Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-post [email protected] Kostja: K. S. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista K. S.lt Bondora AS kasuks välja põhivõlgnevus 10 556,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viisis 90,30 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuv viivis põhivõlalt (10 556,75 eurot) alates 16.04.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja K. S. kanda.
4.Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskulud 1387 eurot.
Välja mõista K. S.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale
Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse (dtl 2-6) K. S. vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista poolte vahel 23.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 4763788 tulenev põhivõlgnevus 10 556,75 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 90,30 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt väljastas hageja 23.07.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4763788, alusel kostjale samal päeval krediidisumma 12 200 eurot. Laenulepingu eritingimustes leppisid pooled kokku, et krediidi kogusumma on 12 971 eurot, millest on arvestatud maha lepingu sõlmimise tasu 771 eurot, kuid mille puhul on tegemist tagastamata põhiosa nõudega ning mille kostja peab tasuma. Lepingu kohaselt oli intress 24,99% aastas, haldustasu 4% aastas, viivis 24,99% aastas ja krediidikulukuse määr 39,53%. Sõlmiti tähtajaline leping kestusega 60 kuud ja krediit tuli tagastada 60 osamaksega maksegraafiku alusel, esimene tagasimakse tuli teha 19.08.2024 ja viimane tagasimakse tuli teha 18.07.2029. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat tagasimaksmise kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset. Hageja hoiatas kostjat 20.02.2025 (dtl 26-29), et ütleb laenulepingu nr 4763788 üles, sest kostja võlg 1388,68 eurot ületas maksetähtaja 20.02.2025. Hageja andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks. Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 19.03.2025. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 20.03.2025 üles (dtl 30-33). Hageja on märkinud, et peab menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks esitada nõue viisil, et ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset), ei nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Hageja selgitab, et kostja on hagejale laenulepingu alusel tasunud laenumakseid kokku summas 1643,25 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Hageja on esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras ning hageja viivisenõue on 90,30 eurot, viivist on arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.
2.Viru Maakohus võttis 20.05.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale edasiandmiseks kätte allkirja vastu K. S. elukaaslasele 27.05.2025 kostja elukohas. 2
3.Kostja 01.06.2025 vastusest hagiavaldusele (dtl 59-64) selgub, et K. S. võttis Bondora ASlt laenu 12 200 eurot. Laenu võttis ta selleks, et tasuda juba varasemalt võetud 20 000 euro suurust laenu ning laenu saamiseks edastas ta oma konto väljavõtted. Tema sissetulek oli 1000 eurot ning tagasimakseteks määrati 480 eurot, mis oli talle juba esialgselt võimatu tasuda. Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Tunnistab, et võttis tol hetkel vastutustundetult laenu, kuid selgitab, et tema peres kasvab 3 last ja naine kurtis rahapuudusele. Mõtles, et nende rahade eest tasub laenu, kuid tal ei õnnestunud laenusid kustutada. Nüüd on ta töötu ja tal puudub sissetulek, ainsaks sissetulekuks on töökaotuse toetus 370 eurot Töötukassa poolt. Avaldab, et saab tasuda 10 eurot kuus.
4.Kohus koostas 07.08.2025 kohtunõude, milles andis hagejale tähtaja 10 päeva alates kohtunõude kättesaamisest esitada kohtule tõendid kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta vastavalt hagiavalduses märgitule.
5.Hageja 21.08.2025 vastusest kohtunõudele (dtl 72-74) selgub, et hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamist hagiavalduses juba selgitanud ning hageja jääb samale seisukohale. Lisaks esitas hageja kohtule uuesti määratud tagasimaksed (dtl 75-76).
6.Kohus tegi 29.08.2025 kohtunõudega pooltele ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 30.09.2025 kompromissleping ning selgitas kostjale, et kompromissi mitte sõlmimisel tuleb kostjal kohtule hiljemalt 30.09.2025 teatada, kas ta on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti tõi kohus välja, et kui pooled ei esita kohtu poolt antud tähtaja jooksul kompromissi ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, tuleb kõik avaldused ja dokumendid esitada hiljemalt 14.10.2025 ja kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 03.11.2025.
7.Hageja andis 14.10.2025 vastuses kohtunõudele (dtl 81- 87) teada, et hageja on püüdnud kostjaga kompromissläbirääkimisi pidada ja edastanud kostjale sel teemal korduvalt e-kirju, kuid kahjuks ei ole kostja hagejale vastanud. Lisaks esitas hageja kohtule täiendatud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja menetluskulud 547 eurot ja riigilõivu 840 eurot. Hagejat esindas menetluses Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg, kelle õigusabi kulu hõlmab 11.04.2025 hagiavalduse koostamist 1 tund summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot, 14.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas 55,50 eurot, 21.08.2025 kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja kohtunõudele vastamine kokku 1 tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025 kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas 25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega, sealjuures poolte kuni 14.10.2025 esitatud seisukohtadega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt. 3
9.Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja sõlmis 23.07.2024 Bondora AS-ga krediidilepingu nr 4763788. Kohus leiab, et antud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjana andnud krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 23.07.2024 lepingu sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.05.2024) 16,65%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,53% VÕS § 4062 lg 1 järgset piirmäära ei ületanud (3*16,65=49,95%) ja sel põhjusel ei ole leping tühine.
11.Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast tuleneb, et tarbijakrediidilepingute puhul peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus juhib tähelepanu, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vaidluse korral krediidiandja. Kostja tunnistab vastutustundetult laenu võtmist, lisades, et võttis laenu teise laenu tasumiseks ning laenu saamiseks edastas Bondora AS-ile enda konto väljavõtted, millest nähtus tema sissetulek 1000 eurot. Tema peres kasvab 3 last ja talle oli juba esialgselt võimatu 480 euro suurust tagasimakset tasuda, kuid Bondora AS ei takistanud tal laenu võtmast. Hagiavalduses 4
on aga märgitud, et hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus selle tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ja edastas oma pangakontoväljavõtted. Samuti on märgitud, et hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskihindamist) ega tuvastanud anomaaliat, mis oleks pidanud olema aluseks lepingu sõlmimisest keeldumiseks. Sealhulgas võttis hageja analüüsimisel arvesse kostja sissetulekute suurust ja regulaarsust, varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist, kostja ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid jne. Samuti kasutas hageja teabe kogumiseks asjakohaseid avalikke andmekogusid (nt maksehäire registrit). Vaatamata eeltoodule on hageja hagiavalduses menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) pidanud mõistlikuks esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik kostja poolt tehtud senised maksed lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta laenulepingu algusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh sissenõudmiskulusidd ja haldustasu). Käesoleval juhul on hagiavalduses küll märgitud, et hageja analüüsis kostja laenuvõimet ja veendus selle tulemusena, et tarbija on laenuvõimeline. Samas ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, seda isegi mitte kohtu palvel. 07.08.2025 kohtunõudes andis kohus hagejale võimaluse esitada kohtule kõnealused tõendid, mille alusel kostja vastavalt hagiavalduses märgitule kostja krediidivõimelisust kontrollis. Hageja jäi 21.08.2025 esitatud vastuses punktis 2.2. (dtl 73) samale seisukohale, et hageja on kostja krediidivõimelisuse hindamist juba eelnevalt hagiavalduses selgitanud ning ei esitanud kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks endiselt ühtegi tõendit. Kohus rõhutab, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt krediidiandjast hageja. Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, nagu on leidnud Riigikohus (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et hageja saab nõuda kostjalt VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasi vaid põhivõla koos seadusjärgse intressiga ning kostja muid tasusid hagejale ei võlgne.
12.Hageja on palunud mõista kostjalt välja üksnes põhivõlg ning selgitanud, et on oma nõude menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitanud viisil, kus loeb kõik senised maksed tehtuks põhikohustuste katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kohus lähtub sellest, olles hageja nõude piiridega seotud ning arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks. Kostja sai tarbijakrediidilepingu nr B4763788 alusel 23.07.2024 laenu 12 200 eurot ning kostjalt toimus laekumisi kokku summas 1643,25 eurot, seega on kostja põhivõla nõue summas 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25). Antud hetkel pooled selle asjaolu üle ka ei vaidle.
5
13.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt ütles hageja kostjaga lepingu üles 20.03.2025 ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. 23.07.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 4763788 üldtingimuste punkt
13.1.kohaselt on krediidiandjal võimalus krediidileping igal ajal ette teatamata üles öelda ja nõuda tasumata krediidi kogusumma viivitamatut tasumist koos kogunenud intresside, tasude ja muude kuludega mh punktis 13.1.1 sätestatud tingimustel. Punkt 13.1.1. kohaselt: „Klient on täielikult või osaliselt makseviivituses vähemalt kolme (3) Maksegraafiku kohase järjestikuse maksega ja Krediidiandja on edutult andnud tasumisele kuuluvate summade tagasimaksmiseks vähemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva pikkuse lisatähtaja koos teatega, et Krediidiandja lõpetab Krediidilepingu, kui viivituses olevaid summasid ei tasuta“ (dtl 11). Hageja selgituste kohaselt jättis kostja täielikult tasumata 2024. aasta detsembrikuu ning 2025. aasta jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu osamaksed. Kuna kostja oli juba võlgnevuses kolme järjestikuse kuu osamaksete tasumisega, siis saatis hageja kostja e-posti aadressile XXX 20.02.2025 laenulepingu nr 4763788 ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale viimase 30-päevase ajapikenduse kõigi kohustuste täitmiseks. Teade loeti kohaletoimetatuks kolm päeva pärast kirja saatmist. Ülesütlemise hoiatuses anti võla tasumiseks aega kuni 19.03.2025. Hageja saatis kostja e-posti aadressile 20.03.2025 laenulepingu ülesütlemise teavituse kuna kostja jättis oma võla hoolimata korduvatest teadetest ja lisatähtaegadest tasumata. Nimetatu vastab VÕS § 416 lg-le 1. Teisisõnu olid antud juhul täidetud muud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et hageja ütles 20.03.2025 pooltevahelise lepingu kehtivalt üles ning tal on ülesütlemise tagajärjena õigus nõuda hagejalt kogu lepingu järgse põhivõla tasumist VÕS § 416 lg 1, § 108 lg 1 ja § 195 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et kostja tasumata põhinõude suurus on 10 556,75 eurot (12 200 – 1643,25) ning leiab, et selles osas tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus.
14.Hageja on palunud lisaks põhivõlale mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis seadusjärgses määras summas 90,30 eurot alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodil 20.03.2025 - 16.04.2025 ning nõuab viivist ka edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et 20.03.2025 oli seadusjärgne viivisemäär 11,15% ning seadusjärgne viivisemäär ei ole antud juhul kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast (24,99% aastas). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 90,30 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue ka osas, milles hageja on palunud kohtult mõista kostjalt tema kasuks välja edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. 6
15.Kohus märgib, et kostja on vastuses hagiavaldusele toonud välja, et saab tasuda võlgnevust 10 eurot kuus. Kohus selgitab kostjale, et pooltele anti kompromissi sõlmimiseks tähtaeg kuni 30.09.2025 (dtl 78), milles raames oleksid pooled saanud kokku leppida, et kostja tasub temalt välja mõistetud summa maksegraafiku alusel. Pooled aga kokkuleppele ei jõudnud. Kui kohus rahuldab hagi, siis ta mõistab kogu võlgnetava summalt kostjalt välja, maksegraafiku saanuks sõlmida vaid poolte kokkuleppel. Kohus märgib sedagi, et arvestades põhivõla suurust, oleks maksimaalselt 10 euro suuruse osamaksena tasumise määramine vastu hageja tahtmist hageja suhtes ebaproportsionaalne. Riigikohus on lisaks leidnud, et pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel ei ole aluseks hageja nõude täitmise edasilükkamiseks (RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 17).
16.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 547 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohtule esitatud täiendatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejat esindas menetluses Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat Keijo Lindeberg. Esiteks märgib kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasud 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja edaspidi 90 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt hõlmab õigusabi kulu 11.04.2025 hagiavalduse koostamist 1 tund summas 100 eurot, 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit summas 15 eurot, 06.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine 9 minutit summas 13,50 eurot, 14.08.2025 e-toimiku materjalidega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 37 mintutit summas 55,50 eurot, 21.08.2025 kohtunõudele vastamine, laenumaksete ümberarvestus ja kohtunõudele vastamine kokku 1 tund 30 minutit summas 135 eurot, 30.08.2025 kohtunõudega tutvumine 17 minutit summas 25,50 eurot ja 08.10.2025 seisukoha koostamine 2 tundi 15 minutit summas 202,50 eurot. Kirjeldatud toimingud on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole maakohtu hinnangul ülemäärane. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista seega 840 + 547 = 1387 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 7
Inna Kirsipuu
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.