Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-113593
Kohtuasi
OÜ ANDI MÖÖBEL hagi OÜ FerCon vastu võla ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ANDI MÖÖBEL apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
229,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447), lepinguline esindaja Margus Venesaar Kostja OÜ FerCon (registrikood 14589775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13. septembri 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. juuli 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-113593 osas, millega maakohus jättis menetluskulud OÜ ANDI MÖÖBEL kanda, määras kulud kindlaks ning tasaarvestas välja mõistetud viivisega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskuludest 96% OÜ ANDI MÖÖBEL kanda ja 4% OÜ FerCon kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Lõpetada menetlus osas, milles OÜ ANDI MÖÖBEL nõuab OÜ-lt FerCon põhinõude 4000 euro tasumist.
4.1.Lõpetada menetlus osas, milles OÜ ANDI MÖÖBEL nõuab OÜ-lt FerCon põhinõude 4000 euro tasumist.
4.2.Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL hagi osaliselt.
4.3.Välja mõista OÜ-lt FerCon OÜ ANDI MÖÖBEL kasuks viivis 179,50 eurot.
4.4.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 96% OÜ ANDI MÖÖBEL kanda ja 4% OÜ FerCon kanda.
4.5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 70% OÜ ANDI MÖÖBEL kanda ja 30% OÜ FerCon kanda.
5.Rahuldada OÜ ANDI MÖÖBEL taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastada 125 eurot Quasar Consult OÜ pangakontole EE692200221074654083. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ ANDI MÖÖBEL (hageja) esitas 10. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ FerCon (kostja) vastu 4176 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 9. juunil 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 4000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 461,17 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. septembril 2020 müügilepingu (leping), milles lepiti kokku, et hageja valmistab ja paigaldab kostjale eluruumide ja köögimööbli. Mööbli hinnaks lepiti kokku 44 760,09 eurot. Hageja paigaldas mööbli ning väljastas 8. veebruaril 2021 kostjale tasumiseks arve nr 080221-083 summas 9117,58 eurot tähtpäevaga 11. veebruar 2021. a. Kostja arvet ei tasunud, tehes etteheiteid hageja tööle. Hageja parandas kostja viidatud puudused. Kostja tasus võlgnevusest 5117,58 eurot pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kuna kostja tähtaegselt arvet ei tasunud, siis nõuab hageja kostjalt viivist vastavalt arvele märgitud viivisemäärale 0,05% päevas.
2.1.Hageja täpsustas 2. septembri 2021. a menetlusdokumendis, et kuivõrd kostja tasus 4000 eurot, vähendab hageja oma haginõuet selles ulatuses. Hageja nõuab kostjalt jätkuvalt viivise tasumist summas 461,17 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei vasta tõele. Vastavalt lepingule tuli 20% suurune lõppmakse tasuda, kui kõik tööd on lõpetatud ja puudused kõrvaldatud. Hageja kõrvaldas puudused
29.märtsil 2021. Seega saab arve esitamise ajaks lugeda 30. märts 2021. a. Kostja on arve
tasunud kahes osas, s.o 7. mail 2021 summas 5117,58 eurot ning 18. mail 2021 summas 4000 eurot. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, sest pooled ei ole lepingus viivisemääras kokku leppinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 12. juuli 2022. a otsusega (vaidlustaud otsus) hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 179,50 eurot. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määras kostja ja hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning tasaarvestas hageja viivise nõude kostja menetluskulude nõudega. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 270,50 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud kirjavahetusega tõendatud, et hageja väljastas 8. veebruaril 2021 kostjale arve nr 080221-083. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus
7.mail 2021 vaidlusalusest arvest 5117,58 eurot ning 18. mail 2021 4000 eurot, mida tõendavad maksekorraldused. Maakohus leidis, et poolte vahel 25. septembril 2020 sõlmitud lepingus puudub kokkulepe viivise suuruse kohta, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivisemäär, s.o 0,02% võlgnetavalt summalt päevas. Kuivõrd vaidlusaluse arve tasumise tähtpäev oli 11. veebruar 2021. a, siis hakkab viivise arvestus kulgema alates 12. veebruarist 2021. Arvestades võlgnevuse tasumise tähtpäevi, on kostja kohustatud hagejale tasuma arve nr 080221-083 tasumisega viivitamise eest viivist 179,50 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja täiendavalt viivis 229,93 eurot ning menetluskulud summas 1265 eurot. Hageja palus jätta apellatsioonastme menetlusega seotud menetluskulud kostja kanda. Lisaks taotles hageja 250 euro ulatuses enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivise suuruses, siis tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Kostja on tasunud kõik varasemad arved, aktsepteerides arvel esitatud tingmusi, sh viivisemäära 0,05% päevas. Seega on kostja nõustunud arvel esitatud viivisemääraga. Ka leidis hageja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-t 2, kui jättis menetluskulud hageja kanda põhjusel, et hageja ei nõustunud kostja kompromissiga. Maakohus ei ole arvestanud hageja poolt esitatud seisukohtadega ega tõenditega. Hageja pöördus kohtusse kostja käitumise tõttu, kostja tasus põhivõlgnevuse alles kohtumenetluse käigus. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning välja mõistetud viivise ja menetluskulude tasaarvestuse osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskuludest 96% hageja kanda ja 4% kostja
kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 179,50 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Hageja on 2. septembri 2021. a menetlusdokumendis nõuet vähendanud põhinõude 4000 euro võrra. Maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet põhinõude võrra vähendada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada.
8.1.Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks. Tegemist on haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus osaliselt lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431, § 645 lg 1) (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601/21, p 11 ja 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 17).
8.2.Hageja avaldas 24. augusti 2022. a menetlusdokumendis, et ta on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429) (dtl-d 218–219). Kuna hageja loobub 4000 euro suurusest põhinõudest, tuleb menetlus selles osas lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431).
9.Maakohus tuvastas, et kostjalt tuleb viivis välja mõista alates 12. veebruarist 2021 ning arvestades põhinõude tasumisi 7. mail 2021 ja 18. mail 2021, on kostja olnud viivituses 85 päeva. Eeltoodud asjaolud ei ole apellatsiooniastmes vaidluse all. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas pooltel oli kokkulepe viivisemäära 0,05% kohta. Maakohus leidis, et pooled ei ole sellises määras kokku leppinud ning kohaldas viivise määrana VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning hageja väited ei anna alust asuda erinevale seisukohale. Pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Arve vastuvõtmine ja tasumine vastuväidet esitamata ei ole hinnatav arvele märgitud viivise määraga sisulise nõustumuse andmisena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel ei saa seda lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Asja materjalidest ei nähtu ja ka hageja ei tugine sellele, et kostja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti hagi viivise väljamõistmiseks osaliselt rahuldanud 179,50 euro ulatuses.
10.Hageja vaidlustab maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda kostja kompromissi pakkumisega mittenõustumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude jaotamisel normi kohaldamisega eksinud. Eksimus tuleneb ka sellest, et maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet põhinõude võrra vähendada.
10.1.TsMS § 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissina, et tasub hagejale viivist 83,58 eurot (dtl 157), maakohus mõistis kostjalt välja viivise 179,50 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist TsMS § 163 lg 2 olukorraga, kus menetluskulud saaks jätta täies ulatuses hageja kanda. Seega tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lisaks sellele tuleb arvestada, et hageja on põhinõudest loobunud, kuid kostja oli enne hagi esitamist põhinõude rahuldanud (4000 eurot tasuti 18. mail 2021 ja hagi esitati 9. juunil 2021). Hageja seisukoht, et kostja tasus
põhinõude pärast hagiavalduse esitamist, ei ole õige. Sellises olukorras jäävad põhinõudega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.
10.2.Maakohtus kantud menetluskuludest tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 4% kostja kanda ja 96% hageja kanda.
10.3.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. Kolleegiumi hinnangul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi. Nagu eelnevalt kolleegium selgitas, siis jättis maakohus korrektselt lahendamata hageja taotluse nõuet põhinõude võrra vähendada. See põhjustas menetlusliku segaduse hagihinna suuruse määramisel ja menetluskulude jaotamisel. Hagejale tuleb tagastada pool põhinõude eest tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Ringkonnakohtu 13. septembri 2022. a istungil palus hageja esindaja tagastada riigilõiv pangakontole, millelt makse tehti (ajamärk 00:10:27). Menetluskulude jaotus
11.Kolleegium määrab TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.
12.Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, s.o menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, moodustab see hinnanguliselt 30% vaidlusest. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda.
13.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.