Võlaõigus › Töövõtulepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2019.a. aprillis tellis hageja kostjalt Paelille tee 7 ja Paelille tee 5 asuvate elamutele välis- ja siseuksed. Hageja tellis kokku 10 välisust „Steel“, 10 abihoone välisust ́Tehnik ́ ja 60 siseust mudelid ́538 ́ja ́509 ́. Kogu tellimuse maksumus oli 24230,03 eurot (koos käibemaksuga, lisa 2), millest hageja tasus kostjale 19230,03 €, kuid pidas kinni 5000 € paigaldatud uste puuduste kõrvaldamise tagatisena. Mitu kuud pärast välisuste paigaldamist, ilmnesid puudused: kõikidelt välisustelt hakkas värv maha tulema ja tekkis rooste. Hageja saatis kostjale sellekohase pretensiooni 07.02.20 ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja värvis roostes uksed üle, kuid see ei andnud püsivat tulemust ja välisustes tekkisid samad puudused. 17.04.202 esitas hageja uuesti kostjale nõude välisustes tekkinud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja lubas kõrvaldada puudused kohe pärast eriolukorra lõppemist. 09.06.2020 pöördus hageja uuesti kostja poole, paludes kõrvaldada tekkinud puudused, mis ajaga ainult süvenesid, mille peale vastas kostja, et (i) tema ei ole saanud Paelille 5 ja 7 elanike poolt

välisuste puuduste kohta (v.a. Paelille 5-2) pretensioone, (ii) tema ei hakka midagi tegema kuni hageja ei maksa kostjale välja tagatisena kinnipeetud summat; (iii) puudused tekkisid ehitustööde käigus, mitte uste halva kvaliteedi tõttu, (iv) kõik puudused olid kõrvaldatud (lisa 5). 29.06.2020 teavitas hageja kostjat, et kavatseb pöördud kohtusse, mille peale vastas kostja, et kooskõlastab elanikega aja puuduste kõrvaldamiseks (lisa 5 lk 6 ja 7). 21.09.2020 saatis hageja kostjale järjekordse nõude välisustes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, andes kostjale tähtaja tööde alustamiseks kaks nädalat (lisa 6), mille peale vastas kostja 22.09.2020, et konsulteerib juristidega (lisa 7). Kostja ei kõrvaldanud puudusi pärast märgitud kirja saatmist kostja, ei võtnud ühendust hagejaga ega muul viisil ei näidanud üles oma valmisolekut tekkinud olukorra lahendamiseks. 16.10.2020 edastas hageja kostjale kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse (lisa 8), milles nõudis kostjalt puudustega välisuste vahetamisega seotud kulude hüvitamist, mille summast tuleb maha arvutada hageja poolt uste müügihinnast kinnipeetud summa 5000 eurot. Kuna välisuste vahetamise maksumus on keskmiselt 18000 eurot, siis, arvestades toimunud tasaarvestust 5000 eurot, nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist 13000 eurot hiljemalt 23.10.2020. Kostja kinnitas nimetatud kahjunõude kättesaamist 20.10.2020 (lisa 9). Hagi esitamise ajaks ei ole kostja ei kõrvaldanud välisuste puudusi ehk välisuksed roostetavad edasi ja nendelt tuleb maha värv (lisa 10). Ilmselgelt viitab välisuste puudus tehnoloogia rikkumisele. Uksed on algusest peale valmistatud praagina, vastasel juhul ei hakkaks need peatumatult roostetama. Hagejal ei õnnestunud Eesti turul leida ettevõtjat, kes oskaks ja oleks valmis vastuvõetava hinnaga tegema vaidlusalused välisuksed korda ning ainukeseks võimaluseks on need välja vahetada, et saada puudusteta välisuksed. Seega tuleb tellida uued välisuksed ja paigaldada puudustega uste asemele. Hageja tööpartner Izi Trade OÜ, kes tellis hagejalt ridaelamute ehitamist, pöördus hinnapäringutega uste valmimisega tegelevate ettevõtjate poole (lisa 8 lk 4 ja 5). Kõige odavama hinnapakkumise 18 000 eurot (k.a. käibemaks) tegi Referte Group OÜ. Hageja võttis hinnapakkumise vastu ja loeb seda summat kahjuks ning nõuab kostjalt selle hüvitamist 13000 eurot (arvestades hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva tasaarvestatava summaga 5000 eurot). Hageja leiab, et ilma eri kokkuleppeta müüdavad välisuksed peavad vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile ehk olema ilmastiku tingimustele vastupidavad, püsivalt värvitud ja tavakasutuse ja hoolduse juhul tulevikkus mitteroostetavad. Kostja poolt müüdud uksed ei vasta toodud tingimustele ehk nendel ei ole kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, mis seisnes hagejale lepingutingimustele mittevastavate uste müümises. Kuna kostja rikkus oma kohustust, on hagejal on õigus rakendada VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendid. Kostja rikkumine ei ole vabandatav ning kooskõlas VÕS § 218 kostja vastutab välisuste lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja nõudis korduvalt kostjalt müügilepingu täitmist, paludes kostjat parandada või asendada kahjustatud uksed kooskõlas VÕS § 222 lg 1. Kuna kostja ei parandanud või ei asendanud kahjustatud uksi, on tegemist kostjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega VÕS § 223 lg 1 tähenduses. Kostja tegevusetuse tegevuse tõttu tekkis hagejal VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3),

mis seisneb vanade uste demonteerimise ja uute uste paigaldamises kuludes (18 000 eurot – 5000 eurot, mida hageja jäi tasumata kostja esitatud arve alusel). Kuna kostja pole oma kohustusi täitnud, sest ei kõrvaldanud välisustel esinenud puudusi mõistliku aja jooksul, tekkis hagejal kahju hüvitamise nõudeõigus VÕS § 115 alusel. VÕS § 1131 kohaselt juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesoleva hagiavaldusega hageja nõuab kostjalt välja kahju hüvitise 13 000 € sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 40 €. Kahju hüvitamise nõue on rahaline nõue. Hagejal on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. 16.10.2020 esitatud kahjunõudes andis hageja kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 23.10.2020 Kostja pole tasunud nimetatud tähtajaks hüvitamisele kuuluvat summat 13 000 €. Järelikult muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 24.10.2020 ning sellest kuupäevast alates tuleb arvestada viivist. Kuna viivisemäär ei ole poolte vahel eraldi kokku lepitud, tuleb viivisemäära arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teisest lausest sätestatust, ehk viivise määraks on seadusjärgne intressimäär. Hagi esitamise päevaks on see 110,82 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS-i § 367 on hagejal õigus esitada viivisenõue selliselt, et kohus mõistaks viivised välja alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 08.02.21 kohtule esitatud avalduses märkis, et nõustub kostjaga selles, et on valesti näidanud kostjale tasutud summade seose kostja poolt esitatud arvetega, kuid vaidleb vastu sellele, et ei pidanud tagatisena kinni 5000 €. Hagiavalduse juurde lisatud arve näol summas 24230,03 eurot (hagiavalduse lisa 2) oli tegemist kostja esialgse hinnapakkumisega, mis hiljem kuulus muutmisele vastavalt poolte kokkuleppetele. Hageja esitas ekslikult hagiavalduse juurde vale arve. Lisaks välisustele, ostis hageja kostjalt ka abihoone uksi (kokku 10 tk) ja siseuksed koos paigaldusega on kokku 25019,32 € (kõik uksed kokku). 06.06.2029 esitas kostja hagejale arve abihoone uste paigaldamise eest 3350 € (lisa 1), mille hageja tasus kahe maksena 07.06.2019 ja 04.07.2019 (kostja 07.01.2021 seisukoha lisa 1 lk 1 p 614 ja 664). 13.06.2019 esitas kostja hagejale arve välisuste ja siseuste eest summas 21669,32 (lisa 2), mille hageja tasus alljärgnevalt: (i) 13.06.2019 – 10834,66 €, (ii) 29.08.2019 – 834,66 €, (iii) 13.09.2020 – 5000 €. Seega esitas kostja uste paigaldamise eest hagejale 2 arvet üldsummas 25019,32 EUR (3350 + 21669,32), millest hageja on tasunud 20 019,32 (1675+1675+10834,66+834,66+5000), ja hageja pidas kinni 5000 € tagatisena. Teised hageja poolt kostjale teostatud maksed, mis tulenevad kostja pangakonto väljavõttest, on seotud teiste hageja objektidega Nõmmiku teel 9 ja Ilumetsa teel 22. Kostja käis kohapeal (hageja 07.02.20 nõue), värvis välisuksed üle. Kostja esitatud korteriomanike (Paelille 5,7) poolt allkirjastatud aktid ei oma tähendust. Kostjal ei ole lepinguid korteriomanikega. On arusaamatu, kes kirjutas alla aktidele kinnisvara omaniku poolt, ja kellel olid sellised volitused. Eelnev ei tähenda, et puudused oleksid kõrvaldatud, sest puudused (rooste) ilmnesid juba 2020. aprillis, so pärast veebruarikuud, kui uksed värviti üle. Teie Maja OÜ ekspert tegi fotod ja tuvastas puudused, kes pidas uste kvaliteeti mitterahuldavaks, ehituspraagiks, tegemist on tootmisveaga. Uste remonti tehti mittesobivate vahenditega. Izi Trade OÜ tellis hagejalt tööd, seepärast oli

ReferteGroup OÜ hinnapakkumine tehtud Izi Trade OÜ-le. Europroject Invest OÜ hinnapakkumise (hagiavalduse lisa 8 lk 5) järgi oleks uste vahetamine 1680 € võrra kallim. Uste paigaldamine oli viimane töö objektil, seega ei ole keegi teinud objektil ehitustöid või mingeid kostja viidatud lubamatud teipimisi. Klaaspaketi kahjustumine ei leidnud aset vundamendi vajumise tõttu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 000 €, viivist 82,4 €, sissenõudmiskulusid 40 €, viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kahju hüvitiselt (13 000 €) ja sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni. 13.01.22 teatas hageja nõude loovutamisest 3. isikule (3. isik on kaasatud menetlusse 18.03.22) ja palus, et hagi rahuldamise või osalise rahuldamise korral kohustada kostjat tasuma väljamõistetud summad 3. isikule. 25.05.2022 esitatud avalduses palus määrata otsuse täitmise korra ja viisi nii, et hagi rahuldamise (osalise rahuldamise) korral tasub kostja summad ja menetluskulud Arendus block OÜ kontole

XXXXXXXXXXXX.

10.08.22 avalduses märkis, et kahju ulatus on suurem, kuna sama hinnaga ei ole võimalik enam paigaldada uusi uksi. Seda on põhjustanud hinnatõus. Uusi uksi saab paigaldada hinnaga 28 000 € ja palub kohtul kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitist 20 000 € (koos käibemaksuga), mis on odavaima hinnapakkumise summa miinus tasaarvestamisele kuuluv kostja poolt nõutav 5 000 € , miinus menetluse ökonoomika järgi 3000 eurot. 10.08.22 suurendas nõuet ja palus välja mõista OÜ-lt Maxprofit 20 000 €, viivist 110,82 €, sissenõudmiskulusid 40 €, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 13 000 € alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 20 000 € alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud summad kolmandale isikule kui hageja eriõigusjärglasele. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Menetluskulud tuleb samuti tasuda kolmanda isiku arvele. KOLMAS ISIK HAEGJA POOLEL ei ole nõudeid esitanud, tõendeid esitanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kulud hageja kanda. Hagi kohaselt tellis hageja kostjalt uksi, tellimus oli 24230,03 €, hageja on väidetavalt tasunud 19230,03 € ja kinni pidanud 5000 €. Arvestus on arusaamatu, kuna hageja maksis Paelille 7, 5 eest 22643,98 € (mitte 19230,03 eurot). Hagejal oli probleeme 5000 € tasumisega siis, kui kostja esitas tasumiseks arve 82 13.06.20 21669,32 €, milles on märgitud, et seisuga 01.12.2019 on hageja kostjale tasunud 16669,32 eurot ja tasuda on veel 5000 € (lisa 2). Hageja maksis kostjale

13.06.2019 50% ettemaksu summas 10834,66 eurot. Teise osamakse kohta, 29.08.2019.a. summas 834,66 €, on hagejal märkus „jääb tasuda 10000 EUR“ (lisa 4). Kolmanda osamakse kohta 13.09.2019 on märkus „jääb tasuda 5000 EUR“ (lisa 5). Seega ei ole õige hageja väide, et ta pidas kinni 5000 € paigalduste puuduste kõrvaldamiseks tagatisena. Kostja teatas e-kirjaga hagejale, et kõrvaldab Paelille tee 7 ja Paelille tee 5 puudused alates 24.02.2020, mida kostja ka tegi kõigile korteritele, kelle omanikega oli võimalik kontakti saada ja tööde teostamise sobivas ajas kokku leppida. Selle kinnituseks koostati korteri omanikega teostatud tööde aktid, milles korteriomanik ja kostja kinnitasid, et kostja kõrvaldas sisemiste- ja välisuste puudused kooskõlas garantii kokkuleppega, tasuta. Kinnisvara omaniku esindaja võttis teostatud tööd vastu ja pretensioone ei ole. Selle kohta on koostatud kümme akti (Paelille 5-1,4,5, Paelille 7-1, 2, 3, 4, 5 (lisad 7-14). Hageja ei ole valinud puuduste kindlakstegemiseks sõltumatut eksperti ega ole esitanud akti, fotodest pole võimalik aru saada, millal need on tehtud ja kus need on tehtud. 09.06.20 teatas kostja, et käis objektil, kõrvaldas puudused, mis olid 9 boksil 10-st ja korteriomanikel ei olnud pretensioone. Hageja lubas ära tasuda 5000 €. Hageja ei tasunud võlga ära, kuid jätkas nõuete esitamist. Referte Group OÜ hinnapakkumine nr 201001 on tehtud Izi Trade OÜ-le mitte hagejale, see on ka aegunud. Sellel pakkumisel ole seost hagejaga ega objektidega. Alusetud on hageja viited sellele, et uksed on tehtud tehnoloogiat rikkudes. Hageja esitatud asjatundja arvamus, mis on koostatud alles 05.01.21, hageja väiteid ei tõenda. Kostja kasutas uste korrigeerimiseks Eestis ehituskauplustes müüdavat tavapärast metallivärvi. Peale 2020.a. veebruari oli, kui kostja oli teinud tööd, olid uksed saanud kahjustada teiste isikute poolt, seda tõendab ka ekspertiisi lk. 14 juba üksnes seetõttu, et üksi korteriomanik poleks sellise ukse kohta allakirjutanud aktile, et tal ei ole kostja töö osas pretensioone. Majade vundamendid on ehitatud ebakorrektselt, need vajusid. Sellise ebaühtlase vundamendi vajumise tagajärjel ei tekkinud ainult viltused ukseraamid vaid ka praod seintesse, mida kostja on isiklikult näinud ja milliste olemasolust kurtsid ka korteriomanikud kostjale. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on edastanud eksperdile ebatäpset infot, sest uste paigaldust alustati mais 2019.a., kuid lõpetati alles augustis 2019.a. Mitte mingit 2 aastast garantiikokkulepet ei ole olemas. Kostja edastas hagejale kõik sertifikaadid tellitud uste kohta ja edastab kohtu kaudu sertifikaadid. Kostja ei nõustunud hageja nõude suurendamisega. Hageja ootas liiga kaua enne kui mõistis, et uksi ei saa parandada, seega suurenes kahju. Seega on arusaamatu, miks võeti uued hinnapakkumised alles 2022.a. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kõigepealt käsitleb kohus otsuses asjas kohalduvaid õigusnorme (I), siis vaidlustamata asjaolusid (II), siis lahendab nõuded ja hagi tagamise küsimuse (III) ja seejärel võtab seisukoha menetluskulude kohta (IV)

I VÕS § 8 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 1, 2 järgi võib olla varalina kahju otsene varaline kahju ja lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid, lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal

ei ole kokkulepitud omadus. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ning lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. VÕS § 218 lg 1 I lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. II Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: o 2019.a. aprillis ostis hageja kostjalt Paelille tee 7, ja Paelille tee 5, asuvate elamutele välisja siseuksi. Hageja ostis kokku 10 välisust „Steel“, 10 abihoone välisust ́Tehnik ́ ja 60 siseust mudelid ́538 ́ja ́509 ́. o Kogu tellimuse maksumus oli 25019,32 eurot. o Hageja jättis kostjale maksmata 5000 € o 01.12.20 seisuga on seadusjärgne viivis vastavalt 110,81 €. o Hageja tegi 16.10.20 avalduses kostjale tasaarvestusavalduse 5000 € ulatuses, palus kostjalt kahju hüvitamist 13 000 €, kostja on selle avalduse kätte saanud o Kostja ei ole hagejale midagi hüvitanud. Kuna pooled sõlmisid lepingu, millega hageja ostis kostjalt Paelille tee 5 ja 5 asuvatele hoonetele uksi ja pidi maksma selle eest kostjale tasu, siis on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 järgi. Eeltoodu alusel ei ole vaja hinnata hageja poolt kohtul esitatud 15.04.19 e-kirja, mis sisaldab endas hinnapakkumise kirjavahetust ja kostja arvet nr 48 23.04.19 uste maksumuse kohta ning kostja konto väljavõtteid ja teisi kostja poolt hagejale esitatud arveid ega poolte väiteid sellest, millal kostja arveid esitas ja hageja talle tasu maksis (lk 75-78, 92-93).

III Vaidlus Vaidlus on asja puuduste üle. Seega tõusetub küsimus sellest, kas lepingu ese vastab VÕS § 217 lg 1, 2 p 1 tulenevalt kokkulepitud tingimustele, keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 järgi. Samuti on vaidlus kahju suuruse üle.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud 07.02.20 (lk 8-11p) pretensiooniga ja selle lisaks olevate fotodega, et hageja teatas kostjale, et välisuksed „Steel“ on hakanud roostetama (kõik uksed) ja palus vead parandada hiljemalt 21.02.20. Seega teatas hageja kooskõlas VÕS § 220 lg 1, 222 lg 1 kostjale kui müüjale asja puudustest, kirjeldas neid ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk nõudis kohustuse täitmist. Hageja on ise esile toonud hagiavalduses, et kostja reageeris sellele e-kirjale, värvis uksed üle. Seda, et kostja pidi tulema neid parandama, kinnitab ka kostja esitatud e-kiri, mille järgi lubas kostja tulla objektile 24.02.20 (lk 78p). Hageja on tõendanud kohtule esitatud pretensiooniga 17.04.20 (lk 12-16p), et esitas teistkordse nõude ja fotod samade uste puuduste kohta, kuna uksed ikka roostetavad ja palus leida kostjal lahendus, et uksed edaspidi ei roostetaks, et ei tekiks korrosiooni ning andis puuduste kõrvaldamiseks kostjale tähtaja 15.05.20. Seega on tõendatud, et hageja teatas kostjale teist korda kooskõlas VÕS § 220 lg 1, 222 lg 1 kostjale kui müüjale asja puudustest, kirjeldas neid ning andis tähtaja puudusete kõrvaldamiseks ehk nõudis kohustuse täitmist. Hageja poolt kohtule esitatud kostja e-kirjadest 09.06.20, 19.06.20 ja kostja enda poolt esitatud ekirjast 09.06.20 (lk 21, 83) nähtuvalt reageeris kostja hageja kirjale, milles hageja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja märkis, et puudused on kõrvaldatud, kuid kostja nõuab ülejäänud lepingujärgse summa 3000 € tasumist ning et viimased puudused kõrvaldatakse kohe, kui summa on tasutud. Hageja on 19.06.20 märkinud vastuses, et puudused on siiski kõrvaldamata (lk 21). Kostja esitatud 29.06.20 e-kirja kohaselt peavad nad omanikega läbirääkimisi nüansside kõrvaldamiseks (lk 78p). Hageja esitas menetluse käigus Teie Maja OÜ poolt 10.02.21 koostatud üldehitusliku auditi ja arvamuse, mille kohaselt ei ole uste parandustööd andnud tulemusi, neid ei ole tehtud ustele sobivate vahenditega ja asjatundja on pidanud tehtud tööd praagiks, mittekvaliteetseks (lk 94102p). Tema arvamuse järgi ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada. Arvamuse on koostanud 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener V. M., kelle teadmistes ja oskustes puudub kohtul alust kahelda. Kohus leiab eeltoodud hageja ja kostja tõendeid kogumis hinnates, et asjas on tõendatud, et pärast uste müümist ja paigaldamist, hakkasid need roostetama, millest hageja teatas esmakordselt kostjale 07.02.20. Nii saab järeldada, et müügilepingu objektiks olevad uksed ei vastanud VÕS § 77 lg 1, 2 § 217 lg 1, 2 p 1 keskmisele kvaliteedile. Nimelt pole pooled väitnud, et nad oleksid kokku leppinud selles, et uksed olid ostetud roostetanud ehk oleks olnud säärane kokkulepe uste omaduste kohta. Kostja esitas kohtule teostatud tööde aktid (lk 79-82p) 24.02.20 Paelille 5-1,4,5, Paelille 7-1, 2,3,4,5 kohta, mille kohaselt on neile alla kirjutanud kinnisvara omanike esindajad, kes on märkinud, et kostja on kõrvaldanud kõik sisemiste ja välimiste uste puudused. Kes need kinnisvara omanike esindajad olid, ei ole tõsiküll aru saada. Kohtul puudub siiski alus kahelda, et kostja käis uste puudusi kõrvaldamas 2020.a. veebruaris Paelille 5-1, 4, 5, Paelille 7-1, 2, 3, 4, 5. Kui kostja käis tema väidete kohaselt 2020. veebruaris uksi parandamas ja veel juunis 2020 vastas hagejale, et viimased puudused kõrvaldatakse alles siis, kui hageja maksab ära viimane osamakse, siis leiab kohus, et tegelikult ei olnud 2020.a. juuniks veel kõikide uste puudused selleks ajaks kõrvaldatud. Seega pole õige kostja väide, et 09.06.20-ks olid kõik puudused kõrvaldatud. Hageja on tõendanud kostjale 21.09.22 esitatud pretensiooni ja e-kirjaga 22.09.20 (lk 24-27), et ustel on endiselt puudused ja palus need kõrvaldada 2-nädala jooksul ja hoiatas, et vastasel korral peab hageja laskma teha kolmandatel isikutel töö ja nõudma kahjud sisse kostjalt. Seda, et kostja oleks pärast märgitud pretensiooni, asunud puudusi uuesti kõrvaldama, ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Hageja on esitanud kohtule ka fotod ustest (lk 33-50, hagi lisad 10.1-10.18, dtl 55-72).

Ülalviidatud 10.02.21 Teie Maja OÜ arvamuse järgi ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada. Kohus korraldas vaatluse 18.01.22 (protokoll ja fotod, lk 150-164), kus nähtus, et Paelille 5 asuvate elamute välisuksed (korterid nr 1, 2, 3, 4, 5) ja Paelille 7 elamute välisuksed (korterid 1, 2, 3, 4) on roostetanud, korterisse nr 5 ei olnud võimalik saada. Kuigi vaatlus oli 2022.a., kinnitab see vaatlus hageja väiteid, et kostja ei ole suutnud hoolimata 2020.a. veebruaris tehtud parandustöid tegelikult uste puudusi kõrvaldama ehk et see ei andnud tulemusi. Seega ei ole tõendatud kostja väited, et kostja kõrvaldas kooskõlas VÕS § 222 lg 1 müüdud asja puudused, sest kohtu hinnangul ei andnud tema poolt puuduste kõrvaldamise tööd tulemusi ehk see töö ebaõnnestus. Kostja väited ei ole tõendatud, et hageja valis ise uksed välja, ei soovinud kallimaid uksi, paigaldas uksed vales ehitusetapis, majade vundamendid on ehitatud ebakorrektselt, need vajusid, et kõik see tekitas pragusid ning rikkus uksed ehituse käigus, sest pinnad said kahjustada ja mille tõttu ei andnud ülevärvimine tulemusi. Kostja viide tema 19.06.20 e- kirjas (nii hageja kui kostja tõend, kostja poolt esitatud veel 25.05.22, lk 203, vastuse lisa tõlkena) sellele, et kostja kõrvaldab kõik puudused, mis tekkisid ehitustööde ja ekspluatatsiooni käigus, ei kinnita tema väiteid, et kahjud ustele põhjustas hageja või muu isik või asjaolu, et hageja paigaldas uksed kostja arvates liiga varases ehitusetapis, vundament väidetavalt vajus ja põhjustas pragusid. Vastasel korral tekib küsimus, miks peaks kostja soovima kõrvaldama omal kulul kahjustused või puudused, mis tekitati ustele kolmandate isikute poolt. Ülaltoodu alusel on tõendatud, et hageja on nõudnud 3 korda kostjalt puuduste kõrvaldamist, milleks andis kostjale tähtaja. Samuti on tõendatud, et 2020. veebruarikuised (hageja on ise väitnud, et kostja asus uksi üle värvima, kostja esitatud tööde aktid) tööd ei andnud tulemusi, sest uksed hakkasid uuesti roostema (hageja poolt hagiavaldusega esitatud fotod, mida kinnitavad vaatlusel nähtud ja tehtud fotod, samuti Teie Maja OÜ arvamus). Lisaks pole kostja väitnud, et ta oleks pärast 21.09.22 hageja poolt esitatud pretensiooni asunud neid puudusi kõrvaldama. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et hageja teatas kostjale puudustest, kirjeldas neid, andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 220 lg 1, 2, § 222 lg 1, § 114 järgi ja et kostja poolt puuduste kõrvaldamine on ebaõnnestunud. Nii asub kohus järeldusele, et kostja on rikkunud VÕS § 77 lg 1 , 2, § 217 lg 1, 2 p 1 tulenevat keskmisele kvaliteedile müüdava asja üleandmise kohustust ehk rikkunud oluliselt lepingut VÕS § 223 lg 1 järgi. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1, 3, 128 lg 2,3 järgi varalise kahju hüvitamist. Varaliseks kahjuks on need kulud, mida hageja peab kandma selleks, et viia lepingu ese sellisesse olukorda, milles neid puudusi ei ole. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et kostja poolt tehtud värvi parandused ei ole andnud tulemust ehk et puudused oleksid kõrvaldatud ja asi (uksed) vastaks lepingu tingimustele. Seega on vajalik kohtu hinnangul hagejal teha kulutusi, mis vastaksid uue asja soetamisele VÕS § 128 lg 2, 3 järgi koostoimes VÕS § 132 lg 1. Hageja on esitanud kohtule Referte Group OÜ hinnapakkumise nr 201001 07.10.20 (lk 29p), mille järgi maksab välisuste paigaldus 15000 € + käibemaks, kokku 18 000 € ja see sisaldab vanade uste demonteerimist, utiliseerimist, palede pahteldamist, vajadusel välisseina krohvimist. Nõustuda tuleb kostjaga, et märgitud pakkumine on tehtud Izi Trade OÜ-le mitte hagejale, kuigi hageja väitis, et viimane on tema koostööpartner. Samas on selle sama pakkumise hageja esitanud

menetluse käigus uuesti sama hinna ja tööde kohta ja sama kuupäevaga, mis on esitatud hageja nimele (lk 104). Lisaks on hageja esitanud kohtule Europroject Invest OÜ hinnapakkumise nr RKP-29.07-9, mis on tehtud hagejale ja mille puhul on välisustega seotud tööd ühe ukse kohta 1968 € ning need tööd ei sisalda utiliseerimise kulusid, kuid sisaldavad viimistlustöid, ukse hindu, vanade uste demonteerimist, ukseavade ettevalmistamist ja mis 10 ukse puhul oleks 19681 € (lk 30, 10*1968). Menetluse käigus esitas hageja nõude suurendamise avalduse ja märkis, et kahju ulatus on suurenenud, kuna 13000 euroga ei ole võimalik enam uksi korda teha, vahetada. Hageja esitas 10.08.22 kohtule Hofi OÜ hinnapakkumise 23.08.22 n 216-2022, mille järgi on uste paigaldamise, vande demonteerimise, palede tegemise ja välisseinte viimistlustööde kulud 28 000 € (lisa 1) ning Referte Group OÜ pakkumise (tehtud Arendus block OÜ-le) 20.07.22 nr 201001 (lisa 2), mille järgi on tööde maksumus koos käibemaksuga 30480 €. Kostja väide, et hageja pidi tegema ekspertiisi kahju suuruse või põhjuste kindlakstegemiseks, on põhjendamatu, sest mitte kuskilt ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kindlates tõendites, kuidas kindlaks teha kahju põhjus või ulatus (TsMS § 230 lg 1 II lause). Nii võib hageja esitada menetluses tema valitud tõendeid kahju ulatuse kindlakstegemiseks. Kostja väited, et hagejal võttis kaua aega, et aru saada, et uksi ei saa parandada ja ootas kaua ning alles menetluses esitas nüüd uue hinnapakkumise suuremale summale, on alusetud. Kostja kohustus oli kahju hüvitada ning kahju hüvitamata jätmisest või selle hüvitamise viivitamisest tulenevaid negatiivseid riske kannab siiski kostja. VÕS § 222 lg 1 tulenevalt on ostjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist müüjalt ja müüja valib, kuidas ta puudused kõrvaldab. Kohus tuvastas, et müüja ehk kostja valis viisi, mis ei andnud tegelikult tulemusi ehk ei kõrvaldanud puudusi. Seega on kostja etteheide hagejale, et hageja soovib kahju hüvitamist, mille suurus ajas tõusis, on lubamatu, sest et kostja ei suutnud müüdud asja puudusi kõrvaldada talle antud tähtaegade jooksul. Seega leiab kohus neid kahju ulatuse kohta hageja poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kahju ulatus on VÕS § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi käesoleva aja seisuga 28 000 € (sisaldab käibemaksu). Seega tuleb neid kulutusi 28000 €, mida on vaja kanda selleks, et paigaldada uued, lugeda hageja varaliseks kahjuks VÕS § 132 lg 1, 128 lg 2, 3 järgi, mis on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 3 järgi sellega, et kostja rikkus kohustust müüa hagejale lepingule vastavad ehk ilma puudusteta uksed. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hüvitada hagejale VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi varaline kahju. Kuna hageja jättis tasumata kostjale müügihinna viimase makse 5000 €, siis võis ta VÕS § 197 lg 1, 2 tasaarvestada tolle kostja tasunõude oma kahju hüvitise nõudega 16.10.20 avaldusega kostjale (lk 28, kahjunõude ja tasaarvestuse avaldus). Nii ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei võinud teha tasaarvestust. Ülaltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue 20 000 €, arvestades hageja enda poolt tehtud taarvestust 16.10.20, mille hageja võttis nõude suurendamisel arvesse ja milles ta ei nõudnud ka kahju hüvitamist täies (28 000 €) ulatuses. Kostja ei ole nõus seda hagejale hüvitama, rikkudes kahju hüvitamise kohustust ja on viivituses VÕS § 100 järgi. Seega tuleb kostjalt märgitud 20 000 eurot välja mõista VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi. Kostja ei ole vaidlustanud sisuliselt viivise arvestust. Seega tuleb kostjalt ka VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi viivis välja mõista hagi esitamise aja seisuga 01.12.20 110,81 € ja kooskõlas TsMS § 367 viivist käesoleva otsuse tegemise aja seisuga 14.09.22 seadusjärgses määras 13000 eurolt 1857,52 €. Alates 15.09.22 tuleb kostjalt välja mõista viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt (20000 €) seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kahju hüvitamiseni.

Kui võlausaldaja saab nõuda viivist, on tal õigus nõuda ka VÕS § 113.1. lg 1 järgi võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 €. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Kooskõlas VÕS § 164 lg 1 I lausega võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Esitatud nõude loovutamise lepinguga (16.12.21) on tõendatud, et hageja on loovutatud 3. isikule nõude 13 000 € (p 2.2, lk 206) koos kõrvalnõuetega ja tulevikus tekkivate kõrvalnõuetega. TsMS § 445 lg 1 järgi palus hageja määrata kindlaks otsuse täitmise korra nii, et kostja kohustub tasuma summad 3. isikule. Nõude loovutamise lepingu p 2.2. järgi on võimalik määrata otsuse täitmise viis ja kord nii, et kostja kohustub tasuma 3. isikule põhinõude katteks ehk kahju hüvitist 13 000 € ja kõrvalnõuete katteks sissenõudmiskulusid 40 €, viiviseid 110,81 € ja 1857,52 €, kokku viiviseid 1968,33 € ning edaspidiseid viiviseid alates 15.09.22 võlgnetavalt kahju hüvitiselt (20000 €) seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kahju 13000 euro tasumiseni. Ülejäänud osa ehk 7000 € tuleks tasuda kostjal hagejale, kuna hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet, mis ületab 13 000 eurot ehk 7000 € ulatuses 3. isikule loovutanud. Nimelt ei nähtu lepingu p-st 2.2, et põhinõude suurendamisega seotud nõuded loovutatakse 3. isikule. Samas on hagejal õigus taotleda, et ka märgitud summa tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra järgi tasuda 3. isikule. Seega, sõltumata sellest, et kohtu hinnangul ei ole 7000 € ulatuses nõuet loovutatud, tuleb kostjal ka see kahju hüvitis 7000 € tasuda 3. isikule. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Poolte väited sellest, kes ja millal rikkus klaaspaketi ja kas kostja parandas selle või ei, ei ole vaidluse objekt ja need väited ei oma tähtsust, sest nõudeid ei esitatud. Väited sellest, et kostja edastas hagejale kõik sertifikaadid tellitud uste kohta, ei oma tähendust, sest dokumentide üle pole vaidlust tõstatatud. IV Menetluskulude jaotus, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagi rahuldamise korral jäävad poolte menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. Hagi kuulus rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Sama moodi jäävad kostja kanda 3. isiku menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, § 167 lg 1 järgi. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on lõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1, § 175 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kostja vastas hageja kulude nimekirjale ja märkis, et hageja on 10.08.2022 avalduse punktis 3. kirjutanud, et esitab kohtuväliste kulude nimekirja summas 1375 eurot (13,75 t x 100) vastavalt lepingulise esindaja tööaruandele. Nimetatud tööaruandest ei ole võimalik aru saada, et esitatud nimekirjas oleks ühtegi kohtuvälist kulu; tegemist on arvatavasti hageja menetluskuludega, ka siin puudub hagejal täpsus. Kohus märgib vastuseks kostja sellele väitele, et lepingulise esindaja kulud

on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 tähenduses, mis ongi menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2 järgi. Hageja tasu asjas lõivu kokku 1315 €, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja palunud välja mõista eksperdi kuluna Teie Maja OÜ arve järgi 340 € (nimekirja lisa 3). Käesolevas asjas esitas hageja spetsialisti arvamuse, tegemist pole ekspertiisiga, sest kohus ei ole ekspertiisi määranud, kuid need kulud on TsMS § 143 p 2 järgi tõendi saamise kulud. Märgitud kulu 340 € on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Lisaks on kulude nimekirja järgi hageja lepingulise esindaja kulud 13,75 töötunni eest, mis hõlmab endas dokumentidega tutvumise, hagi koostamise, vastaspoole seisukohtadega tutvumise ja nendele vastamise, vaatlusel ja istungitl osalemise, menetluslike taotluste esitamise, nõude suurendamise ja kulude nimekirja koostamise kulusid. Hageja esindaja tööaeg on 8-tunnise tööaja arvestuse juures 1,7 tööpäeva ehk sisuliselt kaks tööpäeva. Hageja lepingulise esindaja tasu on arvestuse järgi 1375 €, tunnitasu määr on 100 € ilma käibemaksuta. Kohtu arvates on märgitud töö olnud vajalik, põhjendatud, vastab asja materjalide mahule ja keerukusele ega ole ülepaisutatud. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja tasu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 1375 €. Hageja palus, et kostja tasuks kõik menetluskulud kolmandale isikule, ent kohtu hinnangul on need kulud kandnud hageja, sest hageja on sellise kulude nimekirja esitanud (vt nimekirja p 3.1-3.5) ja kinnitanud, et need on tema kandnud. Nõude loovutamise lepingu p-st 2.2 ei ole võimalik järeldada, et menetluskulude nõue on loovutatud hagejale, kuid hagejal on õigus paluda, et TsMS § 445 lg 1 järgi tasub kostja hageja menetluskulud 3. isikule. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostja tasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Eeltoodu alusel märgib kohus, et kostjal tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja seda 3. isikule. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks riigilõivu 1315 €, tõendi saamise kulu 340 €, lepingulise esindaja kulusid 1375 € ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nende hüvitamiseni. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 tuleb kostjal eelviidatud menetluskulud ja sellelt nõutav viivis tasuda 3. isikule. Kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda ja kulude suurus kindlaks määramata nende puudumise tõttu. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu 2700 €, tunnitasu määr on 100 €, millele lisandub käibemaks. Kostja esitas kulud käibemaksuta summas 2250 € 22,5 tunni eest. Kohtu hinnangul vastab tehtud töö asja materjalidele, mahukusele ja on seega TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi põhjendatud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.