Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitamata kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.U.N (hageja) esitas 9. augustil 2025 Tartu Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus järgmist: süüdi mõista isikud, kellel lasub kuriteotunnus koos varade konfiskeerimisega hageja kasuks; välja mõista ebaseadusliku repressiooniga ära võetud sõiduk, saamata jäänud töötasu ja hüvitis sundravil viibitud aja eest, sh tervise kahjustamisega seotud hüvitis; vabastada ennast riigilõivu tasumisest. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tabas hageja 2020. a sõiduki juhtimiselt joobeseisundis ning konfiskeeris sõiduki BMW 520i (reg-nr XXXXXXX). Hageja suhtes rakendati statsionaarses korras sundravi. Hageja ei saa aru, miks pidi prokurör asja kohtusse viima. Rooma statuudi art 53 kohaselt puudus prokuröril selleks õiguslik huvi. Prokuröri tuleb karistusseadustiku (KarS) § 310 alusel karistada. Hagejale ei tagatud õiglast kohtupidamist. Sundravi on olemuselt inimeste piinamine. Sundravi rakendamiseks puudus alus. Kuna tegu on õigusvastase repressiooniga, on hagejal õigus saada vara tagasi ning hüvitist. Hagejal on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 5 alusel õigus saada sõiduki eest hüvitist. Hageja ei saanud sõidukit kätte, sest oli teinud selle endise elukaaslase K.K. nimele. Selgus, et K.K. müüs sõiduki kolmandale isikule, saades eeldatavasti ka tulu; tegemist on omastamisega. PPA ametnik A.H. väitis hiljem, et hageja müüs sõiduki oma sõbrale, mis ei vasta tõele. Seega levitab ametnik sisulist valet ja tuleb võtta vastutusele. Sundraviga tekitati hagejale kahju töötasu mittesaamise näol, sundravi tõttu ei olnud tal võimalik minna tööle Šveitsi ja Saksamaale. Lisaks on hagejal õigus saada mittevaralise kahju hüvitist SKHS § 11 lg-te 2 ja 4 alusel. Hagejal tekkis tervisekahjustus tahteaktiivsuse langusena, mis osaliselt kestab tänaseni. Hagejat alandati (aeti juuksed sunniviisiliselt maha) ning rikuti tema eraelu puutumatust (hooldaja valvas alati telefoni juures, kui hageja suhtles vanematega) ja sõnumisaladust (psühhiaater luges hageja saadetud e-kirju).
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus jättis 15. augusti 2025 määrusega hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tagastas hagi ning selgitas, et hageja peab pöörduma kaebusega halduskohtusse. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest hagiavaldusest ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus TsMS-s sätestatud korras lahendada. TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt võib avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju 2
hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuivõrd hageja esitas nõude kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks, on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohtuasjaga ning maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kui hagejale on seoses süüteomenetlusega või temale seeläbi sundravi osutamisega tekkinud kahju, siis toimub sellise kahju hüvitamine RVastS alusel ning asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tsiviilkohtumenetluses ei uurita kuriteo toimepanemist ega mõisteta isikuid süüdi. Kui hageja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb esitada avaldus PPA-le, kes tegeleb süütegude uurimisega.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
3.Hageja esitas 15. augustil 2025 määruskaebuse, milles leidis, et maakohtu seisukoht halduskohtusse pöördumise kohta on eksitav. Hageja nõude menetlemine kuulub SKHS § 17 alusel maakohtu pädevusse. Hageja esitas koos määruskaebusega ka menetlusabi taotluse.
4.Maakohus rahuldas 18. augusti 2025 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning lubas hagejal tasuda määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot kahe võrdse osamaksena. Hageja maksis riigilõivu 35 eurot 5. septembril ja 35 eurot 30. septembril 2025.
5.Hageja esitas 18. augusti 2025 riigi õigusabi taotluse, mille maakohus jättis 25. augusti 2025 määrusega rahuldamata.
6.Maakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 esimese lause alusel 5. septembril 2025 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
7.Hageja esitas 7. oktoobril 2025 ringkonnakohtule seisukoha, milles soovis taandamist, sest varem on menetluses koosseisus olnud sama kohtunik ning kohus on kallutatud ja korrumpeerunud, lisaks levib alkoholism. Hageja soovib viia õigusemõistmise Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
8.Hageja esitas 7. oktoobril 2025 ringkonnakohtule ka menetlusabi, sh riigi õigusabi taotluse, sest asi liigub kahju väljamõistmiseks EIK-i põhjusel, et viimases „Pealtnägijas“ tõdeti, et Eesti kohtusüsteem on korrumpeerunud ja levib alkoholism. Hageja soovib menetlusabi riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandamiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandamiseks. Hageja soovib õigusabi asja EIK-sse viimiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus jätab hageja soovi kohtuniku taandamiseks tähelepanuta. Hageja taandamisavaldusest ei nähtu, keda ringkonnakohtu kohtunikest ta soovib taandada.
10.Hageja menetlusabi, sh riigi õigusabi taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. TsMS § 180 lg-te 1 ja 4 ning § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi hõlmab TsMS-s kasutatav mõiste "menetlusabi" endas ka riigi õigusabi tsiviilasju puudutavates küsimustes, mille osutamise sisulised kriteeriumid annab esmajoones riigi õigusabi seadus (vt RKTKm 20. veebruar 2007 nr 3-2-1-10-07, p 13). Hageja taotleb menetlusabi seetõttu, et kavatseb pöörduda EIK-i. Hageja taotlusest ei nähtu, et käesoleva tsiviilasja menetlemisel ringkonnakohtus oleks hagejal menetluskulusid, mille kandmiseks hageja menetlusabi taotleb. 3
11.Hageja ei ole esitanud määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust, kuid ringkonnakohus saab asjaolusid ja kaebuse põhjendust arvestades aru, et hageja palub tühistada maakohtu määruse ning saata asja tagasi maakohtusse hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osalisel tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS 657 lg 1 p 2 1, § 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Maakohus jättis hagi TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata leides, et ei ole pädev tsiviilkohtumenetluse korras hageja nõudeid lahendama. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi lõppkokkuvõttes õigesti menetlusse võtmata ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
12.1.Maakohus leidis iseenesest ekslikult, et hagejale süüteomenetlusega tekkinud kahju hüvitamine toimub RVastS alusel ning asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. Hageja tõi õigesti esile, et riigi poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib SKHS. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldatakse SKHS § 1 lg 3 järgi RVastS-i üksnes SKHS-is sätestatud juhul. Maakohtu määrusest ei selgu, millistel asjaoludel ta jättis SKHS-i tähelepanuta. Kahjuhüvitise taotlemise kord on reguleeritud SKHS §-des 14–21 ning selle järgi saab olenevalt asjaoludest esitada kahju hüvitamise taotluse ka maakohtule või vaidlustada taotluse kohta tehtud lahendit maakohtus, sealjuures kohaldatakse mh väärteomenetluse seadustiku või kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. Seega on isikul õigus esitada SKHS järgi avaldusi ja kaebusi maakohtule, kuid seadus ei näe ette nende lahendamist tsiviilkohtumenetluses, vaid selleks on sätestatud erikord. Kohtute seaduse § 9 lg 1 järgi arutab maakohus esimese astme kohtuna lisaks tsiviilasjadele ka kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid seadusega tema pädevusse antud toiminguid.
12.2.Hageja esitas taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks hagiavaldusena tsiviilasjas. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse TsMS § 1 järgi läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 1 p 1 hõlmab nii asju, mis üldse ei ole kohtu pädevuses, kui ka asju, mis ei ole lahendatavad maakohtus tsiviilkohtumenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 371 komm 3.3.1.1). TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et maakohus ei ole pädev lahendama seoses süüteomenetlusega tekkinud kahju hüvitamise küsimust tsiviilkohtumenetluse korras. Kuna maakohus ei ole pädev lahendama hageja avaldust tsiviilkohtumenetluses ning esitatud hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, tuleb jätta hagi menetlusse võtmata lisaks TsMS § 371 lg 1 p-le 1 ka lg 2 p 2 alusel.
12.3.Kui hageja leiab, et tal on lisaks SKHS-st tulenevatele nõuetele muid avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei ole neid pädev lahendama maakohus, vaid hagejal on õigus pöörduda halduskohtusse, nagu märkis maakohus.
4
Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue avaliku võimu kandja vastu. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, HKMS § 4 lg 1) (vt nt RKTKm 14. juuni 2016 nr 3-2-1-40-16, p-d 12, 19).
12.4.Seoses hageja taotlusega mõista isikud süüdi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tsiviilkohtumenetluses ei uurita kuriteo toimepanemist ega mõisteta isikuid süüdi. KrMS § 195 lg 1 alusel esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.
13.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on hageja kahjunõudeid seaduses ettenähtud korras juba ka menetlenud, mistõttu puudub vajadus edastada hageja avaldus maakohtule lahendamiseks muus kui tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus jättis 4. juuli 2025 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-1867 hageja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Hageja nõudis nimetatud asjas sarnaselt praegusega hüvitist auto eest SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel, kahjuhüvitist õigusvastaselt sundravile määramise eest, töötasu saamatajäämisest tekkinud kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitist SKHS § 11 lg-te 2 ja 4 alusel. Maakohtu põhjendustest nähtub, et Tartu Maakohus lõpetas 16. aprilli 2020 määrusega KarS § 424 lg 1 järgse õigusvastase teo toime pannud hageja suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ja kohaldas talle statsionaarses vormis psühhiaatrilist sundravi; asendas 28. jaanuari 2021 määrusega statsionaarse psühhiaatrilise sundravi ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga; lõpetas 5. aprilli 2023 määrusega hagejale määratud psühhiaatrilise sundravi. Maakohus leidis, et kõigist lahenditest oli möödunud rohkem kui kuus kuud, mistõttu on nõuete esitamise tähtaeg möödunud.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.