Lugeda Viru Maakohtu 6. jaanuari 2022. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hageja taotlus kostja asendamiseks.
4.2.Asendada tsiviilasja nr 2-21-112528 kostja Yury Kershonkov kostjaga Artur Kalugin.
4.3.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Yury Kershonkovi vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.
4.4.Kohustada Osaühingut EUROPARK ESTONIA esitama asendatud kostja jaoks hagiavalduse terviktekst hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
4.5.Jätta kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
Edasikaebamise kord
5.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 3. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Yury Kershonkovi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus edastas asja 23. augusti 2021. a määrusega kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis hagi 28. septembri 2021. a määrusega menetlusse. Hageja nõude aluseks on tasumata leppetrahvinõuded, mis on esitatud seoses parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga XXXXXXX parkimisel hageja opereeritavatel parkimisaladel. Leppetrahvi nõuete väljastamise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.
Viru Maakohus rahuldas hagi 26. oktoobri 2021. a tagaseljaotsusega. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, mille maakohus rahuldas 7. detsembri 2021. a määrusega ning taastas tsiviilasjas menetluse. Kostja vaidles 24. novembri 2021. a vastuses hagile vastu, teatades, et oli juba vastuväites makseettepanekule märkinud, et ei ole makseettepanekus kirjeldatud lepinguid sõlminud ning oli juba maksekäsu kiirmenetluse esitanud kohtule tõendina Artur Kalugini allkirjastatud kinnituse sõiduki valdamise kohta hagis märgitud ajal. Kostja esitas A. Kalugini kinnituse koos vastusega hagile uuesti. Hageja esitas 22. detsembril 2021 taotluse senise kostja asendamiseks kostjaga Artur Kalugin. Hageja palus jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Kuna kostja ei ole osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel, siis ei ole kostjal menetluskulusid ka tekkinud. Kuni kostja asendamiseni tekkinud kostja menetluskulud tuleks jätta kostja kanda, sest viimane oleks saanud tekkivaid menetluskulusid vältida.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2022. a määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks, asendas kostja Yury Kershonkov kostjaga Artur Kalugin, jättis hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata (TsMS § 208 lg 1), kohustas hagejat esitama asendatud kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ning jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotlus kostja asendamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 järgi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on kohtule esitanud tõendi selle kohta, et hagetaval perioodil oli kostja asemel sõiduki tegelikuks valdajaks Artur Kalugin. Seega on hagi esitatud ekslikult vale kostja vastu. Kohus asendas hageja taotlusel senise kostja teise kostjaga. Maakohus leidis, et käesoleval juhul tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib aga kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus leidis, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis põhjendavad menetluskulude jaotamist TsMS § 168 lg-s 4 toodud reeglist erinevalt. Kuigi sõiduki tegeliku valdaja kohta andmete esitamine menetluse varasemas staadiumis oleks olnud menetlusökonoomikast lähtuvalt mõistlik, puuduvad asjas veenvad tõendid selle kohta, et esialgsel kostjal oleks olnud kohtueelselt teada info sõidukiga seoses esitatud leppetrahvide kohta. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkinud, et ta ei olnud kirjeldatud lepinguid sõlminud ja kinnitas, et alates 28. augustist 2014 ei ole ta sõidukit juhtinud. Uus kostja on sõiduki valduse kinnitanud 27. mail 2021, s.o peale hagi kohtule esitamist. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist, asja läbivaatamata jätmist TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel ja menetluskulude hageja kanda jätmist.
Määruskaebuse kohaselt esitas kostja juba maksekäsu kiirmenetluses 18. mail 2021 hageja nõudele vastuväite. Kostja kinnitas, et oli küll sündmuse toimumise ajal auto omanik/vastutav kasutaja, ent autot kasutas kolmas isik. Vastuväitele oli lisatud ka kolmanda isiku A. Kalugini kinnitus, et sündmuse toimumise ajal kasutas autot tema. Seega oli hageja juba maksekäsu kiirmenetluse ajal teadlik, et esitas nõude vale kostja vastu. Sellele vaatamata, esitas hageja
14.juunil 2021 hagiavalduse Harju Maakohtule kostja vastu, millega tekitas kostjale kohtukulud. Menetluskulude poolte enda kandma jätmine on äärmiselt ebaõige ning ebaseaduslik, kuna hageja ei teavitanud kostjat kohtuväliselt oma nõuetest ning kostjal puudus võimalus kohtuväliseks lahendamiseks.
4.Maakohus võttis 22. veebruari 2022. a määrusega määruskaebuse osaliselt menetlusse menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maakohus selgitas, et kostjal on õigus edasi kaevata 6. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas. Muus soas ei ole kostjal kaebeõigust. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikkust korrast ning kohus pidi keelduma hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. Määruskaebuse resolutsioonis aga taotleb kostja asja läbi vaatamata jätmist vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 3. Kostja asendamisega loetakse hagiavaldus esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Hagi tagasivõtmine on TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Seega ei ole kostja määruskaebus selles osas põhjendatud ja on perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses, sest määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Transpordiametist saadud päringu alusel oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Hageja proovis võtta kostjaga kohtueelselt ühendust. Hageja alustas võlgnevuse sissenõudmist kostjalt heauskselt, lähtudes talle edastatud andmetest. Kostja ei ole tõendanud, et tema selle sõiduki omanik/vastutav kasutaja vaidlusalusel ajaperioodil ei olnud. Isegi, kui kostja oleks sõiduki 2014. a seisuga võõrandanud uuele kostjale, siis oleks pidanud sõiduk olema registreeritud uue kostja nimele. Eeltoodut arvesse võttes on praegusel juhul mõistlik jätta tekkinud menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostjal oli võimalus kohtueelselt teavitada hagejat tekkinud olukorrast ning selle tagajärjel ei oleks alustatud kohtumenetlust kostja osas. Kostja esitas tõendid selle kohta, et keegi teine kasutas sõidukit, alles siis kui oli kohtumenetlus alustatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kuni kostja asendamiseni hageja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust kostja asendamise osas ega hageja
kohustamises esitada uus hagiavaldus uue kostja vastu. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 659, § 456 lg 4 teine lause). Maakohus võttis 22. veebruari 2022. a määrusega kostja määruskaebuse menetlusse osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas ning keeldus ülejäänud osas määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus edastas kostjale määruse e-postiga hoiatades, et kirja kättesaamise kinnituse mittesaatmisel loeb kohus kohtudokumendid vastavalt TsMS § 3141 lg-le 1 kättesaaduks kolme tööpäeva jooksul kirja saatmisest. Maakohutu määruses on märgitud, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kostja poolt määruse kättesaamise kohta. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostja osalist määruskaebuse menetlusse võtmist vaidlustanud. Seega lahendab ringkonnakohus määruskaebust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, leides, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud üldreegli, s.o TsMS § 168 lg 4, kohaldamise kõrvalekaldumiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Üldjuhul tuleb hagi tagasivõtmisel ja hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-st 168. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses ei ole üldreeglist kõrvale kaldumine põhjendatud. Maakohtu põhjendus TsMS § 162 lg 4 kohaldamise kohta on vastuoluline. Maakohus kinnitab ühelt poolt, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oli enne kohtumenetluse algatamist teadlik hageja võimalikust nõudest. Samas jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda põhjusel, et sõiduki tegeliku valdaja kohta andmete esitamine kostja poolt menetluse varasemas staadiumis oleks olnud menetlusökonoomikast lähtuvalt mõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 4 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitas kolmanda isiku A. Kalugini 18. mai 2021. a kinnituse selle kohta, et just tema kasutas sõidukit, juba maksekäsu kiirmenetluses maksettepanekule vastuväite esitamisel 18. mail 2021. Tulenevalt TsMS § 485 lg-st 3 teatab kohus avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast. Kostja esitas A. Kalugini kinnituse uuesti koos hagivastusega 24. novembril 2021. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks tuginedes samale kostja poolt esitatud A. Kalugini 18. mai 2021. a kinnitusele alles 22. detsembril 2021. Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta ei oleks nimetatud A. Kalugini kinnitust enne 22. detsembrit 2021 või enne kostja poolt selle koos hagivastusega kohtule uuesti edastamist 24. novembril 2021 kätte saanud. Seega on eluliselt usutav kostja määruskaebuses esitatud seisukoht, et hageja oli või vähemalt pidi olema teadlik juba maksekäsu kiirmenetluse ajal, et esitas nõude vale kostja vastu. Kostja esitas vastuväite ja
asjakohase tõendi, et ta ei ole õige kostja esimesel võimalusel. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna käesoleval juhul alust ka hageja etteheide kostjale sõiduki andmete õigeaegselt muutmata jätmise kohta.
9.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud määruskaebemenetluses jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2;
20.aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.