lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-8489/12

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8489/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2021-10-26
Kinnituskiri
Riigi IT Keskus · Väljaminev kiri · 2025-12-16
Saldoteatis
Riigi IT Keskus · Sissetulev kiri · 2025-01-12
Kaebus
Prokuratuur · Sissetulev kiri · 2026-05-12
Kaebus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-07-01
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-07-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 132 lg 1, 12Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTMS § 130 lg 11Sissetuleku arestimineTMS § 218 lg 3Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 59Teabe andmise kohustusTMS § 65 lg 1ArestipandiõigusTMS § 8 lg 1Kohtutäituri kohustusedTSM § 132 lg 12

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Citadele banka Eesti filiaal11971924(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-22-8489

Tsiviilasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 26. mai 2022. a otsusele täiteasjas nr 027/2019/1624

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik (sissenõudja) AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood 11971924), lepinguline esindaja EK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu X määruskaebusega esitatud dokumentaalne tõend (26. juuli 2022. a vara enampakkumise akt). Mitte võtta asja juurde 27. juuli 2022. a kohtutäituri lisatasu otsust.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8489 ning teha uus määrus, millega rahuldada X kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 26. mai 2022. a otsusele täiteasjas nr 027/2019/1624.
3.Tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 26. mai 2022. a otsus täiteasjas nr 027/2019/1624 ning kohustada kohtutäiturit Risto Seppa X 3. mai 2022. a kaebust uuesti läbi vaatama.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 150 lg 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
4.
Määruskaebus rahuldada.
5.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri Risto Sepa kanda.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kohtutäiturilt Risto Sepalt X kasuks välja menetlusulud 30 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 6. juunil 2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 26. mai 2022. a otsuse täiteasjas nr 027/2019/1624 ja kohustada kohtutäiturit 20. aprilli 2022. a kinnipidamise aktile esitatud kaebust uuesti läbi vaatama. Avalduse kohaselt on kohtutäitur 20. aprilli 2022. a kinnipidamise aktiga arestinud avaldajale maksmisele kuuluva riikliku pensioni 23 004 euro ulatuses. Avaldaja esitas 2. mail 2022 (kohtutäituri büroos registreeritud 3. mail 2022) kaebuse, mille kohtutäitur jättis 26. mai 2022. a otsusega rahuldamata. Avaldaja hinnangul on arestimisakt vastuolus täitemenetluse seadustikuga (TMS). TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäär 2022. a on 654 eurot kuus, avaldaja pension on 666,92 eurot. Seega peaks avaldajale ühes kuus alles jääma 654 eurot. Kinnipidamise aktist ei nähtu ühtegi kaalutlust, miks avaldajale nimetatud summat ei tagata. Kohtutäitur õigustab oma ebaseaduslikku tegevust teise kohtutäituri ebaseadusliku tegevusega. Seejuures on kohtutäitur E. Vilippus kinnipidamise akti muutnud ning varasema 250 euro asemel kuulub arestimisele igakuiselt 8,61 eurot. Ka ei ole täidetud TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused. Kohtutäitur E. Vilippus on 20. novembril 2019 väljastanud teate, millest nähtub, et avaldaja teistes täitemenetlustes toimuvad laekumised.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ei ole avaldaja pensioni täies ulatuses arestinud. Seadus sätestab kohtutäiturile diskretsiooniõiguse TMS § 132 lg 12 järgi sissetuleku(te)le sissenõude pööramisel, milleks on kuni 20% sissetulekust. Avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud andmetele tuginedes on ilmne, et sissenõude pööramine avaldaja igasugusele varale ei ole viinud ja eeldatavalt ei viigi perspektiivis nõude rahuldamisele. Täitemenetluse kestel ei ole toimunud ühtegi laekumist. Kohtutäitur tuvastas, et 5. mail 2022 on avaldaja pensionist kinni peetud teise kohtutäituri poolt 250 eurot. Seega arvestades, et õiguspäraseks oleks avaldaja pensionist arestida igakuiselt kuni 92,70 eurot, on sellest hoolimata avaldaja pension käesoleval hetkel arestitud teise kohtutäituri poolt suuremas ulatuses. Kuivõrd teise kohtutäituri poolt on avaldaja pension juba eelnevalt arestitud, siis TMS § 65 lg 1 kohaselt ei saa puudutatud isik I samaaegselt pidada avaldaja pensionist rahalisi vahendeid kinni. Pärast kinnipidamise akti koostamist ei ole kinnipidamisi avaldaja pensionist reaalselt teostanud.
3.AS Citadele banka Eesti filiaal (puudutatud isik II, sissenõudja) oma seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus jättis 27. juuni 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on eeldused avaldaja sissetulekule sissenõude pööramiseks 20% ulatuses täidetud. Maakohus leidis, et riiklikust pensionist kinnipidamise akti kohaselt ei soovi kohtutäitur arestida pensionit täies ulatuses, vaid seaduses sätestatud erandi piires. Samuti ei ole maakohtu hinnangul oluline, millises summas on kohtutäitur E. Vilippus avaldaja sissetuleku arestinud. Sissetuleku arestimisele kohaldatavat erandit ei kohaldata samaaegselt, nagu on viidanud ka kohtutäitur. Maakohtu hinnangul on kohtutäituri poolt 20. aprillil 2022 koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise akt õiguspärane, mistõttu ei kuulu see muutmisele ega tühistamisele. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse rahuldada. 2 (5)

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vaidlustatud määruses korranud kohtutäituri poolt esitatud vastuväiteid ega ole sisuliselt menetluses esiletoodud asjaolusid hinnanud. Maakohus on jätnud avaldaja väited ja tõendid arvestamata. Ka on maakohus jätnud tähelepanuta, et TMS § 130 lg 11 kohaselt käsitatakse sissetulekuid ühtsena ehk sissetulekuks loetakse ka avaldaja pensioni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur on tekitanud olukorra, kus avaldajale ei jää igas kuus kasutamiseks 654 eurot (palga alammäär). Lisaks ei saa kinnipidamise aktist aru, millises summas on pension arestitud. Ka ei ole maakohus arvestanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eelduseks on, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Nimetatud eeldus ei ole aga täidetud. Kohtutäitur on jätnud maakohtule avaldamata, et avaldajal on ka muud vara, millele kohtutäitur pöörab sissenõudeid.

6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 26. mai 2022. a otsuse peale, tühistab selle ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
9.Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kohtutäitur võis avaldaja riikliku pensioni TMS § 132 lg 12 alusel 20% ulatuses arestida. Avaldaja leiab, et talle peaks igakuiselt alles jääma vähemalt palga alammäär, viidates seejuures TMS § 132 lg-le 1. Samuti leiab avaldaja, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kohtutäitur on seevastu seisukohal, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldused on täidetud, viidatud sättest tuleneb kohtutäiturile diskretsiooniõigus, mis võimaldab sissetulekule sissenõude pööramise kuni 20% vastavast sissetulekust.
10.Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur ja maakohus õigesti leidnud, et TMS § 132 lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus, leides, et erandlikel juhtudel on võimalik riiklikule pensionile sissenõuet pöörata TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral, st lg-s 12 sätestatud ulatuses, kõrvale kaldudes (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 17). TMS § 132 lg 12 teise lause kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Seega on põhjendamatud avaldaja väited, mille kohaselt peaks talle igal juhul TMS § 132 lg 1 alusel alles jääma vähemalt ühe kuu palga alammäära suurune osa pensionist. Arvestades, et asja materjalide kohaselt on avaldaja riiklik pension 666,92 eurot kuus, siis pärast TMS § 132 lg 12 kohase kinnipidamise tegemist jääks avaldajale alles vähemalt Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 12 teine lause).
11.Riigikohus on selgitanud, et TMS § 132 lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt TMS §-s 66 nimetatud vallasasjad) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj). TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18). 3 (5)

Kolleegiumi hinnangul on nimetatud eeldus täidetud, s.t täimine tuleb lugeda TMS § 132 lg 12 mõttes ebaõnnestunuks. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus täiteasjas nr 027/2019/1624 alustatud 25. oktoobril 2019 ja nõude suuruseks on 23 004 eurot. Kohtutäitur on selgitanud, et ta on 9. detsembril 2019 koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, rahalise nõude arestimise akti (Eesti Haigekassale), sissetuleku arestimise akti (avaldaja tööandjale Osaühing C) ning 30. oktoobril 2020 rahalise nõude arestimise akti (kogumispension, AS-ile Pensionikeskus). Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajale kuulub kinnistu aadressil XXX (ühisvara), millele sissenõude pööramine ei ole täitemenetluse raames võimalik (tsiviilasjas nr 2-21-1404 avaldaja 9. märtsil 2021 esitatud vara ja kohustuste nimekiri). Eelpool toodud toimingud ei ole aga viinud soovitud tulemuseni ning täiteasjas ei ole toiminud ühtegi laekumist. Kolleegium leiab, et kohtutäitur on teinud mõistlikud pingutused avaldaja muu vara leidmiseks ja arestimiseks. Avaldaja on küll avaldanud, et tema suhtes algatatud teises täitemenetluses on toimunud laekumised, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et ka käesolev täiteasi võib olla edukas. Kolleegium arvestab, et täitemenetluse alustamisest, s.o ca kolme aasta jooksul ei ole toimunud ühtegi laekumist. Asjas esitatud seisukohtadest ei nähtu ka avaldaja veenvat soovi ega pingutusi täita täitedokumendist tulenevat nõuet. Täitemenetluse edukuse osas ei veena kolleegiumi ka avaldaja määruskaebusega esitatud uued tõendid, s.o 26. juuli 2022. a vara enampakkumise akt ning 27. juuli 2022. a kohtutäituri lisatasu otsus. Avaldaja soovib esitatud tõenditega tõendada, et tal on ka muud vara, millele kohtutäitur on sissenõude pööranud. 26. juuli 2022. a vara enampakkumise aktist nähtub, et enampakkumisel oli avaldaja filateelia (margialbumite kogu, kokku 7 albumit), millele tehti kõrgeim pakkumine summas 210 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tegemist sedavõrd väikeses ulatuses nõude täitmisega, mis ei muuda täitemenetlust edukaks. TsMS § 662 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kolleegium asja materjalide juurde 26. juuli 2022. a vara enampakkumise akti. Kolleegium jätab vastu võtmata 27. juuli 2022. a kohtutäituri lisatasu otsuse, sest ühte asjaolu, s.o enampakkumise toimumise fakti, ei ole vaja tõendada mitme tõendiga (TsMS § 238 lg 1 p 2).

12.Ka tuleb TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel kohtutäituril hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja põhjendatud. TSM § 132 lg 12 sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18.2). Kolleegiumi hinnangul selliseid põhjendusi kohtutäituri otsusest ega vaidlustatud määrusest ei nähtu. Asja materjalidest saab järeldada, et kohtutäituri ja maakohtu arvates on praegusel juhul avaldaja riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse alustamisest (25. oktoober 2019) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole avaldajal muud vara, millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei näita need asjaolud midagi täpsemat avaldaja majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta, millises ulatuses riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda viidatud asjaolud otsustada selle üle, millises määras tuleks avaldaja pensionile sissenõue pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril tulnuks hinnata avaldaja majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 19.3). Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta asjaolu, et teises täitemenetluses on teine kohtutäitur juba avaldaja riikliku pensioni arestinud. 4 (5)
13.Eelmärgitust tulenevalt ei ole kohtutäitur ega maakohus piisavalt põhjendanud, miks pöörati sissenõue avaldaja riiklikule pensionile maksimaalses lubatud määras. Jätnud otsustuse piisavalt põhjendamata, on kohtutäitur ja maakohus oluliselt ületanud diskretsiooni piire. Seetõttu tuleb kohtutäituri otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata avaldaja toimetulekut (sh kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) ning välja selgitada, mis on avaldaja tegelikud sissetulekud. Kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes tuleb teha põhjendatud otsus selle kohta, millises ulatuses on avaldaja riikliku pensioni arestimine TMS § 132 lg-s 12 sätestatud 20% piires põhjendatud. Seejuures ei ole välistatud, et asjaolusid kogumis hinnates võib jõuda ka järelduseni, et riikliku pensioni arestimine ei ole antud juhul võimalik.
14.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse ja tühistab kohtutäituri otsuse, siis ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
15.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
16.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks ka avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtutäiturilt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mistõttu tuleks menetluskulude suurus kindlaks määrata maakohtul pärast määruse jõustumist, on selline tõlgendus kolleegiumi hinnangul kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusosalised ei ole kummaski kohtuastmes menetluskulude nimekirja esitanud. Avalduse esitamisel tuli avaldajal tasuda riigilõivu 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel 15 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg-d 10 ja 15). Need kulud, s.o 30 eurot, kuuluvad kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, s.o 55 euro võrra nõutust enam. Kolleegium selgitab, et TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu käesoleva määruse jõustumisest, s.t avaldaja saab nimetatud summa tagastamist taotleda enne määruse jõustumist.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium