X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 024/2010/1108
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik (sissenõudja) Inkasso24 OÜ (registrikood 11399241), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X poolt määruskaebusemenetluses esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. detsembri 2022. a määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 12.10.2021 maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 024/2010/1108, kuna nõude täitmine on aegunud. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-59488, mis esitati esmakordselt täitmiseks 25.06.2010. Sissenõudja on Inkasso24 OÜ (puudutatud isik, sissenõudja). Avaldaja pöördus enne kohtusse avalduse esitamist täitemenetluse lõpetamise taotlusega ka kohtutäituri poole, kes jättis avaldaja taotluse rahuldamata, sest sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile oma vastust.
2.Kohtutäitur Arvi Pink selgitas, et nõue esitati esmakordselt täitmisele 25.06.2010. Võlgnik sõlmis sissenõudjaga maksegraafiku võla tasumiseks 2010. aastal ja palus maksepuhkust 2012. aastal. Sissenõudja nõustus sellega. Peale hilisemat maksegraafiku rikkumist ei olnud sissenõudja nõus edaspidi kokkuleppeid sõlmima.
3.Sissenõudja leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur Risto Sepp lõpetas 17.11.2021 täitemenetluse kooskõlas TMS § 48 lg 1 p-ga 3, kuna nõue oli kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. Võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks ei ole seetõttu võimalik rahuldada. Nõue rahuldati täies ulatuses 2020. aastal ning tasumata jäänud võlgnevus 472,82 koosnes vaid viivistest. Võlgniku arvelduskontol vabade vahendite tekkimisel kandis kohtutäitur kontol olevatest vahenditest 472,82 eurot kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Sissenõudja nõue ei olnud täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise ajaks kohtutäiturile (11.08.2021) ega Harju Maakohtule (st 12.10.2021) aegunud. Võlgnik tasus täitemenetluses sõlmitud maksegraafiku alusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole alates 2010. aastast kuni 2018. aastani võlasumma osamakseid. Osamaksed on käsitletavad nõude tunnustamisena, mistõttu on võlgniku nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt katkenud ja alanud uuesti iga maksekorralduse tegemisega kohtutäiturile. Lähtudes TsÜS § 157 lg-st 1 on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat ning võlgniku nõude aegumistähtaja algust tuleb arvestada alates viimasest osamakse tegemise kuupäevast, mistõttu ei oleks võlgniku nõue aegunud veel mitme aasta jooksul.
4.Vastuseks kohtu nõudele teatas kohtutäitur Risto Sepp, et täitedokument esitati esimest korda täitmisele 25.06.2010. Täiteasjas nr 024/2010/1108 oli võlgniku aegumise avalduse esitamise ajaks nõude jääk 507,51 eurot (viivis). Nõue sai lõplikult tasutud 15.11.2021 ning 17.11.2021 seisuga tegi kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse seoses nõude rahuldamisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 13.12.2021 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 252 eurot ja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus tuvastas, et täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 25.06.2010 ja nõude täitmise aegumine algas nimetatud kuupäeval. Aegumise küsimuse lahendamisel viitas kohus TsÜS § 157 lg-tes 1 ja 2, § 159 lg-s 1 ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-s 4 sätestatule. Maakohus järeldas, et esitatud nõuete täitmine sai aeguda kõige varem 05.04.2021. Muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäitur lõpetas 17.11.2021 täitemenetluse, kuna nõue rahuldati. Kuna täitemenetlus on lõpetatud, pole avalduse rahuldamine võimalik. Seetõttu puudub vajadus analüüsida avaldaja vastu suunatud nõude aegumist. Maakohus asus TsMS § 172 lg-le 1 viidates seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 252 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebus
6.Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda, mõista kohtutäiturilt ja puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud ning menetluskuludelt arvestatav viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ka 11.08.2021. Avaldaja oli täitnud nõude juba 06.09.2021, millal kohtutäitur oleks pidanud ka täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur pidas kinni rohkem avaldaja raha, kui oleks olnud vaja nõude täitmiseks. Avaldaja sai 421,81 eurot tagasi alles 17.11.2021, kui kohtutäitur Arvi Pingi asjad võttis üle kohtutäitur Risto Sepp. Selles arusaamatuses ja ilmselges petmises ei jäänud avaldajal muud üle, kui pöörduda kohtusse. Sissenõudja ei esitanud seisukohta menetluse lõpetamise kohta kohtutäiturile, kuid vastas kohtule. Sissenõudja tegi nii sihilikult, et nõuda avaldajalt enda menetluskulude hüvitamist. Enne avaldaja kohtusse pöördumist oli nõue täidetud. Kui kohtutäitur lõpetas täitemenetluse sellise viivituse ja rikkumisega, ei saa puudutatud isik nõuda oma menetluskulude väljamõistmist avaldajalt. Kui kohus ei nõustu avaldajaga, siis palub avaldaja selgitada, millisel seaduslikul viisil saaks veel täitemenetlust lõpetada ilma lisakulusid kandmata. Puudutatud isiku seisukoht
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis sissenõudja menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.
11.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita menetluses saab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulude jaotamisel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (RKTKo nr 3-21-87-14 p 29). Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja 11.08.2021 vaidlusaluses täiteasjas kohtutäitur Arvi Pinki poole täitemenetluse lõpetamise avaldusega. 11.08.2021 seisuga oli avaldaja nõude jäägiks 507,51 eurot. Avaldaja poolt määruskaebusele lisatud e-kirjadest ja maksekorraldustest nähtub, et kohtutäitur pidas pärast täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist võlgniku kontolt kinni 06.09.2021 1130,51 eurot (dtl 59), 08.09.2021 535,28 eurot (dtl 60) ja 117,70 eurot (dtl 61). Avaldaja on kinnipeetud summade osas pöördunud kohtutäituri büroo poole, kust on talle 10.09.2021 vastatud, et summad on kantud kohtutäituri deposiiti kuni aegumise menetluse lõpuni (dtl 62-65). Kohtutäituri assistent on 08.10.2021 avaldajale teatanud, et kohtutäitur ei saa avaldaja 11.08.2021 täitemenetluse lõpetamise taotlust rahuldada ning avaldajal tuleb TMS § 2231 kohaselt kohtusse pöörduda (dtl 69). Avaldaja pöörduski 12.10.2021 maakohtusse. Pärast täiteasja üleandmist kohtutäitur Risto Sepale lõpetas viimane 17.11.2021 otsusega täitemenetluse nõude rahuldamise tõttu. Samal kuupäeval on kohtutäitur avaldajale 1421,81 eurot tagasi kandnud (dtl 74). Avaldaja eesmärgiks oli täitemenetluse lõpetamine ja temalt pärast 11.08.2021 avalduse esitamist kinni peetud summade tagasisaamine. Kohtutäitur Arvi Pink hoidis kinnipeetud summasid iseenesest põhjendatult deposiidis, kuna TMS § 501 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei kanna kohtutäitur kuni võlgniku avalduse lahendamiseni sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle. Kuna kohtutäitur avaldaja avaldust ei rahuldanud, pöördus avaldaja kohtusse. Ringkonnakohus tuvastas, et nõue rahuldati kohtutäituri ametialase konto vahendusel juba enne avaldaja kohtusse pöördumist. Nõude rahuldamise tõttu lõpetas kohtutäitur Risto Sepp pärast kohtutäitur Arvi Pinki ametist tagandamist täitemenetluse.
Eelnevast nähtub, et avaldaja pöördus kohtusse mh kohtutäitur Arvi Pinki büroost saadud juhiste tõttu. Seejuures oli avaldajale kohtutäituri büroost kinnitatud, et kuni aegumise menetluse lõpuni hoitakse temalt kinni peetud summasid kohtutäituri deposiidis. Avaldaja avaldus ei jäänud praeguses menetluses rahuldamata mitte seetõttu, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine oli aegunud (maakohus ei võtnud selles küsimuses seisukohta), vaid kuna täitemenetlus lõpetati muul põhjusel. Tekkinud olukorras on sissenõudja menetluskulude avaldaja kanda jätmine ebaõiglane.
13.Samuti puudub alus avaldaja menetluskulude sissenõudja kanda jätmiseks. Avaldaja poolt määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isik jättis tahtlikult kohtutäiturile avalduse osas seisukoha esitamata, on oletuslik. Võttes arvesse, et maakohus jättis avalduse rahuldamata, ei ole puudutatud isikult avaldaja menetluskulude väljamõistmine õiglane.
14.Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
15.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.