Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-112528
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Artur Kalugini vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artur Kalugini määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Artur Kalugin (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder Vastustaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3-6) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta pärast kostja asendamist tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Lugeda Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Võtta vastu Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagist loobumine Artur Kalugini vastu.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-112528.
3.Jätta peale kostja asendamist tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu 37 euro 50 sendi tagastamiseks. Riigilõiv 37 eurot 50 senti kanda EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE507700771007682828 (LHV), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-112528, riigilõivu osaline tagastamine“.
4.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA Artur Kalugini kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis 190 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Yury Kershonkovi vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõude aluseks on tasumata leppetrahvinõuded, mis on esitatud seoses parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga XXXXXXXX parkimisel hageja opereeritavatel parkimisaladel. Leppetrahvi nõuete väljastamise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja Y. Kershonkov.
2.Y. Kershonkov vaidles hagiavaldusele vastu. Y. Kershonkov märkis juba vastuväites makseettepanekule, et ta ei ole lepinguid sõlminud. Sõidukit valdas hagis märgitud ajal Artur Kalugin.
3.Hageja esitas 22. detsembril 2021 taotluse senise kostja asendamiseks A. Kaluginiga. Viru Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2022. a määrusega hageja taotluse ja asendas kostjana Y. Kershonkovi A. Kaluginiga (kostja).
4.Kostja esitas 21. veebruaril 2022 vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et ta on võla hagejale tasunud.
5.Hageja esitas 3. juunil 2022 taotluse menetluse lõpetamiseks. Kuna hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest.
6.Kostja palus võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus võttis 27. juuni 2022. a määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis peale kostja asendamist tekkinud menetluskulud kostja kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 117 eurot 50 senti ja viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Maakohus rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu 37 euro 50 sendi tagastamiseks. Kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks ebaõiglane põhjendusel, et hageja ei võimaldanud tal nõuet vabatahtlikult täita enne hagi kohtusse esitamist. Kostja ise kinnitas, et maksekäsu kiirmenetluses oli ta 18. jaanuaril 2021 andnud kinnituse, et oli sõiduki registrimärgiga XXXXXXXX kasutaja alatest 28. augustist 2014 kuni tänase päevani. Seega sai kostja juba maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingute rikkumisest ja leppetrahvi nõuetest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ja leppetrahvi tasumiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on nõude rahuldanud maakohtu menetluse käigus ehk pärast hagi esitamist kohtusse. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tartu Ringkonnakohus jättis 4. aprilli 2022. a määrusega kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud hageja kanda. Seega jäävad kostja kanda menetluskulud, mis on tekkinud kostja asendamisest 6. jaanuari 2022. a määrusega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu, sest kõik need toimingud on tehtud kuni kostja asendamiseni ja on jäetud hageja enda kanda. Peale kostja asendamist esitas hageja hagiavalduse A. Kalugini vastu, mis on praktiliselt identne esialgse hagiavalduse tekstiga (muudetud vaid kostja nimi ja võetud maha osa põhjendusi). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses ehk 80 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Kuna hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb kostjal hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 37 eurot 50 senti. Kohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 117 eurot 50 senti (80 +37,50), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt taotlusele tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt ka viivist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda. Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Kostja sai 2021. a detsembris teada algselt kostjalt, mis on nõude sisu ja suurus ning tasus nõude hageja veebilehel olnud rekvisiite kasutades 1. jaanuaril 2022, s.o viis päeva enne algse kostja asendamist. Kostja on sellest
18.jaanuaril 2022 hagejale eraldi e-kirjaga ka teada andnud (kostja 21. veebruari 2022. a menetlusdokumendi lisa 4). Hageja saanuks hagist koheselt loobuda ilma kummalegi poolele
menetluskulusid tekitamata. Hageja aga esitas taotluse menetluse lõpetamiseks alles 3. juunil 2022. Hageja nõue on rahuldatud enne kostja asendamist, seega ei saanud hagejal peale kostja asendamist enam tekkida vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole õiglane ega mõistlik. Kohaldamisele kuulub TsMS § 162 lg 4.
9.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebus on ebaõigesti võetud menetlusse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt ei saa maakohtu määruse peale määruskaebust esitada. Hagejale ei olnud 18. mail 2021 teada õige kostja. Hageja märgib, et sisulisi tõendeid, dokumente jm seisukohti on võimalik esitada üksnes hagimenetluses, mitte maksekäsu kiirmenetluses. Esialgne kostja ei esitanud hagimenetluses ühtegi tõendit sõiduki kasutaja osas, vaid jättis hagile vastamata. Alles menetluse kestel, s.o 24. novembril 2021 esitas esialgne kostja tõendi, et sõidukit kasutas kostja. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et ta sai alles 2021. a detsembris teada, mis on nõude sisu ja suurus. Hiljemalt 18. mail 2021 oli kostja teadlik võimalikust nõudest tema vastu. Võlgnevus tasuti 2022. a jaanuaris. 18. jaanuaril 2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis kinnitusi selle kohta, et leppetrahvid, mis on seotud sõidukiga XXXXXXXX on tasutud. Hageja esindaja vastas samal päeval kostjale, et leppetrahvide eest ettenähtud tasumist ei ole hageja andmebaasides näha. Kostja on teinud ülekanded hagejale kasutades valesid makserekvisiite. Alles pärast seda, kui kostja esitas tõendid, kuhu ja kui palju ta raha kandis, oli võimalik otsida üles õige laekumine ja see andmebaasi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3-6) ning teha uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3-6). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et määruskaebus on ebaõigesti võetud menetlusse. TsMS § 178 lg-s 2 toodud piirmäär edasikaebamisel rakendub kohtulahendi vaidlustamisel ainult juhul, kui lahendit vaidlustatakse üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kuna kostja on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, siis ei ole TsMS § 178 lg-t 2 võimalik rakendada. Kostjal on edasikaebeõigus maakohtu määruse peale tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1 koostoimes TsMS § 178 lg 1 esimese lausega.
13.Maakohus jättis pärast kostja asendamist tekkinud menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda leides, et praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg-t 5. TsMS § 168 lg 5 kuulub kohaldamisele olukorras, kui hageja pöördus enne haginõudest
loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult ning kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas esialgu hagi vale kostja vastu. Esialgne kostja esitas A. Kalugini 18. mai 2021. a kinnituse selle kohta, et just tema kasutas sõidukit, juba maksekäsu kiirmenetluses maksettepanekule vastuväite esitamisel 18. mail 2021. Esialgne kostja esitas A. Kalugini kinnituse uuesti koos vastusega hagile 24. novembril 2021. Seega pidi hagejale juba maksekäsu kiirmenetluse ajal olema teada, et ta on esitanud hagi vale kostja vastu. Samuti oli hagejale teada, kes on õige kostja. See, et maksekäsu kiirmenetluses ei hinnata tõendeid, ei tähenda, et hageja vastuväites sisaldunud infot ei pidanuks teadma. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks alles 22. detsembril 2021. Kostja asendati Viru Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määrusega ja kohustati hagejat esitama hagiavalduse terviktekst 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esitas hagiavalduse tervikteksti maakohtule 18. jaanuaril 2022. Kostja on esitanud vastuses hagile maksekorraldused, millest nähtub, et tasus hageja nõude 1. jaanuaril 2022 Eeltoodust tuleneb, et kostja rahuldas hageja nõude enne kui maakohus kostja asendas ning hageja tema vastu maakohtule hagiavalduse esitas. Seega ei kohaldu asjas TsMS § 168 lg 5, kuivõrd kostja ei täitnud hageja nõuet pärast tema vastu hagi esitamist, vaid enne seda. Olukorras, kus kostja menetluse käigus asendatakse, ei saa TsMS § 168 lg 5 mõttes lugeda hagi esitamise ajaks algse kostja vastu hagi esitamise aega, vaid aega, mil hageja esitas hagi praeguse kostja vastu. Seega kohaldub üldreeglina TsMS § 168 lg 4, mille järgi tuleks menetluskulud jätta hagist loobumise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostja taotleb määruskaebuses maakohtus kantud menetluskulude poolte endi kanda jätmist, lähtub kohus kostja taotlusest.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ka hageja väide, et kostja ei kasutanud makse tegemisel viitenumbrit, mistõttu hageja ei saanud kostja makset seostada kohtusse esitatud nõudega. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kostjale enne tema vastu hagi esitamist kohtuväliselt nõudeid esitanud või makserekvisiite teatanud. Samas oli hagejale juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest teada, kes on õige kostja ning ka kostja kontaktandmed, kuid hageja ei pöördunud õige kostja vastu nõudega tasuda võlg. Sellises olukorras ei saa kostjale ette heita viitenumbri kasutamata jätmist, kuivõrd kostja ei pruukinud seda teada. See, et hageja ei suutnud siduda kostja makset praeguse kohtuasjaga, on hageja enda risk.
15.Kostja taotleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hageja kanda jätmist. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 168 lg 4 järgi tuleb taotlus rahuldada ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 70 eurot ning esindajatasu 480 eurot. Esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks ning ajakulu on 4 tundi. Ringkonnakohus ei pea kogu väidetud esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades seda, et määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes kitsas ja väga selgelt piiritletud küsimus menetluskulude jaotusest ning ka maakohtus väljamõistetud menetluskulude suurust, peab ringkonnakohus põhjendatud esindajakuluks 120 eurot. Kokku tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 190 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.