Arvila OÜ hagi Vetex Metall OÜ vastu hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks tahteavaldust andma kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Vetex Metall OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Arvila OÜ (registrikood 14092509), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Kostja Vetex Metall OÜ (registrikood 12756890), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simona Vissak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks 25 000 eurot.
2.Pärnu Maakohtu 25.01.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
3.Vetex Metall OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Vetex Metall OÜ kanda.
5.Mõista Vetex Metall OÜ-lt Arvila OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 780 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.Mõista Arvila OÜ-lt ja Vetex Metall OÜ-lt solidaarselt riigituludesse hagilt vähem tasutud riigilõiv 600 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Vetex Metall OÜ. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb
2-21-3301 tasumata summalt maksta Arvila OÜ-l ja Vetex Metall OÜ-l solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Mõista Vetex Metall OÜ-lt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta Vetex Metall OÜ-l viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Arvila OÜ (hageja) esitas 2.03.2021 Pärnu Maakohtule Vetex Metall OÜ (kostja) vastu hagi ja 7.10.2021 selle täpsustuse, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek registriosa nr 792206 IV jakku kantud hüpoteegi lõpetamiseks ja hüpoteegikande kustutamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja (registriosa nr 792206) (kinnisasi) omanik. Kinnisasja koormab kostja kasuks seatud 25 000 euro suurune hüpoteek (hüpoteek). 13.07.2018 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (hüpoteegi seadmise leping) p-i 2.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded C (võlgnik) vastu, mis tulenevad kostja ja võlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest (tagatiskokkulepe). Hüpoteegi seadmise ajal ei olnud kostja ja võlgniku vahel krediidilepinguid sõlmitud.
1.2.Hageja on palunud kostjal esitada kõik hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid, anda ülevaade kohustuste täitmisest võlgniku poolt ning teavitada nõude jäägist. Kui nõuet ei ole, palus hageja kostjal anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei esitanud hagejale tal võlgniku vastu oleva ja hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevaid dokumente, kuid vastas hagejale, et kostjal on hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu, mis ületab hüpoteegi summat seisuga 28.01.2021. Samuti, et kostja ja võlgniku vahel käivad läbirääkimised kohustuse täitmise erinevate võimaluste üle. Kostja lubas hagejat esimesel võimalusel teavitada, kui on võlgnikuga kokkuleppele jõudnud.
1.3.Kuna kostja hagejale hüpoteegiga tagatud nõude kohta konkreetset vastust ja dokumente ei esitanud, leidis hageja, et hüpoteek ei taga ühtegi nõuet ja soovib selle kustutamist.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et tema ja võlgniku vahel oleks sõlmitud krediidileping. Kostja kui juriidiline isik pidi olema laenu nõuetekohaselt
2-21-3301 dokumenteerinud ja raamatupidamises kajastanud. Ei ole selge, mis summas ja tingimustel kostja võlgnikule laenu andis ja kas laen on üldse võlgnikule üle antud. Hüpoteek tagab üksnes krediidilepingustest, mitte nõude asendamise eesmärgil võetud uutest kohustustest, sh võlatunnistusest tuleneda võivaid nõudeid. Hageja vaidlustas täitemenetluses hüpoteegi seadmise lepingu täitmisele võtmise. Kohtutäitur rahuldas hageja taotluse ja lõpetas täitemenetluse, sest hüpoteek ei taga nõudeid, mis tulenevad kostja ja võlgniku vahel sõlmitud võlatunnistusest. Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Kuna kostja ei esitanud hageja antud tähtaja ega kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal hagejale nõuet puudutavaid dokumente, tuleb järeldada, et nõude aluseks ei ole kehtivat krediidilepingut. Ainult krediidilepingu esitamine ei tähenda, et krediit oli võlgnikule üle antud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava krediidi andmise ja selle osalise tagastamise kohta. Ainult hüpoteegi seadmine ja lepingu allkirjastamine ei tähenda tagatava nõude olemasolu. Kui tegemist oleks kehtiva krediidilepinguga, ei oleks kostjal tekkinud raskusi nõude tõendamisega. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on tal võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõue. Nõuet tõendab kostja ja võlgniku vahel 15.01.2021 sõlmitud võlatunnistus (võlatunnistus). Kostja on esitanud kohtutäiturile avalduse hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks.
4.Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et hagejale olid kinnisasja ostmisel teada kõik sellel lasuvad koormatised. Hageja pidi arvestama, et hüpoteek jääb püsima ja tagab tagatiskokkuleppes toodud nõudeid. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes (asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 2). Hagi esitamine on pahatahtlik, sest hageja ei uurinud enne kinnisasja omandamist nõuete sisu ja suurust. Kostja on selgitanud nõude olemasolu isikutele, kes kostjale helistasid ja nõudsid hüpoteegi kustutamist. Samuti on kostja vastanud hageja e-kirjadele. Kui kostja ja võlgnik oleks võla tasumise osas jõudnud kokkuleppele, oleks puudunud vajadus esitada kolmandatele isikutele lepinguid ja kostja oleks nõustunud hüpoteegi kustutamisega. Kostja ja võlgniku vahel on 18.07.2018 sõlmitud krediidileping (krediidileping), mida tagab hüpoteek. Kostjal võlgniku vastu oleva nõude jääk on 19 200 eurot. Võlgnik on kostjale võlgnevuse osaliselt tasunud. Täitemenetluse lõpetamisega seonduv ei ole asjassepuutuv. Võlatunnistus kinnitab võlgniku võlgnevust kostja ees. Seda, et võlgnik on võlgnevuse osaliselt tasunud, kinnitab krediidilepingule viitav kviitung. Kviitungi kohaselt on võlgnik tasunud 1600 eurot ja võlgnevuse jääk on 19 200 eurot. AÕS § 349 lg 1 järgi on võimalik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kostja on tõendanud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu krediidilepingu, võlatunnistuse ning võlgnevuse osalist ja viimase tagasimakse tasumist kinnitava kviitungiga. Võlatunnistuses märgitud summast on kostja tasunud 5800 eurot. Tõendamiskoormus on pöördunud ümber ja hagejal tuli tõendada, et krediidilepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust vaid piisab selle tuvastamisest, et hüpoteegiga tagatud nõue on olemas.
2-21-3301 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat andma nõusolek kostja kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ja hüpoteegikande kustutamiseks ning asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Menetluskulud jäi kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2315 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja on kinnisasja omanik; kinnisasi on koormatud hüpoteegiga 25 000 eurot kostja kasuks; hüpoteegiga on tagatiskokkuleppe järgi tagatud kõik kostja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad kostja ja võlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostjal võlgniku vastu hüpoteegi seadmise ajal nõudeid. Kostja ei esitanud hagejale enne hagi esitamist ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti. Kostja kohtule esitatud tõendite kronoloogia järgi esitas kostja kohtule 28.04.2021 täitmisavalduse võlatunnistusest tuleneva nõude täitmisele pööramiseks ja võlatunnistuse. Pärast täitemenetluse lõpetamist hageja kaebuse alusel esitas kostja 22.09.2021 kohtule 18.07.2018 krediidilepingu ja 21.10.2021 kviitungi võlgnevuse osalise tasumise kohta 16.08.2021. Ka 15.01.2021 võlatunnistus ilmus pärast hageja 14.01.2021 teabenõude esitamist kostjale. Kostja esitatud tõendite kohtule laekumise ajalist järjestust arvestades, ei olnud kostja ja võlgniku vahel krediidilepingut enne kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemist (s.o seisuga 7.06.2021) sõlmitud. Kui krediidileping oleks sõlmitud lepingus toodud kuupäeval, oleks see leping koheselt esitatud hagejale, kohtutäiturile koos täitmisavaldusega ja kohtule 28.04.2021. Kostja esitatud kviitung ei olnud samuti vormistatud seisuga 16.08.2021, vaid seda tehti kohtule esitamiseks vahetult enne 21.10.2021. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et kostja algatas täitemenetluse samal ajal, kui kostja ja võlgniku vahel olid käimas läbirääkimised. Samas leidis kostja ise hiljem, et kuna käimas olid läbirääkimised võlgnikuga võlgnevuse tasumiseks, siis ei olnud otstarbekas täitemenetlust jätkata. See ei ole eluliselt usutav, vaid näitab, et täitemenetluse jätkamiseks ei olnud kostjal kohtutäiturile esitada õiget dokumenti. Kostja esitatud tõendid ilmusid alles pärast seda, kui hageja juhtis korduvalt tähelepanu nende puudumisele.
5.3.Kostja tõendid on ebausaldusväärsed. Kostja käitumine nii enne hagi esitamist kui ka pärast seda kinnitab, et kostja ja võlgniku vahel reaalselt rahalist tehingut ei toimunud. Võlatunnistuse, krediidilepingu ja kviitungiga on kostja soovinud tekitada üksnes õigusnäivust nagu oleks tehing tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud.
5.4.Kostja kohustus oli tõendada, et hüpoteek tagab kostja nõudeid. Ainult krediidilepingu esitamine ei tähenda, et krediit on võlgnikule üle antud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit krediidi andmise kohta. Kostja näol on tegemist äriühinguga ning iga laen peab olema korrektselt dokumenteeritud ja raamatupidamises kajastatud. Kui laen oli välja antud sularahas, siis pidi selle kohta olema ka vastavad alusdokumendid kostja raamatupidamises. Kolme aasta möödudes välja antud võlatunnistus ei ole alusdokument kostja raamatupidamises laenu väljaandmiseks sularahas. Kostja ei ole tõendanud, mis summas ja millal oli võlgnikule laen üle antud. Seega ei ole kostja kummutanud tsiviilasjas tekkinud kahtlusi, et krediiti pole võlgnikule üldse üle antud.
2-21-3301
5.5.Kuna kostja ei ole tõendanud, et hüpoteek tagab reaalselt rahalisi nõudeid, on hagejal AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi kustutamist. Kuna AÕS § 349 lg 1 eeldused on täidetud, on kostja kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) andma nõusoleku. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamise nõudeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: -
-
hageja pidi tõendama, et võlgnikul puudub kostja ees võlgnevus; hageja ei esitanud tõendeid, et kostjal ei tekkinud võlgniku vastu nõudeid; tõendamiskoormis pöördus ümber, kui kostja tõendas, et tema ja võlgniku vahel oli sõlmitud krediidileping, samuti võlgnikul võlgnevuse olemasolu ja selle osalise tasumise võlgniku poolt; maakohtu etteheited võlatunnistuse koostamise aja suhtes olid üllatuslikud ja meelevaldsed; maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et tal tuleb tõendada raha üleandmist.
Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi ning rahuldada hagi alljärgnevatel kaalutlustel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, kumb pool pidi tõendama, et kostjal on võlgniku vastu nõue, sh et kostja on võlgnikule raha krediidilepingu alusel üle andnud. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud tõendama negatiivset asjaolu ehk seda, et kostja ei ole võlgnikule laenu andnud, sh võlgnikule raha üle andnud. Hagejal oleks selliseid tõendeid ebamõistlikult raske koguda, sest tõendid laenu andmise kohta on kostjal, kes väitis, et tal on hüpoteegiga tagatud nõue võlgniku vastu. Vastasel korral saaks kostja menetluses põhjendamatu eelise pelgalt seetõttu, et tõendid on tema käes ja hageja tõendeid esitada ei saa.
10.Asja materjalidest nähtub, et pooled on tõendamiskoormisest õigesti aru saanud ja on sellest lähtuvalt ka oma tõendmiskoormist püüdnud täita.
10.1.Hageja väitis juba hagis, et kostjal puuduvad hüpoteegiga tagatud nõuded ja et kostjal tuleb tõendada seda, et hüpoteek tagab mingeid nõudeid (vt tl 2, p 9). Seejuures tõi hageja esile,
2-21-3301 et pöördus kostja poole nõude kohta info saamiseks mitmel korral, kuid kostja hagejale nõude kohta sisulist infot ei andnud (tl 1p–2, p-d 6–7 ja 15–18). Hagile esitatud vastusele esitas kostja üksnes üldsõnalisi vastuväiteid ega selgitanud tal väidetavalt võlgniku vastu oleva nõudega seonduvat. Kostja märkis üksnes seda, et selgitas hageja esindajatele telefoni teel, et nõue on olemas ja et kostja on algatanud täitemenetluse (tl 27–27p). Sellega kostja esile toodud asjaolud ja vastuväiteid piirdusid, kuigi kostjal on menetluses advokaadist lepinguline esindaja. Kostja vastusele oli lisatud täitmisavaldus ja selle lisana võlatunnistus (tl 29–31). Täitmisavalduse esitas kostja kohtutäiturile 22.04.2021 (tl 32, Valner Säde 22.04.2022 e-kiri). Hagimaterjalid oli kostja kätte saanud juba varem, s.o 15.04.2021 (tl 25, Valner Säde 16.04.2021 kell 7.55 saadetud e-kiri).
10.2.Sellele järgnevalt osundas hageja 19.05.2021 menetlusdokumendis veelkord, et kostja ei ole tõendanud tema ja võlgniku vahel krediidilepingu sõlmimist ega krediidi andmist. Eraldi rõhutas hageja, et kostja on juriidiline isik ja iga antud laen pidi olema dokumenteeritud ja raamatupidamises kajastatud (tl 34p, p 2). Samuti märkis hageja, et hüpoteek ei taga väidetavast võlatunnistusest tuleneda võivaid nõudeid, vaid üksnes krediidilepingust tulenevaid nõudeid (tl 34p–35, p-d 3–7). Hageja 2.03.2021, 19.05.2021 ja 14.06.2021 vastuväidetest pidi kostja aru saama, et tal tuleb tõendada nii krediidilepingu sõlmimine, kui ka selle alusel raha väljamaksmine. Nii esitaski kostja 22.09.2021 seisukoha lisana krediidilepingu, leides, et hageja väited on alusetud, ebaõiged ja paljasõnalised (tl 55p, p 2.1.). Vastuseks hageja senistele väidetele märkis kostja vaid seda, et hagejale oli kinnisasja ostmisel teada kõik sellel lasuvad koormatised, hageja pidi arvestama, et hüpoteek jääb püsima ja tagama samu nõudeid, ning et hageja etteheited nõuet puudutavate dokumentide esitamata jätmise kohta on alusetud (tl 55p– 56). Arvestades hageja varasemaid väiteid, olid kostja vastuväiteid asjakohatud. Küll aga esitas kostja krediidilepingu ja leidis, et see tõendab tal võlgniku vastu olevat hüpoteegiga tagatud nõuet (tl 56, p 2.6.). Lisaks selgitas kostja, et pidas võlgnikuga võlgnevuse tasumise üle läbirääkimisi, võlgnik on võlgnevuse osaliselt tasunud, viimane makse toimus augustis 2021 ja et nõude jääk on 19 200 eurot (tl 56, p 2.7.). 21.10.2021 esitas kostja ka kviitungi, mille kohaselt on võlgnik tasunud kostjale 1600 eurot, misjärel on võlgnevuse jääk 19 200 eurot (tl 66–68). Eelneva põhjal olid kostjale teada, millised vastuväited on hagejal kostjal väidetavalt võlgniku vastu oleva nõude kohta (s.o eelkõige, et laenu andmine on tõendamata).
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja hoidunud laenu andmisega seotud asjaolusid selgitamast ja tõendamast. Nii ei ole kostja esile toonud laenu andmist puudutavaid asjaolusid, sh millisel viisil kostja laenu võlgnikule välja maksis (s.o sularahas või ülekandega). Seejuures arvestab ringkonnakohus, et kostjal on advokaadist esindaja. Krediidilepingu p 1.3.1. järgi annab krediidiandja krediidisaajale laenu kas sularahas või ülekandega krediidisaaja kontole või krediidisaaja näidatud kontole ühe päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates, kui täidetud on punktis 1.4 sätestatud tingimus (tl 58). Kostja on kogu menetluse vältel üksnes üldiselt viinud, et sõlmitud on krediidileping, mida tagab hüpoteek. Alles kohtukõne teesides märkis kostja ebamääraselt, et „praktikas on tavapärane, et näiteks sularahas üleantud laenu kinnitataksegi võlatunnistusega [...]“ ja et „muul viisil ei olekski võimalik tõendada sularaha üleandmist“ (vt tl 79p, p 8). Seejuures oli kostjale teada hageja vastuväide, et kostja ei ole tõendanud laenu väljamaksmist. Kostjal hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu on kokkuvõttes tõendamata. Kostjal võlgniku vastu hüpoteegiga tagatud nõude tekkimiseks pidi krediidileping olema täidetud, sest muidu ei ole kostjal nõudeid, mis oleks sissenõutavaks muutunud.
10.4.Hageja tõi põhjendatult esile ka vastuolud kostja väidetes ja tõendites. Kviitungi kohaselt on võlgnik kostjale 16.08.2021 seisuga laenu tagastanud 1600 eurot ja võlgnevuse jääk on 19 200 eurot (tl 68), kuigi 15.01.2021 oli võlgnevus kostja väitel 25 000 eurot (tl 31, p 1). Kostja ei ole tõendanud, et võlgnik oleks talle tasunud rohkem kui 1600 eurot.
2-21-3301
10.5.Arvestades eeltoodut, kuid eelkõige, et kostja ei soovinud selgitada laenu väljamaksmist puudutavaid asjaolusid ega esitanud laenu väljamaksmise kohta otseseid tõendeid, ei kinnita krediidileping, võlatunnistus ja kviitung kui kaudsed tõendid kostja väidet, et ta on võlgnikule laenu välja maksnud. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (vt selle kohta Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 15.3). Kostja käitumises ja esile toodud asjaoludes esinevad vastuolud ei võimalda kaudsete tõendite pinnalt järeldada, et kostja maksis krediidilepingu alusel laenu välja. Võlatunnistustega on võlgnik abstraktselt kinnitanud mingisuguse võlgnevuse olemasolu, seostamata seda krediidilepinguga (tl 31). Ka kviitung ei kajasta otseselt vaidluse all olevat faktilist asjaolu ennast (s.o laenu väljamaksmine). Kuna kostja ei ole esile toonud laenu väljamaksmisega seotud asjaolusid, ei võimalda kviitung ka kaudse tõendina tuvastada, kas, millal ja millisel viisil kostja võlgnikule laenu välja maksis. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka sellega, et kostja on viidanud, et tegemist võis olla sularahas antud laenuga, mis on juriidilise isiku puhul ja sellises suurusjärgus (s.o 20 000 eurot – tl 58, p 1.1.) ebatavaline. Kuigi kostja märgib apellatsioonkaebuses õigesti, et tõendi usaldusväärsuse kohta tuleks võtta seisukoht enne tõendi hindamist, ei too ka see praegusel juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi.
11.Kostjal oli maakohtu menetluses korduvalt võimalusi kõik vajalikud asjaolud esile tuua ja tõendid esitada. Kostja ei ole ka apellatsioonkaebusele lisanud tõendeid, näitamaks, et kostja oleks saanud oma väidetavat nõuet võlgniku vastu täiendavalt tõendada. Apellatsioonkaebuse p-s 2.9. on kostja küll viidanud, et vajadusel oleks saanud menetlusse kolmanda isikuna kaasata võlgniku (tl 104p), kuid kolmanda isiku menetlusse kaasamine ei aita kostjal asjaolusid tõendada. Kolmanda isiku seletused ei ole tõendiks.
12.Maakohus tõi põhjendatult esile vastuolud kostja käitumises – kostja algatas täitemenetluse ajal, kui kostja ja võlgniku vahel olid väidetavalt käimas läbirääkimised, kuid hiljem leidis kostja, et kuna käimas olid läbirääkimised võlgnikuga võlgnevuse tasumiseks, siis ei olnud otstarbekas täitemenetlust jätkata. Ringkonnakohus, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi, osundab, et täitemenetluses vaidles kostja selle lõpetamisele vastu (tl 50 p „Sissenõudja seisukoht võlgniku 13.05.2021 kaebusele), tuginedes muu hulgas asjaoludele, mida kostja ei ole kohtumenetluses esile toonud ega tõendanud. Kostja väitis täitemenetluses, et krediidilepingut on pikendatud ja sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid (vt samas). Kuigi kostja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, viidates krediidilepingule, selle pikendamisele ja täiendavatele kokkulepetele, ei esitanud kostja täitemenetluses ühtegi asjaomast tõendit, mis võimaldanuks täitemenetlusega jätkata. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostjal ei olnud kohtutäiturile täitemenetluse jätkamiseks esitada õiget dokumenti. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja on küll selgitanud, et pidas võlgnikuga väidetavalt läbirääkimisi, kuid ei ole ka selle kohta esitanud ühtegi tõendit.
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustust. Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muu hulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud
2-21-3301 tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Riigikohus on varem ka selgitanud, et kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi (Riigikohtu 16.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). Sama puudutab ka kostja vastuväiteid hagile. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja sai aru, milliseid asjaolusid tal tuli menetluses tõendada, esitades maakohtule tal võlgniku vastu olevat nõuet kinnitavad dokumendid (krediidileping, võlatunnistus ja kviitung). Ka apellatsioonkaebuses on kostja õigesti aru saanud ja lähtunud sellest, et kostjal tuli tõendada laenu üleandmist võlgnikule, sest tugineb tema poolt maakohtule esitatud tõenditele, muu hulgas väites, et tõendid olid usaldusväärsed.
14.Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks poolte tõendamiskoormis pöördunud ümber, kuna kostja esitas laenu andmist kinnitavad tõendid (krediidileping, võlatunnistus ja kviitung). Kostja on ekslikult lähtunud eeldusest, et ta on võlgnikule laenu andmise ära tõendanud. Ringkonnakohus märkis eespool, et hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu tuli tõendada kostjal, sest hageja võimalused tagatud nõude puudumise tõendamiseks on piiratud. Seega ei pöördunud tõendamiskoormis ümber.
15.Asjakohatud on kostja viited võlatunnistuse ja kviitungi eesmärgile ja tähendusele. Siinses asjas oli peamiselt vaidluse all raha kostjalt võlgnikule üleandmise fakt. Võlatunnistuse ja kviitungi vormistamine ei pööra ümber poolte tõendamiskoormist selles, kas kostja andis võlgnikule laenu üle, sest kostjal jäi raha üleandmine tõendamata.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.Maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 1 märkinud, et asendab kostja asjaomased tahteavaldused kohtuotsusega. Ringkonnakohus märgib, et jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostja tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1). TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid kohustatud andma nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1 kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga (vt Riigikohtu 16.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9822, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja tahteavaldust asendab kohtuotsus seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel. Eelnev ei tingi siiski maakohtu otsuse tühistamist.
18.Maakohus on otsuses märkinud tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 3500 eurot, st sama summa, mille hageja nimetas hagis selle hinnaks. Ringkonnakohus muudab TsMS § 137 lg 11 alusel maakohtu määratud tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinna muutmisel kõrgema astme kohtus tuleb TsMS § 123 ja § 137 lg 1 järgi arvestada hagi esitamise aega.
18.1.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hüpoteegi lõpetamiseks ja kustutamiseks tahteavaldust andma kohustamiseks. Hüpoteegi lõpetamise ja selle kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagi hind määratakse TsMS § 126 lg-te 2 ja 3 järgi. Hüpoteegist tulenevalt saaks kostja nõuda oma nõude rahuldamist kuni hüpoteegisumma (25 000 eurot) ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel lähtuda hüpoteegisummast (vt ka Riigikohtu 5.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 22 ja 27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 27). Sellest lähtudes määrab ringkonnakohus nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse hinnaks 25 000 eurot. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on
2-21-3301 apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.
18.2.Lähtudes korrigeeritud hinnast, on asjas makstud ka ettenähtust vähem riigilõivu.
18.2.1.Hagi esitamisel pidi hageja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi maksma hagilt hinnaga 25 000 eurot riigilõivu 900 eurot. Tegelikult maksis hageja riigilõivu 300 eurot (tl 9), seega 600 eurot (900 – 300 = 600) ettenähtust vähem.
18.2.2.Juhindudes TsMS §-st 6 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda määras, mis kehtis apellatsioonkaebuse kohtule esitamise ajal (vt Riigikohtu erikogu 17.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 3-3-1-28-10, p 13 esimene lõik). Apellatsioonkaebuselt pidi kostja maksma siis kehtinud RLS redaktsiooni § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 1260 eurot. Tegelikult maksis kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu üksnes 420 eurot (tl 105p, p 3.1.), seega 840 eurot (1260 – 420 = 840) ettenähtust vähem.
18.2.3.Seega maksis hageja maakohtus ja kostja ringkonnakohtus ettenähtust vähem riigilõivu.
18.3.Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Pooled vastutavad TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilt vähem tasutud riigilõivu 600 eurot tasumise eest solidaarselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutab TsMS § 146 lg 3 kohaselt omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest kostja. Kostja vastutab TsMS § 146 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu 840 eurot tasumise eest.
18.4.TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 780 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi, sh tutvumine maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine ja kohtule edastamine.
2-21-3301
22.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
23.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
24.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 780 eurot (6 tundi × 130 eurot/tund = 780 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.