Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-24-112655
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2025. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.-N. J. vastu võla nõudes
Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
90,63 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1 13521, Tallinn)
Kolmas Rediem Capital AB (rk 559310-4697; asukoht: isik hageja Lilla Brogatan 6, Borås 50330, Västra, poolel: Sverige) Hageja ja S. R. kolmanda (Julianuse Õigusbüroo isiku [email protected]) lepinguline esindaja: Kostja:
OÜ;
e-post:
A.-N. J. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Menetluskulud jätta kostja A.-N. J. kanda. 1(7)
4.1 Välja mõista A.-N. J.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja menetluskulude katteks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätesattud määras. 4.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 716837402.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
on kostja kinnitanud, et on enne lepingu sõlmimist saanud lepingueelse teabe Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, on põhjalikult tutvunud ja nõustub järelmaksulepingu eritingimustele lisatud 27.04.2020.a. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali järelmaksu üldtingimustega ning teab, et need on järelmaksulepingu lahutamatu osa. Samuti on kostja kinnitanud, et on enne järelmaksulepingu sõlmimist saanud informatsiooni krediidile kohaldatava intressimäära, krediidi kulukuse määra, makseviivitusse sattumise tagajärgede ja muude tingimuste, sh lepingueelse teabe kohta ning teda on informeeritud võimalusest võtta ühendust pangaga telefoni või e-kirja teel mistahes järelmaksulepinguga seonduvate küsimuste korral. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 14.16% aastas. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kooskõlas VÕS § 416 lg-le 1 ja Lepingu üldtingimuste punktiga 5.6.2 on pangal õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja tagastas osa kauba esindajale so 16.09 eurot, mille hageja arvestas põhisosa katteks, seega muutus põhiosa jääk 74.86 eurot (90.95-16.09). Alatest 10.05.2023 hakkas kehtima muudetud maksegraafik, mis arvestab uut põhiosa summat so 74.86 eurot. Hageja esitab tõendi. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.08.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.08.2023 lepingu üles. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Maksehäireregistri väljavõtte kohaselt kostjal vahetult enne käesoleva lepingu sõlmimist aktiivseid maksehäireid ei olnud. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 600 eurot, igakuiste kohustuste summa 160 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 6.57 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 433.43 eurot (600.00 – 166.57). Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. 3(7)
Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 90.95 eurot. Peale osa kauba tagastamist pidi kostja tasuma 74.86 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma (peale maksegraafiku muutmist) lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2023 – 10.10.2024. Ühtegi laekumist kostjalt hagejale toimunud ei ole. Kostjal on põhivõlgnevus alates 1. osamaksest so 10.05.2023 a kuni ülesütlemiseni 23.08.2023. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 74,86 eurot Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 74.86 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10.07.2024 seadusjärgses määras so 12,25% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 6.60 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 74.86 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 11.07.2024 seadusjärgses viivisemääraga võrdses määras 12.25% aastas. Hageja palub kohtul kostjalt A.-N. J.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja mõista - põhivõlgnevus 74,86 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivis 6,60 eurot; - viivis alates 11.07.2024 kuni põhinõude 74,86 eurot täitmiseni seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses kohaselt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 627 eurot (millest 100 eurot on riigilõiv ja 527 eurot hageja õigusabikulud).
huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse tema õiguseellase kasuks. Seega on Rediem Capital AB huvi saada kohtulahend, mis hiljem nagunii hakkab kehtima Rediem Capital AB suhtes. TsMS § 460 lg 1 kohaselt Jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
Hageja ütles lepingu 23.08.2023 (dtl 48). Ülesütlemisele eelnes hoiatus 8.08.2023 ja tähtaja andmine võla kustutamiseks (dtl 37). TF Bank AB (Eesti filiaal) loovutas nõude A.-N. J. vastu 16.09.2025 Rediem Capital AB-le (dtl 70 jj). Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud analüüsinud taotluses esitatud andmeid - igakuine sissetulek 600 eurot, igakuiste kohustuste suurus 160 eurot. Maksehäireregistri väljavõtte kohaselt kostjal vahetult enne käesoleva lepingu sõlmimist aktiivseid maksehäireid ei olnud. Kohus möönab, et hageja ei ole käesoleval juhul kontrollinud ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuid kohus arvestab siinkohal, et järelmaksulepingu puhul on väljakukujunenud tavapärane teenusstandard, et pank teeb otsuse kiiresti ning arvestades järelmaksu summat 90 eurot ja igakuiste osamaksete suurust (6,57 eurot) sai hageja taotleja krediidivõimelisust hinnata ka olemasolevate andmete põhjal. Kohus on seisukohal, et 6,57 eurot osamakse suurus ei ole selline, mida ei suudaks tasuda väiksema sissetulekuga inimene. Kostja tagastas osa kaubast 16.09 euro eest, mille hageja arvestas põhisosa katteks, seega muutus põhiosa jääk 74.86 eurot (90.95-16.09). Tasumata põhinõue 74,86 eurot (dtl 30-31); sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku eest 24.10.2023-10.07.2024 seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 2. lause) on 6,60 eurot (dtl 49). Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 11.07.2024 kuni põhinõude 74,86 eurot täitmiseni seadusjärgses määras.
kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot (arvestusega 3h x 169 eurot), kokku 627 eurot.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.