Alant Ehitus OÜ hagi Osaühingu Taimar Teenused vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Alant Ehitus OÜ apellatsioonkaebus, hind 3 715,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Alant Ehitus OÜ (registrikood 11924693), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja Osaühing Taimar Teenused (registrikood 10823926), esindaja vandeadvokaat Taivo Saks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 20.01.2022 otsust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas ja sõnastada see osa järgmiselt:
1.1.Jätta hageja maakohtus kantud menetluskuludest 47% kostja kanda ja 53% hageja menetluskuludest jätta tema enda kanda.
1.2.Jätta kostja maakohtus kantud menetluskuludest 53% hageja kanda ja 47% kostja menetluskuludest jätta tema enda kanda.
2.Jätta punktis 1 viidatud otsus ülejäänud osas muutmata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluse käik ja poolte nõuded
1.Alant Ehitus OÜ (hageja/töövõtja) esitas 24.09.2020 Harju Maakohtule hagi osaühingu Taimar Teenused (kostja/tellija) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 8 420 eurot (arve nr 19089 alusel 2 000 eurot ja arve nr 20040 alusel 6 420 eurot) ning kohustada kostjat maksma viivist alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja määrata kindlaks, et viivise suurus oli piiratud 580 euroga. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
2.Maakohus võttis hagi 29.09.2020 menetlusse ja rahuldas selle 17.12.2020 tagaseljaotsusega.
3.Kostja esitas 11.02.2021 kaja ja vastuse hagile, milles ta vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt oli tal omakorda hageja vastu nõudeid kokku 9 048 eurot, mis tulenesid arvest nr 200803, mida ta soovis tasaarvestada. 31.03.2021 rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse.
4.Hageja loobus 14.04.2021 (täpsustatud 17.05.2021) osaliselt nõudest ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 7 376 eurot ja kohustada sellelt summalt tasuma viivist seadusjärgses määras alates 25.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 580 euro. Hageja vähendas nõuet 1 044 euro võrra, mis puudutas geodeetilisi mõõdistusjoonistusi 684 eurot ja tasu kahe kanalisatsioonikaevu eest 360 eurot (hageja nõustus osaliselt kostja arvega nr 200803).
5.Kohus võttis 06.09.2021 nõudest loobumise vastu ja lõpetas menetluse 1 044 euro osas.
6.Kohus kinnitas 30.12.2021 poolte kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõuete osas, mis tulenesid arvest nr 19089. Kompromissi kohaselt kinnitas hageja, et ta loeb arvest nr 19089 tuleneva kohustuse kostja poolt täidetuks ja hagejal puuduvad sellest arvest tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja kinnitas, et tal puuduvad nõuded hageja vastu arvest nr 200803 tulenevate järgmiste tööde osas: kanalisatsiooni kaevud, kanalisatsiooni toru vahetus, teostusjoonised. Menetlus jätkus hageja nõuete osas, mis tulenesid arvest nr 20040 (põhinõue 6 420 eurot) ja kostja nõuete osas, mis tulenesid arvest nr 200803 (v.a. eelmises lauses nimetatud tööd). Hageja nõude aluseks olevad asjaolud
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ehitustööde töövõtulepingu. Töövõtulepingu järgi teostas hageja ajavahemikus 01.08.2019-30.08.2019 ehitustöid aadressil Keskväljak 2, Kuusalu alevik (Kuusalu Sotsiaalmaja ehitus). Kostja sai antud ehitusobjekti hanke tulemusel ja tööde tellijaks oli Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu). Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu nagu alltöövõtjaga. Poolte vahel oli kooskõlastatud tööde maksumus. Pärast tööde maksumuse kooskõlastamist lubas kostja hageja töötajad ehitusobjektile ja hageja alustas kokkulepitud ehitustöid (s.o kanalisatsiooni ja veevarustuse rajamine ning kaeve- ja pinnasetööd). Ehitustööd olid hageja poolt seisuga 30.08.2019 lõpetatud ja kostjale üle antud. Kõik ehitustööd olid Kuusalu valla poolt vastuvõetud ning ehitustööde lõpetamise tähtaeg ehitusobjektil oli juuli 2020.
Hageja edastas kostjale 02.09.2019 teostatud tööde eest (ehitustööde esimene osa kanalisatsiooni ja veevarustuse rajamine) arve nr 19089 summas 11 310 eurot ja teostatud tööde akti nr 1. Arve ehitustööde teise osa eest (s.o kaeve- ja pinnasetööd) kavatses hageja esitada pärast esimese arve tasumist. Kostja maksis arvest 9 310 eurot (tasumata 2 000 eurot). Hageja edastas kostjale 01.06.2020 teostatud tööde eest (ehitustööde teine osa - kaeve- ja pinnasetööd) arve nr 20040 summas 6 420 eurot ja teostatud tööde akti nr 2. Kostja arvet ei tasunud. Kostja ei esitanud mõjuvat põhjust arvete maksmata jätmise kohta ega põhjendatud pretensioone tööde suhtes. Kostjal puudus mõistlik põhjendus arvete tasumata jätmiseks. Ehitustööd olid kostja poolt vastu võetud ja hageja tasunõue muutus sissenõuetavaks. Kostja vastuväited hagile ja tasaarvestuse vastuväide
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte kokkuleppe järgi tuli teha: a) kanalisatsiooni tööd; b) rajada veevarustus; c) geodeetiline mõõdistamine; d) kontrollida ja kinnitada tööde kvaliteet (veetrassi survestamine ja kanalisatsiooni vaatlus kaameraga); e) vundamendi aluse ettevalmistustööd, sh rajada killustikuga vundamendi alus; f) rajada parkla ja parklasse sissesõidu tee killustikalus. Tööde a)d) hinna ja mahu kokkulepetes lähtusid pooled hageja esitatud hinnapakkumisest 12 030 eurot. Pinnasetööde (loetelus e ja f) hinnas lepiti kokku 5 040 eurot (4 200 + käibemaks 20%). Tööde maksumuseks kujunes kokku 16 070 eurot, millest kostja tasus hagejale 9 310 eurot. Tellija keeldus ülejäänud summat tasumast seetõttu, et töövõtja jättis osad tööd tegemata, osad tuli ümber teha. Samuti tekitasid hageja töötajad ehitusobjektil kahju, mis tuli likvideerida. Kokku kandis kostja hagejapoolse praagi ja tegemata jätmiste tõttu kulusid 9 048 eurot järgmiselt: − kanalisatsioonitööd algasid geodeetilise mõõdistamisega. Algse kokkuleppe järgi pidi hageja need ise teostama, kuid hiljem leppisid pooled kokku, et kostja tellib ise geodeedi ja mõõdistuste summa arvestatakse pakkumisest maha. Tööde maksumus oli 420 eurot; − kanalisatsiooni tööd hõlmasid töövõtja poolt ehitusmaterjalina 3 kanalisatsioonikaevu hankimist. Pooled leppisid kokku, et kostja tarnib kaevud ise ja arvutab tegeliku kulu tööde maksumusest maha - üks kaev oli juba ehitusobjektil olemas ja teised kaks soetas kostja. Kolme kaevu kogumaksumus 540 eurot tuli kokkuleppe kohaselt hinnapakkumise summast maha lahutada; − tööde teostamise ajal eemaldasid ja rikkusid hageja töötajad kahel korral geodeedi poolt fikseeritud maamärgid, mistõttu tuli need uuesti mõõdistada ja maha märkida. Lisana tellitud geodeetiliste tööde maksumus oli kokku 528 eurot; − töövõtja pidi teostama vundamendi aluse ettevalmistuse. Töö oli teostatud ebakvaliteetselt (erinevatel kõrgustel), et betooni raketised tuli enne betooni valu ümber teha ja betooni kulu oli aluspinna ebakvaliteetse ettevalmistamise tõttu oluliselt suurem. Kostja juhtis sellele hageja tähelepanu ja palus tal viivitamatult tööd ära parandada, kuid hageja sellele ei reageerinud, mistõttu oli kostja sunnitud need tööd kiiresti mujalt tellima. Tööde maksumus oli 1 260 eurot; − töövõtja pidi teostama parkla aluse pinna ettevalmistamise ja killustikkatte paigalduse, kuid tegi seda üksnes osaliselt (küll aga esitas enam kui pool aastat hiljem arve). Hagejalt tellitud tööde lõpetamiseks pidi kostja tööd mujalt tellima. Maksumus oli 2 623,55 eurot; − tööde käigus kahjustas töövõtja krundil paiknevaid sideposte. Esialgu lubas hageja töötaja kahjustused parandada, kuid tegelikkuses ta kohale ei ilmunud. Seetõttu oli kostja sunnitud tööd kolmandalt ettevõttelt tellima maksumusega 811,74 eurot; − töövõtja ehitas kanalisatsioonitorustiku ebakvaliteetselt. Hageja pidi tegema enne tööde üleandmist kaamera uuringud ja survekatsetused veendumaks, et tööd vastavad oodatud kvaliteedile, kuid seda ei tehtud. Nii ilmneski kanalisatsioonitorudes leke ning kostja
teostas ise kaameravaatluse, milles ta tuvastas, et kanalisatsioonitoru oli katki. Tellija palus töövõtjal selle välja vahetada, kuid hageja jättis selle tegemata, mistõttu oli tellija sunnitud töövõtja praagi ise ära parandama. Kostja tasus tööde eest 2 446,20 eurot; − iga ehitustöö juurde kuulus teostusjooniste koostamine ja enda järelt koristamine. Ka need kohustused jättis töövõtja täitmata, mistõttu oli tellija sunnitud töö kolmandalt isikult tellima nii jooniste koostamise kui ka hageja poolt maha jäetud ehitusprügi koristamise ja utiliseerimise. Teostusjooniste maksumus oli 360 eurot ja koristustööd 128,16 eurot. Tellija edastas töövõtjale arve nr 200803 kantud kulutuste kohta 9 048 eurot (käibemaksuga). Kostja teavitas hagejat ka puudustest, mille tõttu keeldus kostja hageja esimese arve tasumisest. Selle peale saatis hageja aga 2020 juunis kostjale hoopis teise arve. Kuna töövõtja oli oma tegevusega tellijale juba selleks ajaks niipalju kahju tekitanud ning ka teisel arvel näidatud tööd tuli ümber teha ja parkla alus oli üldse tegemata, siis oli teise arve esitamine põhjendamatu. Kostja saatis hagejale veelkordse selgituse ja omapoolse arve, milles teatas, et ta tasaarvestab sellega hageja nõuded tema vastu ning peale tasaarvestamist jääb hageja kostja ees võlgu. Seega oli hagi põhjendamatu. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud. Kostja teavitas hagejat koheselt, et tööd ei vastanud lepingutingimustele ja palus need ümber teha, kuid hageja sellele ei reageerinud. Samuti nõudis kostja mitmel korral lõpetamata tööde lõpetamist. Kostja oli õigustatud tellima tööde teostamise kolmandalt isikult, kuna hageja seda ise ei teinud. Vundamendi töödes esinenud puuduste kõrvaldamine oli kriitilise tähtsusega, kuna tööde ajagraafiku järgi alustati objektil betoonitöödega ning seetõttu oleks puuduste kõrvaldamise ootamise tõttu veninud ka teised tööd ning niiviisi kogu tööde teostamine viivitusse jäänud. Hageja vastuväited kostja tasaarvestusele
9.Seoses kostja nõuetega tulenevalt arvest nr 200803 esitas hageja järgmised vastuväited: − killustikualuse ehituse vundamendi alla maksumuseks märkis hageja 2 150 eurot (käibemaksuta). Töö oli tehtud, kuna hoone ja parkla olid ehitatud. Hageja pidi kaevama pinnase vundamendi ehitamiseks, vedama pinnase ära ja ehitama killustikualuse vundamendi alla paksusega 15 cm. Puudus kokkulepe vundamendialuse tasasusega ehk killustikualuse kõrgus ja kõrguste erinevus. Tõendamata oli kõrguste vahe 7 cm. Hageja polnud vastavat pretensiooni kätte saanud. Kulu lisabetoonile oli tõendamata ja betooni hind polnud mõistlik. Lisaks oli see vastuolus 06.09.2019 ekspertiisiga; − parklaosa killustikaluse ehitus oli tehtud osaliselt ja lepiti kokku, et hageja teeb antud töö lõpuni hiljem. Maksumus oli 1 200 eurot. Hageja tegi üksnes sissesõidu tee killustikualuse ja tarnis killustiku. Arve esitati kostjale 450 eurot (käibemaksuta). Pärast hagivastuse saamist külastas hageja ehitusobjekti ning tegi parklas mitu pilti. Parkla oli täielikult ehitatud. Selle ehitamises polnud pooled kokku leppinud. Kostja ei vastanud hageja pöördumistele ega kinnitanud pinnasetöödega seotud lõplikku hinnapakkumist. Nüüdseks oli parkla lõpuni ehitatud ning hageja ei pidanud seda kostjale kinni maksma; − hageja lõpetas tööd augustis 2019 ja koristas enda järelt. Üldehitustööd objektil lõpetati juulis 2020. Hageja ei pidanud tasuma ehitusplatsi koristamise eest, kui see toimus aasta pärast hageja ehitustööde lõpetamist ja objekti valmimist; − tellija ei tõendanud, et töövõtja oleks sideposte kahjustanud. Hageja suhtles kostjaga (periood 09.09.2019-11.09.2019) ja oli seisukohal, et kui see oli töövõtja viga, siis ta parandab selle ära, kuid pärast seda tellija enam töövõtjaga ühendust ei võtnud. Parandamise kulu oli tõendamata, hageja käis objektil (09.04.2021) ning tuvastas, et sidepost puudus. Tellija poolt hagejale 09.04.2020 edastatud e-kirjas ei heidetud ette, et töövõtja oleks sideposte kahjustanud;
− geodeetiliste märkide taastamine sai toimuda ainult kanalisatsioonitööde koostamise tõttu hageja poolt, kuna need kanalisatsiooni tööd toimusid perioodil 06.08.202110.08.2019. Ehitustööde teisel etapil, mis seondub selle teise arvega, puudus poolte vahel kokkulepe, et geodeetiliste töödega seotud kulud peab kandma hageja. Samuti sai hageja eeltoodud tellija nõude olemasolust teada alles kohtumenetluses. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 704,26 eurot ja kohustas sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 580 euro ulatuses. Hagi jäi rahuldamata 3 715,74 eurot ulatuses. Kohus jättis hageja menetluskuludest 47% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 53% hageja kanda. Kohus lahendas hagi ja kostja tasaarvestusavaldust VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 635 lg 1, §637 lgte 3, 4 ja 5, § 639 lg 1, § 641 lg-d 1 ja 2, § 642 lg 1-d ja 3, § 646 lg 5, § 197 lg 1, § 2 lg 2, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja § 2 lg 1 alusel.
11.Hageja nõudis kostjalt arve nr 20040 summas 6 420 eurot (käibemaksuga) tasumist. Hageja pöördus kohtuväliselt arve tasumise osas kostja poole (kd I, tl 16; kd I, tl 16, pöördel-17; kd I, tl 17, pöördel-19; kd I, tl 160). Arve oli täielikult tasumata. Arvega nr 20040 (kd I, tl 9) seotud hinnapakkumise (kd I, tl 106) ja ka teostatud tööde akti nr 1 (kd I, tl 9, pöördel) kohaselt pidi hageja teostama järgmised tööd: kaevetööd ja pinnase äravedu; killustikaluse ehitus vundamendi alla, h=15 cm; parkla osa killustikaluse ehitus 32/63 kiht ja tihendamine; mobiliseerimine. 16.12.2021 toimunud kohtuistungil nõustusid pooled sellega, et ülaltoodud tööd pidi hageja teostama. Hageja tõi esile, et ta lõpetas need tööd 06.09.2019. Samal kuupäeval toimus tööde ülevaatamine ja tööd lõppesid ning järgmisest päevast on hagejal õigus tasu nõuda. Kostja eeltoodud kuupäevade osas kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Hageja koostas hinnapakkumise nr OD08102019, mille kohaselt oli tööde maksumuseks 6 100 eurot (käibemaksuga 7 320 eurot). Hageja esitas 20.12.2019 ja 06.04.2020 kostjale kinnitamiseks pinnasetöödega seotud hinnapakkumise (kd I, tl 106). Kostja vastas kirjale ja vaidles sellele vastu. 14.02.2020 edastas kostja hagejale e-kirja, milles oli mh märkinud, et hinnapakkumine, mis saadeti tagantjärgi, ei vastanud nende kokkuleppele, seega seda ei saanud aktsepteerida. Kokkulepitud summa vundamendi, parkla ja sissesõidu killustikualusele oli 4 200 eurot (kd I, tl 51-52, pöördel). Täiendavalt edastas kostja hagejale 03.08.2020 e-kirja, milles märkis, et „19089 02.09.2019 summas 11310,00 eurot koos käibemaksuga millest tasutud 9310,- eurot lisaks kokkulepitud 4200,- (arve 20040 01.06.2020 ei saa arvestada kuna ei vasta kokkulepitud summale) killustikualuste rajamise eest (mille pidin lõpuks ikka mujalt tellima)“ (kd I, tl 67). Hageja avaldas, et ta polnud kostja sellist kirja saanud ja sai sellest teada alles kohtumenetluses. Kohus leidis, et majandus- ja kutsetegevuses sai lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmise päeval pärast e-kirja saabumist saaja serverisse (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 13). Samuti polnud hageja väide usutav, sest kostja oli kasutanud sama hageja e-posti aadressi (xxx), millelt hageja oli ise kostjale e-kirju edastanud (hageja kirjad kostjale- kd I, tl 11-12, pöördel; kd I, tl 16, pöördel; kd I, tl 107; kd I, tl 160; kostja kirjad hagejale- kd I, tl 51-52; kd I, tl 58; kd I, tl 67). Eeltoodust nähtus, et tööde maksumuseks oli 4 200 eurot (käibemaksuga 5 040 eurot). Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku, et tööde maksumus võis suureneda. Seega sai hageja kostjale esitada arve nr 20040 summas 5 040 eurot (käibemaksuga).
12.Kostja poolt hagejale edastatud arve nr 200803 kohaselt kandis kostja kulutusi 9 048 eurot (käibemaksuga). 30.12.2021 kompromissis kinnitas kostja, et tal puudusid nõuded hageja vastu arvest nr 200803 tulenevate järgmiste tööde osas: kanalisatsiooni kaevud, kanalisatsiooni toru
vahetus, teostusjoonised. Seega ei pidanud kohus eeltoodud tööde osas hindama, kas kostja tasaarvestusavalduses toodud nõue oli põhjendatud. Kohtul tuli hinnata, kas töövõtja teostas killustikualust ehitust vundamendi alla ja parkla osale ning tihendas nõuetekohaselt, kuna kostja esitas eeltoodud tööde osas tasaarvestuse vastuväite. Ülejäänud tööde (kaevetööd ja pinnase äravedu ning mobiliseerimine) teostamise kvaliteedi osas vastuväiteid ei esitatud.
12.1.Killustikualune ehitus Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja lõpetas tööd ehitusobjektil 06.09.2019. Kostja edastas hagejale 07.09.2019 kirja järgnevas sõnastuses: „Täna avastati, et vundamendi killustikaluse ettevalmistus ei ole hea. Nimelt kõrgust nivelleerides on kõrguste vahel kuni 7 cm. Tuleks kiiresti madalamatesse kohtadesse lisada killustikku ja tihendada. Betooni tarne on planeeritud 10.09, seega hiljemalt homme peaks puudus olema kõrvaldatud. Vastasel juhul peame betooni raketist ümber tegema ja betooni kogus suureneb, seda aga siis teie kulul“ (kd I, tl 58). Eeltoodud kiri oli saadetud vastusena hageja poolt kostjale 02.09.2019 edastatud kirjale. Kohtu hinnangul oli töövõtja tellija eeltoodud 07.09.2019 kirja kätte saanud. Tsellu Ehitusabi OÜ esitas tellijale 08.11.2019 arve nr 190032 betoonitööde objekti eest 1 260 eurot. Tellija tasus vastava arve (kd I, tl 59, pöördel). Kostja teavitas hagejat mõistliku aja jooksul puudusest (ebatasane vundament). Samuti nähtus kostja esitatud arvest nr 190032, et ta kandis kulutusi ehitusobjektil seoses vundamendi ebatasasuse likvideerimisega. Vundament pidi olema ühetasane. Mis puudutas hageja poolt märgitud OÜ Teehoiu Ekspert 09.09.2019 ekspertiisi (kd I, tl 113; kd I, tl 114-115), siis antud tõendist nähtus töö kirjeldus, milleks oli aluse kandevõime kontroll. Ekspertiis kinnitas killustikualuse kandevõime vastavust nõuetele, kuid ei kinnitanud, et killustikualus oleks õige kõrgusega. Lisaks selgitas kostja, et kuna tegemist oli kiireloomulise tööga (objekti üldehitustööde graafiku järgi), siis polnud tal võimalik oodata, kuni töövõtja tuleb ja oma praagi parandab, vaid kostja oli sunnitud kiiresti reageerima ja tööd mujalt tellima. Mis puutus töövõtja etteheitesse, et kolmandalt isikult tellitud betooni hind ei vastanud turuhinnale, siis selgitas tellija, et arvel kajastatud kaubaks ei olnud ainult betoon, vaid ka killustikaluse kõrguste korrigeerimistööd, betooniraketiste ehitus koos materjaliga jms. Kostja kirjeldas töödes esinevat puudust detailse täpsusega, selgitades, et killustikaluse kõrguste vahe oli kuni 7 cm. Kohus leidis, et tegemist oli puudusega vundamenditöödes. Tellija nõue puuduste parandamiseks seoses vundamendi ettevalmistusega 1 260 eurot oli põhjendatud.
12.2.Killustikualuse ehitus parkla osas Kostja tasus Tsellu Ehitusabi OÜ arve nr 2011 summas 2 553,90 eurot (kd I, tl 60-61). Arvel märgitud selgitus „parkla killustikualuse rajamine, tihendamine“ ja „transport, väikemehhanismid“ seondusid hageja poolt lõpetamata jäetud tööde lõpuni viimisega. Hageja soovis fotodega (kd I, tl 108-112) tõendada, et augustis 2019 oli tema töö tehtud osaliselt, s.o ehitatud parklasse sissesõidu tee killustikalus ja tarnitud killustik. Samuti esitas hageja fotod (kd I, tl 164-168) pärast hagivastuse saamist (so 01.03.2021), millelt nähtuvalt oli ehitusobjektil parkla täielikult ehitatud. 14.02.2020 edastas kostja hagejale kirja, milles tõi mh esile, et parkla killustikualus oli tänaseni tegemata. Kostja selgitas, et hageja peaks eeltoodud töö paari nädala jooksul ära tegema, vastasel juhul tellitakse töö tegemine kelleltki teiselt hageja kulul. Ka 09.04.2020 hagejale edastatud kirjas oli kostja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja jättis tööd poolikuks ning 03.08.2020 hagejale edastatud kirjas oli tellija selgitanud, et ta pidi killustikualuse rajamise mujalt tellima, mistõttu ei arvestanud ta hageja arvet nr 20040. Tellija esitas selle tõendamiseks, et killustikualust lõpuni ei ehitatud, plaani (kd I, tl 175), millelt nähtus, et sissesõidu osa Kuusalu tee parklasse läbis kõnnitee, ning fotod (kd I, tl 176-177), mis näitasid, et sissesõidu osa oli killustikualusega ettevalmistatud, kuid kõnniteest parkla poole killustikualus puudus. Pooled ei vaielnud, et parkla killustikualuse tööd tehti hageja poolt poolikult. Selle eest esitas hageja kostjale arve 450 eurot (lõpetatud tööde maksumuseks oleks olnud 1 200 eurot). Töövõtja esitas tasunõude pooliku töö eest. Kostja ei toonud kohtu ette
asjaolusid ega tõendanud, et poolikult tehtud töö oli puudustega. Tellija etteheide töövõtjale seisnes selles, et töö oli teostatud poolikult ja kostja oli sunnitud tööde lõpetamise mujalt tellima. Kohus leidis, et kostja nõue 2 553,90 eurot, mis seondus parklaosa killustikaluse ehituse tööde lõpetamisega, ei olnud põhjendatud.
12.3.Torujääkide koristus ja utiliseerimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 4.1.7.8 kohaselt oli töövõtja kohustatud tegema peale lepingus sätestatud ehitustööde ka nendega kaasnevad ettevalmistus- ja abitööd, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, sealhulgas koristama ehitusplatsi ja korraldama jäätmete äraveo selleks määratud kohtadesse. Eeltoodust tulenes töövõtjale kohustus koristada ehitusplats ja korraldada jäätmete äravedu. Kostja esitas ehitusplatsi koristuskulude osas Tsellu Ehitusabi OÜ arve nr 20014 summas 128,16 eurot (kd I, tl 65, pöördel). Vastava arve oli kostja tasunud. Arve esitamise kuupäevaks oli 10.07.2020. Kohus järeldas eeltoodu pinnalt, et koristustööd toimusid juulis 2020. Vastupidist kostja ei tõendanud. Samuti puudus vaidlus selle üle, et hageja lõpetas ehitusobjektil tööd 06.09.2019. Kostja ei tõendanud, et ta oleks töövõtjale teatanud, et tal lasub kohustus ehitusplats enda järelt koristada. Samuti ei tõendanud kostja, et 2020 ehitusobjektil korraldatud koristustööd seondusid hageja poolt 2019 septembrikuus ehitusobjekti koristamata jätmisega. See nõue polnud põhjendatud.
12.4.Sidepostide parandustööd Kostja tõi esile, et sidepostide kahjustamine võis aset leida perioodil 02.09.2019-03.09.2019, kui hageja teostas kaevetöid. Hageja sellele vastu ei vaielnud, et ta eeltoodud perioodil kaevetöid teostas. Hageja selgitas, et ta lõpetas need tööd 06.09.2019. Tellija edastas töövõtjale esmaspäeval 09.09.2019 kirja, paludes selgitust ümberlükatud sideposti kohta (kd II, tl 21-23). Eeltoodud kirjale vastas hageja 11.09.2019 selgitades, et kui see oli hageja viga, siis ikkagi parandatakse ära. Kostja kirjutas hagejale 11.09.2019, et ta rääkis naabriga ja naaber ütles, et sidepostid tõmmati kopaga viltu. Täiendavalt saatis hageja kostjale 11.09.2019 kirja, milles selgitas, et hageja viimane tööpäev oli 03.09.2019 ja kõik oli korras, 06.09 oli tehtud kandevõime kontroll, ka oli kõik korras. 14.02.2020 saatis kostja hagejale täiendava kirja, märkides et sidepostid, millele hageja kaevetööde käigus otsa sõitis, hakkavad ümber kukkuma, tuleb toekamalt korda teha ja vajadusel betoneerida, kuna ei soovi, et pool küla ilma internetita jääb (kd I, tl 51-52; kd I, tl 161-162). Tunnistaja JA ütlustest nähtus, et üks sidepostidest asus ehitusplatsil ja teine tunnistaja maja läheduses. Ehitusplatsil asuva sideposti osas selgitas tunnistaja, et ta nägi posti pikali lükkamist, mingisuguse tehnikaga mindi vastu. Võis olla mingisugune traktor või suur masin, täpsemalt ei mäletanud. Tunnistaja nägi, et kaabel vajus väga ära, mis oli ka loogiline, kui üks vahepost oli ümber. Tunnistaja ei osanud öelda, millal täpselt sidepostide kahjustamine aset leidis. Tunnistaja territooriumil asuv teine post oli ammu likvideeritud. Pooled ei vaielnud, et käesolevaks ajaks oli sotsiaalmaja krundil asunud sidepost likvideeritud (kd I, tl 163). Kahju nõude alus oli VÕS § 115 lg 1. Töövõtja rikutud kohustuseks oli seadusest tulenev lepingujärgne kõrvalkohustus hoiduda töö tegemisel teisele lepingupoolele kahju tekitamisest (VÕS § 2 lg 2). Samasugune kohustus kehtis hagejal kui ehitusettevõtjal ka ehitustava järgi (TsÜS § 2 lg 1). Töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) olid käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana. Nende üldtingimuste p 12.1.1 nägi ette, et pooled olid kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine (kd II, tl 41). Postide kahjustamisega rikkus hageja oma kohustusi raske hooletusega, kuna lühikese ajavahemiku jooksul kahjustas hageja töötaja mitut posti. Tunnistaja ütlustega oli tuvastatud sidepostide kahjustamine. Samuti lubas hageja ise kostjale hüvitada 11.09.2019 kirjas sidepostide kahjustamise kulu juhul, kui see oli hageja
viga. Hageja polnud vaielnud vastu sellele, et sidepostide kahjustamise ajal (02.09.201903.09.2019) ta töötas objektil. Kohtu ette ei toodud asjaolusid ega tõendatud, et keegi teine lisaks hagejale oleks samal ajal ehitusobjektil töid teostanud. 11.09.2019 ja 14.02.2020 töövõtjale edastatud kirjades juhtis tellija töövõtja tähelepanu töövõtja poolt sidepostide kahjustamisele ja täiendavalt 14.02.2020 teatas, et töövõtja peaks paari nädala jooksul saama asjad tehtud, vastaselt juhul tellib sidepostide toestamise kolmandatelt isikutelt töövõtja kulul. Hageja rikkumise ning kostjal varalise kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos, kuna kahju ei oleks tekkinud (kostja ei oleks kulusid kandnud), kui hageja ei oleks sideposte kahjustanud ega jätnud oma kulul parandamata. Tellija pidi laskma kahjustatud sidepostid tasu eest parandada kolmandal isikul, kuna kostja ehituse peatöövõtjana vastutas ehitusplatsil toimunu eest suhetes tellijaga. Kuigi sidepostid olid käesolevaks ajaks eemaldatud, selgitas kostja, et see sideliin varustas ka alevi lõpus mingi hulga maju ja projekti järgselt see liin kuulus likvideerimisele objekti lõpus, kui Telia rajab uue liini maasiseselt. Niikaua pidid need postid seal püsti seisma. Kostja pidi seda posti toestama ja tugevdama, et ta enne objekti lõppu ümber ei kukuks. Kahju hüvitamise nõue seoses sidepostide parandamisega 811,74 eurot oli põhjendatud.
12.5.Geodeetilised mõõdistusjoonised Kostja tugines, et tööde teostamise ajal eemaldasid ja rikkusid hageja töötajad kahel korral geodeedi poolt fikseeritud maamärke, mistõttu tuli need uuesti mõõdistada ja maha märkida. Hageja oli nõus hüvitama kostjale 420 eurot (OÜ Melbra arve nr 1965, kd I, tl 53, pöördel) ja 264 eurot (OÜ Melbra arve nr 1976, kd I, tl 56), kokku 684 eurot. 17.05.2021 loobus hageja oma nõudest, mis puudutas geodeetilisi mõõdistusjoonistusi 684 eurot. Seega oli käesoleval juhul vaidlus, kas ülejäänud osas kostja poolt kantud geodeetiliste mõõdistustööde kulu 264 eurot (OÜ Melbra arve nr 1982, kd I, tl 56, pöördel-57) oli põhjendatud. Teine geodeetiliste märkide kahjustamise juhtum ehitusplatsil toimus 02.09.2019, kui hageja teostas vundamendi kaevetöid. Kostja vastava nõude aluseks oli VÕS § 115 lg 1, kuna kostjale oli eeltoodud kulude kandmise näol tekkinud kahju. Töövõtja rikutud kohustuseks oli seadusest tulenev lepingujärgne kõrvalkohustus hoiduda töö tegemisel teisele lepingupoolele kahju tekitamisest (VÕS § 2 lg 2). Samasugune kohustus kehtis hagejal kui ehitusettevõtjal ka ehitustava järgi (TsÜS § 2 lg 1). Töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) on käsitatavad ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana. Nende üldtingimuste p 12.1.1 nägi ette, et pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist, vähendada tekkinud kahjusid ja tagada võimalikult suures ulatuses lepingu täitmine. Hageja ei vaielnud vastu, et geodeetiliste märkide kahjustamise ajal (02.09.2019) ta objektil töötas. Kohtu ette ei toodud asjaolusid ega tõendatud, et keegi teine lisaks hagejale oleks samal ajal ehitusobjektil töid teostanud. OÜ Melbra esitas kostjale 08.09.2019 arve nr 1982 geodeetliste märkide taastamiseks ehk siis arve oli kostjale esitatud kuus päeva hiljem kahjujuhtumi toimumise ajast. Geodeetiliste märkide kahjustamisega rikkus töövõtja oma kohustusi raske hooletusega. See järeldus kas või asjaolust, et lühikese ajavahemiku (kaks episoodi) jooksul kahjustas hageja töötaja korraga mitut geodeetilist märki. Töövõtja rikkumise ning tellija varalise kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos, kuna kahju ei oleks tekkinud (kostja ei oleks kulusid kandnud), kui töövõtja ei oleks geodeetilisi märke kahjustanud ega jätnud oma kulul parandamata. Tellija pidi laskma kahjustatud geodeetilised märgid tasu eest parandada kolmandal isikul, kuna kostja ehituse peatöövõtjana vastutas ehitusplatsil toimunu eest suhetes tellijaga. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses geodeetiliste märkide taastamisega 264 eurot oli põhjendatud.
13.Kohus leidis, et kostja tasaarvestusavaldus, mis seondus arvega nr 200803, oli põhjendatud 2 335,74 euro ulatuses (1260 + 811,74 + 264). Hagejal oli kostja vastu arvest nr 20040 tulenev
nõue 5 040 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppesid VÕS § 197 lg 2 järgi tagasiulatuvalt poolte nõuded kattuvas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kujunes hageja nõude suuruseks kostja vastu eurot 2 704,26 eurot (5040 – 2335,74). Hageja nõue viivise väljamõistmiseks oli VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Hageja apellatsioonkaebus
14.Hageja palus tühistada maakohtu otsus osa, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulude jaotuses. Hageja palus uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuli jätta samuti kostja kanda. Maakohus jõudis järelduseni, et tööde maksumuseks oli 4 200 eurot (käibemaksuga 5 040 eurot). Kohtu järeldus oli vale, sest kohus lähtus ekslikult üksnes kostja paljasõnalistest väidetest, et tööde hinnas lepiti kokku. Hageja vaidlustas selle kokkuleppe. Tööd olid seotud poolte jaoks mittesiduva eelarvega. Kostja ei esitanud tõendeid, et poolte vahel oli pinnasetöödega seotud siduv eelarve. Kuna seda ei olnud, siis ei saanud seda kohtule esitada ka hageja. Tellija ei esitanud vastuväiteid ehitustööde mahu ja maksumuse osas. Tööde maksumus sõltus tehtud tööde mahust. Tööde suurus oli 6 420 eurot (käibemaksuga). Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et kostja nõue puuduste parandamiseks seoses vundamendi ettevalmistusega 1 260 eurot oli põhjendatud. Selline järeldus tehti kostja paljasõnaliste tõendamata seletuste alusel. Seletus ei olnud tõendiks, eriti kui sellele esitas vastaspool vastuväite. Kostja väide, et vundamendi killustikaluse ettevalmistus polnud hea ja killustikaluse kõrguste vahe oli kuni 7 cm, oli tõendamata. Kui isegi eeldada, et hageja oleks kostja pretensiooni kätte saanud, siis ei olnud hageja kohustatud sellele reageerima. Tellijal puudus tõend tema väite õigsusest. Töövõtja jaoks oleks reageerimine tellija pretensioonile seotud suurte ebamõistlike kuludega, kuna hageja oleks sunnitud võtma seadme ja tehnika enda uuelt ehitusobjektilt ja viima selle tagasi ehitusobjektile. Töövõtja tunnistas üksnes seda, et poolte vahel oli kokkuleppe, et hageja pidi kaevama pinnase vundamendi ehitamiseks ja vedama pinnas ära ning ehitama killustikaluse vundamendi all paksusega 15 cm. Eelpool märgitud tööd olid nõuetekohaselt tehtud. Muud kokkulepped seoses killustikaluse ehitamisega poolte vahel puudusid. Pooled ei saavutanud kokkuleppeid seoses vundamendialuse tasasusega. Kostja esitas istungil üksnes oma seisukohti, et ehitusprojektis oli antud kõrgusmärk ja sellest tulenesid hageja kohustused. Hageja vaidles vastu ka kostja tasu ulatusele, kuid maakohus hageja vastuväiteid ei arvestanud. Kostja ei tõendanud väidetavat kulu lisabetoonile ja esitatud tõendid olid vastuolus faktiliste asjaoludega. Tellija ei tõendanud väidetava kulu suurust seoses lisabetooni kasutamisega. Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et kostja kahju hüvitamise nõue seoses sidepostide parandamisega 811,74 eurot oli põhjendatud. Selline järeldus ei põhinenud kogutud tõenditele ja oli tehtud suuremas osas kostja tõendamata seletuste alusel. Puudusid tõendid, et hageja töötajad kahjustasid krundil paiknevaid sideposte. Maakohus jättis ka osa töövõtja vastuväidetest seoses sidepostide kahjustamisega tähelepanuta ja tellija ei esitanud usaldusväärseid tõendeid, et parandustöid oli vaja teha ja neid tegelikult tehti. Kostja poolt kulu kandmine ei tõendanud kahju. Kostja ei põhjendanud ega tõendanud väidetava kahju suurust. Nõuete tõendamiseks ei saanud tõendina käsitleda üksnes arve esitamist. Kahju hüvitamise (VÕS § 115 lg 1 kohaldamise) eeldused ei olnud täidetud. Kohus jõudis vale järelduseni, kui leidis, et tellija kahju hüvitamise nõue seoses geodeetiliste märkide taastamisega 264 eurot oli põhjendatud. Kohtu järeldus ei põhinenud toimikus kogutud tõenditele ja oli tehtud suuremas osas tellija paljasõnaliste tõendamata seletuste alusel. Vastustaja seisukohad
15.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Maakohtu otsust tuleb täpsustada menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
18.Vaidlus puudus selles, et pooled olid sõlminud suulise ehitustööde töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus Kuusalu sotsiaalmaja ehituse objektil ajavahemikul 01.-30.08.2019 rajama kanalisatsiooni ja veevarustuse ning tegema kaeve- ja pinnasetöid. Kuusalu sotsiaalmaja ehituse valmimise tähtaeg oli juuli 2020 ja tellija oli Kuusalu vallavalitsus ning peatöövõtja oli kosja. Hageja tegi töid alltöövõtu korras. Leping oli sõlmitud hageja hinnapakkumise alusel. 22.04.2018 esitas hageja esimese hinnapakkumise, mille kohaselt moodustas kanalisatsioonija veevarustuse rajamisega seotud materjali ja tööde maksumus kokku 12 030 eurot. Hageja väitel esitas ta teise hinnapakkumise kaevetööde ja killustikaluse kohta kokku summas 7320 eurot. Esimese hinnapakkumise alusel teostatud tööde eest esitas hageja 02.09.2019 kostjale teostatud tööde akti nr 1 ja arve nr 19089, millest jättis kostja tasumata 2000 eurot. Teise ehitustööde osa eest esitas hageja 01.06.2020 kostjale akti nr 2 ja arve nr 20040 summas 6420 eurot, mis jäi kostja poolt tasumata. Arvest nr 19089 tasumata jäänud summa lahendasid pooled maakohtus 30.12.2021 kompromissiga ja menetlus jätkus arve nr 20040 alusel esitatud nõude osas.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Hageja on apellatsioonkaebuses korranud üksnes maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millele maakohus on hinnangu andnud ja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud.
21.Esmalt vaidlesid pooled selles, kas kaevetööde osas oli neil kokkulepe tööde maksumuses. Kostja väitel oli kokku lepitud hinnas 5040 (4200+k/m) eurot. Kostja selgitas, et hageja poolt tagantjärele saadetud hinnapakkumine ei vastanud kokkuleppele (I kd, lk 51). Kostja seaduslik esindaja kinnitas hinnas kokkulepet 4200 eurot ka 16.12.2019 istungil ning hagejas poolt 20.12.0219 ja 06.04.2020 saadetud hinnapakkumine ei saanud seda kokkulepet muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited, et ta ei olnud kostja e-kirjasid kätte saanud, ei olnud usutavad, kuna e-kirjad olid saadetud samale aadressile, millelt hageja pidas ise kirjavahetust kostjaga ja millelt oli kostjale e-kirju saatnud. Maakohus arvestas põhjendatult, et hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu puhul saab lugeda e-kirja kättesaanuks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja servesisse. Hageja ei ole maakohtu neid otsuses tuvastatud väiteid pidanud ebaõigeks, vaid on kinnitanud, et hind pidi selguma pärast tööde teostamist ja sõltuma tööde mahust, kuid samas möönis, et see oli vähemalt 4200 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendeid hinnates saab lugeda tõendatuks, et tööde hinnas oli kokku lepitud ja hagejal sai olla kostja vastu arvest nr 20040 tulenev nõue 5040 eurot.
22.Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja lõpetas töö objektil 06.09.2019. Tööde lõpetamise päeval olid objektil hageja projektijuht OD ja kostja juhatuse liige MR ning tehti ekspertiis (I kd, lk 114 jj), millega kontrolliti killustikualust kandevõimet.
23.Ringkonnakohtu nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hagejal ei olnud alust nõuda kogu arves märgitud summa tasumist, kuna kostja tasaarvestusavaldus oli osaliselt edukas.
24.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause). Töövõtja tasunõue saab muutuda sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3) või töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (VÕS § 637 lg 4). Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud tasunõude täies ulatuses sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et kostja võttis töö vastu või tuli lugeda see vastuvõtnuks. Hageja väitel ei kooskõlastanud pooled tööde vastuvõtmise- üleandmise protseduuri. Hageja väitel andis ta tööd üle korraga, s.t kokku polnud lepitud tööde üleandmises etapiviisi. Kostja vastuväitel ei muutunud hageja tasunõue täies ulatuses sissenõutavaks, töid ta vastu ei võtnud, sest töö tuli kas parandada või ümber teha või oli osa töid lõpetamata. Kostja tellijana oli kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastas kokkulepitule. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh, et ta esitas kostjale töö ja kostja võttis töö vastu või tuli lugeda hageja töö vastuvõetuks. Hageja edastas 02.09.2019 kostjale arve nr 19089 ja akti nr 1 ja 01.06.2020 arve nr 20040 ühes aktiga nr 2. Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks aktid alla kirjastanud ja kinnitanud tööde vastuvõtmist. Et kostja tasus hageja esitatud arve nr 19089 suuremas osas, ei ole asjas määrav. Maakohus tuvastas, et tööd ei saanud lugeda ka vastuvõetuks, kuivõrd see oli osaliselt puudustega. Maakohus tuvastas, et kostja oli teatanud hagejale reast puudustest ja need olid hagejale saanud teatavaks. Asjas leidis tuvastamist, et kostja teatas 07.09.2019 hagejale e-kirjaga, et vundamendi killustikualuse puhul oli kõrguste vahe 7 cm, killustikku tuli lisada ja seda tihendada (I kd, lk 58). Seega oli kostja teatanud puudustest VÕS § 644 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul ja puudust piisavalt täpselt kirjeldanud. Hageja sai teate kätte, kuid sellele ei reageerinud ning ega tõendanud, et killustikalu oli vajaliku tasasusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 06.09.2019 läbiviidud ekspertiisiga objektil kontrolliti kandevõimet ja tuvastati killustikualuse kandevõime vastavust nõuetele, kuid ei kinnitatud killustikualuse kõrguse õigsust.
25.VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Arvestades, et töö oli kiireloomuline ja et üldehitustööde graafiku kohaselt pidi koheselt toodama vundamendi jaoks betoon, kõrvaldas tellija ise puudused, st tellis tasandustööd seoses vundamendi ettevalmistusega mujalt, mistõttu oli 1260 euro arvestamine kostja poolt tasaarvestuseks korrektne. Seoses vundamendi aluse ettevalmistusega kandis kostja täiendavaid kulutusi 1260 eurot, mida oli alus tasaarvestada hageja poolt nõutud summaga.
26.Samuti nõustub kohus sideposti kahjustamise tuvastamisega hageja poolt kaevetööde tegemisel. Hageja on vastuseks kostja 09.09.2019 kirjale selgitanud, et kui see on tema viga, siis see parandatakse, kuid hiljem taganes öeldust. Kuna tõendamist leidis tunnistaja J.Aasa ütlustega, et mingi sotsiaalmaja territooriumil oleva tehnikaga sidepostile vastu mindi ning kaabel vajus ära, sest post oli ümber kukkunud ning et hageja 2.-3.09.2019 sideposti kahjustamise ajal ainsana objektil töötas, oli kohtu hinnangul olema põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostjal varalise kahju vahel olemas ja kostjal tekkis sideposti parandamisega kahju summas 811 eurot 74 senti, millise summa sai tasaarvestada hageja nõudega.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt oli kostjal õigus nõuda geodeetiliste märkide taastamise tasu 264 eurot tasaarvestamist hageja nõudega. Maakohtu järeldused tuginesid asjas hinnatud tõenditele.
28.Kostja tasaarvestus oli põhjendatud summas 2335 eurot 74 senti. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad poolte nõuded kattuvas osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue kuulus rahuldamisel osaliselt summas 2 704 eurot 26 senti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega ja maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda põhjendusi. Kuna asjas leidis tõendamist, et hageja oli töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, teda oli puudustest teavitatud, siis kuulus hageja nõue rahuldamisele osaliselt 3284 euro 26 sendi ulatuses, kuivõrd kostja tasaarvestuse vastuväide oli osaliselt 2335 euro 74 sendi ulatuses põhjendatud.
29.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada ka menetluskulude jaotuse osas, küll aga tuleb otsust täiendada. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 ja 2, kuivõrd jättis osa menetluskuludest jaotamata. Tegemist on rikkumisega, mille ringkonnakohus kõrvaldab ja jaotab senijaotamata maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 47% kostja kanda, st hageja enda kanda jäid ülejäänud 53% enda kuludest. Sarnaselt jättis maakohus kostja menetluskuludest 53% hageja kanda, st 47% kostja kuludest jäi tema enda kanda. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Menetluskuludest
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.