Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli R. M. perekonnaseisult abielus J. M. (isikukood xxxx), abieluvaraleping ei olnud sõlmitud. Perioodil xxxx oli pärandaja abielus A. M., varasuhteks oli valitud varalahusus. Pärandajal lapsi ei olnud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole pärandaja ega tema abikaasa nimele kinnistuid registreeritud. Pärandaja ja tema eelmise abikaasa nimele ei olnud samuti kinnistuid registreeritud. Kuni 21.02.2008 kuulus pärandajale 3/32 korteriomandi kaasomandist, asukohaga xxxx. Kuni 27.04.2011 kuulus pärandajale 1/2 korteriomandi kaasomandist, asukohaga Xxxx, registriosa xxxx. Pärandaja nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille jääk on negatiivne (broneering pangateenuste võlgnevuste eest). Xxxx AS-i ning Xxxx ASi kontode saldod on null. Pärandaja MTA ettemaksu konto on null. Pärandajale kuulub 1760,863 Xxxx osakut, hetkeväärtusega 3 555.74 eurot. Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub pärandajal seos äriühingutega. Liiklusregistri andmete kohaselt on pärandaja nimele registreeritud sõiduk xxxx, reg.märgiga xxxx, esm. reg. aasta 2011. Vastavalt endise abikaasa J. M. seletusele, seisab auto tema koolivennale kuuluvas sigalas, xxxx. Auto on alles, kuid vajab remonti. Müügiportaalis auto24.ee olevate müügikuulutuste järgi on sõiduki võimalk väärtus ca 4 000.00 eurot. Hetkeseisuga on amortiseerunud sõiduauto müük turuväärtusega ebatõenäoline. Pankrotiavalduses märgitud pärandaja abikaasa nimele registreeritud xxxx, reg.märk xxxx, ei kuulu abikaasa sõnade kohaselt rohkem temale. Muu vara ei ole tuvastatud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et pärandvara on hinnangulises väärtuses 7 555.74 eurot ning rahalisi kohustusi kokku summas 44 456.33 eurot. Täitemenetlused on peatatud. Kohustustele võivad lisanduda viivised ning täitemenetluse kulud. Lisanduda võivad ka pärandaja abikaasa poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused, summas ca 14 000.00 eurot. Pärandaja abikaasa seletuse kohaselt täitis ja täidab ta neid edaspidi ise. Haldur märgib samas, et 9 847.41 euro ulatuses võivad nõuded olla aegunud. Eelnevast nähtub, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. On tuvastatud, et pärandvara kohustused ületavad varasid mitmekordselt. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku makseraskused on ilmnenud juba 2008 aastal, mil pärandaja suhtes oli algatatud täitemenetlus, mis ei ole koos hiljem algatatud täitemenetlustega tänase päeva seisuga lõppenud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on õnnetusjuhtum (ja selle tagajärjel võlgniku surm), s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Kuriteo tunnustega teod ei ole tuvastanud. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (alates 01.01.2022 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654.00 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 4 töötunni eest summas 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot). Ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 130.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab seega halduri tasuks 520.00 eurot (lisandub käibemaks 104.00 eurot). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.