Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue ESTO AS (kreeditor) ja kostja vahel 02.01.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 79697127, mille alusel võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamise tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu põhitingimuste järgi oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,01% aastas. Kostja kasutas perioodil 02.01.–08.02.2020 krediidilimiiti 1905,45 eurot ja teostas krediidi tagasimakseid 452,48 eurot. Kostja rikkus lepingut ning tasus kuni 16.05.2021 intressi ettenähtust vähem ja alates 16.05.2021 ei tasunud ei krediidi tagasimakseid ega intressi. Kostja pidi intressi tasuma 1031,12 eurot, tasus 801,86 eurot ja tasumata jäi 229,26 eurot. Kreeditor teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja antud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.08.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutuses krediidisumma 1397,52 eurot. 20.09.2021 loovutas kreeditor nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

MAAKOHTU LAHEND

seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Nimelt on Riigikohus leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3-2-1-25-16, p 13; 3-2-1-118-16, p 17). Seadusjärgse viivisemäära sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eesti Panga andmetel on võlasuhete intressimääraks alates 01.07.2021 kuni praeguse ajani 0,00%. Seega on vähemalt eelduslikult tühine viivisekokkulepe, mille kohaselt täitmise tagamiseks kohaldatava viivise määr on suurem kui 24% aastas (0,066% päevas), st suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr (8% aastas ehk 0,022% päevas). Poolte vahelises lepingulises suhtes on viivisemäär 41,01% aastas (u 0,11% päevas), mis on eeltoodud määrast kõrgem. Kohus luges seetõttu lepingus ette nähtud intressimäära kostjat kui tarbijat kahjustavaks, millest tulenevalt kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas (8% aastas).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja on sõlminud lepingu krediidi kulukuse määraga 51,77% aastas. Alates 30.11.2019 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,61% (20,61% × 3 = 61,83%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise hetkel Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Eelnevale tuginedes on hageja viivisenõue 41,01% aastas põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kliendilepingust tulenevate maksekohustuste tähtaegselt täitmata jätmise korral kliendil kohustus maksta viivist kliendilepingus fikseeritud intressimääras (teenusetingimuste p VI 4). Sama teave tuleneb lepingu juurde lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sellest seisukohast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd lepingujärgne intressimäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepingus ette nähtud intressimääras, s.o 41,01% aastas. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest ega hagile lisatud lepingutingimustest ei nähtu, et kostja poolt sõlmitud leping oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kostja sõlmis 02.01.2020 lepingu krediidikulukuse määraga 51,77% aastas. Enne lepingu sõlmimist oli Eesti Pank viimati avaldanud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra 30.11.2019, mis oli panga teate järgi 20,61%. Kostja sõlmitud lepingust nähtuvad kulukuse aastamäärad ei ületa viidatud keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda (20,61 x 3 = 61,83%). Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue, samuti edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.

menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 48 eurot ja esindajakulu 240 eurot 2 tunni eest). Apellatsioonkaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud. Seoses hagi täies ulatuses rahuldamisega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluses kantud menetluskulud 563 eurot. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 175 eurot ning seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb riigilõiv 175 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.