Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Bigbank AS (hageja) ja K. K. (kostja) on sõlminud 08.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja 09.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu XXX alusel andis hageja kostjale üle 14 000 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 13,73% ning lepingu muudatuse järgselt 14%. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 11,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 1,50 eurot kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2023 lepingu lisa nr 1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 5 kuud. Alates 08.01.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.05.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 12 961,74 eurot, millest 4906,52 eurot arvestati intressi katteks, 7918,73 eurot krediidisumma katteks, 72 eurot lepingu haldustasu katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks ja 4,49 eurot viivise katteks. Lepingu XXX alusel andis hageja kostjale üle 15 950 eurot. Krediidi kulukuse määraks oli 10,38% ning lepingu muudatuse järgselt 10,64%. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,80% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta ning igakuine lepinguhaldustasu oli 8 eurot kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 05.01.2024 lepingu lisa nr 2, millega hageja andis kostjale maksepuhkust 6 kuud. Alates 09.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 22.05.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 6881,92 eurot, millest 3159,38 eurot arvestati intressi katteks, 3396,98 eurot krediidisumma katteks, 232 eurot lepingu haldustasu katteks, 75 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks ja 3,56 eurot viivise katteks. Hageja ütles lepingud üles 22.05.2025 ülesütlemisavaldustega. Kohtu selgitused 2

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (13,73%, 14%, 10,38% ja 10,64%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et krediidilepingu nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1471 eurot ning igakuisteks kohustusteks arvestati 51,53% ja krediidilepingu nr XXX alusel laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1968 eurot ning igakuisteks kohustusteks arvestati 54,59%. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2020 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09% ning alates 31.05.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühised. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1260 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1260 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.