V. B. i ja L. B. i hagi OÜ AIARAJATISED vastu ettemaksu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks nende Hagejad: V. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). L. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hagejate lepinguline esindaja: H. P. (Ülekohtu Ohvrite Õigusabi, XXX). Kostja: OÜ AIARAJATISED (registrikood: 11138246, asukoht: Raua tn 2-12, Tartu linn, Tartu linn, 50104 Tartu maakond). Kostja lepinguline esindaja advokaat K. L. (Advokaadibüroo GAVER, Turu 2, Tartu linn, Tartu linn, 51004 Tartu maakond, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
16.08.2022. a.
Protokollija
kohtuistungisekretär Kärt Käära
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V. B. i ja L. B. i hagi OÜ AIARAJATISED vastu ettemaksu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Jätta menetluskulud solidaarselt V. B. i ja L. B. i kanda.
3.Välja mõista V. B. ilt ja L. B. ilt solidaarselt OÜ AIARAJATISED kasuks menetluskulud kokku summas 4905,80 eurot.
4.Menetluskuludelt tuleb V. B. il ja L. B. il tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-4, 35).
1.Hagejad on XXX asuva XXX ühisomanikud. V. B. pöördus kostja poole soovides saada hinnapakkumist kinnistut ümbritseva 205 m pikkuse aia ehitamiseks. 13. aprillil 2021. a saatis kostja kaks hinnapakkumist, millest hageja valis välja hinnapakkumise nr XXX, mis sisaldas kuumtsingitud paneelidest aia ehitamist. Hageja teavitas kostjat, et soovib saada aeda ainult kuumtsingitud materjalist.
2.22. aprillil 2021. a teatas kostja, et saaks alustada töödega järgmise nädala teises pooles ja saatis kuumtsingitud paneelidest aia ehitamise hinnapakkumise summas 6 849,84 eurot, millega hagejad nõustusid ja tasusid kostjale ettemaksu arve nr 728 summas 3627,84 eurot.
3.Kostja alustas aia ehitamise töid 3. mail 2021. a. Hagejad märkasid oma üllatuseks, et paigaldamiseks kohale toimetatud paneelid ei olnud mitte kuumtsingitud, nagu nad olid soovinud, nagu oli märgitud hinnapakkumises ja ka ettemaksu arvel, vaid hoopis roheliseks värvitud. V. B. andis kostjale teada, et keelab valest materjalist aia ehitamise.
4.Läbirääkimiste käigus mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele ei jõutud ning hagejad taganesid 24. mail 2021. a kostjaga kinnistule aia ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingust ning nõudsid ettemaksu tagastamist.
5.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijatöövõtuleping. Kostja kohustus ehitama hagejatele kuuluvale kinnistule kuumtsingitud paneelidest piirdeaia 14. maiks 2021. a. Nimetatud tähtajaks kostja aeda ei ehitanud ning kuna tarbijatöövõtu puhul on tegemist olulise lepingu rikkumisega (VÕS § 636 lg 4, § 116 lg 1), siis taganesid hagejad lepingust.
6.Aia ehitamata jätmisega on hagejatele tekkinud kahju, kuna hindade kerkimise tõttu ei ole neil enam võimalik saada piirdeaeda kostja poolt pakutud hinnaga 6849,84 eurot, vaid hagi esitamise aja seisuga oleks aia maksumuseks 9244,38 eurot. Seega kostja poolt hagejatele lepingu rikkumisega tekitatud kahju suurus on 2374,54 eurot.
7.Hagejad paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista lepingust taganemise tõttu tagastamisele kuuluv ettemaks 3627,84 eurot, lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2374,54 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 41,49 eurot ning viivis alates 15. juunist 2021. a seaduses ette nähtud suuruses kuni 3687,74 euro suuruse võlgnevuse täieliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 44-48, 93-97).
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja leiab, et L. B. i hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole lepingu pooleks ning sellest tulenevalt puuduvad tal töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kostjale ei ole teada, et hagejad oleks abielus ja seetõttu saavad nad mõlemad olla antud asjas hagejateks. Taganemisavalduse on esitanud üksnes V. B. , mistõttu VÕS § 192 lg 1 tulenevalt L. B. lepingust taganenud ei ole ning L. B. i hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Hagejad ei ole sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ning seetõttu puudub hagejatel kostja vastu lepingu tagasitäitmise nõue.
11.Pooled arutasid võimalike materjalide jms üle mitmeid kordi telefoni teel ning nende arutluste tulemusel saatis kostja hagejatele muudetud hinnapakkumise XXX. Kostja selgitas 15. aprilli e-kirjas, et saab hetkel müüa hea hinnaga rohelist paneeli, kuivõrd selles oldi telefoni teel kokku lepitud. Seega pidid hagejad aru saama, et muudetud hinnapakkumises olid just nimelt rohelised paneelid ja postid. Asjaolu, et „Ral 6005“ tähendab rohelist värvust, oli võimalik näha ka 13. aprilli hinnapakkumisest XXX, kus oli välja toodud: „värvus Ral 6005 roheline“.
12.Läbirääkimiste tulemusena olid hagejad lõpuks nõus 22. aprilli 2021. a hinnapakkumises väljatoodud materjalidega, kus oli kirjas, et aiapaneelid on tehtud kuumtsingitud 4mm läbimõõduga traadist. Kostja alustas aia ehitustöödega 3. mail 2021. a, hagejatel oli võimalik enne töödega alustamist tellitud aia osadega tutvuda ning kostjal lubati töid tegema hakata.
13.Kostja tegi tööd kaks päeva, enne kui hagejad aia materjalide osas ümber mõtlesid ja keelasid kostjal aia ehitamise jätkamise ning V. B. nõudis kostjalt tellitud materjalide väljavahetamist. Olenemata asjaolust, et kostja oli kinnisasjale toonud täpselt sellised materjalid, nagu hagejad tellisid, oli kostja nõus kinnisasjale viidud materjalid tagasi võtma ning tellima uued, s.o roheliseks värvimata kuumtsingitud paneelid, postid jne. Kuna hagejad ei olnud nõus tasuma materjalide vahetamisega kaasnevaid transpordikulusid, siis ei olnud kostjal võimalik tööd lõpuni teostada, s.o aeda valmis ehitada.
14.Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole tarbijatöövõtuleping, kuna lepingu esemeks oli sellise aia ehitamine, mis on püsivalt ühendatud hageja kinnisasjaga, aiapostid kinnitatakse maa sisse püsivalt betooniga.
15.Lepingu täitmise tähtaega pooled kokku ei leppinud. Kostja teatas 30. aprilli 2021. a e-kirjas, hagejatele, et töödega alustatakse „esmaspäeva hommikul“ ning töö peaks olema valmis „ca 14 mai“. Tegemist oli esialgse hinnanguga tööde kestusele, mitte aga kostjapoolse lubadusega tööd selleks ajaks kindlasti valmis teha. Isegi kui pooled oleksid kokku leppinud lepingu täitmise tähtajas ning kostjal oleks kohustus nimetatud tähtajaks töö valmis saada, ei oleks olnud hagejatel õigus lepingust taganeda põhjusel, sest tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega.
16.Sõlmitud lepingu asjaoludest ei tulene, et hagejatel oli huvi saada aed valmis 14. maiks 2021. a, hagejad kavatsesid aia tellida kelleltki teiselt, so hagejatel on jätkuvalt huvi aed saada.
17.Hagejate poolt 14.05.2021. a kostjale saadetud e-kirja ei ole võimalik tõlgendada, kui täiendava tähtaja andmist lepingu täitmiseks, vaid kui hagejate pakkumist muuta kohustuse täitmise tähtaega.
18.Keelates kostjal tööde jätkamise on hagejad ise enese käitumisega toonud kaasa olukorra, kus kostjal ei ole olnud võimalik täita lepinguga võetud kohustust. Hagejate selline käitumine on hageja viivitus VÕS § 652 mõttes. Hagejad on keeldunud töö vastuvõtmisest (ei lubanud kostjat kinnistule tööd tegema), kuigi neil ei olnud õigust keelduda, sest kostjapoolne lepingu täitmine oli kohane, kuivõrd kostja asus aeda ehitama just sellisest materjalist, nagu hagejad ja kostja olid kokku leppinud. Seega ei ole täidetud materiaalõiguslikud eeldused lepingust taganemiseks. Sellest tulenevalt puudub poolte vahel tagasitäitmise võlasuhe ning hagejatel ei ole kostja vastu ettemaksu tagastamise nõuet.
19.Kuivõrd hagejad ei ole lepingust taganenud, on kostja esitanud hagejatele töövõtulepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et hagejad on rikkunud lepinguga võetud kohustusi ja kostjal ei ole võimalik seetõttu täita enese töövõtulepingust tulenevat kohustust.
20.Kuivõrd kostjale teadaolevalt ei ole hageja asendustehingut teinud, ei ole võimalik hinnavahe hüvitamist nõuda VÕS § 135 lg 1 kohaselt ning hagejatel puudub nõudeõigus ka VÕS § 135 lg 2 alusel. Samuti ei ole hagejad kahju suurust tõendanud.
21.Hagejate viivisenõue on põhjendamatu, kuna hagejad ei ole lepingust taganenud. Põhjendatud ei ole viivise nõue alates 23.04.2021. a, mil hagejad tegid kostjale ülekande ettemaksu tasumiseks. HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 73-80).
22.Töövõtulepingu järgi hagejate poolt tehtud ettemaks, kui ka nõutav kahjuhüvitis on hagejate kui abikaasade ühisvara ning tulenevalt perekonnaseadusest võivad hagejad teha tehinguid ühiselt.
23.Hagejad on soovinud aia ehitamist ainult kuumtsingitud materjalist. Lepingu sõlmimise ja ettemaksu tegemise ajal, ei olnud hagejatele üheselt selge, et numbrite ja tähtede kombinatsioon Ral 6005 võiks tähendada rohelist värvi ning et see võiks tähendada piirdeaia ehitamist hoopis värvitud materjalist. Kuna kohale toimetatud aiamaterjal oli värvitud mitte kuumtsingitud, siis keelasid hagejad aia ehitamise jätkamise.
24.Hagejad sõlmisid kostjaga kokkuleppe aia ehitamiseks töövõtja materjalist, mis pidi olema kokku lepitud omadustega - kuumtsingitud aiapaneelid. Need tingimused olid ühemõtteliselt kirjas 13. ja 22. aprilli 2021. a hinnapakkumistes ja arvel. Pooled ei ole kokku leppinud lepingu täitmist kahes osas.
25.Kostja on hagejatele teatanud, et töö valmib 14. maiks 2021. a ning hagejate arvates ei ole see esialgne hinnang töö valmimise ajaks vaid töö valmimise lõpptähtaeg, milles pooled kokku leppisid. Hagejad andsid täiendava tähtaja piirdeaia ehitamiseks 24. maiks 2021. a. Olukorda, kus kostja toimetas kohale kokkuleppele mittevastavate omadustega materjali ja hagejad ei lubanud sellest aeda ehitada ei saa olla tõlgendatavad aia ehitamist takistava hagejatest tuleneva asjaoluna.
26.Hagejad ei ole keelanud kostjal piirdeaia ehitamist üleüldse, vaid keelasid ehitamise mittekohasest materjalist. Tegemist oli kostjapoolse mittekohase täitmisega, millest hagejad oli igati õigustatud keelduma.
27.Hagejad on alates lepingust taganemise hetkest kaotanud vähimagi huvi selle vastu, et nende kinnistule ehitaks piirdeaia just kostja. Lepingust taganemine on kehtiv, kuna kostja jättis hagejatest sõltumatutel asjaoludel saavutamata endale võetud piirdeaia ehitamise kohustuse. Lepingulise kohustuse mittekohase täitmise korral võlgniku poolt on võlausaldajal õigus selle vastuvõtmisest keelduda ja seda ei saa hinnata vastuvõtuviivitusena.
28.Lepingust taganemise korral annab hinnavahes seisneva kahju nõudeõiguse (asenduslepingut sõlmimata) VÕS § 135 lg 2.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et - pooled sõlmisid hinnapakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama hagejate kinnistut ümbritseva aia.
30.Poolte vahel on vaidlus selles, - kas L. B. on lepingupooleks - kas sõlmitud leping on tarbijatöövõtuleping - kas pooled olid kokku leppinud töö valmimise tähtajas - kas hagejad on lepingust kehtivalt taganenud - kas hagejatele on tekkinud kahju
31.Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et L. B. ei saa antud menetluses osaleda, kuna ta ei ole lepingu pooleks. Hagejad on abielus ning kohtule esitatud asjaolude kohaselt on abikaasade varasuhteks varaühisus. Varaühisuse varasuhte korral teostavad abikaasad perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg-te 1 ja 3 kohaselt ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest, teavitades teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Lepingu sõlmimise asjaoludest nähtuvalt on mõlemad abikaasad osalenud lepingu sõlmimisel, V. B. on pidanud kostjaga läbirääkimisi lepingutingimuste osas ning L. B. on tasunud lepinguga ettenähtud ettemaksu (tl 19-23). Seega on mõlemad hagejad avaldanud tahet leping sõlmida ning antud juhul tuleb lugeda vaidlusalune töövõtuleping sõlmituks hagejate ja kostja vahel (VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1).
32.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijatöövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 mõttes, kuna lepingu esemeks oli aia ehitamine, mis on püsivalt ühendatud hageja kinnisasjaga. Tarbijatöövõtulepinguks loetakse VÕS § 635 lg 4 järgi üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja tootmine või valmistamine. Kuna hagejad tellisid kostjalt piirdeaia ehitamise oma maatükile, siis osutas kostja hagejatele teenust nende kinnisasja suhtes. Aed on ehitis ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 mõttes ning ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes.
33.Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).
34.Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled leppisid kokku töö valmimise tähtajas. Kostja on oma 30.04.2021. a e-kirjas hagejatele (tl 25) kirjeldanud tehtava töö käiku ning märkinud, et aed peaks valmis olema ca 14. maiks 2021. a. Kohus on seisukohal, et nimetatud e-kirjast on üheselt aru saada ka pooltele sarnasele isikule, et kostja on nimetanud töö valmimise tähtajaks 14.05.2021. a. Seega oli poolte vahel kokkuleppe töö valmimise tähtajas.
35.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
36.Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Rikkumise olemasolu üle ei ole võimalik otsustada ilma välja selgitamata, kas kohustus on täidetud või mitte ning kas täitmine on kohane või mitte.
37.Hagejad nõuavad kostjalt töövõtulepingust taganemisele tuginedes lepingu alusel kostjale üleantu, so kostjale tasutud ettemaksu 3627,84 euro tagastamist ning samuti, et kostja hüvitaks lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2374,54 eurot, kuna hindade kerkimise tõttu ei ole enam võimalik saada piirdeaeda kostja poolt pakutud hinnaga.
38.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus lähtuvalt VÕS §-st 118, 188 lg 1, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-57-11, p 28).
39.Lepingust taganemine toimub sellekohase avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS 188 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja, V. B., on esitanud kostjale lepingust taganemisavalduse 24. mail 2021 (tl 27) põhjusel, et kostja poolt kohale toodud paneelid, postid ja väravad ei olnud kuumtsingitud, nagu pooled olid kokku leppinud, vaid pulbervärviga värvitud. Samuti on lepingust taganetud põhjusel, et kostja ei ehitanud aeda lubatud tähtajaks, s.o 14. maiks 2021. a ning ka hagejate poolt antud täiendavaks tähtajaks 24. maiks 2021. a. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejad koos keelasid kostjal valest materjalist aia ehitamise. L. B. on esitanud kohtule hagi kostjalt kahju välja mõistmiseks ja ettemaksu tagastamiseks. Seega L. B. i tegevusest on üheselt aru saada, et ta ei soovi kostjapoolset lepingu täitmist ning on lepingust taganenud kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68).
40.Tellija töövõtulepingust taganemise õiguse esmased eeldused on, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, 77) ja töövõtja vastutab selle eest (VÕS § 642). VÕS § 116
lg 1 kohaselt on taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus töövõtja oluline lepingurikkumine. Olulise lepingurikkumise alused võivad olla kokku lepitud pooltevahelises lepingus, erikokkuleppe puudumisel tulenevad need VÕS § 116 lg-st 2 ning töövõtjapoolse rikkumise korral, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava töö tegemises, ka §-st 647. VÕS § 647 lg 3 kohaselt toimub töövõtulepingu lõpetamine töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu lepingust taganemisega.
41.Tulenevalt VÕS § 116 lg 2 p-st 1 on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Töövõtja, kelle töö ei vasta lepingutingimustele loetakse lepingutingimusi oluliselt rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see ebaõnnestub (VÕS § 647 lg 1).
42.Seega saaks lepingutingimustele mittevastavuse korral VÕS § 116 lg 2 p 1 olla kohaldatav juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis.
43.Selles, et pooled olid kokku leppinud, et aed ehitatakse kuumtsingitud materjalist, pooled ei vaidle. Peamiseks vaidluse esemeks poolte vahel on see kas materjal, mille kostja hagejate kinnistule tõi ja millest pidi aed valmima, oli kuumtsingitud või mitte ning kas pooled leppisid kokku, et aed on rohelist värvi. Seega on poolte vaidlus selle üle kas kostja täitis lepingut vastavalt kokkulepitule.
44.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel toimunud läbirääkimised ehitatava aia materjali ja hinna suhtes. Kostja on hagejatele saatnud erinevaid hinnapakkumisi (tl 13,15,5059), kust on näha, et ehitatav aed on kuumtsingitud. 15. aprilli 2021. a e-kirjas (tl 54) kirjutab kostja hagejatele, et ta saab müüa hea hinnaga paneeli 3mm roheline väljastades selle kohta ka hinnapakkumise summas 6047,04 eurot (tl 55). Hagejad on nõustunud hinnapakkumisega summas 6849,84 eurot (tl 15,59) ja L. B. , tasus arve nr 728 (tl 18,61) summas 3627,84 eurot 23.04.2021. a, 24.04.2021. a ja 25.04.2021 (tl 19-23). Hinnapakkumises, mida hagejad aktsepteerisid (tl 59) on märgitud, et traat on kuumtsingitud ja värvi tähis Ral 6005.
45.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena on ekspert jõudnud järeldusele (tl 180-187), et aiapaneelid on valmistatud traadist, mis on enne keevitamist ja tükeldamist kuumtsingitud pidevkuumtsinkimise meetodil. Traadi otsad ja keevise välja voolanud metall ei ole kaetud tsingiga, antud aiapaneeli peamine kaitse tuleneb värvist ja seetõttu ei erine tsinkimata otste keeviste eluiga tsingitud aladest. Eksperdi järeldusega on kooskõlas ka tehniliste andmete leht (tl 107-129), kus nähtub, et kantpostid on valmistatud ühtse kuumtsink kattega ja aiatraat on tsingitud. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et hagejate kinnistule kostja poolt toodud aia ehitamise materjal vastas kokkulepitud tingimustele ja sobis otstarbeks, milleks hagejad olid töö tellinud.
46.Kuigi hinnapakkumises, mille hagejad aktsepteerisid ja mille järgi ka arve tasusid ei ole otseselt öeldud, et traat on ka värvitud, vaid on märgistatud tähisega Ral 6005, pidi hagejatele olema aru saadav, et Ral 6005 tähistab värvi, sest hagejatele esitatud erinevates hinnapakkumistes (tl 51,53) on samuti märgitud aia värvi tähisena Ral 6005 ja selgitus roheline. Samas kui hagejad hinnapakkumises ei pannud tähele või ei saanud aru, et aed värvitakse muuhulgas ära, ei ole aia ära värvimine kostjapoolne oluline lepingu rikkumine, mis annaks aluse lepingust taganemiseks VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes, kuna kostja poolt tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele.
47.Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kostjapoolne lepingu tähtaja rikkumine. Eelnevalt nimetatud tõenditest nähtub, et hagejad tasusid ettemaksu
25.aprilliks 2021. a, kostja alustas töid 03. mail 2021. a ning kahe päeva pärast keelasid hagejad töö jätkamise.
48.Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja oma e-kirjas 08.06.2021. a (tl 29 pöördel) on olnud nõus materjalide tagasiostmisega, samuti on kostja 17.05.2021. a V. B. ile teatanud, et on nõus (tl 65,70) välja vahetama Ral 6005 rohelised postid ja paneelid hallide tsingitud variandi vastu, kui hagejad hinnavahega nõus on.
49.Kohus leiab, et hageja V. B. i 14.05.2021. a e-kirja (tl 65 pöördel) kostjale “Tere. Saad siis postid ja paneelid vahetatud. Kas reaalne, et 24. mai on kõik tehtud, aed valmis või vähemalt postid püsti ja maa korralikult siledaks taastatud”, ei saa tõlgendada selliselt, et tellija andis töövõtjale töö tegemiseks täiendava tähtaja. Poolte vahel toimunud e-kirjavahetusest on üheselt näha (tl 65-69), et kostja on hagejatele mitmel korral kinnitanud, et tellimus on täidetud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele. Kostja poolt hagejatele saadetud e-kirjast 17.05.2021 (tl 67) nähtub, et vastutuleku korras saab kostja välja vahetada Ral 6005 rohelised postid ja paneelid hallide tsingitud variandi vastu, kui hagejad on hinnavahega nõus ning maksavad transpordikulud. See, et kostja oli nõus osaliselt vahetama aiapaneelid teist värvi aiapaneelide vastu, ei tähenda, et kostja oleks lepingus kokkulepitut rikkunud. Kuna hagejad ei olnud nõus maksma täiendavalt transpordi eest, siis kokkulepe ei realiseerunud ning ei saanud ka lepingu osaks.
50.Kohus leiab, et hagejad tellijana olid viivituses (VÕS § 652), sest olid keelanud kostjal töö tegemise, mistõttu kostja ei saanud oma kohustust täita hagejatest tuleneva asjaolu tõttu.
51.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate poolne lepingust taganemine kehtiv ja hagi lepingu eseme eest tasutud ettemaksu 3627,84 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata.
52.Põhjusel, et kostja ei saanud enda lepinguga võetud kohustust hagejatest tulenevatel põhjustel täita, ütles kostja hagejatega sõlmitud töövõtulepingu üles 23.07.2021. a ning pooltevaheline leping on lõppenud kostja poolt esitatud ülesütlemisavaldusega.
53.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hagejate lepingust taganemine ei ole kehtiv, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata kahju hüvitamisega seonduvat. Menetluskulud
54.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
55.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda.
56.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja, advokaat K. Lumiste, õigusteenuse osutamise kulud 6950 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 105,80 eurot, kokku 7055,80 eurot, mille kostja palub hagejatelt välja mõista.
57.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
58.Hagejad kostja poolt esitatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole, märkides ainult 16.08.2022. a toimunud kohtuistungil, et kostja esindaja poolt näidatud töötundide arv on liiga suur.
59.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid leiab, et kostja lepingulise esindaja, advokaat K. L., kulutused on mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulutusi 20.07.2021, 03.08.2021, 17.01.2022, 18.01.2022, 19.01.2022, 27.01.2022, 28.01.2022
menetlustoimingutele, kuivõrd nimetatud dokumentides esitatud seisukohad on osaliselt kattuvad, mistõttu peab kohus nendes esitatud seisukohtade esitamise põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks täies ulatuses kostja lepingulise esindaja kulutusi kostja 29.03.2022 vastuväite koostamisele kohtu tegevusele, kuna taotlus proovi võtmise protsessi kontrolli erinevate viiside osas ei olnud vajalik ja oli hõlmatud esitatavate ekspertiisiküsimustega, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Kohtukõne teeside koostamine on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kuna teesides väljendatud seisukohad on eelnevalt suures osas juba käsitletud vastustes hagile. Põhjendatud ei ole ka kostja toimingud 15.07.2021, 07.09.2021, 18.01.2021, 19.11.2022, 01.04.2022, 05.05.2022, sest infovahetus kliendiga ei ole kontrollitav ja on hõlmatud seisukohtade koostamisega. Samuti ei ole põhjendatud kostja esindaja toimingud, mis on seotud taotluste 10.02.2022, 12.04.2022 esitamisega e-toimikus, kuna vastused ja taotlused kohtule tuleb nagunii esitada e-toimiku vahendusel ning on hõlmatud taotluse koostamisega.
60.Kohus, arvestades vaidluse sisu, hagejate väidete ja tõendite mahukust ja paljusust ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust (sh vajadust kõigile hagejate poolt esile toodud väidetele õiguslikult põhjendatud seisukoha esitamist) ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud on põhjendatud kokku 32 tunni ulatuses.
61.Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistmisele kostja lepingulise esindaja kulud 4800 eurot (ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 105,80 eurot, kokku 4905,80 eurot.
62.Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.