Tallinn Shipyard OÜ hagi X vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2160 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tallinn Shipyard OÜ (registrikood 10329451), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Kirsi Johanna Koistinen Kostja X (isikukood
XXXXXXXXX,
endine perekonnanimi X, perekonnanimi korduvalt muudetud, sünnijärgne perekonnanimi X)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.01.2022 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 5 jätta muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4).
2.Tallinn Shipyard OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Tallinn Shipyard OÜ kanda. X-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-2163 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn Shipyard OÜ (hageja) esitas 10.02.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama tema poolt avaldatud ebaõiged faktiväited, tehes AS-ile Postimees Grupp järgneva avalduse: „Ajakirjanik Y-le antud intervjuus avaldasin mina, X, AS-le Postimees Grupp ebaõigeid faktiväiteid. Lükkan need väited ümber ja avaldan, et: 1) Tallinn Shipyard OÜ puhastab laevakeresid liivaasendajaga ehk graanulitega; 2) Stroomi ranna külastajate kopsudesse ei ladestu tolmu, mis pärineb Tallinn Shipyard OÜ territooriumilt“ (vene keeles: „В интервью журналистке Y я, X, представил AS Postimees Grupp неверные фактические утверждения. Я опровергаю эти утверждения и заявляю, что: 1) Tallinn Shipyard OÜ очищает корпуса судов заменителем песка, то есть гранулами; 2) в легких посетителей пляжа Stroomi не оседает пыль, исходящая с территории Tallinn Shipyard OÜ“). Samuti palus hageja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitise 2000 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates varalise kahju hüvitise välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja endise töötajana AS-ile Postimees Grupp ebaõigeid faktiväiteid hageja tegevuse kohta laevakerede puhastamisel. Valeväited avaldati nii ajalehes Postimees kui ka selle eesti- ja venekeelses digitaalses väljaandes. Hageja ei kasuta laevakerede puhastamiseks kuiva liiva ning hageja tegevusest ei teki tolmu, mis ladestuks Stroomi rannas inimeste kopsudesse. Hagi esitamise ajaks oli AS Postimees Grupp ebaõiged faktiväited olulises osas ümber lükanud.
1.2.Kostja õigusvastane tegevus põhjustas vajaduse palgata advokaat ning suhelda AS-iga Postimees Grupp valeväidete eemaldamiseks. Seetõttu nõuab hageja kostjalt enne kohtumenetlust tekkinud õigusabikulude hüvitamist 2000 euro ulatuses ja viivist kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis hagi osaliselt, hageja andmete ümberlükkamise nõude osas õigeks. Kahju hüvitamise ja viivise nõuded palus kostja jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei andnud ta põhjust pöörduda ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega kohtu poole. Kostja oleks olnud andmete ümberlükkamise nõude osas valmis kohtuvälise lahendusega. Mõlemad ebaõiged väited („hageja kasutab laeva kerede puhastamisel liiva“ ja „ tolm kostja territooriumilt jõuab Stroomi ranna külastajateni“) on juba ammu enne hagi esitamist (s.o 2020. a oktoobris) Postimehe veebis ja paberversioonis ümber
2-21-2163 lükatud. Hageja ei nõudnud kordagi enne hagi esitamist kostjalt nende väidete ümberlükkamist AS-i Postimees Grupp ees. Kostja kinnitab, et oleks selleks olnud valmis, on seda telefoni teel ka teinud ning kostjal ei ole ühtegi vastuväidet, et täpsustus/ümberlükkamine juba Postimehe veergudel ilmus.
2.2.Kahju hüvitamise nõudele vaidles kostja vastu. Esiteks puudub kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole nõutud kahju põhjustanud, sest kostja ei ole hagejaga isegi läbirääkimisi pidanud. Hageja kandis õigusabikulud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-le seoses kompromissläbirääkimistega AS-iga Postimees Grupp. Kostjalt ei saa nõuda kulusid, mis tehti suhtluses kolmanda isikuga. Teiseks ei olnud hagejal vajalik õigusabi kasutada. Hagejal on majasisene jurist, kes oleks saanud oma positsiooni ja selgituse nii kostjale kui ka AS-ile Postimees Grupp esitada. Hagejal oli alternatiiv lahendada asi kulusid tekitamata. Kolmandaks ei nõustu kostja ka kahju suurusega. On ebaselge, miks pidi kostja kandma menetluskulusid, kui kostjaga läbirääkimiseks piisanuks lühikesest selgitusest. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2022 hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja kohustas kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama tema poolt avaldatud ebaõiged faktiväited ja tunnistas otsuse selles osas viivitamata täidetavaks. Hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot ja viivise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja enda kanda. Kostjal puudusid menetluskulud.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
ajaleht Postimees (AS Postimees Grupp) avaldas 2.09.2020 ja 8.09.2020 artiklites „Kas Stroomi randa kanduv liivatolm on ohtlik?“ ja „Oht lähedal: Kas BLRT varjab õigusrikkumist?“ (vene keeles: „Опасность рядом: BLRT скрывает нарушения закона?“) vähemalt kaks kostja avaldatud ebaõiget faktiväidet. Nendeks faktiväideteks on: „Laeva kere puhastatakse kuiva liivaga” (vene keeles: „Корпус судна очищается сухим песком”; „Heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie kopsudesse ladestub tolm“ (vene keeles: „В хороший день вы можете лежать на пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль“); kostja on allikas, kes AS-ile Postimees Grupp ebaõigeid andmeid avaldas; hageja esitas 25.09.2020 AS-ile Postimees Grupp e-kirja teel nõude eespool nimetatud artiklites sisalduvate valeväidete ümberlükkamiseks. Nõudekirja järgselt muutis ajaleht Postimees 9.10.2020 artiklite pealkirju; AS Postimees Grupp avaldas mõlema artikli all ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate; artikli „Endine BLRT töötaja rääkis rikkumisest ettevõttes“ all avaldati, et AS Postimees Grupp lükkab ümber järgnevad väited: „BLRT Grupi tütarettevõttelt Tallinn Shipyard OÜ kandub liivatolm kindlasti Stroomi randa; ja „laevakere puhastamiseks kasutatakse kuivliivapritsi“. Artikli „BLRT endine töötaja rääkis rikkumistest ettevõttes“ (vene keeles: „Бывший сотрудник BLRT рассказал о нарушениях на предприятии“) all avaldati, et AS Postimees Grupp lükkab ümber järgnevad väited: „Tallinn Shipyard OÜ puhastab laevakeresid kuiva liivaga“ (vene keeles: „на судоверфи Tallinn Shipyard OÜ корпуса судов очищаются сухим песком“); ja „heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie kopsudesse ladestub tolm“ (vene keeles: „В хороший день вы можете лежать на пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль“).
2-21-2163
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud hüvitatavad, hageja õigusabikulud on tõendatud, andmete avaldaja (kostja) ja ajakirjandusväljaanne (AS Postimees Grupp) vastutavad samadel alustel, kuid puudub põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hagejal tekkisid kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisega ja kompromissläbirääkimistega AS-iga Postimees Grupp, mitte seoses kostja rikkumistega. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse resolutsiooni p-dele 3 ja 5 ning palus hagi täies ulatuses rahuldada ja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates varalise kahju hüvitise välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kahju hüvitise tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-t 4; maakohus tuvastas ebaõigesti rikutud kohustuse eesmärgi; maakohus jättis hindamata hageja väited põhjusliku seose kohta õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; maakohus jättis hindamata hageja tõendid; maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, kui rahuldas hagi 1/3 ulatuses, kuid jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-t 4, kuid täiendab järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eristada hagejal ebaõigete andmete avaldamise tõttu tal erinevate isikutega tekkinud erinevaid võlasuhteid (s.o kahju õigusvastasest tekitamisest tekkinud võlasuhe – VÕS § 3 p 2) ja nende sisu. Kostja tõi menetluses esile, et tema ja AS-i Postimees Grupp võimalikud rikkumised on oluliselt erineva ulatusega, millega ringkonnakohus nõustub. Kui hageja heitis kostjale ette kahe ebaõige faktiväite avaldamist (tl 2, p 10), siis AS-i Postimees Grupp avaldatud 18 ebaõigest väitest 16 ei puudutatud kostjat (vt tl 89 pöördel–90). Sellele ei ole hageja menetluses vastu vaielnud. Seejuures nähtub AS-i Postimees Grupp 9.10.2020 vastusest, et AS Postimees Grupp võimalikud rikkumised tuginesid teistele allikatele kui kostja (vt tl 93–94). Nõudekiri ja läbirääkimised AS-iga Postimees Grupp olid seega oluliselt laiemad,
2-21-2163 kuid hagi esemeks olnud kaks ebaõiget faktiväidet (vt tl 92–95). Hageja tegi kulud õigusabile seoses läbirääkimistega hageja ja AS-i Postimees Grupp vahel, mitte kostja ja hageja vahel. Läbirääkimiste esemeks oli ajalehes Postimees avaldatu. Kostja avaldatu osas oleks tulnud esitada nõuded kostja vastu.
9.Hageja väitis hagis, et esitas AS-ile Postimees Grupp 25.09.2020 nõudekirja, mille järgselt muutis ajaleht Postimees 9.10.2020 artiklite pealkirju (tl 2, p 13). Kostja võttis hageja andmete ümberlükkamise nõude õigeks kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis (tl 54 pöördel– 55) ja märkis, et on AS-ile Postimees Grupp avaldanud, et kostja väiteid olid ebatäpsed ning et AS Postimees Grupp on teinud ümberlükkavad avaldused (tl 55, p-d 2.5 ja 2.6 ning tl 69 pöördel, p 2.12). Arvestades eeltoodut, samuti seda, et 25.09.2020 nõudekirjas ei esitanud hageja kostja vastu ühtegi nõuet (vt tl 87–90, eriti tl 90 p-d 3–5), vaatamata sellele, et kirja adressaadiks oli lisaks AS-ile Postimees Grupp märgitud ka kostja, ei ole hageja tõendanud, et AS Postimees Grupp lükkas kostjalt saadud ebaõiged andmed meediaväljaannetes ümber hageja nõudekirja tõttu.
10.Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kandis õigusabikulusid seoses kostja tegevusega.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja õigusabikulud tekkisid seoses osundatud nõudekirja ettevalmistamise ja sellele AS-iga Postimees Grupp järgnenud läbirääkimistega. Seda on hageja ise apellatsioonkaebuses kinnitanud – apellant ei ole menetluse käigus kordagi väitnud, et õigusabikulusid oleks kantud mingil muul eesmärgil, kui läbirääkimiste pidamiseks AS-iga Postimees Grupp (tl 121, p 35 esimene lause). Kostja vastutus hageja ees piirdub tema enda rikkumisega.
12.Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuse väited, et kostja ei ole heastanud AS-i Postimees Grupp väidetavaid rikkumisi või seisnud kostja õiguste eest kompromissiläbirääkimistel AS-iga Postimees Grupp. Hageja ei ole selliseid nõudeid menetluses esitanud. Apellatsioonimenetluses vaieldakse üksnes hageja kahju hüvitamise ja viivise nõude üle.
13.Veel väidab hageja apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud ebaõigesti hindamata kostja väited ja tõendid ning on seetõttu kohelnud pooli ebavõrdselt. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. See, et maakohus hageja kahju hüvitamise ja viivise nõudeid ei rahuldanud, ei tähenda, et maakohus oleks lähtunud asja lahendamisel üksnes kostja väidetest ja jätnud hageja väited kõrvale. Maakohtu otsuse põhjendavast osast nähtub tõendite analüüs, tuvastatud asjaolud ja neist tehtud järeldused. Maakohus tuvastas küll kostja rikkumise (AS-ile Postimees Grupp ebaõigete andmete avaldamine), kuid see ei ole piisav, et rahuldada hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded (vt ringkonnakohtu otsuse eelmised punktid).
14.Millised hageja argumendid ja tõendid põhjusliku seose olemasolu kohta on maakohtul jäänud hageja väitel analüüsimata ja kuidas see mõjutas maakohtu otsuse seaduslikkust, ei ole apellatsioonkaebuses esile toodud ega põhjendatud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka menetluskulude jaotamisel. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet – nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamise nõude koos viivise nõudega. Nõuded moodustasid kumbki 1/2 hagist, mitte 1/3, nagu hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult märkinud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks moodustas 1/3 hagist. Kui hageja on pidanud silmas, et viivise nõue on eraldiseisev nõue, siis sellega ringkonnakohus ei nõustu. Viivisenõue on kõrvalnõue, mida tuleb käsitleda koos põhinõudega (s.o kahju hüvitamise
2-21-2163 nõue). Kuigi hageja on viidanud apellatsioonkaebuse p-dele 33–36 ja väitnud, et kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, ei sisaldu osundatud apellatsioonkaebuse punktides sellekohaseid põhjendusi.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puudutavad hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.