Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 15.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX OÜ ja XXi vastu 3788 euro saamiseks. 17.12.2020 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude, täiendavalt lisanduva viivise ja menetluskuludega kokku oli 3999,34 eurot. Solidaarvõlgnik XX esitas 27.12.2020 vastuväite kogu nõude suhtes. Solidaarvõlgniku XXX OÜ osas koostas Pärnu Maakohus 10.03.2021 eraldi määrusena maksekäsu TsMS § 489 lg 1 alusel. Seoses võlgniku XXi vastuväitega lõpeti maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue XXi suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses 10.03.2021 määrusega. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 18.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse XXi vastu võla nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Credit Invest OÜ ja XXX OÜ 27.03.2018 laenulepingu nr Ci201711726 (edaspidi ka laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (st 180 eurot). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 27.03.2018, arvestades laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige XX (edaspidi ka kostja) sõlmisid 27.03.2018 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017117261 (edaspidi ka käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.04.2018. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled laenulepingus kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Hagiavalduse kohaselt on laenusaaja pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul kahekümne kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus kahekümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 27.02.2020. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Hageja on esitanud kohtule võlgnevuse arvestuse. Hagiavalduse kohaselt on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5176 eurot, millest 4044 eurot on tasutud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks, 72 eurot tasulise nõudekirja tasu katteks ja 1060 eurot laenulepingu rikkumisest tuleneva viivise katteks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja edastanud laenusaajale ja kostjale hagihoiatuse, kuid laenusaaja ega ka kostja laenulepingust tulenevalt võlgnevust tasunud ei ole. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja hageja 14.12.2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Hageja palus kohtul mõista XXilt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja võlgnevuse summas 4346 eurot, millest põhinõue moodustab 3000 eurot, intress 96 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1250 eurot. Lisaks palus hageja mõista XXilt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 19.03.2021 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot.

07.04.2021 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hagiavalduse osas. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. 11.06.2021 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavalduse XXi vastu. 21.06.2021 esitas XX kaja Harju Maakohtu 11.06.2021 tagaseljaotsusele, paludes kohtul taastada menetlus ning peatada täitemenetlus tagaseljaotsuse täitmiseks. Koos kajaga esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 06.07.2021 määrusega jättis kohus kaja käiguta ning andis kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kostja kõrvaldas kajas esinenud puuduse 04.08.2021. 06.09.2021 esitas hageja seisukoha kajale, paludes jätta nii kaja kui kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Hagivastuses palus kostja kohtul jätta Krediidikaitse Grupp OÜ hagi täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja väitis seisukohas, et nii laenuleping kui ka käendusleping on tühised ja neil ei ole õiguslikke tagajärgi, mis tooks kaasa kohustusi hageja ees. Kostja asus seisukohale, et arvestades hageja õigusliku eellase arusaadavaid majanduslikke ja õiguslikke motiive, siis on XXX OÜ ja Credit Invest OÜ vaheline laenuleping ning kostja ja Credit Invest OÜ vaheline käendusleping näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 tähenduses, millega varjati kostja ja Credit Invest OÜ vahelist laenulepingut. Kostja märkis, et sellised näilikud lepingud on tühised. Kostja leidis, et varjatav leping oli kostja ja Credit Invest OÜ vaheline tarbijakrediidileping ning kohaldamisele kuuluvad seega võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu normid. Lisaks vaidles kostja vastu krediidi kulukuse määrale, mis on kostja arvutuste kohaselt oluliselt kõrgem kui seaduses sätestatud piir ning toob kaasa laenulepingu tühisuse. Kostja sedastas, et ta on nõus loobuma nõuetest Credit Invest OÜ vastu ning ei esita kohtukulude nõudeid ega avaldusi järelevalvemenetluste läbiviimiseks hageja vastu kui hageja nõustub tasuma kostjale 1000 eurot. Harju Maakohtu 23.09.2021 määrusega rahuldati kaja, taastati tsiviilasja nr 2-20-144777 menetlus ning anti hagejale tähtaeg kostja vastuse osas arvamuse esitamiseks. 05.10.2021 esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. Hageja selgitas, et kostja vastuväited on alusetud ja põhjendamata. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et haginõude aluseks olev laenu- või käenduslepingu puhul oleks tegemist tühise tehinguga. Hageja kinnitas, et haginõude aluseks olevad laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt ning pooled ei ole nimetatud tehingute tegemisega varjanud mistahes teise tehingu sõlmimist. Laenuandja on lepingute sõlmimise eelselt kontrollinud nii laenusaaja kui ka käendajast kostja tausta. Laenu- ja käendusleping on sõlmitud poole majandustegevuse raames, mistõttu ei oma asja õigel lahendamist tähtsust kostja viited tarbijakrediidisätetele. 09.10.2021 esitas kostja vastuse hageja seisukohale. Kostja avaldas, et ta jääb oma varasemalt esitatud vastuväidete juurde, st Credit Invest OÜ ja XXX OÜ laenulepinguga varjati Credit Invest OÜ ja kostja vahelist laenulepingut ning see varjatud laenuleping on tühine. Kostja märkis lisaks, et kui laenuleping olekski kehtiv, siis on kostja täitnud käendaja maksimaalsest vastutuse määrast vähemalt 4636 eurot.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. Credit Invest OÜ ja XXX OÜ sõlmisid 27.03.2018 laenulepingu nr Ci201711726, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu summas 3000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus (st 180 eurot). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 27.03.2018, arvestades laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige XX sõlmisid 27.03.2018 laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017117261, mille kohaselt vastutas kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 6000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.04.2018. Laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5176 eurot, millest 4044 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Hageja edastas 23.10.2020 laenusaajale ja kostjale hagihoiatuse, kuid laenusaaja ega ka kostja laenulepingust tulenevalt võlgnevust tasunud ei ole. Laenuandja ja hageja sõlmisid 14.12.2020 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja on esitanud kostja vastu nõude käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Credit Invest OÜ on sõlminud XXX OÜ-ga laenulepingu, millega andis laenusaajale laenu summas 3000 eurot ja kandis laenu summas 2900 eurot (arvestati maha lepingutasu summas 100 eurot) 27.03.2018 laenusaaja arveldusarvele. Laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 5176 eurot, millest 4044 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks, 72 eurot tasulise nõudekirja tasu katteks ja 1060 eurot laenulepingu rikkumisest tuleneva viivise katteks. Laenusaaja tasus kahekümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 27.02.2020. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 4346 eurot, millest põhinõue moodustab 3000 eurot, intress 96 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1250 eurot (viivis alates 28.02.2020 kuni 18.03.2021). Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja ja kostja käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist kostjalt. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et haginõude aluseks olev laenu- ja käendusleping on tühised, kuivõrd nimetatud lepingute sõlmimisel sooviti varjata kostja ja esialgse võlausaldaja Credit Invest OÜ vahelist tarbijakrediidilepingut. Teisisõnu kostja hinnangul on tegemist näiliste tehingutega TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kostja asus seisukohale, et kohus ei saa mitte ühelgi alusel arvata, et kostja vastutus saaks olla suurem kui 1364 eurot.

Kohus analüüsib laenu- ja käenduslepingu kehtivust. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis laenusaaja XXX OÜ laenuandjaga Credit Invest OÜ laenulepingu ja kostja laenusaaja juhatuse liikmena laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. XXX OÜ on edastanud laenuandjale laenutaotluse. 27.03.2018 kirjas avaldas kostja laenusaaja juhatuse liikmena, et laenu soovitakse ettevõtte jooksvate kulude katteks. Laenutaotlus vastas kriteeriumitele ning laenu väljastamise eelduseks oli kostja kui laenusaaja juhatuse liikme käendus, mille kostja allkirjastatult laenuandjale esitas. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et poolte tahe oli sõlmida nõude aluseks olev laenu- ja käendusleping. Kostja on väitnud, et mõlemad lepingud on näilised ja seega ka tühised, kuivõrd lepingute sõlmimisel sooviti varjata kostja ja Credit Invest OÜ vahelist tarbijakrediidilepingut. Kostja ei ole oma väidet millegagi sisustanud ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et haginõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tühiste tehingutega. Pelgalt kostja tõendamata väide näiliste tehingute kohta ei anna kohtule alust kahelda sõlmitud laenu- ja käenduslepingu kehtivuses. Kohus asub seisukohale, et haginõude aluseks olev laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt ning pooled ei ole nimetatud tehingute tegemisega varjanud mistahes teise tehingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3000 eurot. Kostja on vaielnud nimetatud summale vastu ja leidnud, et kui kohus asub seisukohale, et sõlmitud lepingud on kehtivad, siis ei saa kostjal lasuv põhivõlgnevus olla suurem kui 1364 eurot. Kohtule jääb kostja poolne põhivõlgnevuse summa kujunemine ebaselgeks. Kostja on esitanud kohtule arveldusarve väljavõtte, millest nähtub võlgnevuse osaline tasumine. Vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele on vastavad summad tasutud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks kuni 27.02.2020. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõude suurus ja kujunemine on tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud lepingute ja maksegraafikuga ning põhinõue on seega põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3000 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingus on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 6% kuus. Laenusaaja kohustus seega laenu tagastamisel tasuma intressi summas 180 eurot. Perioodi eest 27.02.2020 – 18.03.2021 on kostjal tasumata intress summas 96 eurot. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 96 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 1250 eurot, st viivis põhinõude jäägilt alates 28.02.2020 - 18.03.2021. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu viivisenõue summas 1250 eurot. Kohtu hinnangul on laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas tavapärane majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 28.02.2020 – 18.03.2021 eest summas 1250 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist 0,2% põhinõudelt (3000 eurolt) päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1654 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Krediidikaitse Grupp OÜ lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 1301,20 eurot (sealhulgas käibemaks) ja riigilõiv summas 425 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.