Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

OÜ EUROPARK ESTONIA nõuab 01. septembril 2022 esitatud hagis A. K.i vastu 50 euro suuruse leppetrahvi võlgnevuse ja 15 euro suuruse sissenõudekulude väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad sellest, et kostja rikkus korduvalt parkimistingimusi ning talle väljastati järgmised leppetrahvid: - nr xxx, maksetähtaeg 02.10.2019, võlgnevuse summa 10 eurot; - nr xxx, maksetähtaeg 25.03.2020, võlgnevuse summa 10 eurot ja; - nr xxx, maksetähtaeg 02.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. Nimelt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise kuupäevadel (xxx, xxx, xxx) ning nimetatud sõidukit pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele (xxx ja xxx), kus hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, sõiduki parkimine ei olnud registreeritud parkimisprogrammis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele 2(4)

vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletusi kohustuse täitmise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 05. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 65 euro saamiseks. Kohus tegi 11.juulil 2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik A. K. esitas aga 25. juulil 2022 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 16. augustil 2022 hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kohus võttis 01. septembril 2022 esitatud hagiavalduse menetlusse 02. septembril 2022 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kohta teavituse Avaliku e-Toimiku vahendusel, kust kostja on dokumendid vastu võtnud 07. septembril 2022. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 21. septembril 2022. Kohus juhtis 02. septembri 2022 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 eurot ja õigusabikulude 160 eurot (lisandub km, s.o 192 eurot) väljamõistmiseks, kokku 312 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu summas 160 eurot (ilma km-ta) vajalik ja põhjendatud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus nõustub, et hageja esindajal kulus käesoleva asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks 1h (tunnihinnaga 160 eurot). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt 3(4)

väljamõistetavaks õigusabikuluks kokku 160 eurot (ilma km-ta), kuna kohus kontrollis, et nii hageja kui ka lepinguline esindaja on mõlemad käibemaksukohustuslased. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 160 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus peab siinkohal vajalikuks hagejale selgitada, et menetluskulude nõude esitamine summas 192 eurot (s.h käibemaks) olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ning saab seega eelduslikult sisendkäibemaksu maha arvestada, on oma menetlusõiguste pahauskne käsutamine, mis võib viia hageja alusetu rikastumiseni kostja arvelt ja mida kohus ei saa lubada. Kohus hoiatab, et teadlikult tegelikkusest põhjendamatult suurema nõude, sh käibemaksusumma osas, esitamine võib vastata KarS § 209 mõttes kelmuse tunnustele. Hetkel võib kohus lähtuda eeldusest, et tegemist on eksitusega, kuid kui sarnane tegevus peaks korduma, siis seesugune eeldus enam kehtida ei saa. Kohus selgitab ka seda, et TsMS § 45 lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.