Otsuse avalikult teatavakstegemise 16. september 2022, Tallinna kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-104076
Tsiviilasi
Real Brokers OÜ hagi N. V. vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
2818,80 eurot Hageja: Real Brokers OÜ (registrikood 12479143; asukoht Sääse tn 1-36, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 12918)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Eino Tamm (e-post [email protected]) Kostja: N. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Real Brokers OÜ hagi N. V. vastu võlgnevuse saamiseks.
2.Mõista N. V.lt Real Brokers OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2 610 eurot ja 16.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 307,77 eurot ja sealt edasi viivis põhivõlgnevuselt 2 610 eurolt alates 17.09.2022 kuni põhivõlgnevuse (2 610 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Real Brokers OÜ esitas 17.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 610 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 04.03.2021.a vastuväite, kus võlgnik osaliselt tunnustas nõuet. Pärnu Maakohtu 15.03.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Real Brokers OÜ esitas 28.03.2021 Harju Maakohtule hagi N. V. vastu 2 610 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas Real Brokers OÜ kinnisvaramaakler D. B. kuni 02.10.2017 A AS-s. Alates 05.10.2017 töötab D. B. maaklerina Real Brokers OÜ-s. A AS esindajana sõlmis D. B. 11.07.2017 kostja N. V.’ga (varasema perekonnanimega B.) maaklerilepingu xxxx asuva kinnisasja (kinnistusregistri registriosa nr xxxx) müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise vahendamiseks. Lepingu kehtivusajaks oli 10.07.2018, poolte kokkuleppel võis leping pikeneda. Et Xxxx müügiobjekt oli abikaasade ühisvara, allkirjastas D. B. A AS esindajana sama maakerilepingu ka kostja abikaasa S. V.’iga. Asjaajamises ja suhtlemises maakleriga oligi just S. V. (i.k xxxx) aktiivsem käsundiandja.
3.Oktoobris 2017, mil D. B. lahkus A AS-st, leppis ta S. V.iga (telefoni teel) kokku, et jätkab objekti müüki Real Brokers OÜ kaudu. D. B. saatis kokkuleppe kinnituseks 13.10.2017 vastava sõnumi S. V.ile. Xxxx kinnisasja aktiivne müük algas Real Brokers OÜ kaudu. Hageja aktiveeris kuulutuse 05.11.2017 ning kuulutus oli üleval kuni 28.01.2021. Käsundiandja S. V., kellega maakler D. B. regulaarselt suhtles, suri xxxx. Pärimismenetluses kanti 13.05.2020 kinnistusraamatusse sisse Xxxx kinnisasja ainuomanikuna N. B.. Pärast abiellumist E. M.’ga on N. B. uueks perekonnanimeks N. V..
4.Augustis 2020 tekkis Xxxx müügiobjekti suhtes suurem ostuhuvi. Maakler üritas jätkuvalt suhelda S. V.iga, saades teada tema surmast, jätkus suhtlemine kostja N. B.ga (V.). Detsembris 2020 saavutas maakler D. B. põhimõttelise kokkuleppe Xxxx kinnisasja ostuks R. S.’ga, keda läbirääkimistes esindas tema vend R. S.. Maakler pidas vahetult enne müügitehingu toimumist läbirääkimisi ja täpsustas tehingu üksikasju nii müüja, so kostja N. V.ga, tema abikaasa E. M.ga kui ka notariga. Müügitehingu vormistamine Xxxx notaribüroos toimus 28.01.2020. Kostja N. V. müüs ja R. S. ostis xxxx aadressil Xxxx asuva kinnisasja hinnaga 87 000 eurot. Tulenevalt müügihinnast (87 000 eurot) esitas hageja 28.01.2020 kostjale maakleritasu arve (nr 04/21) 3% suuruses müügihinnast summale 2 610 eurot. Arvel on tasumise tähtajaks näidatud 02.02.2021. Seoses asjaoluga, et esialgu oli hageja saatnud kostjale eksliku arve (nr 01/21) summale 2 000 eurot, andis hageja 11.02.2021 kostjale arve nr 04/21 tasumiseks uue tähtaja – 15.02.2021. Kostja maakeriteenuste arvet ei tasunud. Kostja abikaasa E. M., vastas hagejale 10.02.2021, et keeldub lepingu olemasolu tunnistamisest ning käsitleb maakleritasu nõuet „väljapressimisena“. Hageja palub välja mõista N. V.’lt Real Brokers OÜ kasuks välja 2 610 eurot, viivitusintress põhivõlalt 2610 eurot alates hagi esitamisest ja sealt edasi 28.03.2021 kuni võla tasumiseni 8% suuruses põhivõla nõudest aastas. Kõik menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja teatab, et ta hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kostjal oli leping A AS 11.07.2017, kelle esindaja oli D. B.. Töö ei olnud tehtud ja leping lõppes 10.07.2018. Xxxx oli müügis ja 28.01.2021 toimus notariaalne müügitehing ja hageja sõlmis R. S.ga kinnistu
müügilepingu. Kostja maksis notaritehingu ja riigilõivu eest. Mida tahab Real Brokers OÜ on kostjale arusaamatu. Kostjal puudub lepinguline suhe hagejaga, Real Brokers OÜ ei osutanud hagejale ühtegi teenust. Hageja abikaasa toonane abikaasa S. V. suri xxxx.
6.Samal päeval täpsustas kostja abikaasa, et D. B.il ei ole selle tehingu osas kostjaga mingit dokumentaalset kokkulepet. Leping oli firmaga tehtud üheks aastaks kuni 10.07.2018. aastani, lepingu tingimused ei ole esindaja poolt täidetud, seda ei pikendatud ja pretensioone A AS-il ei olnud. Kõik jutud kinnisasja osas oli eranditult kostja abikaasaga, kuna talle olid kõik perekonna asjad üle antud veel enne D. B.i ilmumist, kohe peale kostja abikaasa matuseid aastal 2019. 2020. lõpus ootamatult ilmus B., talle selgitati, et kõiki küsimusi otsustab kostja abikaasa ja tal on oma maakler olemas, kes aitab lahendada. Pank kostja uue abikaasa algatusel valmistas ette dokumendid, kostja uus abikaasa lisas dokumendid maatüki kohta, kostja abikaasa leppis kokku tingimused pangaga, korraldas saatmist panka ja notari juurde, tegeles notari juures tehinguga 28.01.2021, nii toimus kohtumine 28.01.2021 ja mitte mingisugust B. või hageja esindajat kostjaga ei olnud. Kõik, kes olid tehingu osalised on nimetatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.
8.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik). Kui hageja esitab rahalise nõude (nii nagu käesolevas asjas soovib hageja kostjalt 2610 euro väljamõistmist), siis ei pea hageja otsustama, millisel õiguslikul alusel ta seda taotleb. Piisav on selliste asjaolude esiletoomine, mis võimaldavad hagi rahuldamist mõnel õiguslikul alusel.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab, et võlasuhe võib muuhulgas tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Seega võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Riigikohus on andnud juhised, et kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • A AS, kelle esindajana tegutses D. B. ning S. V. ja N. B. (hilisema perekonnanimega V.) sõlmisid 11.07.2017 maaklerilepingu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx (Xxxx) kantud kinnistu müügiks. Lepingu tähtaeg oli 10.07.2018. Vaidlust ei ole selles, et lepingu tähtaja jooksul maaklerilepingu eset ei müüdud. • 13.10.2017 edastas D. B. N. V. ja S. V.i maaklerilepingus märgitud e-posti aadressile e-kirja milles avaldas, et „Tere, S.! Nagu Te juba teate, ma enam ei tööta
• • • •
kinnisvarabüroo xxxx maaklerina, aga jätkan tegevust kinnisvarasfääris ettevõtte Real Brokers nime all. Teie kinnistu Xxxx müügiga tegelen endiselt, teie nõusolekul teha koostööd minuga võtsin objekti kaasa ja meie kokkuleppe müügi osas puhul kehtib samadel tingimustel.“ D. B. Real Brokers nime all sisestas 05.11.2017 kinnisvaraportaali kv.ee kuulutuse kinnisasja asukohaga Xxxx müügi kohta. Kuulutus oli aktiivne kuni 28.01.2021. S. V. suri xxxx. Kinnistu asukohaga Xxxx müüdi 28.01.2021. D. B. on hageja nimel edastanud kostjale arve nr 04/21 maakleritasu summas 2 610 eurot tasumiseks. Maakleritasu hagejale kostja tasunud ei ole. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud maaklerileping ning kas hagejal on õigus saada kostjalt maakleritasu. Hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud maaklerileping. Kostja leiab, et poolte vahel igasugune õigussuhe puudub, kostja eitab igasugust seotust D. B.i ning hagejaga.
12.Kõigepealt kohus kontrollib, kas poolte vahel võis olla lepinguline suhe. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kohus märgib, et maaklerileping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt, maaklerilepingule ei ole ette nähtud kohutuslikku vorminõuet. Nagu ka iga teise sellise lepingu puhul, saab ka maaklerilepingu lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
13.Kohus leiab, et hageja ning kostja vahel oli iseenesest sõlmitud maaklerileping. Nagu kohus eelpool tuvastas sõlmiti kirjalik maaklerileping A AS ja kostja ning tema abikaasa vahel. Kohtule esitatud D. B. 13.10.2017 e-kirjast S. V.ile saab kohus teha järelduse, et hageja ning N. V. ja S. V. sõlmisid suulise maakerilepingu kinnistu asukohaga Xxxx müügi vahendamiseks maakleri poolt leitud ostjale samadel tingimustel, kui oli leping sõlmitud kirjalik maaklerileping A AS ja kostja ning tema tollase abikaasa vahel. Nii selgitab D. B. 13.10.2017 e-kirjas müüjatele, et ta tegutseb edaspidi äriühingu Real Brokers nimel ning viitab müüjate eelnevalt väljendatud nõusolekule jätkata koostööd ning selgitab, et on Xxxx objekti endaga uude kohta kaasa võtnud. Kohus leiab, et maakleri ja müüjate koostööle ning suulise maaklerilepingu sõlmimisele Xxxx objekti müügi vahendamiseks viitab ka see, et D. B. on Real Brokers nimelt sisestanud kinnisvaraportali kuulutuse Xxxx kinnisasja müügiks. Ei ole eluliselt usutav, et hageja töötaja D. B. oleks Real Brokers nimel teinud novembris 2017 kulutusi kostja kinnistu müügiks kuulutuse kinnisvaraportaalis avaldamiseks juhul, kui maakler ja müüjad ei oleks saavutanud kokkulepet lepingu sõlmimise osas. Seega saab kohus teha järelduse, et maaklerileping hageja ning Xxxx kinnistu müüjate vahel oli iseenesest sõlmitud.
14.Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et leping maakleriettevõtte ja kinnisasja müüjate vahel sõlmiti hageja enda väidete kohaselt samadel tingimustel kui müüjate leping A AS-iga.
Nimelt sõlmiti 11.07.2017 leping tähtajaliselt so kuni 10.07.2018. VÕS § 186 p 9 alusel võlasuhe lõpeb muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kuivõrd pooled olid kokkuleppinud lepingu tähtajas, siis selle möödumisel leping lõppes. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et pooled oleksid lepingut pikendanud või sõlminud koguni uue lepingu. Seega saab kohus teha vaid järelduse, et 28.01.2021, kui sõlmiti Xxxx müügileping, ei olnud poolte vahel kehtivat maaklerilepingut ning hageja ei saa kostjalt nõuda arve tasumist lepingulisest õigussuhtest tuleneval alusel.
15.Kuigi VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist viidatud situatsiooniga. VÕS § 664 lg 3 hõlmab olukorda, kus lepingu kehtivuse ajal on maakler oma kohustuse täitnud ja aidanud käsundiandjal leida lepingupartneri aga käsundiandja ja kolmanda isiku vahel lepingu sõlmimiseni jõutakse alles pärast maaklerilepingu lõppemist. Käesoleval juhul oli maaklerileping juba lõppenud, kui lõpuks leidus selline ostuhuviline, kellega lepingu sõlmimise võimalusele sai maakler osutada.
16.Edasi kontrollib kohus, kas kostjale võib olla tekkinud kohustus tasuda arve mõnel muul õiguslikul alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja nõude õigusliku alusena käsitletavad käsundita asjaajamist reguleerivad sätted. Kohtupraktika ning seaduse kohaselt on poolte vahel õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline) RKTKo nr 2-20-4536/39). Riigikohus on ka märkinud, et „Hageja nõude lahendamine käsundita asjaajamise sätete alusel saab kõne alla tulla üksnes ulatuses, milles poolte vahel ei ole lepingut ega seadusjärgset muud võlasuhet. Käsundita asjaajamiseks peab lisaks üldistele eeldustele (nt midagi peab olema tehtud teise isiku kasuks) olema täidetud ka mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimus. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (RKTKo nr 3-2-1-44-11).
17.Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud tingimus, et hageja poolt asjaajamisele asumine vastas soodustatud isiku (kostja) huvile ning tema tegelikule (eeldatavale) tahtele. Vaidlust ei saa olla selles, et kostjal oli soov talle kuulunud kinnisasja asukohaga Xxxx müümiseks. Kostja võõrandas kinnisasja 28.01.2021.
18.Vaidlust ei saa olla ka selles, et Xxxx objektile leiti ostja just hageja tegevuse so avaldatud müügikuulutuse tõttu. Hageja oli kinnisasja müügikuulutuse avaldanud juba 01.11.2017, veel toona kehtinud maaklerilepingu alusel ja on tõendanud, et kuulutus oli aktiivne kuni 28.01.2021. Kinnisasja ostja on avaldanud 21.10.2021 teates kohtule, et ta sai kinnisasja müügist informatsiooni Real Brokers OÜ poolt avaldatud kuulutusest detsembris 2020. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et lisaks hageja poolt avaldatud kuulutustele oleks müügikuulutusi avaldanud mõni teine kostja poolt palgatud konkureeriv maakler või hoopis kostja ise.
19.Kinnisasja ostja avaldas 21.10.2021 teates kohtule ka, et D. B. kui Real Brokers OÜ maakler vahendas ostjale ja müüjale teavet Xxxx kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu ettevalmistamisel ning sõlmimisel. Hageja on kohtule esitanud maakleri ja notari ja ostjate e-kirjavahetuse, millest selgub, et suhtlust notari ja ostja ning müüjate vahel koordineeris ja
täpsustas just D. B.. Asja materjalide juurde on esitatud ka kuvatõmmised SMSidest, millega hageja esindaja pöördus müüja ning tema abikaasa poole erinevate küsimuste täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kostja ning tema abikaasa on hageja küsimustele vastanud küll lakooniliselt „OK“, kuid ka sellest napist vastusest selgub heakskiit sellele, et hageja tehingut vahendab ja kostja asja ajab. Kostja või tema abikaasa ei ole neis SMSides väljendanud imestust ega vastumeelsust, et hageja töötaja D. B. Xxxx müügitehingu sõlmimiseks vajalikke küsimusi lahendab ja asju selgitab. Kohus märgib ka seda, et SMSid kostjale on saadetud samale telefoninumbrile, mille kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites ise esile toonud, seega ei teki kohtul ka kahtlust, et maakleri küsimustele ja täpsustustele on vastanud „OK“ ja sellega ka nõustumust ning heakskiitu väljendanud just kostja.
20.Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud kõik käsundita asjaajamise olulised eeldused, hageja on ajanud kostja asja; tal puudus õigus ja kohustus kostja asja ajada, sest kehtiv leping poolte vahel oli lõppenud; hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks, samuti on kostja tema asja ajamise heaks kiitnud, lisaks vastas müügitehingu vahendamine ka kostja huvile ning tahtele.
21.Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu VÕS § 1023 lg 2 alusel. Äriregistrist nähtub, et hageja põhitegevusalaks on kinnisvarabüroode tegevus, seega on hageja tegutsenud oma majandusja kutsetegevuses. Asja materjalidest ei selgu, et hagejal oleks alust tasu nõuda mõnelt kolmandalt isikult, kostjad ei ole väitnud, et D. B. tegutses hoopis ostja käsundisaajana. Samuti on kahtlusteta selge, et hagejal oli soov tasu saada nii maaklerilepingut sõlmides kui ka pärast maaklerilepingu lõppemist kinnisasja müügi vahendamist jätkates.
22.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et 3% vahendatud müügitehingu hinnast so 2610 eurot on igati mõistlik tasu. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et maakleriteenuse suurus (maakleritasu) on 2-5% objekti müügihinnast. Iga konkreetse tehingu maakleritasu suurus sõltub objekti müügihinnast, asukohast, objekti reklaamimahust ja müügiperioodi kestusest. Kohtu hinnangul on hageja soovitud tasu suurus mõistlik. Kostjad ei ole nõude suurusele konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et maakleritasu suuruse koha pealt ei oma reeglina tähtsust see kui palju maakler reaalselt tööd teeb selleks, et objekt maha müüa, vaid tasunõude õigus tekib vastavalt ostja leidmisel. Käesoleval juhul on hageja tegevuse tulemusena leitud kostja kinnisasjale ostja ja seega on hagejal tekkinud õigus ka tasule summas 2610 eurot.
23.Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väljamõistetud summalt VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi kohtule esitamisest 28.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud ega ole hagejale tema tasu tasunud, tuleb kostjalt lisaks nimetatud summale ka viivis välja mõista. Viivisekalkulaatori kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks summalt 2 610 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 307,77 eurot. Viiviseraporti lisab kohus asja materjalide juurde.
24.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud välja mõista kostjatelt lisanduva mõista viivise põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et ka nimetatud nõue tuleb rahuldada.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 610 eurot, kohtuotsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise summas 307,77 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Ei ole välistatud, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.