Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-144777
Kohtuasi
Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XXi vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja adv Tenno Parmas, adv Päivi Margna Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud apellatsioonikohtus kostja kanda. Määrata hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsiooniastmes 912.80 eurot (sisaldab käibemaksu).
5.Mõista XXilt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 912.80 eurot.
6.Mõista XXilt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 912.80 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-144777 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas esitas 15.12.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxxxxx OÜ ja XXi (kostja) vastu 3788 euro saamiseks. Solidaarvõlgnikust kostja esitas 27.12.2020 vastuväite kogu nõudele. Xxxxxxx OÜ osas koostas maakohus 10.03.2021 maksekäsu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lõike 1 alusel. Seoses vastuväitega lõpeti kostja suhtes maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.03.2021 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Xxxxxxx OÜ (laenuvõtja) 27.03.2018 laenulepingu nr Ci201711726 (laenuleping), mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% (180 eurot) kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 27.03.2018, arvestades maha lepingutasu 100 eurot.
3.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige (kostja) sõlmisid 27.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017117261 (käendusleping), mille kohaselt vastutas käendaja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.04.2018. Laenusaajal oli õigus tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul, milleks pidi tasuma eelneva perioodi intressi. Tagastamise tähtaeg pikenes automaatselt ühe kuu võrra, kui laenuandja arveldusarvele oli laekunud enne tagastamistähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Laenusaaja pikendas tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul 22 makseperioodi võrra, tasudes 22 korral laenusaajale eelmise perioodi intressi. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 27.02.2020. Laenusaaja laenu koos intressiga tähtajaks ei tagastanud.
4.Hagiavalduse kohaselt tasus laenusaaja lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5176 eurot, millest 4044 eurot intressi katteks laenulepingu pikendamiseks, 72 eurot tasulise nõudekirja tasuks ja 1060 eurot lepingurikkumisest tuleneva viivise katteks. Laenusaaja ega kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasunud ei ole. Laenuandja ja hageja sõlmisid 14.12.2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 4346 eurot, millest põhinõudeks on 3000 eurot, intressinõudeks 96 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisnõudeks 1250 eurot. Lisaks palus hageja mõista välja
2-20-144777 täiendav viivis 0,2% põhinõude (3000 euro) tasumata osalt päevas alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot.
5.Kostja ei ole tõendanud, et nõude aluseks olev laenu- ja/või käendusleping oleks tühine. Pooled ei varjanud nende sõlmimisega mistahes teist tehingut. Laenuandja on lepingute sõlmimise eelselt kontrollinud nii laenusaaja kui käendaja tausta. Lepingud sõlmiti majandustegevuse raames, mistõttu ei oma tähtsust tarbijakrediidisätted. Kostja vastuväited
6.Nõue on põhjendamatu. Nii laenu- kui käendusleping on tühised. Arvestades hageja õiguseellase majanduslikke ja õiguslikke motiive, on lepingud näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lõike 1 tähenduses, kuna varjati kostja ja Credit Invest OÜ vahelist laenulepingut. Varjatav leping oli tarbijakrediidileping ning kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediidilepingu normid.
7.Krediidikulukuse määr on oluliselt kõrgem, kui seaduses sätestatud piir ning toob kaasa laenulepingu tühisuse. Kostja on nõus loobuma nõuetest Credit Invest OÜ vastu ega esita kohtukulude nõudeid ega avaldusi järelevalvemenetluste läbiviimiseks, kui hageja nõustub tasuma kostjale 1000 eurot.
8.Kui laenuleping olekski kehtiv, on kostja täitnud käendaja maksimaalsest vastutusest vähemalt 4636 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3000 eurot, intressi 96 eurot ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1250 eurot. Samuti viivise 0,2% päevas alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1654 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1814.20 eurot koos viivisega.
10.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: Credit Invest OÜ ja Xxxxxxx OÜ sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (180 eurot); laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 27.03.2018, arvestades makstavast summast maha lepingutasu 100 eurot; laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige (kostja) sõlmisid 27.03.2018 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutas kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 6000 eurot; laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.04.2018; laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5176 eurot, millest 4044 eurot on intressi katteks laenulepingu pikendamiseks; laenuandja ja hageja sõlmisid 14.12.2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenu- ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.
11.Hageja esitas kostja vastu nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et haginõude aluseks olevad laenu- ja käendusleping on tühine, kuna sooviti varjata kostja ja esialgse võlausaldaja Credit Invest OÜ vahelist
2-20-144777 tarbijakrediidilepingut. Teisisõnu kostja hinnangul on tegemist näiliste tehingutega TsÜS § 89 lõike 1 mõttes.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis laenusaaja Xxxxxxx OÜ laenuandjaga Credit Invest OÜ laenulepingu ja kostja laenusaaja juhatuse liikmena laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Xxxxxxx OÜ on edastanud laenuandjale laenutaotluse. 27.03.2018 kirjas avaldas kostja laenusaaja juhatuse liikmena, et laenu soovitakse ettevõtte jooksvate kulude katteks. Laenutaotlus vastas kriteeriumitele ning laenu väljastamise eelduseks oli kostja kui laenusaaja juhatuse liikme käendus, mille kostja allkirjastatult laenuandjale esitas. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et poolte tahe oli sõlmida nõude aluseks olev laenu- ja käendusleping. Kostja ei ole väidet, et mõlemad lepingud on näilised, kuna lepingute sõlmimisel sooviti varjata kostja ja Credit Invest OÜ vahelist tarbijakrediidilepingut, millegagi sisustanud ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et haginõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tühiste tehingutega. Pelgalt kostja tõendamata väide näiliste tehingute kohta ei anna kohtule alust kahelda lepingute kehtivuses. Kohus asub seisukohale, et haginõude aluseks olev laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt ning pooled ei ole nimetatud tehingute tegemisega varjanud mistahes teise tehingu sõlmimist.
13.VÕS § 142 lõike 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõike 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3000 eurot. Kostja on vaielnud summale vastu ja leidnud, et kui kohus asub seisukohale, et lepingud on kehtivad, ei saa kostjal lasuv põhivõlgnevus olla suurem kui 1364 eurot. Kohtule jääb kostja põhivõlgnevuse summa kujunemine ebaselgeks. Kostja on esitanud kohtule arveldusarve väljavõtte, millest nähtub võlgnevuse osaline tasumine. Vastavalt hageja esitatud tõenditele on summad tasutud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks kuni 27.02.2020. Kohus leiab, et hagetava põhivõlgnevuse suurus ja kujunemine on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud lepingute ja maksegraafikuga ning põhinõue on seega põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3000 eurot.
15.VÕS § 94 lõike 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingus on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lõikes 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 6% kuus. Laenusaaja kohustus seega laenu tagastamisel tasuma intressi 180 eurot. Perioodi eest 27.02.2020-18.03.2021 on kostjal tasumata intress 96 eurot. Kostjal on lepingus kokkulepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lõiked 1, 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lõike 1 punkt 1).
2-20-144777 Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 96 eurot.
16.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1250 eurot, st viivis põhinõude jäägilt alates 28.02.2020-18.03.2021. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu viivisenõue 1250 eurot. Kohtu hinnangul on laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas tavapärane majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 28.02.2020-18.03.2021 eest 1250 eurot.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist 0,2% põhinõudelt (3000 eurolt) päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot.
18.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel mh otsuses. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lõige 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 1301.20 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 425 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toiminguid järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 20 eurot; hagiavalduse koostamine (1 h 30 min) 252 eurot (sh käibemaks); kohtunõude täitmine (menetluskulude nimekiri ja tõendid) (25 min) 60 eurot (sh käibemaks); 06.07.2021 kohtumäärusega tutvumine (10 min) 28 eurot (sh käibemaks); 08.07.2021 kohtumäärusega tutvumine (8 min) 22.40 eurot (sh käibemaks); kajaga tutvumine ja seisukoha koostamine (2 h 26 min) 408.80 eurot (sh käibemaks); 23.09.2021 kohtumäärusega tutvumine (15 min) 42 eurot
2-20-144777 (sh käibemaks); kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine ja seisukoha koostamine (3 h 15 min) 468 eurot (sh käibemaks).
21.Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (lahend nr 2-18-7550, punkt 15). Kohus leiab, et hageja poolt arvestatud õigusabikulude summade osas esineb arvutuslik eksimus. Kohus, arvestanud kokku hageja poolt märgitud töötunnid, leidis, et hagejal on tehtud toiminguteks kulunud kokku 8,15 tundi ning tasu vastavate tundide eest on 1369.20 eurot (sh käibemaks), millele lisandub tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot. Põhjendatud õigusabikulud on seega 1389.20 eurot.
22.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
23.Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1389.20 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Kohus peab nimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks.
24.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele.
25.Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1814.20 eurot, millest riigilõiv on 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1389.20 eurot (sh käibemaks).
26.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mitte mõista välja intressi ja jätta menetluskulud hageja kanda.
28.Lepingud on tühised ning maakohtu vastupidised väited ebaõiged. Kostja vajas 2018. a märtsis isiklikult hädasti raha. Talle ei meenu laenupakkujad, kellele helistas, kuid ühe vestluse käigus tehti talle ettepanek vormistada isiklik laen äriühingu kaudu ja anti hageja õiguseellase kontaktid. Kostja edastas andmed enda kohta, ettevõtte rekvisiidid ja soovitud summa. Laenukonsultandi soovitusel kirjutas laenu kasutamise otstarbe. Enne 2018. a märtsi puudus Xxxxxxx OÜ-l igasugune majandustegevus. 2012. a asutatud äriühing ei olnud esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Ühtegi küsimust sellest, milline on äriühingu tegevus, milleks konkreetselt raha kasutatakse, millised võimalused on äriühingul raha tagastamiseks jne laenuandja ei küsinud. Maakohus ei hinnanud tegelikku tehingut läbi poolte motiivide ja käitumise.
29.Laenuandjal oli selge majanduslik motiiv tarbijakrediidilepingu varjamiseks laenu- ja käenduslepingute kombinatsiooniga. VÕS sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte, mis nõuab laenuandjalt piisavat kontrolli ja laenusaaja informeerimist. Tarbijakrediidilepingute
2-20-144777 osas kehtivad piirangud intressidele, viivistele. Ärilaen on laenuandja jaoks kasumlikum ja lihtsam. Laenulepingul puuduvad mistahes ärilaenu tunnused. Tavapärase ärilaenu puhul kontrollib laenuandja, milline on omafinantseering, kas on piisav ja likviidne tagatis, milline on omakapital, kas äritegevus on läbipaistev ja töötav, kas on olemas realistlik äriplaan, tugev maksevõimekus, rahuldav maksekäitumine, kompetentsus valdkonnas ehk laenuandja selge huvi on suunatud sellele, et saadud laenu tagastab probleemideta laenu taotlenud äriühing. Vaidlusaluse laenulepingu täitmiseks tegi kõik maksed kostja isiklikult ning peale laenu andmist ei olnud laenuandjal ühtegi küsimust selle kohta, millisest allikast makseteks tulnud raha pärineb.
30.Kostja ei saa tõendada, mida vastustaja õiguseellane ei teinud, kuigi pidanuks tavapärase ärilaenu andmisel ja haldamisel tegema. Seega kohtu väited kostja tõendamiskohustuse täitmata jätmisele on kohatud. Ühtegi majandusdokumenti äriühing ei esitanud, äriplaani ei nõutud. Millega äriühing kavatseb tegeleda ja milline on seotud isikute kompetents, laenuandjat ei huvitanud. Ainuüksi asjaolu, et äriühing vaatamata mitmele tegevusaastale ei olnud esitanud ühtegi aruannet, võinuks olla tavapärase ärilaenu taotlemisel negatiivse vastuse põhjuseks. Millistest kriteeriumitest kohus laenutaotluse hindamisel lähtus, kostja ei tea. Kui laenuandja ainuke ja tõeline tähelepanu oli suunatud käendajale, tuleb rääkida sellest, et poolte tahe oli tegelikult suunatud kostja isikliku kohustuse tekitamisele.
31.TsÜS § 89 lõike 3 alusel kuuluvad kohaldamisele varjatud tehingu (tarbijakrediidilepingu) sätted. Nimetatud sätete alusel on tarbijakrediidileping juba ainuüksi krediidikulukuse määra tõttu tühine VÕS § 4062 lõike1 alusel. Enne raha saamist Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr oli 18,81%, kolmekordne määr seega 56,43%. Antud laenu krediidi kulukuse määr 79,03% ületab seda 22,6% võrra.
32.TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb tühise tehingu alusel saadud tagastada. Kostja sai 2900 eurot ja on tasunud 5176 eurot. Seega võlgu ei ole.
33.Maakohus jättis hindamata alternatiivse vastuväite, mille kohaselt lepingute kehtivuse korral tuleb arvestada kostja poolt isiklikult tasutud summaga 4636 eurot. Kui käendusleping oleks kehtiv, ei põhjendanud maakohus, miks kostja vastutus peaks olema 4636 eurot suurem kui kokkulepitud piirmäär 6000 eurot. Vastustaja seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetluseõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitatavad apellatsioonimenetluse kulud.
36.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Maakohus asus kooskõlas tsiviilasja materjalidega õigesti seisukohale, et praeguses asjas ei anna kostja poolt kohtu ette toodud elulised asjaolud ja nende tõendamiseks esitatud tõendid piisavat elulist veendumust, et
2-20-144777 tuvastada nii laenulepingu kui käenduslepingu (või vähemalt laenulepingu) näilikus TsÜS § 89 lõike 1 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe (poolte ühine tahe) oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (vt Riigikohtu lahend nr 1-18-158, punkt 39). VÕS § 29 lõike 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama sätte lõikest 5 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi (punkt 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (punkt 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (punkt 3), lepingu olemust ja eesmärki (punkt 4), vastavalt tegevus- ja kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (punkt 5).
37.Praeguses asjas on kohtu ette toodud järgmised dokumentaalsed tõendid, millest nähtuvad elulised asjaolud omavad laenu- ja käenduslepingute tõlgendamisel tähtsust: kostja poolt Xxxxxxx OÜ juhatuse liikmena 27.03.2018 aadressile [email protected] saadetud e-kiri taotlusega laenupakkumise saamiseks (dtl 158); sama kuupäeva Credit Invest OÜ laenuhalduri e-kiri teatega, et esmane laenumenetlus on edukalt läbitud ja paluti esitada nii enda kui firma konto väljavõte perioodi 26.03.2017-26.03.2018 kohta ja kirjutada laenu sihtotstarve, samuti saadeti eraldi e-mailiga näidispakkumised (dtl 159); kostja 27.03.2018 vastuskiri, et firma on värske, pole ajalugu; laenu soov on käibelaen, katta jooksvad alguse kulutused (dtl 159); kostja 27.03.2018 allkirjastatud avaldus käenduse vormistamiseks (dtl 162, 163), milles mh näidatud netopalgana 2500 eurot ja varana 3 kinnisvara objekti väärtusega kokku 643 000 eurot; äriühingute vahel allkirjastatud laenuleping (dtl 38-41); kostja allkirjastatud käendusleping (dtl 45-46); kostja arvelduskonto väljatrükid selle kohta, et ta tasus laenulepingujärgseid makseid perioodil 06.08.2018-17.09.2020 (dtl 171-173). Lisaks on hageja kohtumenetluses eitanud laenuandja, laenusaaja ja kostja vahel mistahes muid kokkuleppeid, kui need, mis nähtuvad kohtule esitatud dokumentidest.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtu ette toodud tõendid ei anna kohtule TsMS § 232 lõike 1 kohast piisavat siseveendumust, et tuvastada lepingupoolte ühine tahe sõlmida muu laenuleping kui see, mis nähtub lepingueelsetest läbirääkimistest ja allkirjastatud lepingudokumendist. Isegi kui kostjal laenusaaja juhatuse ainuliikmena oli tahe kasutada saadavat rahasummat muul otstarbel kui äriühingu jooksvateks kulutusteks, ei ole alust tuvastada, et mõlema laenulepingupoole ühiseks tegelikuks tahteks oli laenu anda laenusaaja juhatuse liikmest füüsilisele isikule. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka laenulepingujärgsete maksete tegemine juhatuse liikme poolt lepingu täitmiseks. Lepingu tühisuse asjaolusid tuleb kontrollida sõlmimise aja seisuga ja hilisemad sündmused ei saa olla aluseks tehingu tühisuse tuvastamisel.
39.Isegi kui laenuandja suhtes kehtiks krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lõikes 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõte, ja kui laenuandja oleks seda äriühingule laenu andes rikkunud ei tooks rikkumine kaasa laenulepingu tühisust ega välista laenuandja nõuete maksmapanekut. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et sellisel juhul saab laenusaajal olla õigus kas laenuleping tühistada või nõuda lepingueelsete kohustuste (VÕS § 14 lõige 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist (nt Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punktid 39-40). Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud, et äriühingust laenusaaja oleks laenulepingu tühistanud vastava tahteavalduse esitamisega laenuandjale või oleks laenusaaja esitanud laenuandjale nõude kahju hüvitamiseks ja vastavasisulise tasaarvestusavalduse. Käendaja ei saa
2-20-144777 teostada põhivõlgniku kujundusõigust, vaid saab ainult toetuda põhivõlgniku poolt teostatud õigussuhete ümber kujundamisele (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punkt 52). Ekslik on kostja arusaam, et vastutustundliku laenamise põhimõte kehtib ka käenduslepingu sõlmimisel. Käendaja ei ole laenusaaja, kes peab laenukohustust jooksvalt täitma (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710, punkt 48).
40.Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et käendaja ei ole käesolevas asjas ka käenduslepingut tühistanud eksimuse või pettuse tõttu ega ole esitanud laenuandja vastu vastunõuet või tasaarvestusavaldust VÕS § 14 lõike 2 esimese lause alusel teavitamiskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Viimati nimetatud nõude aluseks saaks olla laenuandja poolt käendaja teavitamata jätmine laenusaaja majanduslikust olukorrast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-160-16, punktid 15, 17.1, 19). Käesolevas asjas ei saaks ka eelduslikult kostjal sellist etteheidet laenuandjale olla, kuna ta tegutses laenusaaja majandustegevuses juhatuse liikmena, mistõttu pidi olema äriühingu varalisest olukorrast teadlik. Käenduslepingu näol on tegemist VÕS § 143 lõike 1 mõttes tarbijakäenduslepinguga, kuna kostja käendajana on füüsiline isik. Puudub vaidlus, et lepingus oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, mistõttu VÕS § 143 lõike 2 alusel ei ole käendusleping tühine.
41.VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt tekib käendaja vastutus üldjuhul automaatselt, kui põhivõlgnik rikub käendatavat kohustust. Praeguses asjas puudub vaidlus, et käendatava laenu tagastamise tähtaeg saabus 27.02.2020 ja laenusaaja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Käendaja vastuväiteks on, et tema poolt laenuandjale laenulepingu täitmiseks isiklikult arvelt ülekantud rahasummad tuleb lugeda käenduskohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, kuna kohtu ette toodud elulistest asjaoludest ei saa järeldada kostja tahet teha makseid käendajana ka mitte peale käendaja kohustuse seaduse alusel tekkimist. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (dtl 170-173) nähtub, et on kõikide kostja poolt tehtud maksete (seega nii enne kui pärast 27.02.2020) selgitustes oli sarnane viide laenulepingu numbrile ja sellega seotud viitenumbrile. Ka ei nähtu muudest tõenditest, et kostja oleks maksete tegemise ajal (vähemalt enne praegust kohtumenetlust) avaldanud tahet tasuda peale käendaja vastutuse tekkimist tasuma võlgnevust käendajana. VÕS § 78 lõikest 1 tulenevalt oli kostja õigustatud tasuma laenusaaja eest lepingust tulenevat rahalist kohustust ja laenuandjal puudusi alused keelduda kostja tehtud maksete vastuvõtmiseks.
42.Praeguses lahendis käsitlemata poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kolleegium neile menetlusökonoomia põhimõtet järgides ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
44.Maakohus määras kindlaks hüvitatavad menetluskulud, seega teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 3). Nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 6 h 46 min toimingute eest 1136.80 eurot (koos käibemaksuga; tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Advokaatidest lepingulised esindajad tegid järgmisi toiminguid: 04.02.2022 tutvus kaebusega ja koostas vastuse 4 h 28 min; 06.09.2022 tutvus kohtu kirjaga 6 min; 09.09.2022 koostas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 2 h 12 min. Kostja hageja kulude kohta seisukohta ei avaldanud.
2-20-144777
45.Kolleegium on seisukohal, et osaliselt on hageja õigusabikulu üle paisutatud. Kolleegium on seisukohal, et 09.09.2022 lõplike seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks ei olnud mõistlik ega vajalik kulutada enam kui 30 min. Nimelt ei ole peale apellatsioonkaebusele vastuse koostamist uusi asjaolusid, tõendeid vmt apellatsioonimenetluses esitatud. Hageja esindaja oli eelnevalt kulutanud 4 h 28 min vastuse koostamisele (koos kaebusega tutvumisega) ning esitanud korrektse ja asjakohase menetlusdokumendi. Lõplikes seisukohtades hageja teine esindaja sisuliselt kordas varem esitatud seisukohti ja sellele kulunud aega vastaspool hüvitama ei pea. Seega on hageja esindamiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 09.09.2022 dokumendi koostamisel ja esitamisel 30 (lõplike seisukohtade koostamine, esitamine) + 12 (kulude nimekirja koostamine) = 42 min. Kostjal tuleb hagejale hüvitada esindajakulu 5 h 26 min töö eest kokku 912.80 eurot, milles sisaldub käibemaks 152.13 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei saa kuludelt käibemaksu maha arvestada.
46.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.