nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: M. T. (e-post: XXX) Kostja: M. M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX));
Kostja esindaja: kostja esindaja O.M.; Kostja nõustaja: S. K..
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus; 21.10.2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-25-8958 Menetlusabi taotlemise selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas.
2.Kostja esitas 16.01.2019. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja) iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 7 korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (lisa 3), mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 16.01.2019. a. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult.
3.Kostjal oli võimalik Iseteeninduskeskkonnas jälgida oma Laenukonto seisu st. maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi.
4.Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4 laenulimiidi suurust võib muuta.
5.22.01.2020. a pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot.
7.Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 47,8515% aastas ehk 0,1311% päevas.
2(15)
2-25-8958
8.16.01.2019 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 59,87% aastas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas.
Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 61,83% (20,61% x 3).
9.Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse Laenu väljamaksmist Laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega.
Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).
10.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot.
11.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, septembrikuu osamakse summas 69,17 eurot, maksetähtaeg 16.09.2024, oktoobrikuu osamakse summas 72,07 eurot, maksetähtaeg 16.10.2024, novembrikuu osamakse summas 75,06 eurot, maksetähtaeg 16.11.2024, detsembrikuu osamakse summas 77,97 eurot, maksetähtaeg 16.12.2024 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu.
Krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.12.2024. a ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatised kostjale edastanud mõistlikul viisil – tema poolt deklareeritud aadressile lepingus sätestatud viisil. Teatised on jõudnud Kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.
3(15)
2-25-8958
12.Kostjat teavitati 02.01.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.
13.Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2700 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 1387,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 1312,50 eurot (2700 eurot - 1387,50 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Vastavalt Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 49,09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 228,85 eurot (kostja poolt teostatud viimasest maksest alates, so alates 08.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.12.2024). Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.06.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 71,18 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.06.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 1312,50 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 (vt lisa 3) – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja on edastanud Kostjale 02.02.2024. a nõudekirja, 17.01.2025. a nõude meeldetuletuse ja 24.01.2025 hagihoiatuse. Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri – 25 €; 2) pretensioon – 5 €; 3) hagihoiatus – 5 €. Kokku: 35 eurot.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõte. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Enne lepingu sõlmimist pidi kostja käima talle sobivas postkontoris oma isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasus tuvastati 16.01.2019 Lasnamäe postkontoris ID kaardi alusel. Kostja poolt täidetud taotlusel märkis kostja alljärgnevad andmed (lisa 15 lk 1): kuu keskmine netosissetulek: 400 eurot; keskmised kohustused kuus: 0,00 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.
4(15)
2-25-8958 Ka on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud andmete õigsust ja krediidivõimelisust telefonivestluse kaudu. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
15.Hageja palub: välja mõista kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 1647,53 eurot, millest põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress 228,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; välja mõista kostjalt M. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates 10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
16.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.
17.Puudub vaidlus, et 16.01.2019. a sõlmisid kostja ja krediidiandja tähtajatu krediidilepingu krediidilimiidiga 3000,00 eurot. 22.01.2020 sõlmisid kostja ja krediidiandja lepingu lisa limiidi suurendamiseks ning pooled kehtestasid uueks limiidi suuruseks 5000 eurot (hagiavalduse lisa 4 p 6.1). Kostja poolt taotletud summad on kantud kostja arvelduskontole (vt hagiavalduse lisa 6 ja 7). Krediidiandja, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, tegi kostjale laenu väljamakseid kokku summas 2700 eurot. Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 15.12.2024 lepingu kostjaga üles ning palus võla tasuda. Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale.
18.Hageja selgitab, et B2 Impact OÜ ei ole esitatud nõude raames algne võlausaldaja/krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel. Esialgne võlausaldajale, Multitude, on hagejale esitanud just sellised alusdokumendid ja tõendid, mis on kohtu ette toodud, mistõttu täiendavaid dokumente ja tõendeid ei ole hagejal võimalik kohtu ette tuua. Antud juhul oli piisav kostja esitatud andmed ja kehtivate maksehäirete puudumine ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto väljavõtet.
Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2019. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2019. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 6 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele.
19.Isegi kui esinesid ajutised probleemid krediidiandja iseteenindusportaalis, ei muuda see krediidiandja nõuet olematuks, ega kostja kohustust täita lepingust tulenevat kohustust. Hageja 16.06.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu ülesütlemise teatis.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
20.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
21.Vaidlust ei ole selles osas, et kostja ja Ferratum Bank plc vahel 16.01.2019 oli sõlmitud tarbijakrediidileping ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja arvelduskontole on laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas 2700 eurot. Kõik raha laekumised kostjale toimusid ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019.
5(15)
2-25-8958
22.Tagasimaksed toimusid perioodil 2019 – 2024 igakuiselt kostja arvelduskontolt. Lepingu kestel oli kostja sooritanud tagasimaksed summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot (hagiavaldus p 1.18).
23.Lepingu sõlmimisel esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid nõudeid. Kostja esitas veebilehe vahendusel laenutaotluse, milles pidi kostja märkima järgmised andmed: kontaktandmed, arvelduskonto, laenu summa. Peale avalduse esitamist midagi ei toiminud ning kostja täitis samasisulise taotluse veel 6 korda. Kindluse huvides kostja iseseisvalt võttis ühendust pankaga telefoni teel ning uuris taotluse kättesaamise ja laenu perspektiivsuse kohta. Telefoni vestluse käigus tehti kindlaks kostja isik ning küsiti järgmised andmed: isikukood, elukoht, kas kostja töötab või mitte, mis on ettevõte nimi, kas palk on sulas või arvelduskontole ning kas on olemas muud rahalised kohustused seoses teiste laenudega või liisingulepingutega.
Telefonivestluses kinnitati taotluse kättesaamist. Peale küsimustele vastamist kostja sai koheselt kinnituse laenutaotluse rahuldamise osas. Selgituse kohaselt oli laenutaotluse 600 euro saamiseks intressimääraks 0,1311% päevas ning selle kättesaamiseks pidi kostja teostama ainult isikusamasuse tuvastamise enda valitud viisil ja ajal. Enne rahuldatava laenutaotluse otsuse tegemist ei ole kostjalt telefoni teel toimunud vestluse käigus küsitud teavet palga suuruse, selle ulatuse, stabiilsuse ega muude sissetulekutega seotud asjaolude kohta. Isikusamasuse tuvastamiseks valis kostja postkontori aadressil Pae tn 80 ning asus sinna teele vahetult pärast telefonivestluse lõppu, esimesel tunnil. Postkontoris teostati kostja isikusamasuse kontroll ID-kaardi alusel. Seejärel võttis kostja pangaga uuesti ühendust ning teavitas isikusamasuse tuvastamise toimingute läbimisest. Panga esindaja kinnitas, et tuvastamise info on kätte saadud, ning kordas varasemat teadet, et taotlus on rahuldatud. Samuti anti kostjale täiendavad tehnilised juhised laenu kättesaamiseks. Laenusumma ülekandmiseks pidi kostja logima sisse panga iseteeninduskeskkonda ning sisestama personaalse PIN-koodi, mis oli talle eelnevalt edastatud e-posti teel 16.09.2019 kell 15:39. Peale sisselogimist panga iseteenindus keskkonda kostja sisestas laenukinnitamiseks järgmise PIN-koodi, mis oli talle koheselt saadetud, st 16.09.2019 kell 15:42. Järgmise kirjaga kell 15:43 kostjale saadetakse laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Samaaegselt eelmise kirjaga saabub kostjale ka laenutaotluse positiivne otsus kell 15:43. 16.01.2019 kell 17:00 olid laenurahad 600 euro ulatuses kostja arvelduskontol, mida ta sisestas esialgses taotluses kell 12.43.
24.Hageja väidete kohaselt oli Ferratum Bank kogunud andmeid enne lepingu sõlmimist maksehäire registrist (hagiavaldus p 2.16jj), kuid enda väite kinnitamiseks esitab üksnes ekraanitõmmise (hageja lisa 15), millest on näha tõmmise tegemise kuupäev ja kellaeg 16.01.2019 kell 12:15. Kostja esitatud esmane laenutaotlus oli tehtud 16.01.2019 kell 12:43. Selguse huvides oleks saanud hageja esitada ekraanipildi asemel maksehäireportaali kaudu tehtud päringu eraisiku maksehäire kohta ametlikult pdf-is, kus oleks näha päringu tegemise aeg, koht ja tulemus.
Sammuti ei ole võimalik kontrollida krediidiandja päringu rahvastikuregistrisse, kuna tõmmis esitatud viisil kajastab üksnes päringu tulemust (hagiavaldus p 2.11), mille pinnalt ei ole
6(15)
2-25-8958 võimalik järeldada, et toiming on sooritatud enne lepingu sõlmimist. Hageja oleks saanud esitada tõendi püsival kandjal ametliku päringuna pdf-is, kus oleks näha toimingu tegemise koht, aeg ja tulemus. Kuigi laenu taotluse esitamise seisuga ei olnud kostjal kehtivaid maksehäireid, on ekraanitõmmiselt selgelt näha andmed kostja varasemate häirete kohta, mis negatiivselt ja kaudselt iseloomustab maksevõimelisust. Kostja toonitab, et tema keerulisest majanduslikust olukorrast tulenevalt oli Ferratum Bank ainus turul tegutsev krediidiandja, kes oli valmis tema laenutaotlust rahuldama.
25.Faktiline krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta kokkulepitud KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra ülempiiri. 16.01.2029 lepingu sõlmimise käigus oli kostjale telefonivestluses selgitatud koos laenutaotluse rahuldamise otsusega tuleneva laenu 600 euro ulatuses intress 0,1311 % päevas. E-posti teel saadetud (Lisa 10) Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht reguleerib krediidikulukuse määra aastas 59,87% ning intress 47,8515% aastas. Lepingu sõlmimise päeva seisuga kohaldus 30.11.2018 Eesti Panga avaldatud määr 20,01%, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 60,03% (20,01% x 3).
Kostja on teinud tagasimakseid esialgse võlausaldaja arvelduskontole vastavalt arvetele, mis olid talle edastatud e-posti teel. Arvetel oli kirjas kasutamata limiit arve esitamise päeva seisuga, laenujääk eelmises perioodist ning intress. Esialgsete arvete juures on lisaks ka kasutatud limiidi tasu, mis moodustab 3% saadud rahast.
26.Vaatamata korduvatele osamaksete tasumistele on põhivõla katteks laekunud üksnes minimaalne osa kostja poolt tasutud summadest. Arvetelt on samuti selgelt näha, et miinimummakse suurima osa moodustab intress, mitte põhivõla tagasimakse. Kostja on teinud korduvalt makseid suuremas ulatuses, kui arvel märgitud miinimummakse, kuid sellest hoolimata ei ole põhivõlg sisuliselt vähenenud, kuna suurem osa tasutud summadest on krediidiandja poolt arvestatud intressi ja muude kõrvalnõuete katteks. Kostjal puudus igasugune mõju või kontroll selle üle, kuidas tema poolt tehtud maksed krediidiandja poolt arvestati ja jaotati. Selline praktika viis olukorrani, kus vaatamata mitmete aastate jooksul tehtud märkimisväärsetele maksetele ei vähenenud põhivõlg sisuliselt üldse.
27.Hageja poolt esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kontrollida, kas krediidikulukuse määr (KKM) vastab tegelikult lepingus sätestatule. Lepingu muudatuse kehtivust ja toimumist ei ole hageja esitatud asjaolude pinnalt võimalik kontrollida.
28.Kostja ei ole olnud teadlik lepingu muutmisest 22.01.2020 ning selle lahutamatud osad tüüptingimuste (hageja lisa 4) ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (hageja lisa 5) ei olnud kostjale toimetatud. Sammuti ei ole kostjal võimalik järeldada lepingu muutmist ka saadud arvete põhjal, kuna nendes ei ole kuidagi moodi kajastatud laenulimiidi muudatus, nagu oleks pidanud olema 22.01.2020 lepingu alusel (Lisa 12.3, 12.4), ehk laenulimiit ei ole tõstetud 3000 eurost 5000 euroni.
Laenulimiiti muudatus toimus 01.11.2020 arvega (Lisa 12.6). Laenulimiiti tõsteti 1000 euro võrra ning sellest sai kostja ka vastavasisulise teavituse e-posti (Lisa 14). Limiidi suurendamine toimus kostja tahtest olenemata ning muid teavet kostjale toimetatud ei ole. Seega puudus kostjal igasugune alus eeldada, et 22.01.2020 toimus 16.01.2019 sõlmitud lepingu muudatus, kuid esialgne võlausaldaja ja hageja on enda arvutustest lähtunud
7(15)
2-25-8958 uuendatud andmetest, milleks on intress 49,09% ning KKM 61,79%. Järelikult lepingu kestel faktiliselt kohaldatav KKM ületab Eesti Panga poolt avaldatud 30.11.2018 kolmekordse määra.
29.02.01.2025 saabus kostja postkasti teavitus nõude loovutamisest hagejale.
30.Tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 4062 alusel. Ilma 22.01.2020 lepingu siduvust tõendamata ja KKM arveldust esitamata ei ole võimalik järeldada, et kostja suhtes kehtis 22.01.2020 tulenev intressimäär ja KKM. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet sellele, et vastav teavitus koos lisadega oleks kostjale kätte toimetatud. Seega kostja suhtes kehtis 16.01.2019 intressimäär ja KKM, ning 60,03% ülempiir, mida on esialgne võlausaldaja ületanud, kuna esialgne võlausaldaja ja hageja on tuginenud 22.01.2020 sätestatust.
31.Krediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Krediidiandja on tuginenud kostja krediidivõime hindamisel üksnes rahvastikuregistri ja maksehäireregistri andmetele ning kostja poolt antud kinnitustele. Asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks kogunud andmeid kostja maksevõime kohta mujalt, sh küsinud kostjalt pangakontode väljavõtteid. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
32.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel. Hageja tugineb sellele, et ülesütlemis avaldus on esitatud kostjale esialgse võlausaldaja poolt e-posti teel ning esialgse krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Ülesütlemisavalduse esitamine on hageja tõendamiskoormis ning hageja ei ole esitanud ühtegi enda seisukoha kinnitavad teavet, mille alusel saaks järeldada ülesütlemisavalduse sisu ja selle kättetoimetamist või muid nõudeid (VÕS § 416 lg 1, lg 3). Muuhulgas kinnitab hageja, et esialgse võlausaldaja süsteemprobleemide tõttu ei ole võimalik ülesütlemise teatise taasesitada (hagiavaldus p.1.21). Ülesütlemisavalduse esitamise ja kättetoimetamise kohustus ning ebaõnnestunud kättetoimetamisega seotud riskid lasuvad hagejal (TsMS § 230 lg 1).
33.Kuna hageja kinnitab, et andmete kogumine vastab kostja esitatud teabele, ning tugineb 2019. aasta regulatsioonide ja suuniste õiguspärasusele ning nõuete täitmisele, millele ei tohiks kohaldada tänapäevast praktikat, siis esitab kostja Euroopa Kohtu seisukoha aastast
8(15)
2-25-8958 2014, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud iseseisvalt kontrollima tarbija poolt edastatud teabe õiguspärasust ja tõesust. Euroopa kohus selgitab, et piisavaks ei saa pidada lihtsalt tarbija avaldatud andmeid, kui neile ei ole lisatud asjakohased tõendeid. (EKo 18.12.2014 C-449/13, p 37).
34.Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist (VÕS § 4034 lg 9). Antud juhul hageja selgelt väidab, et 16.01.2019 leping oli muudetud 20.01.2020. Selle kohaselt suurendatakse krediidilimiit, intressimäär ja KKM. Seoses sellega oleks pidanud esialgne võlausaldaja hindama kostja maksevõimelisust ja vastavust uutele tingimustele. Puudub igasugune teabe selle kohta, et esialgne võlausaldaja läbinud vastutustundliku laenamise kaalutlusi sellise lepingu sõlmimiseks või olemasoleva lepingu muutmiseks, puuduvad igasugused tahteavaldused, mis kinnitaksid poolte tahet ja võimet end sellise lepinguga siduda ning puudub igasugune krediidilimiidi suurendamine kuni 5000 euroni. Küll aga alates 22.01.2020 on suurenenud intressi määr ja krediidi kulukuse määr ning see on vastuolus 16.09.2019 sõlmitud lepinguga.
35.Hagiavalduses hageja tugineb lepingu tingimustele punkti 13.10, mille kohaselt kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse Lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimase tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määra vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile (hagiavaldus p 1.13). Kostja palub kontrollida lepingu punkti 13.10 üldtingimuste ning tarbijakrediidi imperatiivsete sätete vastavust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36.Käesoleva asja hind on 1793,87 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
37.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
38.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9(15)
2-25-8958
39.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 1312,50 eurot, intress 228,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 71,18 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1312,50 eurolt alates 10.06.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
40.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib kokkuvõtlikult, et: (i) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; (ii) tarbijakrediidileping on tühine VÕS § 406 2 alusel, kuna krediidikulukuse määr kogu lepingu kestel perioodil 2019-2024 ei vasta kokkulepitud KKM-le ning ületab kolmekordselt seadusega sätestatud krediidikulukuse määra ülempiiri; (iii) kostja ei ole sõlminud 22.01.2020 lepingu muudatust ning selle lahutamatuks osaks olevaid tüüptingimusi ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei ole kostjale kätte toimetatud; (iv) tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine VÕS § 416 alusel.
41.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti.
Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama: et kostjal on hageja ees rahaline kohustus; et kostja rikkus kohustust; et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ja; rikutud kohustuse suuruse.
42.Hageja on esile toonud, et kostja esitas hagejale laenutaotluse elektrooniliselt. Seejärel käis hageja postkontoris ja teostas isikutuvastuse ning pärast seda edastati hageja epostiaadressile lepingudokumendid. Tegemist on seega sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
43.Pooled ei vaidle, et 16.01.2019 sõlmisid kostja ja Ferratum Bank plc tarbijakrediidilepingu ning et kostjale edastati e-posti teel laenulepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Vaidlus puudub ka selles osas, et kostja arvelduskontole on ajavahemikus 16.01.2019 – 27.06.2019 laekunud Ferratum Bank plc-lt raha kogusummas 2700 eurot. Pooled ei vaidle ka selle osas, et perioodil 2019 – 2024 on kostja sooritanud tagasimakseid summas 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot.
44.Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlusalune leping on kehtiv.
Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 32-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute
10(15)
2-25-8958 puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C- 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“ Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406 2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr ja lepingu (-muudatuste) krediidikulukuse suhestus järgmiselt: Lepingu sõlmimise kuupäev 16.01.2019
viide toimikule dtl 15-28
Krediidikulukuse määr Kolmekordne lepingus, % aastas kulukuse määr andmetel, % 59,87 20,01 x 3 = 60,03
tarbimislaenude Eesti Panga
Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.
11(15)
2-25-8958 Kohus lähtub üksnes algselt sõlmitud lepingust ja selle tingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud tahteavalduse laenulimiidilepingu muutmiseks, mistõttu kõik viited 22.01.2020 lepingu muudatusele jätab kohus tähelepanuta. VÕS § 404 lg 21 sätestab, et VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Seega krediidikulukuse määr arvutatakse lepingu sõlmimise aja seisuga ning juhul, kui krediidiandja on lepingu kestel kohaldanud kostjaga sõlmitud lepingule suuremat intressi kui lepingust kokku lepitud, ei muuda see krediidikulukuse määra ja sellest johtuvalt ei mõjuta ka lepingu kehtivust.
45.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.“
Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. /.../ VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“
46.Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega. Lisaks on telefonivestluse käigus uuritud kostja sissetulekute päritolu ja nende tasumise viisi ning küsitud, kas kostjal on finantskohustusi. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks
12(15)
2-25-8958 oli 400 eurot tööandjalt, seda asjaolu ei vaidlusta ka kostja. Kostja igakuiseid elamiskulusid ei ole hageja arvesse võtnud (nende rahalist suurust ei ole esile toodud ega maksevõime arvestusse kaasatud) ning ei ole teada, kui palju jäi kostjale igakuiselt vaba raha pärast elamiskulude mahaarvamist tema sissetulekutest. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 403 4 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi. /.../ VÕS § 403 4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“
47.Kohus on käesoleval juhul andnud 12.06.2025 määrusega hagejale võimaluse tuua esile oma nõude korrigeeritud arvestus. Hageja leidis, et selline kohtunõue on ennekuulmatu ega täitnud kohtunõuet. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab
13(15)
2-25-8958 kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.“ Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kostja on krediiti saanud 2700 eurot, kuid on tagasimakseid teinud kokku 6768,65 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 1387,50 eurot, kulude katteks 78 eurot ja intressi katteks 5303,15 eurot. Kuna tühise intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Liiati ei ole välistatud, et kostjal on eeltoodust tulenevalt nõue algse krediidiandja vastu alusetult tasutud summadega seonduvalt.
48.Kuna nõue on täies ulatuses rahuldatud, ei analüüsi kohus muid poolte väiteid, kuna need ei anna asja lahendamisele juurde. Samas märgib kohus remargi korras, et hageja ei ole tõendanud, et algne krediidiandja oleks kostjale kätte toimetanud hagis nimetatud ülesütlemisavalduse. Liiati on küsitav, kas väidetava ülesütlemise hetkel oli võlgnevus ülesütlemiseks piisav, kuna kohus on leidnud, et intressikokkulepe oli tühine.
Menetluskulude jaotus
49.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
51.Kostja on istungil teatanud, et tal puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega
14(15)
2-25-8958 kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.