Hageja lepinguline esindaja Karmo Neider Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt ESMETA Osaühing Tigorel kasuks võlgnevus summas 1427 eurot ja viivis perioodil 21.12.2018.a kuni 09.06.2021.a summas 281,80 eurot.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt ESMETA Osaühing Tigorel kasuks viivis võlgnevuselt 1427 eurolt alates 10.06.2021.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt ESMETA Osaühing Tigorel kasuks menetluskulu summas 225 eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele
luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 09.06.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja detsembris 2018.a suulise töövõtulepingu, mille kohaselt tellis kostja hagejalt ehitusobjektil Punane tn 6 jäätmete äraveo ja utiliseerimise. Tööd anti üle 12.12.2018.a teostatud tööde akti nr 1212-02 alusel. Hageja väljastas arve summas 3927,04 eurot. Kostja tasus tööde eest üksnes 2500 eurot. Tänaseni on tasumata 1427 eurot. Hageja on korduvalt pöördunud võla tasumise osas kostja poole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1427 eurot ja viivis. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastuvõtuaktile kirjutas alla isik J. N., kellel polnud allkirjastamise õigust ega volitust seda kostja nimel teha. Tööde maksumus ja hind olid ebareaalselt kõrged ja ülehinnatud. Sellist teenust nagu hageja väidab, kostja ei ole saanud. Usalduse kaotuse tõttu vallandati J. N. koheselt. Kostja ei tunnista hageja arvete sisu, kuna polnud võimalust kontrollida, milliseid jäätmeid hageja välja viis, seda enam, et hageja ei esitanud vastava tegevuse jaoks litsentsi. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.06.2021.a kohtumääruses (t/l 20-22).
5.Käesoleva asja hind on 1822,96 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 12.12.2018.a teostatud tööde akti nr. 121202 kohaselt on hageja teostanud kostjale objektil Punane 6, Tallinn segu jäätmete utiliseerimise, prügi ja aknaraamide laadimise, tassimise ja lammutamise töö ning osutanud transpordi teenust (t/l 18 pöördel). Hageja nimel on eelpool loetletud tööd allkirja vastu üle andnud D. T. ning kostja poolt on tööd allkirjaga vastu võtnud J. N. 12.12.2018.a (t/l 18 pöördel). Akti alusel on hageja väljastanud kostjale 12.12.2018.a arve nr 12122 summas 3927,04 eurot maksetähtajaga 20.12.2018.a (t/l 18).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on eelpool nimetatud töid kostjale teostanud ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagetava rahasumma 1427 eurot. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt jäätmete äraveo ja utiliseerimise. Kostja on arvamusel, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole, kuivõrd kostja nimel aktile allakirjutanud isikul puudus selleks mistahes õigus. J. N. ei ole praegu ega varasemalt olnud kostja juhatuse liige, mistõttu ei saa eeldada, et nimetatud isikul oleks kostja nimel lepingute sõlmimise õigus.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
12.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt oli J. N. kostja töötaja (t/l 25 pöördel). Kostja ei täpsusta, mis tööülesandeid J. N. kostja juures täitis. Kostja on üksnes tõendanud, et J. N. pole kostja juhatuse liige (t/l 26). Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et J. N. pole olnud kostja juhatuse liige, ei anna iseenesest alust nõude rahuldamata jätmiseks.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
14.Hageja on oma seisukohas kostja vastusele märkinud, et tellimuse tegi kostja töötaja ning tööde teostamise ajal oli ta kostja tegevjuht (t/l 34). Kostja seda väidet ümber lükanud ei ole, samuti pole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit (tööleping, tööülesannete kirjeldus, sisekorraeeskirjad) selle kohta, mis välistaks selle, et nimetatud töötajal puudus igasugune õigus tellimuste tegemiseks.
15.Seega saab sellest järeldada, et kostja töötajal J. N.il olid vastavad volitused olemas ning hagejal oli õigus temalt tellimus vastu võtta ja ka tehtud tööd üle anda.
16.TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
17.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hagejale tasunud esitatud arve alusel 2500 eurot (t/l 15). Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale 2500 eurot tuleneb ka kostja vastusest hagile (t/l 25). Seega on tõendatud, et hageja on kostjale töid teostanud, mida kostja on osaliselt aktsepteerinud ning nende eest ka osaliselt tasunud (t/l 27). Seega teadis kostja, et J. N. tegutseb tema nimel esindajana ning on ka talunud sellist tegevust. Arve osalise tasumisega on ta lepingu osaliselt heaks kiitnud (vaata Riigikohtu 10.10.2012.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-12 punkt 12).
18.Kuna eeltooduga on tõendatud, et hageja on tööd teostanud ja kostja on neid osaliselt aktsepteerinud, siis käsitleb kohus järgnevalt kas esineb aluseid nõude rahuldamata jätmiseks.
19.Kostja on oma vastuses muuhulgas välja toonud, et tööde maksumus oli ebareaalselt kõrge ja ülehinnatud (t/l 25 pöördel). Seega vaidlustab kostja ka tööde hinda. Aktis märgitud töökirjelduses on kostjale teostatud järgnevad tööd: segujäätmete utiliseerimine summas 2080,53 eurot, transport summas 380 eurot ning tööjõud (prügi ja aknaraamide laadimine, tassimine ja lammutamine) summas 812 eurot (t/l 18 pöördel).
20.Kostja ei ole põhistanud, milline maksumus konkreetselt on ülemääraselt kõrge. Samuti ei ole kostja välja toonud, mis on tema arvates sellise töö tavapärane maksumus. Hinna alandamist ei ole kostja antud juhtumil hagejalt ega kohtult taotlenud.
21.Kuivõrd tööd on teostatud ning kostjale üle antud, siis on hagejal õigus saada selle eest tasu. Seda enam, et kostja on arve osaliselt tasunud. Asjaolu, et kostja ei nõustu teostatud tööde hinnaga ei ole iseenesest aluseks keelduda kohustuse täitmisest. Samuti ei saa mõjutada kostja sisesuhe oma töötajaga kostja kohustusi hageja ees. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 1427 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.Hageja palub kostjalt kogunenud viivise väljamõistmist perioodil 21.12.2018.a kuni 09.06.2021.a summas 281,80 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnevuselt kuni põhinõude lõpliku tasumiseni (t/l 16, 19).
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
25.Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi on kostja vastu põhjendatud ning kostja on viivitanud hageja nõude tasumisega, siis tuleb hageja viivise nõue vastavalt rahuldada.
26.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1427 eurot, kogunenud viivis perioodil 21.12.2018.a kuni 09.06.2021.a summas 281,80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt 1427 eurolt alates 10.06.2021.a kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude summa.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 2827,91 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
29.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
30.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 225 eurot. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.