2-22-8019/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgnik alustas majandustegevust 2020.a. novembris, esimesed tehingud pangas on teostatud detsembris 2020.a. Võlgniku pankrotiavalduse ja täiendavate selgituste kohaselt oli ettevõtte majandustegevuseks puidu hakkimiseks vajaliku tooraine hankimine, töötlemine ja transport. Purujutt OÜ omas tarneahela sertifikaati ning varus juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt virnastatud hakkepuidu toorainet (alusmetsa- ja kraavipervedelt lõigatud võsa) ning tarnis selle lepinguparteritele. Peamiseks kliendiks oli Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ ning viimasest sõltusid võlgniku rahavood ja maksevõime enda klientide (hankijate) ees. Peamiseks hankijaks, kes võlgnikule osutas hakkimise ja hakke transpordi teenus oli Combitrans OÜ. Võlgniku kinnitusel 2021.a. aprillist kuni juunini toimus koostöö samade partnerite vahel ning see sujus tõrgeteta. 13.07.2021 sõlmisid võlgnik ja Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ puiduhakke tarnelepingu perioodiks 1.10.2021 – 31.03.2022 tarnekoguse suurusega 40 000 MWh. Võlgniku kinnitusel hakkasid esimesed tarneraskused Utilitasele juba novembris 2021, sest teine lepingupartner Combitrans OÜ suutis tagada hakkimise ja transporditeenust ainult 53% ulatuses vajaminevast kogusest. Combitrans OÜ hakkis ja transportis oktoobris 2021 viimast korda kogu lepingujärgse mahu, edasi novembris ja detsembris ainult poole ettenähtud mahust. Jaanuarist olevat teenuse osutamine üldse seiskunud, sest tehnika lagunes ning tekkisid probleemid varuosadega. Samuti olevat 2021.a. sügisel suurenenud hüppeliselt nõudlus puiduhakke järele. Asjaolu, et võlgnikul tekkisid rahalised raskused oma klientidele tasumisega juba 2021.a. lõpul kinnitab fakt, et võlgnik sõlmis Coop Pangaga faktooringulepingu summale 100 000 eurot, mille arvelt on tasutud võlausaldajate arveid. Kuivõrd võlgnikul endal puudus igasugune võimekus hakke tegemiseks ning selle transpordiks, siis sõltus tema lepinguliste kohustuste täitmine Utilitas ees täielikult teisest ettevõtjast. Pärast seda kui Combitrans ei suutnud enam oma lubadust hakke osas võlgniku ees täita, siis hankis võlgnik ise klientidelt puitu, tellis hakkimise ja transpordi. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puudus Combitrans OÜ-ga leping, mistõttu ei saanud esitada neile ka omapoolset kahjunõuet. Kuna 2021.a. novembris-detsembris tekkis suur puiduhakke nõudlus, mis ületas kordades eelnenud perioodide oma, siis oli võlgnikul rakse leida Eestist hakketeenust pakkuvaid ettevõtteid, kes oleksid võimelised vajalikul hulgas seda võlgnikule valmistama. Võlgniku esindaja kinnitusel ei saanud ettevõtte juhatus lepingu sõlmimisel Utilitasega näha ette energiahindade suurt tõusu nii Eestis kui ka mujal maailmas, mis tõstis hakkepuidu nõudlust enam kui turul oli võimekust ülestöötamiseks, eelkõige hakkimine ja transport. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võimalik täita lepingulisi kohustusi Utilitase ees, viimane on Eestis antud valdkonnas täielik turuliider, kes dikteerib hankijatele omapoolsed tingimused. Kui Utilitas oleks võlgnikule tasaarvelduse aluseks olevad arved tasunud, siis oleks olnud võlgnikul ka võimekus täita kohustused oma hankijate ees. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis perioodil 2021 november – 2022 aprill ja kujunes välja 2022.a. mais, kui peamine klient esitas tasaarvelduse

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 184 325,97 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja debitoorsed nõuded. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 25.07.2022 määrusega Purujutt OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Purujutt OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Purujutt OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Purujutt OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme L. G. i.

Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 21.06.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise ekorral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Purujutt OÜ ajutise halduri tasuks 2200,20 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 18 tundi 20 minutit, tasuga 100 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub välja mõista tasu summas 780,32 eurot riigi vahenditest ning 1419,88 eurot osanikult ÄS § 1401 lg 3 alusel OÜ Civilex kasuks, konto nr XXX, AS Swedbank. 25.07.2022 vastuses teatab võlgniku esindaja, et tal puuduvad vastuväited ajutise halduri aruande ja halduri tasu taotluse osas. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1833,50 eurot, millele lisandub käibemaks 366,70 eurot, kokku 2200,20 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest ja summas (2200,20-784,80) summas 1415,40 eurot mõistab kohus välja ÄS § 1401 lg 3 alusel võlgniku juhatuse liikmelt L. G. ilt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda,