Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-21-112528 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus edastas asja 23. augusti 2021. a määrusega kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis hagi 28.09.2021 määrusega menetlusse. Hageja nõude aluseks on tasumata leppetrahvinõuded, mis on esitatud seoses parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga xxx parkimisel hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 1) 08.05.2018 Balti jaam, leppetrahvinumber 1290 8051 8093 6037; 2) 21.05.2018 Mustamäe tee 5l, leppetrahvinumber 0562 1051 8152 2358; 3) 10.07.2018 Tartu mnt 1, leppetrahvinumber 1351 0071 8124 0265. Leppetrahvi nõuete väljastamise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Kostja X X vaidles 24.11.2021. a vastuses hagile vastu, teatades, et oli juba vastuväites makseettepanekule märkinud, et ei ole makseettepanekus kirjeldatud lepinguid sõlminud ning oli juba maksekäsu kiirmenetluse esitanud kohtule tõendina A Ki allkirjastatud kinnituse sõiduki valdamise kohta hagis märgitud ajal. Kostja esitas A Ki kinnituse koos vastusega hagile uuesti. Hageja esitas 22.12.2021 taotluse senise kostja asendamiseks kostjaga A K. Kohus 06.01.2022 määrusega rahuldas hageja taotluse ja asendas kostja X Xi kostaga A K. Hageja esitas hagiavalduse kostja A Ki vastu. A K esitas 21.02.2022 kirjaliku vastuse hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata, mõista hagejalt kostja kasuks võlgnevus summas 90 eurot ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta hagi õigeks, sest ei ole tema lepingud sõlminud. Kostja on maksnud kõik taotluses olevaid nõudeid. Kostja ei ole nõus sellega et ta on lepingupool ja taotleb, et talle tagastataks tasutud summa. Hageja esitas 03.06.2022 kirjaliku seisukoha kostja A Ki vastuse osas ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Hageja märgib, et A K on 21.02.2022 esitanud vastuse kohtule, milles teavitab, et on põhinõude rahuldanud. Muuhulgas viitab kostja ka sellele, et on saatnud 18. jaanuaril päringu mingisugusele hagejale kuuluvale e-mailile soovides kinnitust nõude rahuldamise osas ning hageja esindaja on talle vastanud, et tema poolt tasutud nõue ei ole laekunud ettenähtud makserekvisiitidel. Hilisemal järelkontrollil, kui kostja esitas oma vastuse ja tõendid ning hagejal tekkis teoreetiline võimalus kontrollida, kas tõendid vastavad tõele (selles osas, et kas hagejale on tasutud sõiduki nr xxx leppetrahvide katteks) või mitte. On selgunud, et kuigi kostja tasus omaalgatuslikult ja selleks mitte ettenähtud kontole põhivõlgnevuse summa, siis ei lisanud ta ülekannet tehes ei selgitust ega viitenumbrit. Sellest tulenevalt ei olnud varasemalt võimalik hagejal, kelle erinevatele kontodele laekub igapäevaselt tarbitud teenuse eest erinevates määrades summasid (tasulised parkimised, parkimiskaardid, leppetrahvid, parkimisõigused jne), kes on tasunud vastavad ülekanded ning mille katteks viidatud summa tuleb siduda. Küll aga saab hageja nüüd kinnitada, et esitatud tõendite põhjal on menetluse kestel põhinõue laekunud. 2(6)

2-21-112528 Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-21-112528 menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel (03.06.22 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 335 eurot: 240 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu summas 20 eurot TsMS § 4842 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esitab taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 37,50 eurot. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskuludelt viiviste väljamõistmist. Kohus 06.06.2022 selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, teatas kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ja määras talle tähtaja hagist loobumise avaldusele vastamiseks. Kohus tegi ka hagejale ettepaneku täpsustada oma menetluskulude taotlust, eelkõige riigilõivu summa osas (hageja taotleb üheaegselt poole riigilõivu tagastamist ja riigilõivu tervikuna kostjalt väljamõistmist). Hageja ei ole menetluskulude nimekirja täpsustanud. Kostja 16.06.2022 seisukohas palub võtta hagist loobumise vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kostja hageja nõude küll maakohtu menetluse käigus, ent hageja ei olnud andnud kostjale enne hagiavalduse esitamist mõistlikku võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks leppetrahvi nõuded kostjale kätte toimetanud, seega ei olnud kostja teadlik nõuete olemasolust. Hagejale pidanuks nõuete eest vastutav isik selguma hiljemalt vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses, kus nii esialgne kostja kui ka praegune kostja kinnitasid, et auto kasutaja ja seega võimalik parkimislepingu sõlmija oli parkimislepingu rikkumise ajal kostja. Seejärel saanuks hageja pöörduda kostja poole nõudega ning anda kostjale teada nii nõuete rahuldamiseks vajaliku pangakonto kui viitenumbri. Sellist informatsiooni ei ole hageja kostjale kunagi esitanud ning kostja rahuldas nõude avalikult teatavaks tehtud pangakontole, teavitades sellest ka hagejat. Kuivõrd hageja ei ole kasutanud võimalust oma nõude rahuldamiseks kohtuväliselt ja kostja on tema vastu suunatud nõude olemasolust teada saades nõude koheselt rahuldanud, esinevad kostja hinnangul asjaolud, mille tõttu oleks vastaspoole menetluskulude kostjalt välja mõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja kirjalikus avalduses loobub hagist. Kostja ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3(6)

2-21-112528

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist kohtule. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda põhjendusel, et kostja sai hageja nõudest teada kohtumenetluses ja koheselt rahuldas hageja nõude. Kostjale polnud enne hagi esitamist antud võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Hagejale pidanuks nõuete eest vastutav isik selguma hiljemalt vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses. Seejärel saanuks hageja pöörduda kostja poole nõudega ning anda kostjale teada nii nõuete rahuldamiseks vajaliku pangakonto kui viitenumbri. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud A Ki vastuväited, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, põhjendusel, et hageja ei võimaldanud tal nõuet vabatahtlikult täita enne hagi kohtusse esitamist. Kostja ise kinnitab, et maksekäsu kiirmenetluses oli ta 18.01.2021 andnud kinnituse, et oli sõiduki registrimärgiga xxx kasutaja alatest 28.08.2014 kuni tänase päevani. Samas kinnitab, et sellel perioodil X Y ei ole kunagi selle sõiduki juhtinud, ning ei saanud kunagi kasutuslepinguid (parkimislepingud 08.05.2018, 21.05.2018, 10.07.2018, 08.05.2018) sõlmima. Seega oli A K juba maksekäsu kiirmenetluses saanud teada parkimislepingute rikkumisest ja leppetrahvide nõuetest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ja leppetrahvide tasumiseks. Kuid ei ole ta seda teinud ja hageja esitas hagiavalduse kohtule. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema on nõude rahuldanud maakohtu menetluse käigus ehk pärast hagi esitamist kohtusse. Kohus ei tuvastanud, et esinevad TsMS § 162 lg 4 erandlikud asjaolud TsMS § 168 lg 5 kohaldamise kõrvalekaldumiseks. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks teha suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tartu Ringkonnakohus 4.04.2022 määrusega jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud hageja kanda. Seega kostja A Ki kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud kostja asendamisest 06.01.2022 määrusega. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 4(6)

2-21-112528 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel xxx OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 80 eur/t. Hageja menetluskuludeks on: 1) riigilõiv summas 75 eurot; 2) menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; 3) lepingulise esindaja õigusabikulud. Detailselt on jagunenud kulud järgnevalt: 3.1) Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2t; 3.2) Kostja A K vastusega tutvumine ning 03.06.2022 seisukoha ja taotluse esitamine (taotlus kostja asendamiseks, seisukoht menetluskulude osas) – 1t. Hageja taotleb ka poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kohus ei pea põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu (eespool on p 3.1), sest kõik need toimingud on tehtud kuni kostja asendamiseni ja on jäetud hageja enda kanda. Peale kostja asendamist esitas hageja hagiavalduse A Ki vastu, mis on praktiliselt identne esialgse hagiavalduse tekstiga (muudetud vaid kostja nimi ja võetud maha osa põhjendusi). Hageja oli tutvunud kostja vastusega, esitanud kirjaliku seisukoha vastuse osas ja avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja ei esitanud seisukohta kostja menetluskulude osas, sest A K polnudki oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtu seisukohalt hageja lepingulise esindaja ajakulu alates kostja asendamist tehtud toimingute tegemiseks ja dokumentide kohtule esitamiseks on põhjendatud mitte rohkem kui 1 tunni ulatuses ehk 80 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ei ole samuti hageja põhjendatud menetluskulu, mida peaks kostja A K hagejale hüvitama. Menetluskulu oli kantud kuni kostja asendamiseni ning jäetud hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot, mis on põhjendatud hageja menetluskulu vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja lg 2. Kuna hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb kostjal hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivu ehk 37,50 eurot. Kohus määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 117,50 eurot (80 +37,50). 5(6)

2-21-112528 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 37,50 eurot. Riigilõivu tagastab kohus xxx OÜ arvelduskontole xxx LHV Pank, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-112528, riigilõivu osaline tagastamine“. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2022 kohtumäärusega.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.