Luminor Bank AS hagi TeamFocus OÜ ja X vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 20 252,88 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Luminor Bank AS (registrikood 11315936, Liivalaia 45, esindajad 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjel Mõis (e-post: xxx); Kostja 1: TeamFocus OÜ (registrikood 11641877, Peterburi tee 71, Tallinn 11415); Kostja 2: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); Kostja 2 lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Companion Õigusbüroo OÜ, Ahtri 8, Tallinn, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja TeamFocus OÜ vastu tagaseljaotsusega.
2.Rahuldada hagi kostja X vastu.
3.Mõista kostjatelt TeamFocus OÜ-lt (registrikood 11641877) ja Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks välja 19 314,66 (üheksateist tuhat kolmsada neliteist eurot ja 66 senti) eurot, millest 7618,93 eurot on lepingumaksete võlgnevus, 7417,21 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 4278,52 eurot on kulude võlgnevus.
4.Mõista kostjatelt TeamFocus OÜ-lt (registrikood 11641877) ja Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 10.09.2021 põhinõuetelt 11 695,73 eurolt kuni nõuete kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Mõista kostjatelt TeamFocus OÜ-lt (registrikood 11641877) ja Xlt (isikukood
xxxxxxxxxxx) solidaarselt hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) kasuks menetluskuluna välja 948 (üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot, millest 900 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot kohtutäituri tasu.
3.Mõista kostjatelt TeamFocus OÜ-lt (registrikood 11641877) ja Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) solidaarselt hageja Luminor Bank AS (registrikood 11315936) viivis menetluskuludelt 948 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad hageja ja kostja X esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kostja TeamFocus OÜ võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 19 314,66 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksete võlgnevusest summas 7618,93 eurot; sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevusest summas 7417,21 eurot ning ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 4278,52 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 11 695,73 eurolt hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja DNB Pank AS (praegune Luminor Bank AS) ja kostja TeamFocus OÜ liisinguvõtjana 06.04.2016 liisingulepingu nr 403403, mille alusel omandas hageja liisinguvõtja määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel sõiduki DAF XF510, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaastaga 2016 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 28.04.2016 liisingulepingule nr 403403 lisa, millega muudeti maksegraafikut.
3.Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja X 06.04.2021 käenduslepingu nr 403403, mille p 1.1 alusel kohustus kostja 2 hageja ees
vastutama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust nr 403403 tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2.1 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 114 347,46 eurot.
4.Hageja ja kostja 1 on koos liisingulepinguga sõlminud kokkuleppe kindlustuslepingu sõlmimiseks. Lähtudes sellest kokkuleppest on hageja sõlminud kindlustusvõtjana liikluskindlustuse ERGO Insurance SE-ga perioodil 27.04.2019 – 26.04.2020, poliis nr L006488912, liikluskindlustuse ERGO Insurance SE-ga perioodil 27.04.2020 – 26.04.2021, poliis nr L006704882, kaskokindlustuse Salva Kindlustuse AS-ga perioodil 13.05.2019 – 12.05.2020, poliis nr 72551260 ja kaskokindlustuse Salva Kindlustuse AS-ga perioodil 13.05.2020 – 12.05.2021, poliis nr 75343860.
5.Kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, mistõttu edastas hageja kostjatele liisingulepingu ülesütlemise teatise. Hageja teatas, et kui liisinguvõtja ei tasu tekkinud võlgnevust 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest, loeb liisinguandja liisingulepingu eelnimetatud täiendava tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks. Kostjad said kirja kätte 10.02.2020 ja võlgnevus tuli tasuda hiljemalt 24.02.2020. Kuivõrd liisinguvõtja seda ei teinud, luges hageja liisingulepingu 25.02.2020 seisuga üles öelduks.
6.Ülesülemise teatega teavitas hageja liisinguvõtjat mh asjaolust, et liisingulepingu ülesütlemise korral tuleb liisinguvõtja viivitamatul anda liisinguese hagejale üle. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal tasumata hageja poolt esitatud arved SI2494389, SI2503161, SI2511769, SI2519976, SI2527956. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus ehk liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega 13 886,75 eurot ilma käibemaksuta. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 17 625,00 eurot ilma käibemaksuta.
7.Hageja arvestas sõiduki müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt täielikult hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulud. Pärast seda jäi hagejal liisingueseme müügist saadud rahalistest vahenditest üle veel 17 625 eurot – 13 886,75 eurot = 3738,25 eurot. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejal tekkinud lisakulud. Hagejal tuli kanda vara kindlustamise kulu alates liisingulepingu ülesütlemisest kuni 27.02.2021 kokku summas 3535,21 eurot. Algselt on hageja koostanud arve kindlustuse eest kindlustuspoliiside lõpuni ning seega on arves nr SI2592601 summa kokku 4195,21 eurot. Kuivõrd kindlustused lõpetati enne perioodi lõppu ehk 27.02.2021, on hageja koostanud kreeditarve SC0906018 summas -660 eurot. Seega on hagejal tulnud tasuda peale liisingulepingu ülesütlemist kindlustuskulu kokku summas 3535,21 eurot. Hageja luges kindlustuse kulu täielikult tasutuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Peale seda jäi hagejal üle veel 3738,25 eurot – 3535,21eurot = 203,04 eurot.
8.Hagejal tuli kanda sõiduki valduse kättesaamisega ning müügiga seotud kulusid kokku summas 4481,56 eurot. Hageja on eelneva kulu arvestanud osaliselt ehk 203,04 euro ulatuses taustuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega on hagejal tulnud peale liisingulepingu ülesütlemist kanda lisakulusid kokku summas 4481,56 eurot – 203,04 eurot = 4278,52 eurot. Hageja edastas 29.04.2021 kostjatele nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Kostjad said nõudekirjad samal päeval kätte. Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi tasutud.
9.Liisingulepingu üldtingimuste p 4.1. järgi kohustus liisinguvõtja maksma liisinguandjale
liisingumakseid ja/või teisi tasusid vastavalt liisingulepingule või hinnakirjale. Maksete tegemisel kohustus liisinguvõtja lähtuma maksegraafikust, poolte kokkulepetest ja liisingulepingu alusel väljastatud arvetest. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 1, § 108 lõikele 1. Hagiavalduse esitamise hetkeks olid tasumata arved nr SI2494389, SI2503161, SI2511769, SI2519976 ja SI2527956. Arvete alusel tuli tasuda põhiosa makse, intress ja kindlustus. Kokku on tasumata arvete summa 7618,93 eurot, mille hageja palus kostjatelt välja mõista.
10.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.1. sätestab, et rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisinguandjale viivist tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest liisingulepingu eritingimustes toodud määras ehk 0,25 % päevas. Seisuga 09.09.2021 on viivised tasumata summas 11487,47 eurot. Hageja loobus viivise nõudest osas, mis ületas lepinguliste põhimaksete summat ilma intressita. Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 7417,21 eurot.
11.Hageja viitas VÕS § 367 lõikele 4. Üldtingimuste p 12.9 sätestas, et liisinguvõtja on kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Lepingu ülesütlemise korral on liisinguvõtja eelkõige kohustatud hüvitama liisingueseme valduse ülesvõtmisega seotud kulud ja liisingueseme tagastamata jätmisel kulud, mis on seotud tagastamisteenuse osutamisega kolmanda isiku poolt ning liisingueseme transpordiga liisinuandja poolt määratu kohta. Samuti on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisingueseme müügiga seotud kulud, sh kulud seoses liisingueseme puhastamisega, müügikõlbulikuks seadmisega, hoidmisega, ning müügiteenuse osutajale teenustasu maksmisega.
12.Hagejal tuli kanda vara valduse kättesaamisega ning müügiga seotud kulusid kokku summas 4481,56 eurot. Hageja on kulud arvestanud osaliselt 203,04 euro ulatuses taustuks liisingueseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega on hagejal tulnud peale liisingulepingu ülesütlemist kanda lisakulusid kokku summas 4481,56 eurot – 203,04 eurot = 4278,52 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista tekkinud lisakulud summas 4278,52 eurot.
13.Kokkuvõtlikult moodustab kostja TeamFocus OÜ liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 19 314,66 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksetest summas 7618,93 eurot, viivisest summas 7417,21 eurot ning ülesütlemisel tekkinud lisakuludest summas 4278,52 eurot. Hageja palus kostjalt 1 välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni kohustuste täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras summast 11 695,73 eurot (7417,21 eurot sissenõutavaks muutunud lepingumaksed ilma intressita + 4278,52 eurot ülesütlemisega tekkinud lisakulud).
14.Hageja viitas VÕS § 142 lõikele 1. Sarnaselt VÕS § 145 lõikega 1 sätestab kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingu p 1.1 kostja solidaarvastutuse liisinguvõtjaga viimase võetud kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 3.1 kohaselt vastutab käendaja liisinguvõtja poolt liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt liisinguvõtjaga, sealhulgas pangale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, liisingulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu liisingulepingust tuleneva summa tasumise eest. Lisaks kinnitasid pooled, et käendaja vastutab ka liisingulepingu kehtetuse tagajärjel tekkivate nõuete, sealhulgas alusetu rikastumise, kehtetusega seotud kahju hüvitamise, tagasitäitmisega seonduvate nõuete, samuti ka liisingulepingu rikkumise tõttu liisingulepingust taganemisel või ülesütlemisel tekkivate nõuete eest.
15.Liisinguvõtja jättis liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tagajärjel on tekkinud hagejal liisingulepingust tulenev nõue summas 19 314,66 eurot. Hageja liisingulepingust tulenevad nõuded kostja 2 vastu on käenduslepingu nr 403403 p 2.1 alusel tagatud kuni 114 347,46 euroni. Järelikult tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr 403403 tulenevate nõuete katteks kokku 19 314,66 eurot. Lisaks vastutavad kostjad solidaarselt sissenõutavaks muutuva viivise eest.
16.Kostja X väidetele vaidles hageja vastu. Hageja ei nõustunud kostja 2 väitega, et liisingueseme turuhind oli liisinguandjale tagastamise hetkel tunduvalt kõrgem kui tegelik müügihind. Liisingueset ei tagastatud hagejale septembris 2017 nagu on kostja 2 vastuses märkinud. Liisinguese tagastati hageja koostööpartneri platsile 25.02.2021. Hageja esitas hindamisakti, mis koostati pärast seda 26.02.2021. Hindamisaktist nähtub, et liisingueseme turuväärtus oli selle tagastamise hetkel 17 500 eurot koos käibemaksuga ehk 14 583,33 eurot ilma käibemaksuta.
17.Hageja asus liisingueset müüma oksjonil alghinnaga 20 000 eurot koos käibemaksuga ehk 16 666,67 eurot ilma käibemaksuta, mis oli oluliselt kõrgem kui liisingueseme tegelik turuväärtus. Eesmärk oli saada liisingueseme võõrandamisel võimalikult kõrge hind. Hagejal õnnestus liisinguese võõrandada hinnaga 21 500 eurot koos käibemaksuga ehk 17 625,00 eurot ilma käibemaksuta, mis oli 17 625,00 eurot - 14 583,33 eurot = 3041,67 euro võrra kõrgem kui liisingueseme turuväärtus. Seega on hageja liisingueseme võõrandamisel lähtunud liisinguvõtja huvidest ning on võõrandanud liisingueseme oluliselt kõrgema hinnaga kui oli tegelik liisingueseme turuväärtus tagastamise hetkel.
18.Kostja 2 väiteid ei tõenda sarnaste veokite müügikuulutused. Kostja 2 on oma seisukohas ning turuväärtuse hindamisel lähtunud viiest erinevast sadulveokist, kuid tõendina on lisanud üksnes kolme sadulveoki müügikuulutused. Seega on kostja 2 väited väidetavate müügikuulutuste hindade osas üksnes paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta. Kostja 2 on müügikuulutustele viidates välja toonud üksnes sõidukite väljalaskeaasta arvud, kuid sõiduki turuväärtuse hindamisel ei saa olla määravaks üksnes sõiduki väljalaskeaasta arv. Sõiduki turuväärtuse hindamisel on oluline mh läbisõit, puuduste olemasolu, varustus ning üleüldine sõiduki seisukord. Meelevaldne on asuda seisukohale, et üksnes sõiduki väljalaskeaasta arvu alusel oleks võimalik määrata sõiduki turuväärtust.
19.Lisaks ei olnud liisinguese korras sadulveok. Liisinguese oli oluliste puudustega, st mootor ja käigukast olid lahti võetud, mootor ei käivitunud. Tegemist oli avariilise sõidukiga ning ühtlasi sõidukõlbmatu sõidukiga, mille mootor ei käivitunud ning olulised osad olid sõidukilt eemaldatud. Eelneva tõendamiseks esitas hageja fotod, mis on tehtud hindamisakti koostamise hetkel. Seega ei saa liisingueseme turuväärtuse hindamisel lähtuda üksnes korras sadulveokite müügikuulutustes märgitud hindade võrdlemisest.
20.Müügikuulutuse hinda ei saa koheselt pidada sõiduki turuväärtuseks. Müügikuulutustes märgitud hind on tavaliselt see hind, mida müüja soovib eseme eest saada ning üldjuhul on pandud kõrgem hind, et ostjal oleks tingimise ruumi. Hageja viitas TsÜS §-le 65. Seega ei ole võimalik müügikuulutuses märgitud hinna järgi asuda seisukohale, et need on automaatselt turuhinnad. Kuivõrd liisinguese on müüdud turuväärtusest kõrgema hinnaga, ei saa pidada hagiavalduses esitatud nõude arvestust kuidagi ebaõigeks.
21.Kostja vaidles vastu kindlustuse kulule summas 3525,21 eurot, sest need olid seotud ajavahemikuga 15.02.2020 kuni 27.02.2021 ehk perioodiga alates lepingu ülesütlemisest kuni liisingueseme müümiseni. Hageja ei ole arvestanud kindlustuskulu liisingueseme mahamüümiseni, vaid kuni hetkeni, mil liisinguese pärast liisingulepingu ülesütlemist hagejale tagastati. Lisaks öeldi leping üles 25.02.2020, mitte 15.02.2020. Ebaõige on kostja 2 järeldus, et hageja saab nõuda kindlustuse kulusid ainult kuni lepingu lõppemiseni. Hageja viitas VÕS § 367 lõikele 4. Kindlustuse kulu, mis hageja kandis perioodi 25.02.2020 – 27.02.2021 eest, sai pidada mõistlikuks kuluks, kuivõrd sellel hetkel keelduti liisingueseme hagejale üleandmisest ning liisinguese oli ilma õigusliku aluseta liisinguvõtja või liisinguandjale teadmata isikute valduses. Hagejal tuli liisinguese hoida kindlustatult, kuivõrd liisinguvõtja ei tagastanud hoolimata hageja nõudmistest peale liisingulepingu ülesütlemist liisingueset hagejale. Kindlustuskulu tekkis üksnes liisinguvõtja enda käitumise tulemusena. Kuivõrd liisinguese omanik oli hageja, tuli hagejal riskide maandamiseks liisingueset kindlustada.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 48 eurot. Kokku on menetluskulud 948 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA X VASTUVÄITED
23.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta oli hagejaga sõlmitud käenduslepingu. Kostja 2 viitas VÕS § 149 lõikele 1. Kostja viitas VÕS § 367 lõikele 3 ja leidis, et arvestada tuleb liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel. Liisinguese ehk sadulaveok DAF XF510, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXX tagastati hagejale ning see jäi hageja omandisse. Arvestada tuleb liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel septembris 2017. Hageja peab tõendama liisingueseme väärtust sellel ajal.
24.Kostja leidis, et liisingueseme turuväärtus hagejale tagastamise hetkel oli tunduvalt kõrgem, kui see, millega hageja selle müüs. Hageja müüs liisingueseme hinnaga 21 150 eurot. Seisuga 20.01.2022 analüüsis kostja liisingueseme väärtust kasutades keskmise hinna arvutamise meetodit ning leidis, et liisingueseme väljalaskeaastaga 2015 madalaim hind Eesti turul oli 31 000 eurot, kuigi tegu oli 1 aasta võrra vanema sadulaveokiga.
25.Saksamaa turul leidis kostja 4 samalaadset sadulveokit, mis olid väljalaskeaastaga 2016. Nende hinnad olid 31 900 eurot, 36 000 eurot, 39 000 eurot ja 42 899 eurot. Võttes arvesse ülaltoodud andmeid, tuleb liisinguese turuhinna arvutamiseks aluseks võtta keskmise hinna arvutamise meetod järgmise valemiga: (B1+B2+B3+B4)/4=keskmine hind. Viies läbi arvutuse (31900+36000+39000+42899)/4, on liisingueseme keskmiseks turuväärtuseks käesoleva ajal 37 449,75 eurot.
26.Kuna käesoleval ajal on sadulaveokid jäänud vanemaks 1 aasta võrra võrreldes ajaga, mil liisinguese hagejale tagastati, oli liisinguese keskmine turuväärtus tagastamise ajal veelgi kõrgem võrreldes tänapäevasega. Kui hageja oleks veoki müünud vähemalt keskmise turuhinnaga, ei oleks tal nõuet kostjate vastu.
27.Kostja 2 vaidles vastu ka liisingueseme kindlustamise kuludele summas 3 525,21 eurot, mis tekkisid alates liisingulepingu ülesütlemisest 15.02.2020 kuni sõiduki müümiseni 27.02.2021. 06.04.2016 kindlustuslepingus on selgelt näha, et kindlustusleping on tähtajaline ja kehtib kuni liisingulepingu lõppemiseni. Alates ajast, mil hageja oli öelnud liisingulepingu üles ehk
25.02.2020 lõppes pooltevaheline 06.04.2016 kindlustusleping, mistõttu on hageja nõue selles osas põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
29.Esmalt osundab kohus, et kostjale TeamFocus OÜ-le on hagiavaldus kätte toimetatud, kuid kostja hagile vastanud ei ole. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja TeamFocus OÜ-le on hagiavaldus kätte toimetatud ja kostja ei ole hagiavaldusele vastanud, tuleb antud kostja suhtes hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
30.Hagile vastas ja vaidles sellele vastu kostja X. Hageja ja kostja X ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja TeamFocus OÜ sõlmisid 06.04.2016 liisingulepingu, mille alusel hageja omandas liisinguvõtja huvides sadulveoki DAF XF510 väljalaskeaastaga 2016 ja andis selle liisinguvõtja kasutusse; 2) liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja X 06.04.2021 käenduslepingu, mille alusel vastutas kostja 2 solidaarselt koos kostjaga 1 ning tema vastutuse maksimaalseks summaks oli 114 347,46 eurot; 3) hageja ja kostja 1 sõlmisid koos liisingulepinguga kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja sõlmima sõiduki kindlustuslepingu ning kostja 1 tasuma kindlustuse eest hagejale; 4) 10.02.2020 teatas hageja kostjatele liisingulepingust tulenevate võlgnevuste tõttu lepingu ülesütlemisest alates 25.02.2020; 5) pärast liisingulepingu ülesütlemist jäi kostjal 1 tasumata viis lepingu alusel esitatud arvet; 6) hageja võõrandas pärast ülesütlemist liisingueseme hinnaga 17 625 eurot ilma käibemaksuta.
31.Hageja ja kostja 2 vaidlevad selle üle, kas kostja 2 peab tasuma võlgnevusena 19 314,66 eurot, mis koosneb enne lepingu ülesütlemist tasumata jäänud lepinguliste maksete võlgnevusest 7618,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 7417,21 eurot, lisakulude hüvitamise nõudest 4278,52 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuvast viivisest.
32.Hageja tõi välja, et kui liisingueseme müügist saadi 17 625 eurot, lahutati sellest esmalt liisingueseme soetamiseks tehtud kulude nõue 13 886,75 eurot, misjärel jäi järgi 3738,25 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tuli hagejal tasuda veel kindlustuse eest kokku 3535,21 eurot. Kuna kindlustuslepingud lõpetati ennetähtaegselt, võttis hageja sellest summast maha 660 eurot. Hageja luges kindlustuse kulu täielikult tasutuks liisingueseme müügist saadu arvelt ja järgi jäi 203,04 eurot. Hagejal tuli kanda liisingueseme tagastamise ja müügiga seoses kulusid 4481,56 eurot, mille sai 203,04 euro ulatuses lugeda tasutuks müügist saadu arvelt. Tasumata jäid lisakulud summas 4278,52 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista selle kulu koos tasumata jäetud lepinguliste maksetega summas 7618,93 eurot ja koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega 7417,21 eurot. Ebaõige on kostja 2 vastus, et liisinguese tagastati septembris 2017, sest tegelikult tagastati see 25.02.2021. Hageja võõrandas liisingueseme turuväärtusest 3041,67 euro võrra kõrgema hinnaga. Kindlustuse kulu on
arvestatud kuni hetkeni, mil liisinguese tagastati.
33.Kostja 2 leidis, et hageja ei ole tõendanud liisingueseme väärtust selle tagastamise ajal septembris 2017. Kui kostja on ise vaadanud samalaadsete sadulveokite müügikuulutusi, peaks kostja tehtud arvutuste kohaselt olema veoki turuväärtus 37 449,75 eurot ja järelikult võõrandas hageja veoki hinnaga, mis jäi turuväärtusele alla. Kostja vaidles vastu ka kindlustamise kulule.
34.Kohus leiab, et ka kostja 2 vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tuleneb, et kui vastavalt on kokku lepitud, tuleb käendajal täita solidaarselt koos põhivõlgnikuga lepingust tulenevaid kohustusi.
35.VÕS § 361 näeb ette, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Järelikult tuleneb seadusest, et liisinguvõtja peab tasuma kokku lepitud liisingumakseid.
36.VÕS § 363 p 2 sätestab, et liisinguvõtja peab säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 363 p 3 kohaselt peab liisinguvõtja lepingu lõppemisel tagastama liisinguandjale liisingueseme VÕS § 363 punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Järelikult tuli lepingu lõppemisel tagastada liisinguese ilma puudusteta.
37.VÕS § 367 lg 1 näeb ette, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lähtutakse kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
38.Kohus selgitas kostjale 10.05.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 105), et viimasel tuleb tõendada väiteid, milliste kohaselt oli sõiduki turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel suurem hageja väidetust. Kohus selgitas kostjale, et ei saa sõiduki turuväärtuse hindamisel lähtuda vaid kostja esitatud kuulutustest ning neid oli kostja esitanud menetlusdokumendis viidatud viie asemel vaid kolm. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kostja 2 oma väidet, et hageja võõrandas veoki hinnaga, mis jäi turuväärtusele alla.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja TeamFocus OÜ sõlmisid 06.04.2016 liisingulepingu (toimiku lk 6-7), mille esemeks oli 2016. aastal välja antud veok DAF XF510. Kostja X oli sama lepingu alusel käendajaks, kelle vastutuse maksimaalne määr oli 114 347,46 eurot. Lepingu kohaselt oli kokku lepitud viivise määraks 0,25% päevas. Hageja tasus sõiduki ostmiseks vajaliku arve (toimiku lk 8) ning andis sõiduki üle kostjale 1 (toimiku lk 9). 28.04.2016 kokkuleppega muutsid hageja ja kostja 1 liisingulepingu maksegraafikut (toimiku lk 10-11).
40.Hageja ja kostja X vahel oli sõlmitud käendusleping (toimiku lk 12), mille alusel vastutas kostja 2 hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1. Muuhulgas vastutas kostja 2 ka liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulude eest solidaarselt koos kostjaga 1. Kostja 2 ei ole iseenesest vastu vaielnud asjaolule, et ta vastutab hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1.
41.Liisingulepingu üldtingimuste (toimiku lk 47-49) punkti 12.4 järgi tuli liisinguvõtjal liisinguese pärast lepingu ülesütlemist viivitamatult tagastada. Punkt 12.6 reguleeris, millised summad loetakse esmajoones tasutuks pärast liisingueseme võõrandamist.
42.06.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja kindlustusleppe (toimiku lk 13), milles lepiti kokku, et liisingueseme kindlustuslepingu sõlmib hageja ja liisinguvõtja tasub hagejale kindlustusmaksed. ERGO Insurance SE liikluskindlustuse poliisi (toimiku lk 14) järgi oli see sõlmitud perioodiks 27.04.2019 kuni 26.04.2020. Seejärel kehtis poliis alates 27.04.2020 kuni 26.04.2021 (toimiku lk 15). Salva Kindlustuse AS-ga oli sõlmitud kaskokindlustuse leping perioodiga 13.05.2019 kuni 12.05.2020 (toimiku lk 16-17) ja seejärel perioodiga 13.05.2020 kuni 12.05.2021 (toimiku lk 1927).
43.10.02.2020 saatis hageja kostjale TeamFocus OÜ-le teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta (toimiku lk 18). Sama teade saadeti ka e-kirjaga ning saadeti ühtlasi kostjale 2 (toimiku lk 28-30). Teatises märkis hageja, et kuna kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi, oli tema võlgnevus 6 590,95 eurot. Kostjal paluti võlgnevus viivitamatult tasuda ning teatati, et tasumata jätmise korral loetakse leping erakorraliselt üles öelduks 14 päeva jooksul. Kostjale selgitati, et lepingu ülesütlemisel tuleb liisinguese viivitamatult tagastada.
44.Hageja liisingulepingu üldtingimuste (toimiku lk 18 pöördel) punkti 2 järgi pidi vara lepingu ülesütlemisel olema puhas ja esialgses komplektsuses. Punkti 4 järgi pidi seejärel liisinguandja pakkuma vara müügiks turuhinnaga. Punkt 5 nägi ette, et vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmalt lepingu ülesütlemise, vara valduse ülevõtmisega ja müügiprotsessiga seotud kulud, seejärel tasumata liisingumaksed ja vara jääkväärtus, seejärel tasumata viivised, leppetrahvid ja võimalik kahju. Järelikult reguleerisid tüüptingimused küsimust, millised summad millises järjekorras tuli liisingueseme võõrandamisest saadud summast maha arvestada.
45.Hageja esitas kohtule liisinguarved, mis jäid tasumata (toimiku lk 32-36). Kostja 2 ei vaidlustanud asjaolu, et liisinguarved jäid tasumata. 29.04.2021 saadeti mõlemale kostjale võlateatised (toimiku lk 43-46), kuid kumbki kostja võlgnevust ei tasunud.
46.Hageja esitatud e-kirjast (toimiku lk 96) nähtub, et sõiduk anti talle üle 25.02.2021. Seega ei ole õige kostja 2 väide, et sõiduk tagastati juba septembris 2017. Sõiduki müüki suunamise aktist (toimiku lk 97-98) nähtub, et sõiduk ei olnud töökorras. Selle mootor ja käigukast olid lahti võetud ja asusid eraldi osadena kabiinis. Mootor ei käivitunud. Soovituslikuks müügihinnaks märgiti aktis 17 500 eurot. Akti on koostanud BaltBid Estonia OÜ. Hageja esitas kohtule ka fotod, millest nähtub sõiduki seisund (toimiku lk 100-102). Eeltoodud tõenditega kogumis on hageja tõendanud, et sõidukil esinesid puudused ning puudustega sõiduki turuväärtuseks hindas asjatundja 17 500 eurot.
47.Sõiduki tagastuse memost (toimiku lk 103-104) nähtub, et kohe pärast lepingu ülesütlemist kontrolliti liisinguvõtja aadressi Peterburi tee 71, kuid kostja seal ei asunud ja telefonid ei olnud kasutuses. Veokil puudus kehtiv ülevaatus ja LKF andmebaasi kohaselt oli veok teinud 2017.
aastal avarii Saksamaal. Sõiduki asukoht oli memo koostamise ajal 17.11.2020 teadmata. Eeltoodud tõenditest nähtub, et kostja 1 ei tagastanud ise hagejale sõidukit, vaid hageja pidi kasutama kolmanda isiku abi, et sõiduk tagasi saada.
48.Hageja krediidikomitee otsusega otsustati sõiduk suunata müüki hinnaga 20 000 eurot koos käibemaksuga (toimiku lk 99). Järelikult suunati sõiduk müüki turuhinnast kõrgema hinnaga. 20.03.2021 müüs hageja sõiduki Baltbid Estonia OÜ-le (toimiku lk 36-37) hinnaga 17 625 eurot, millele lisandus käibemaks. Eeltoodust võib järeldada, et hageja võõrandas sõiduki veidi kõrgema hinnaga võrreldes selle turuväärtusega.
49.03.12.2020 esitas hageja kostjale 1 sõiduki kindlustamisega seotud arve (toimiku lk 38) summas 4 195,21 eurot. Arve hõlmas kindlustusmakseid liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse eest perioodil 27.02.2020 kuni 12.05.2021. Samas esitati kostjale ka kreeditarve summas -660 eurot lepingute ennetähtaegse katkestamise eest pärast 27.02.2021 (toimiku lk 39). Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja nõudis kostjatelt sõiduki kindlustamisega seotud kulude hüvitamist kuni sõiduki tagasi saamiseni.
50.Credit Expert OÜ esitas hagejale arve nr 05484 (toimiku lk 40) kostja suhtes tagastusmenetluse läbiviimise ja memo koostamise eest kokku summas 300 eurot. Sama ettevõte esitas hagejale ka arve nr 05522 (toimiku lk 41) tagastusteenuse eest ehk avariilise sõiduki tagastamise eest Leedust summas 3996 eurot. BaltBid Estonia OÜ esitas hagejale arve summas 1069,67 eurot (toimiku lk 42) sõiduki vahendustasu ja riigilõivu eest. Seega seisnesid hageja kulud sõiduki tagasi saamisel selles, et kolmas isik asus sõidukit otsima ja lõpuks toimetas avariilise sõiduki Leedust Eestisse.
51.Kostja 2 esitas kohtule kolm sõiduki müügikuulutust. Portaalis auto24.ee ilmunud kuulutuses pakuti müügiks 2015. aasta sadulveokit DAF XF hinnaga 31 000 eurot käibemaksuta (toimiku lk 84-85). Portaalis mobile.de ilmunud kuulutustes pakuti müügiks 2016. aasta sadulveokeid DAF FX hinnaga 31 900 eurot ja 36 000 eurot (toimiku lk 86-89). Kohus nõustub hageja väidetega, et ainuüksi esitatud müügikuulutused ei tõenda kostja väiteid sõiduki tunduvalt kõrgema turuväärtuse kohta. Müügikuulutustes märgitud hind ei pruugi olla sõiduki tegelik müügihind. Lisaks tuleb arvestada, et liisinguese oli puudustega. Hageja on tõendanud, millises seisundis oli veok ajal, mil see talle tagastati. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduki tagastamise ajal oleks samaväärse ehk puudustega ja samasuguse läbisõiduga sõiduki turuväärtus olnud oluliselt kõrgem hinnast, millega sõiduk tegelikult võõrandati.
52.Kokkuvõttes on hageja oma nõude aluseks olevad asjaolud välja toonud ja tõendanud. Kostja 2 ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul hagi osaliselt või täielikult rahuldamata jätta. Kostja 2 suhtes kuuluvad hageja põhinõuded rahuldamisele, sest hind, millega sõiduk võõrandati, ei katnud võõrandamisega seotud kulusid ega lepingu alusel tasumata jäänud võlgnevust.
53.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt välja mõista viivise lepingujärgse määra alusel. Hagiavalduse esitamise seisuga palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 7417,21 eurot. Kuivõrd hageja põhinõuded kuuluvad rahuldamisele, kuuluvad rahuldamisele ka viivisenõuded. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 11 695,73 eurolt. Kuna põhinõuded kuulusid rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
54.Eeltoodut kokku võttes tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 19 314,66 eurot, millest 7618,93 eurot on lepingumaksete võlgnevus, 7417,21 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 4278,52 eurot on kulude hüvitamise nõue. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 10.09.2021 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuetelt 11 695,73 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
55.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
56.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 48 eurot. Kokku on menetluskulud 948 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 948 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 948 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.