Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Võlgnik esitas kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks 07.06.2022. 17.06.2022 esitas seisukoha Xxxx, tuues välja, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude summa oli 1199,25 eurot ning nõude katteks laekumisi ei ole menetluse vältel toimunud. Xxxx ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 20.06.2022 esitas seisukoha Xxxx OÜ esindaja, tuues välja, et A. F.i kohustustest vabastamine pole põhjendatud, menetlus tuleks lõpetada jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. 20.09.2022 toimunud ärakuulamisel kuulas kohus võlgniku ära. Kohus teatas, et teeb lahendi 30.09.2022. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni , mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on olnud valdava osa kohustustest vabastamise perioodi jooksul hõivatud ametiõpingutega ning talle on määratud puuduv töövõime perioodil 23.10.2018-22.10.2025. Kohtu hinnangul on võlgnik kajastanud usaldusisiku aruannetes oma sissetulekuid osaliselt. Kajastatud on sissetulekud, mille liik ja suurus ei võimalda võlausaldajatele väljamakseid teha. Samas nähtub võlgniku poolt esitatud arvelduskontode väljavõtetest, et tema arvelduskontodel on rahalised sissetulekud ulatuses, millest on võimalik ka võlausaldajatele väljamakseid teha – nt perioodil 01.12.2019-31.12.2020 toimus võlgniku ühele arvelduskontole laekumisi kokku summas 22288,16 eurot. Samuti nähtuvad arvelduskonto väljavõtetest mh internetikasiinode kasutamine, maksed (telefoni)mängude eest, sagedased selgituseta erinevate isikute sissemaksed arvelduskontole jms, väga sagedased sõidud taksoga jms. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik selgitanud, miks tal ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine mitte mingisuguses ulatuses. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus

võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. F.i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.