Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-3301 Tsiviilasi Arvila OÜ hagi Vetex Metall OÜ vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Arvila OÜ (reg nr 14092509, asukoht Pallasti 28-93, Nimekast, Tallinn, e-post: [email protected]); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo CLARUS, Parda 12, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja Vetex Metall OÜ (reg nr 12756890, asukoht Kadrioru-9, Paatsalu küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, e-post: [email protected]); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Simona Vissak (Priit Palmiste Advokaadibüroo, Narva mnt 7d, Tallinn, e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2021 Resolutsioon 1.Kohustada Vetex Metall OÜ-d, reg nr 12756890, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 792206 neljandasse jakku Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ning kantud hüpoteegikande kustutamiseks ja asendada Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, vastav tahteavaldus kohtuotsusega. 2.Jätta Arvila OÜ menetluskulud Vetex Metall OÜ kanda. 3.Jätta Vetex Metall OÜ menetluskulud Vetex Metall OÜ enda kanda. 4.Välja mõista Vetex Metall OÜ-lt menetluskulud 2315 eurot Arvila OÜ kasuks.
5.Välja mõista Vetex Metall OÜ-lt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel Arvila OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kohustada Vetex Metall OÜ-d, reg nr 12756890, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 792206 neljandasse jakku Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ning kantud hüpoteegikande kustutamiseks ja asendada Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt Arvila OÜ-le kuulub kinnistu aadressil Häädemeeste vald, Krundiküla, Sõnajala, registriosa nr 792206. Eelnimetatud kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 25 000 eurot kostja kasuks. Alates 28.03.2018 Omega System OÜ, M.A., M.K., E.I., K.K., K.K. ning M.P. kaasomandis oli eelnimetatud kinnistu. Omega System OÜ on teinud kaasomanikele ettepaneku kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Osa kaasomanikest oli sellega nõus, osa ei andud mingit tagasisidet. Tegelikult oli kinnistu ainult kaasomaniku M.K. otseses valduses. Kuna kohtuväliselt kaasomanikud kokkulepet kaasomandi lõpetamises ei saavutanud, pöördus Omega System OÜ 11.07.2018 vastava nõudega kohtusse. 12.12.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-10529 kinnitas kohus poolte kompromissi. Kaasomanikud leppisid kokku, et kaasomand kinnistule lõpetatakse selliselt, et kinnisasi müüakse kahes võrdses mõttelises osas kaasomanikele M.K.le ja E.I.le, kummalegi kaasomanikule kuulub võõrandamise järgselt 1⁄2 kinnisasjast. Juhul kui M.K. ja E.I. ei tasu tähtaegselt nimetatud summasid, siis kaasomanike enamuse kokkuleppel valitakse maakler ja kinnistu müüakse parima hinnaga hiljemalt 12.12.2019, kuid mitte vähem kui turuhinnaga. Juhul kui hiljemalt 12.12.2019 ei õnnestu kinnistut müüa, siis kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnistu müüdi hagejale täitemenetluse raames korraldatud avalikul enampakkumisel ning 17.12.2020 enampakkumise akti ja 21.12.2020 kohtutäituri avalduse alusel on hageja sisse kantud 12.01.2021 kinnistusraamatu omanikuna. Käesoleva aja seisuga on kinnistu hageja valduses. Hageja sõnul M.K. oli see isik, kes kogu eelnimetatud perioodi jooksul takistas kaasomandi lõpetamist. Selleks, et raskendada kaasomandi lõpetamist ja kinnistu müüki, sõlmis ta 13.07.2018 kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu. Lepingu p 2.1. kohaselt Omanik seab hüpoteegipidaja kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteegi
hüpoteegisummaga 25 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 2.2. kohaselt Hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded M.K. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest. Tulenevalt lepingu punktist 2.2. hüpoteegi seadmise ajal poolte vahel puudusid krediidilepingud ning hüpoteek oli seatud väidetava tuleviku nõude tagamiseks. 14.01.2021.a edastas hageja kui tagatisvara omanik kostjale taotluse esitada kõik hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid, andma detailse ülevaate kohustuste täitmisest võlgniku poolt ning teavitada hüpoteegiga tagatud nõude jäägist. Juhul, kui nõuet ei ole, siis oli palve anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. 28.01.2021.a vastas kostja, et Vetex Metall OÜ-l on hüpoteegiga tagatud nõue M.K. vastu, milline ületab hüpoteegi summat seisuga 28.01.2021. Hetkel käivad läbirääkimised kohustuse täitmise erinevate variantide üle. Teavitame teid esimesel võimalusel kui on kokkuleppele jõutud. Eelnevast tulenevalt jäetakse teie taotlus tähelepanuta. Väidetava nõude aluseks olevaid dokumente esitatud ei olnud. 09.02.2021 pöördus hageja veelkord kostja poole esitada kõik hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid ning anda detailne ülevaade kohustuste täitmisest võlgniku poolt. Kostja poolt ei olnud jätkuvalt esitatud konkreetset vastust ning alusdokumente. Kostja keeldus alusetult nõusoleku andmisest hüpoteegi kustutamiseks. Kuna ei ole tõendatud, et kostja kasuks seatud hüpoteek tagab mistahes rahalisi nõudeid, on tegemist „tühja“ hüpoteegiga, mille kustutamist on hagejal õigus AÕS § 349 lg 1 alusel kostjalt nõuda. Hüpoteegi kustutamine eeldab kostja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolekut hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamiseks, millist kostja pole hagejale andnud. 3.Kostja sõnul 13.07.2018 on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt tagab hüpoteek kostja kõiki nõudeid M.K. vastu, mis tulenevad kostja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohtule on esitatud vastav nõude aluseks olev dokument ehk krediidileping nr 18/07/2018. Lisaks kinnitab nõude olemasolu ning raha üleandmist ja võlgnevuse jätkuvat olemasolu kohtule esitatud 15.01.2021 võlatunnistus. Asjaolu, miks kostja ei esitanud koheselt hagejale kõiki alusdokumente on kostja korduvalt nii kohtule kui hagejale selgitanud, s.o võlgnikuga käisid võlgnevuse tasumise osas läbirääkimised ja nõude jääk sõltuski sellest. Läbirääkimiste toimumist, mis tõi kaasa järgmise osalise tasumise võlgniku poolt ja võlgnevuse jääki kinnitab kostja poolt esitatud kviitung 10.08.2021, millest nähtuvalt on võlgnik tasunud võlgnevusest 1600 eurot. Järelejäänud nõue peale tasumist on 19 200 eurot. Täiesti alusetud on hageja väited nagu kostja poolt oleks tõendamata raha üleandmine võlgnikule. Kostja on esitanud võlatunnistuse, mis kinnitab võlgnevuse olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-14, p-s 12 rõhutanud, et võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendis toodud põhimõtetega tulnuks nõude rahuldamiseks hagejal tõendada nõude puudumist, mida hageja teinud ei ole. Kostja on tõendanud nõude olemasolu, sealjuures juba võlatunnistuse esitamisega. Võlatunnistuse esitamisel ei pea kostja täpselt esitama kõiki laenu andmise asjaolusid, kuivõrd võlgnevuse puudumise tõendamise koormis lasub hagejal. Hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega tuginenud ühelegi väitele, mis otseselt viitaks laenusuhte puudumisele. Samas on kostja esitanud täiendavalt mitmeid tõendeid, mis kinnitavad jätkuvat nõude olemasolu, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kostjalt hüpoteegi kustutamist kuni kohustus on täitmata. Hageja menetluses esitatud paljasõnalised väited ei anna põhjust jõuda teistsugusele järeldusele. Kostja on tõendanud hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu, esitades võlatunnistuse, võlgnevuse aluseks oleva krediidilepingu, võlgnevuse viimase seisu kohta
võlgniku osalist tasumist kinnitava kviitungi, millelt nähtub võlgnevuse jääk 10.08.2021 seisuga, mis on kinnitatud võlgniku ja võlausaldaja allkirjadega. Seega on tõendamiskoormus pöördunud ümber ja hagejal tulnuks hagi rahuldamiseks tõendada, et krediidilepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Üksnes paljasõnalistest väidetest või subjektiivsetest arvamustest ei piisa. Lisaks, AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust vaid piisab tuvastamisest, et hüpoteegiga tagatud nõue on olemas. Hageja etteheited võlatunnistuse koostamise aja suhtes on meelevaldsed. Võlatunnistuse eesmärk on luua poolte vahel selgus võlgnevuse suuruse ja jäägi osas. Nagu ka Riigikohus ülaltoodud lahendis on rõhutanud, on võlatunnistuse eesmärgiks mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Praktikas on tavapärane, et näiteks sularahas üleantud laenu kinnitataksegi võlatunnistusega, millel on muuhulgas kviitungi iseloom. Muul viisil ei olekski võimalik tõendada sularaha üleandmist. 4.Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 325 lg 4 sätestab, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 349 kohaselt kuigi § 325 lg 4 järgi kehtib hüpoteek ka tagatava nõudeta, ei saa seda § 325 lg 1 ja 351 lg 1 järgi tagatava nõudeta realiseerida. „Tühi“ hüpoteek võib kinnisasja omanikule tähendada tarbetut koormist ega paku ka hüpoteegipidajale varalist väärtust. Säte annab kinnisasja omanikule võimaluse hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise korral vabaneda ka hüpoteegist, vältimaks hüpoteegipidaja poolt selle kuritarvitamise võimalust, nt alusetu täitemenetluse alustamiseks. AÕS § 351 kohaselt saab kinnisasja omanik hüpoteegipidajale esitada § 351 lg-de 1 ja 2 järgi sõltumata isiklikuks võlgnikuks olemisest hüpoteegist kui asjaõigusest tulenevad vastuväited. Sellised vastuväited puudutavad esmajoones hüpoteegi kehtivust ja hüpoteegipidajale kuulumist. Lisaks ka tagatiskokkuleppest tulenevatele vastuväidetele, väites, et tagatiskokkulepe mingit nõuet ei taga või et tagatiskokkulepe on tühine või lõppenud. 5.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hagejale kuulub kinnistu, reg nr 792206, mis on koormatud hüpoteegiga summas 25 000 eurot Vetex Metall OÜ kasuks. Kinnistu on müüdud hagejale täitemenetluse raames korraldatud avalikul enampakkumisel ning 17.12.2020 enampakkumise akti ja 21.12.20 kohtutäituri avalduse alusel on hageja sisse kantud 12.01.21 kinnistusraamatusse omanikuna. 6.Hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust 13.07.2018 nähtub, et M.K. sõlmis 13.07.2018 kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu, mille p 2.1 kohaselt omanik seadis hüpoteegipidaja kasuks lepingu esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 25 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda koheselt sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning p 2.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded M.K. vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimlikest lisadest. 7.Teabenõudest nähtub, et hageja esitas 14.01.2021 kostjale taotluse 20.01.21 kõigi hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevate dokumentide esitamiseks. Nõude puudumisel paluti 20.01.21 anda hüpoteegi kustutamiseks notariaalne tagasivõtmatu nõusolek. 8.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja teatas 28.01.21 hagejale, et kostjal on hüpoteegiga tagatud nõue M.K. vastu, mis ületab hüpoteegi summat seisuga 28.01.21. Hetkel
käivad läbirääkimised kohustuse täitmise erinevate variantide üle. Hagejat teavitatakse, kui on kokkuleppele jõutud. Eelnevast tulenevalt jätab kostja hageja taotluse tähelepanuta. Hageja 16.02.21 e-kirjast kostjale nähtub, et hageja pöördus veelkord kostja poole palvega esitada kõik hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevad dokumendid ning anda detailne ülevaade kohustuse täitmisest võlgniku poolt. Kostja oma vastuses hagejale ei vastanud konkreetselt hageja järelepärimisele ega esitanud alusdokumente. 9.Täitmisavaldusest nähtub, et kostja esitas 15.04.21 kohtutäitur Rocki Albertile avalduse võlatunnistusest tuleneva sissenõutavaks muutunud ja hüpoteegiga tagatud nõude täitmisele pööramiseks. Nõude suurus on 25 000 eurot. 10.Võlatunnistusest 15.01.2021 nähtub, et M.K. ja Vetex Metall OÜ on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt M.K. tunnistab konstitutiivse võlatunnistusega võlgnevust summas 25 000 eurot kostja ees ning kohustub võla tasuma 01.03.21. 11.Kaebusest Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti otsusele ja tegevusele täiteasjas nr 176/2021/1231 nähtub, et hageja esitas kaebuse, milles vaidlustas täitedokumendi täitmisele võtmise ja sellest tulenevad toimingud. Hageja palus kohtutäituril lõpetada algatatud täitemenetlus ja tühistada 27.04.21 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning kustutada kinnisasja reg nr 792206 3/32 mõttelisele osale seatud käsutamise keelumärge. Täitmisteates on märgitud, et nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud võlanõue, mis tuleneb sissenõudja ja M.K. vahel 15.01.21 sõlmitud võlatunnistusest, millega M.K. tunnistab võlgnevust summas 25 000 eurot. Samas 13.07.2018 seatud hüpoteek tagab nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja M.K. vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest. 12.Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti otsusest kaebuse kohta 07.06.21 täiteasjas nr 176/2021/1231 nähtub, et kohtutäitur rahuldas hageja kaebuse ning lõpetas täitemenetluse. 13.Krediidilepingust 18/07/2018 nähtub, et Vetex Metall OÜ ja M.K. sõlmisid krediidilepingu, mille kohaselt M.K. laenas kostjalt 20 000 eurot, mis on tagatud hüpoteegiga. Intressimäär 10% aastas arvestatuna laenult. Laenu tagasimaksmise tähtpäev on 18.07.2020. 14.Kviitungist nähtub, et M.K. on tasunud krediidilepingu 18.07.18 alusel Valmer Sädele 1600 eurot. Võlgnevuse jääk 19 200 eurot. 15.Kohus leiab, et antud asjas on kindlalt tuvastamist leidnud, et hüpoteegi seadmise ajal, s.o 13.07.2018, nõudeid ei olnud ega ühtegi nõude aluseks olnud dokumenti kostja hagejale viimase poolt enne kohtule hagi esitamist välja toonud ei olnud. 16.Kostja poolt kohtule esitatud tõendite kronoloogia kohaselt esitas kostja kohtule 28.04.21 täitmisavalduse võlatunnistusest tuleneva nõude täitmisele pööramiseks ja võlatunnistuse. Peale täitemenetluse lõpetamist hageja kaebuse alusel esitas kostja 22.09.21 kohtule 18.07.2018 krediidilepingu ja 21.10.2021 kviitungi võlgnevuse osalise tasumise kohta 16.08.21. 17.Kostja esitatud tõendite kohtule laekumise ajalist järjestust arvestades on jõudnud kohus veendumusele, et enne kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemist, s.o seisuga 07.06.21, kirjalikku ega suulist krediidilepingut kostja ja M.K. vahel sõlmitud ei olnud. Kui krediidileping oleks sõlmitud lepingus toodud kuupäeval, oleks see leping koheselt esitatud hagejale viimase nõudmisel, kohtutäiturile koos täitmisavaldusega ja kohtule 28.04.2021. Samuti on kohus veendunud, et kostja esitatud kviitung ei olnud vormistatud seisuga 16.08.21,
vaid vormistati vahetult enne 21.10.21 kohtule esitamiseks. Ka hageja palub pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et 15.01.2021 võlatunnistus ilmus peale hageja 14.01.2021 teabenõude esitamist kostjale. Kohtu ja hageja seisukohta kinnitab ka asjaolu, kus laenuandja ja võlgniku vahel olid käimas läbirääkimised, algatas laenuandja samaaegselt täitemenetluse, kuid hiljem leidis, et kuna käimas olid läbirääkimised võlgnikuga võlgnevuse tasumiseks, siis ei olnud otstarbekas täitemenetlust jätkata. See olukord ei ole eluliselt usutav, vaid näitab, et täitemenetluse jätkamisele ei olnud kostjal kohtutäiturile esitada õiget dokumenti. Kohus leiab, et tsiviilasjas on ilmnenud tõsikindlalt, et kostja poolt esitatud tõendid ilmusid alles peale seda, kui hageja on korduvalt juhtinud tähelepanu dokumentide puudumisele. 18.Kohus ei loe kostja esitatud tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks, mis annaksid aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja käitumine nii enne hagi esitamist kui ka pärast kohtule hagi esitamist on andnud kohtule kindla veendumuse, et reaalselt rahalist tehingut kostja ja M.K. vahel toimunud ei ole. Kohtule esitatud võlatunnistuse, krediidilepingu ja kviitungiga on soovinud kostja tekitada üksnes õigusnäivust nagu tehing oleks tehtud, kuna nendel on huvi jätta hagejale mulje, et krediiditehing on tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud. 19.Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et kostja kohustus on tõendada, et kinnistule kostja kasuks seatud hüpoteek tagab mingeid nõudeid. Ainult krediidilepingu esitamine ei tähenda, et krediit võlgnikule tõepoolest üle on antud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit krediidi andmise kohta. Kostja näol on tegemist äriühinguga ning iga laen peab olema korrektselt dokumenteeritud ning raamatupidamises kajastatud. Kui laen oli välja antud sularahas, siis pidi selle kohta olema ka vastavad alusdokumendid kostja raamatupidamises. Kolme aasta möödudes välja antud võlatunnistus ei ole alusdokument kostja raamatupidamises laenu väljaandmiseks sularahas. Siiani on kostjal tõendamata, mis summas ja millal oli võlgnikule laen üle antud. Seega ei ole kostja kummutanud tsiviilasjas tekkinud kahtlusi, et krediiti ei ole võlgnikule üldse üle antud. Kostja vastavaid tõendeid kohtu ette toonud ei ole. 20.Seega ei ole kostja tõendanud, et kostja kasuks seatud hüpoteek reaalselt tagab mistahes rahalisi nõudeid ning seetõttu on tegemist „tühja“ hüpoteegiga, mille kustutamist on hagejal AÕS § 349 lg 1 alusel õigus nõuda. 21.AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale asjaõigusele. KRS § 341 lg 5 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud. KRS § 341 lg 51 sätestab, et puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud või notariaadiseadise § 53 lõike 1 punkti 52 alusel kinnitatud nõusolekuga. Kuna AÕS § 349 lg 1 eeldused on täidetud, on kostja kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku andma. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek, TsÜS § 68 lg 5 kohaselt võib seda asendada kohtuotsus.
22.Eeltoodu alusel lasub kostjal kohustus anda nõusolek järgmise kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada vastav nõusolek käesoleva kohtumäärusega: kohustada Vetex Metall OÜ-d, reg nr 12756890, andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 792206 neljandasse jakku Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, kasuks seatud hüpoteegi lõpetamiseks ning kantud hüpoteegikande kustutamiseks ja asendada Vetex Metall OÜ, reg nr 12756890, vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 24.Kohus rahuldab hagi. Seega ei leidnud tõendamist kostja väidetud asjaolud, et hageja kohtusse pöördumine oli ennatlik ja pahatahtlik ning kantud eesmärgist survestada kostjat. Seetõttu on õiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 25.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 26.Hageja palub välja mõista riigilõivu 300 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 2015 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 15,5 t ulatuses, tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 27.Kostja palub jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata ja alternatiivselt palub kostja jätta hageja taotlus rahuldamata osas, mida kohus ei pea põhjendatuks. 28.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse hageja menetluskulusid mitte välja mõista või menetluskulude suurust vähendada. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 300 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 2015 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2022 kohtuotsuse resolutiivosa:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.