju hüvitamine oli vastavalt kindlustuslepingule ning kindlustusandja tüüptingimustele välistatud ja seega tuleb hageja kindlustushüvitise väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kahjustav ning muudab kindlustushüvitise ja kindlustusandja poolse lepingu täitmise kohustuse saabumise sisuliselt võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(12)

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline etteheide esiteks põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale kahju hüvitamisest keeldumisest teatanud 5. novembril 2019 (tl 15) ning edastanud 16. detsembril 2019 veel täiendava kahjuotsuse (tl 49). Mõlemal juhul on kostja esitanud hüvitamisest keeldumise omapoolsed põhjendused ning selgitanud ka kindlustusandja otsuse vaidlustamise korda. Teiseks on käesolevas asjas esitatud hageja nõue VÕS § 108 lg 1 kohane lepingu täitmise nõue, nagu on õigesti leidnud ka maakohus. Väidetavast lepingurikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud ning maakohus ei ole sellist nõuet ka lahendanud. Lisaks jääb apellatsioonkaebuse väidete põhjal ebaselgeks, milline kahju on hagejal kostja väidetavate lepingurikkumiste (selgitamiskohustuse rikkumine ja keeldumise otsuse vormistamata jätmine) tõttu tekkinud.

sisu pidanuks olema sarnasele mõistlikule elektriettevõtjale lihtsasti arusaadav. Välistuste eesmärk ei ole ka kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav.

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.