Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

утверждения. Я опровергаю эти утверждения и заявляю, что: 1) Tallinn Shipyard OÜ очищает корпуса судов заменителем песка, то есть гранулами; 2) в легких посетителей пляжа Stroomi не оседает пыль, исходящая с территории Tallinn Shipyard OÜ.“).

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja Tallinn Shipyard OÜ on esitanud hagi kostja X (kostja on perekonnanime muutnud, uus perekonnanimi on X) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, 2000 euro suuruse kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hageja endine töötaja X avaldas AS-le Postimees Grupp ebaõigeid faktiväiteid hageja tegevuse kohta laevakerede puhastamisel. Valeväited avaldati 02.09.2020 ja 08.09.2020 nii ajalehes Postimees kui ka selle eesti- ja vene keelses digitaalses väljaandes. AS Postimees Grupp on ebaõiged faktiväited olulises osas ümber lükanud. Hageja nõuab kostjalt kui ebaõigete andmete avaldajalt tema poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hagi kohaselt palub hageja kohtul: 1) kohustada X viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama tema poolt avaldatud ebaõiged faktiväited; 2) mõista Xlt Tallinn Shipyard OÜ kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot; 3) mõista välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagejal on rahaline nõue kostja vastu. Hagejal tuli ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ajalehes palgata advokaat ja kanda suures ulatuses kohtumenetluse-eelseid õigusabikulusid, kokku summas 3690 eurot. Õigusabikulude hulka kuuluvad järgmised Ellex Raidla Advokaadibüroo poolt osutatud teenused: advokaadiga konsulteerimine, advokaadi abil ajalehega Postimees läbirääkimiste pidamine, kompromisslepingu analüüs. Hageja nõuab kostjalt selle kahju hüvitamist osaliselt summas 2000 eurot. Õigusabikulud on käsitletavad hagejale tekkinud kahjuna, mis on otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kostja vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 alusel ebaõigete andmete avaldamise eest, sest tegi seda õigusvastaselt. Kui kostja ei

oleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, ei oleks hageja pidanud kasutama professionaalsete esindajate abi proovimaks Postimees Grupp AS-iga kompromissi sõlmida ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate tegemiseks ning kahju (õigusabikulusid) ei oleks tekkinud. Eelnevast tulenevalt vastutab kostja kahju tekkimise eest ning hageja taotleb, et kostja hüvitaks hagejale õigusabikulud kokku summas 2000 eurot (tl 1-5, 63-66). 2) 19.11.2021 esitas hageja seisukoha, milles on märkinud, et pooled ei vaidle käesoleval hetkel enam selle üle, et kostja avaldas AS-le Postimees Grupp hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, sest kostja on selles osas võtnud hageja nõude õigeks oma 19.05.2021 kohtule esitatud seisukohas. Vale on kostja väide, nagu poleks hageja kunagi pöördunud kostja poole nõudega andemete ümberlükkamiseks ja kostja poleks andnud põhjust hagi esitamiseks. 25.09.2020 on hageja saatnud kostjale valeväidete ümberlükkamise nõude. Kostja pole eelviidatud nõudele kunagi vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja 25.09.2020 nõudele vastanud ega ole vaidlusaluseid ebaõigeid väiteid asjakohasel viisil AS Postimees Grupp ees ümber lükanud, võib hageja nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist kohtu kaudu. Asjaolud, tänu millele hagejale tekkis kahju, said alguse just kostjast, kui ta valeandmeid AS-ile Postimees Grupp avaldas. Praeguses asjas on kostja loonud oma käitumisega põhjusahela, mille tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju. Kui kostja poleks vaidlusaluseid väiteid avaldanud, poleks hagejal tekkinud vajadust kasutada õiguskaitsevahendeid, kaasata advokaate ja esitada kohtueelne nõue ajalehe ja kostja vastu, kandes selleks õigusabikulusid. Seega on kostja õigusvastane tegevus põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kuna ebaõigeid andmeid avaldatud artiklid avaldati AS-i Postimees poolt, siis pidi hageja oma õiguste ja maine kaitseks võtma kasutusele efektiivsed meetmed tagamaks, et AS Postimees Grupp lükkab ebaõiged faktiväited ümber. Seega, ebaõigete andmete avaldamise ja sellest tekkinud sündmuste jada tõttu on hagejal kostja vastu kaks nõuet: 1) Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue VÕS § 1047 lg 4 alusel; ja 2) Kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (tl 84-86).

KOSTJA VASTUS

3) Kostja võtab hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude osas õigeks (tl 54-56, 6971). Kostja palub ümberlükkamise nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja ei ole andnud põhjust kohtu poole pöördumiseks (tl 75). Hageja ei ole kordagi enne hagi esitamist nõudnud kostjalt kahe vaidluse all oleva väite ümberlükkamist AS Postimees Grupp ees. Kostja kinnitab, et oleks selleks olnud igati valmis. Kostja ei teadnud, et hageja soovib kostjalt veel millegi täiendava tegemist, kui ümberlükkavad avaldused Postimehes on juba 2020 oktoobris avaldatud. Kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista, vaidleb sellele vastu ning palub kohtul jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ei esinenud vajadust majajuristi asemelt advokaadi kasutamiseks ning hageja esitanud tõenditest nähtub, et kostja ei ole nõutud kahju põhjustanud. Lisaks ei saa ka nõustuda nõutud kahju suurusega. Hagejal ei esinenud vajadust majajuristi asemelt advokaadi kasutamiseks ning kostja ei ole nõutud kahju põhjustanud, kuivõrd hagejaga ei ole isegi läbirääkimisi peetud. Lisaks ei saa ka nõustuda nõutud kahju suurusega. Kulud on kantud seoses kompromissläbirääkimistega Postimees Grupp AS-ga. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja töötjatel puudub õiguslik kvalifikatsioon ning advokaadi kaasamine aitab kaasa läbirääkimistele. Hagejal enesel on majajurist(id), kes oleks saanud õiguskvalifikatsiooni omades esitada oma positsiooni ja selgituse nii kostjale kui vajadusel Postimees Grupp AS-le. Kostja ei pea kandma kulusid hageja luksteenuste tarbimise eest kui hagejal oli alternatiiv lahendada asi kulusid tekitamata (tl 54-56, 69-71, 75). 4) 01.12.2021 seisukohas on kostja avaldanud, et kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista, ta vaidleb sellele vastu ning palub kohtul jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata (tl 1023

104). Kostja on selgitanud, et tekkinud kahju (advokaadi kulud) ei ole kostja avalduse tagajärg, sest kahju tekkis läbirääkimistes Postimees Grupp AS-ja hageja ei ole kostja poole nõudega isegi ei pöördunud. Hageja 19.11.2021 esitatud tõenditest ja põhjendustest tuleneb selgelt, et 25.09.2020 nõudekirja nõuded on adresseeritud Postimehele ja Postimehes avaldatule ning kiri on hagejale pandud teadmiseks. Kostja on kahe vaidlusaluse väite osas kohe hagi õigeks võtnud, s.t olnud valmis ümberlükkavaid avaldusi tegema ja on seda suhtluses Postimehega ka teinud. Kuivõrd Postimees Grupp AS on ümberlükkavad avaldused juba 2020 oktoobris teinud, siis tuli kostjale suure üllatusena, et hagejal võib vaidlusaluse kahe väite osas olla veel pretensioone kostja vastu. Kuivõrd hageja tegevus advokaadi kaasamisel ei olnud suunatud kohtueelse kokkuleppe saavutamisele kostjaga ning hageja isegi ei pöördunud ühegi konkreetse nõudega kostja poole, siis ei ole hagejal kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet. Igal juhul on tegemist ebamõistlikus suuruses kantud menetluskuludega, mis 95% osas isegi ei puuduta väited, mis on käesoleva vaidluse aluseks. Kostjal ei ole kohustust kinni maksma hageja luksteenuse raames valitud vandeadvokaate (antud juhul on kasutada Eesti ühe suurima advokaadibüroo juhtivpartnerit, kelle tunnihind on keskmisest tunduvalt suurem) (tl 102104).

KOHTU PÕHJENDUSED

5) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes VÕS § 1047 lg 1 alusel. Hagi tuleb jätta rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot ning viivise nõudes. 6) Kostja on 19.05.2021 menetlusdokumendis võtnud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes hagi õigeks (tl 54-56). Selles osas teeb kohus osaliselt õigeksvõtul põhineva otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Selles osas on otsus viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt. 7) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: •

Ajaleht Postimees (AS Postimees Grupp) avaldas 02.09.2020 (tl 9-13, tõlge tl 36-44) ja 08.09.2020 (tl 7-8) artiklites „Kas Stroomi randa kanduv liivatolm on ohtlik?“ ja „Oht lähedal: Kas BLRT varjab õigusrikkumist?“ (vene keeles: „Опасность рядом: BLRT скрывает нарушения закона?“) vähemalt kaks kostja avaldatud ebaõiget faktiväidet. Nendeks faktiväideteks on: - “Laeva kere puhastatakse kuiva liivaga.” (vene keeles: “Корпус судна очищается сухим песком.”; - „Heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie kopsudesse ladestub tolm.“ (vene keeles: “В хороший день вы можете лежать на пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль.“).

•

Kostja on allikas, kes AS-le Postimees Grupp ebaõigeid andmeid avaldas.

•

Hageja esitas 25.09.2020 AS-le Postimees Grupp e-kirja teel nõude eelpool nimetatud artiklites sisalduvate valeväidete ümberlükkamiseks (tl 87-91). Nõudekirja järgselt muutis ajaleht Postimees 09.10.2020 artiklite pealkirju.

•

AS Postimees Grupp avaldas mõlema artikli all ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate (tl 7-8, 57-59). Artikli „Endine BLRT töötaja rääkis rikkumisest ettevõttes“ all avaldati, et AS Postimees Grupp lükkab ümber järgnevad väited: - BLRT Grupi tütarettevõttelt Tallinn Shipyard OÜ kandub liivatolm kindlasti Stroomi randa; - Laevakere puhastamiseks kasutatakse kuivliivapritsi. Artikli „BLRT endine töötaja rääkis rikkumistest ettevõttes“ (vene keeles: „Бывший сотрудник BLRT рассказал о нарушениях на предприятии“) all avaldati, et AS Postimees Grupp lükkab ümber järgnevad väited: Tallinn Shipyard OÜ puhastab laevakeresid kuiva liivaga (vene keeles: на судоверфи Tallinn Shipyard OÜ корпуса судов очищаются сухим песком); - „Heal päeval võite rannas lebada ilma, et te märkaksite, kuidas teie kopsudesse ladestub tolm.“ (vene keeles: “В хороший день вы можете лежать на пляже и даже не замечать, как на вас и в ваших легких оседает пыль.“).

8) Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude tõttu tekkinud kahju tekkimise eest summas 2000 eurot. Hagi kohaselt tuli kostja poolt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ajalehes palgata advokaat ja kanda kohtumenetluse-eelseid

õigusabikulusid,

mille

hulka

kuuluvad

Ellex

Raidla

Advokaadibüroo poolt osutatud teenused (tl 1-5). 9) Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Seega on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamise juhtumiga ja tuleb lähtuda deliktiõiguse regulatsioonist. VÕS § 1043 järgse deliktilise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused järgmised: 1) objektiivne teokoosseisu olemasolu (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2 ) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) ja, 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kostja vastu kohtumenetluse-eelse õigusabikulude hüvitamise nõude summas 2000 eurot. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. 10) Riigikohus on 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 (p-s 18) leidnud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

11) Kohtumenetluse-eelsete kulude osas on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p-s 29) märkinud, et: „advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ 12) Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt ka 14.10.2014 Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 24). 13) VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 14) Hageja on esitanud talle tekkinud varalise kahju tõendamiseks kolm Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvet, millele kõikidele on märgitud: „Nõue Postimehe ja A.X vastu“ (edaspidi arved; tl 32-34): •

Arve nr 210061, kuupäevaga 31.01.2021, saajaks on hageja ning tehtud tööd kogusummas 1590 eurot (koos käibemaksuga) koosnevad ajavahemikul 09.09.2020 kuni 25.09.2020 tehtud järgmistest toimingutest: dokumendi analüüs: Postimehe ja Postimees RUS artiklid ning kliendi nõudekiri (09.09.2020); ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue (22.09.2020); tõlkimine (22.09.2020); dokumendile

täienduste

ja

kommentaaride

ettevalmistamine;

e-kirja

ettevalmistamine Postimees Grupile (25.09.2020) (tl 33). •

Arve nr 210063, kuupäevaga 31.01.2021, saajaks on hageja ning tehtud tööd kogusummas 1200 eurot (koos käibemaksuga) koosnevad ajavahemikul 11.10.2020 kuni 29.10.2020 tehtud järgmistest toimingutest: dokumendi analüüs: Postimehe vastus (11.10.2020); kommunikatsioon kliendi ja vastaspoolega kompromissist (14.10.2020); dokumendi analüüs: Postimehe vigade parandus ja täiendav võimalik nõue (16.10.2020); kommunikatsioon A. F. ja Postimees 6

kompromiss

(20.10.2020);

kommunikatsioon

kliendi

ja

vastaspoolega

kompromissist (29.10.2020) (tl 34). •

Arve nr 210059, kuupäevaga 31.01.2021, saajaks on hageja ning tehtud tööd kogusummas 900 eurot (koos käibemaksuga) koosnevad ajavahemikul 06.11.2020 kuni 27.11.2020 tehtud järgmistest toimingutest: kommunikatsioon kliendi ja vastaspoole esindajaga kompromissist (06.11.2020), kommunikatsioon - A. F. kompromiss (25.11.2020); kommunikatsioon - A. F. - kompromiss (27.11.2020) (tl 32).

15) Kohus leiab, et eeltoodud arvetega on hageja tõendanud talle tekkinud varalise kahju olemasolu kogusummas 3690 eurot (koos käibemaksuga) (tl 32-34). Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu 2000 euro suuruse varalise kahju hüvitise nõude (tl 1-5). 16) Kohtu hinnangul, hinnates kõiki tõendeid kogumis, puudub käesolevas asjas põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud varalise kahju vahel. Kuigi arvetele on märgitud „Nõue Postimehe ja X vastu“ (tl 32-34) leiab kohus, et tegelikkuses tekkisid hagejal kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamisega ja kompromissläbirääkimistega AS-ga Postimees Grupp, mitte seoses kostja rikkumistega. Puudub vaidlus selles, et AS Postimees Grupp avaldas 02.09.2020 (tl 9-13, tõlge tl 36-44) ja 08.09.2020 (tl 7-8) hagejat käsitlevad artiklid, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid. 17) Riigikohus on 19.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-17140 (p-s 11) muuhulgas selgitanud, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja. Riigikohus on 29.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 pidanud avaldajaks raamatu autorit, kes ei ole raamatu väljaandja. Seega loetakse VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Sellest tulenevalt on ajaleheartiklis avaldatud ebaõigete andmete puhul avaldajateks nii ajalehe väljaandja kui artikli autor (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9739 p 38). Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 25.09.2020 nõudekirjast nähtub, et kuigi selle adressaatideks on märgitud nii AS Postimees Grupp kui ka kostja, siis tegelikkuses heitis hageja nõudekirjas ajakirjanik Yle ette ajakirjanduseetika koodeksi nõuete rikkumist (vt nõudekirja lk 5, tumedas kirjas tekst; tl 89) ning samas nõudekirjas on esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue AS-le Postimees Grupp (vt ümberlükkamise nõude osa, sh punkt 2, tl 89 pöördel kuni tl 90). Kohus leiab, et hagejal tekkinud varaline kahju 2000

eurot on tekkinud mitte kostja rikkumiste tõttu, vaid AS Postimees Grupp poolt ebaõigete andmete avaldamisega seoses. Seda kinnitavad muu hulgas ka Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arved, milles on märgitud tehtud tööde loetelus just eelkõige AS-ga Postimees Grupp seotud tööd (nt Postimehe artiklid; kliendi nõudekiri; e-kirja ettevalmistamine Postimees Grupilt – tl 34; Postimehe vastus; Postimees kompromiss – tl 35; kommunikatsioon kliendi ja vastaspoole esindajaga kompromissist – tl 32). Nimetatud arvetel kajastatud töödest nähtub, et advokaat suhtles hagejat esindades ühe vastaspoolega, sest arvetel on kajastatud sõna „vastaspool“ korduvalt ainsuse käändes. Kostja on juba ise 2020 oktoobris tunnistanud ja AS-le Postimees Grupp kinnitanud, et hagi aluseks olevad kaks väidet on avaldatud tema poolt ajakirjanikule ebatäpselt (vt 09.10.2020 vastust nõudekirjale – tl 92-95). Hageja ja AS Postimees Grupp vahelised läbirääkimised 2020 septembris ja oktoobris olid hagejale tulemuslikud, kuna AS Postimees Grupp on muutnud kõnealust kahte artiklit 09.10.2020 ning muu hulgas esitanud 16.10.2020 ja 15.10.2020 ka ebaõigeid andmeid ümberlükkavad teated (tl 7-13, tõlge tl 36-44, 57-59). 18) Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ning viivise nõude, kuna kohtu hinnangul pole käesolevas asjas leidnud tõendamist põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud 2000 euro suuruse kahju vahel. Põhjusliku seoses puudumise tõttu ei vastuta kostja hagejal tekkinud kohtueelsete õigusabikulude tekkimise eest. 19) Hageja põhinõude 2000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude. 20) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Sellisteks tõenditeks on: hagi lisa 5 (tl 16-30) ja hagi lisa 6 (tl 31, tõlge tl 45-46). 21) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 5500 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 22) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 23) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 425 eurot (tl 35) ning lepinguliste esindajate õigusabikulu kokku 8075,10 eurot (käibemaksuta; kokku 55,5 tunni eest), so kokku 8500,10 eurot (tl 97-100). 24) Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

25) Kostja on esitanud 09.12.2021 vastuväite hageja menetluskuludele, leides, et maksimaalselt on hageja põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 1000 eurot (tl 110111). 26) TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja on õigeks võtnud hageja kahest nõudet ühe nõude) ja kohaldab selles osas TsMS § 168 lõiget 6, millest tulenevalt jätab hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. 27) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on jätnud rahuldamata kahest hageja nõudest ühe – kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 2000 eurot. Selles osas jätab kohus samuti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. 28) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.