Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. K. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
31,50 eurot
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, asukoht: Estonia pst 9, Solaris keskuse bürooplokk, III esindajad korrus, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10143, Harju maakond). Hageja lepinguline esindaja: P. M. (XXX). Kostja: K. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista K. K. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 31,50 eurot.
3.Jätta menetluskulud K. K. kanda.
4.Välja mõista K. K. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 280 eurot.
5.Välja mõista K. K. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-29, 82-84)
1.Hagiavalduse kohaselt oli K. K. le (kostja) kuuluv sõiduk pargitud 13.06.2019. a Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavale Turu 6 (EP33) Tartu parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti (parkimispiletit) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.
2.Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr XXX maksetähtajaga 27.06.2019. a, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahvile vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.
3.Hageja on kostjalt kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni võlgnevuse sissenõudmise käigus saatnud Transpordiametile päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostanud päringu Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi või e-postiaadressi teadasaamiseks ning saatnud võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 1,50 eurot.
4.Hageja ei nõustu, et kostjat ei ole leppetrahvist teavitatud. Kehtiva õiguspraktika järgi on hagejal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist, seega on täidetud ka VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud eeldused.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudekulud 1,50 eurot, kokku 31,50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 60, 75, 87)
6.Kostja on nõus tasuma algse trahvisumma 30 eurot, kuid talle ei ole kordagi antud võimalust leppetrahvi maksta algses ulatuses. Hageja väitel jättis ta vastavasisulise teatise auto kojamehe vahele, kuid auto juurde jõudes seda seal kindlasti ei olnud. Trahvi tasumise tähtaja möödumisel ei proovinud hageja kordagi ühendust võtta ning meelde tuletada, et trahv on tasumata.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
8.Hageja on esitanud kostja vastu parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 alusel, mis sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
9.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et - sõiduk registreerimismärgiga XXX oli pargitud 13.06.2019. a hageja parkimisalal aadressil Turu 6 Tartus (EP33) (dtl 32-43); - parkimise ajal kuulus sõiduk kostjale.
10.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga
õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
11.Kostja ei ole parkimistingimusi ega leppetrahvi summat vaidlustanud. Hageja parkimisalal infotahvlil olevad parkimistingimused näevad ette, et sõiduki sisenemisel parklasse kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Olukorras, kus kostja sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud.
12.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud auto juurde jõudes leppetrahvi teatist auto kojamehe vahel, nii nagu hageja on seda väitnud.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 näeb ette, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
15.Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvi nõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
16.Kohtule esitatud fotodelt (dtl 32, 38, 40) nähtuvalt on leppetrahvi nõue jäetud 13.06.2019. a kostja sõiduki esiklaasi juhipoolse kojamehe vahele. Seega on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest (dtl 30-31) vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt võiks hageja valitud leppetrahvi nõude edastamise viisi pidada ebamõistlikuks. Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et leppetrahvi nõue on edastatud kostjale TsÜS § 70 mõistes mõistlikult viisil ja mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).
17.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
18.Kostja on nõus tasuma leppetrahvi summas 30 eurot. Samas on kostja hagejale ette heitnud, et hageja ei ole tähtaja möödumisel proovinud kordagi ühendust võtta ning meelde tuletada, et trahv on tasumata. Parkimistingimustest nähtuvalt tuleb parkimislepingu tingimuste rikkumise korral sõidukijuhil tasuda leppetrahvi summas 30 eurot. Leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude summas 30 eurot. Hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust tähtaja möödumisel tuletada võlgnikule meelde, et leppetrahv on tasumata.
19.Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 159 lg 1 alusel. Võla sissenõudmisega seotud kulu summas 1,50 eurot on VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
20.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 31,50 eurot.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 160 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
25.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 31,50 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
26.Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tunni ulatuses summas 160 eurot (ilma käibemaksuta). Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud.
27.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 280 eurot (100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 160 eurot lepingulise esindaja kulu).
28.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.