Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi Advokaadibüroo X OÜ vastu võla välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 31. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
442 eurot 12 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, (registrikood 14529431), seaduslik esindaja Robert Sarv, lepinguline esindaja advokaat KP Kostja Advokaadibüroo X OÜ, XXXXXXX), seaduslik esindaja Y
Menetluse liik
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-139259 ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Mõista Advokaadibüroo X OÜ-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja põhivõlg 364 eurot ja sellelt 7. septembriks 2022. a sissenõutavaks muutunud viivis 60 eurot 20 senti, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja nendelt
7.septembriks 2022. a sissenõutavaks muutunud viivis 5 eurot 98 senti ning alates
8.septembrist 2022. a tasumata põhivõlalt ja sissenõudmiskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni põhivõla ja sissenõudmiskulude tasumiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2-20-139259
4.Jätta menetluskulud Advokaadibüroo X OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas Advokaadibüroo X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 364 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 5.80 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 364 eurolt ja sissenõudekuludelt 40 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt.
2.Kostja võttis hagejaga esmakordselt ühendust 7. juulil 2020. a sooviga kaasata hageja ebaõige faktiväitega seotud vaidlusesse. Hageja vastas, et esmalt on nõus vaatama asja üle tunnitasu alusel ning seejärel lepitakse kokku täpsemates tingimustes. Algselt edastas kostja hagejale oma digiallkirjastatud tingimused, kuid hageja keeldus nende allkirjastamisest ning palus allkirjastada kliendilepingu hageja poolt edastatud versioonis. Selge ettepaneku tunnitasupõhiselt asja analüüsimiseks tegi hageja kostjale 17. juulil 2020. a. Kostja vastas nimetatud kirjale, et on nõus ning veidi hiljem edastas ka täpse ülevaate asjaoludest selleks, et „hageja saaks hinnata asja perspektiivi“.
3.Hageja kohustuseks oli analüüsida kostja nõude perspektiivikust osutades seeläbi kostjale õigusteenust. Konkreetses tulemuses (näiteks, et hageja peab leidma võimaluse kostja soovitud nõuete esitamiseks) pooled kokku ei leppinud. Hageja edastas oma hinnangu asja perspektiivikuse kohta 24. juulil 2020. a e-kirja vormis. Seega täitis hageja oma kohustuse.
4.Pärast nõude analüüsimist pidid pooled eraldi läbi rääkima ja otsustama edasised tingimused nõudega kohtusse minemiseks. Pooled ei sõlminud käsunduslepingut osas, mis puudutas kostja nimel nõuete edasist esitamist. Pooled edasistes tingimustes kokkuleppele ei jõudnudki, mistõttu vastavat käsunduslepingut ei sõlmitud. Seega lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping hageja poolt kostjale 24. juuli 2020. a asja perspektiivikuse kohta hinnangu edastamisega.
2-20-139259
5.Pooled leppisid kokku asja perspektiivikuse hindamises tunnitasu eest. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet tunnitasu suuruse kohta, kuid hagejale edastatud kliendilepingus, mille kostja ka allkirjastas, oli tunnitasu märgitud. Hageja poolt kostjale esitatud arvel on tunnitasuna märgitud 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole kunagi esitanud vastuväiteid tunnitasu suuruse kohta. Seega tuleb lugeda, et poolte vahel ei olnud vaidlust tunnitasu suuruse üle ning selleks tuleb lugeda 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku osutas hageja kostjale õigusteenust 2h 10 min, mistõttu kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 303.33 eurot, koos käibemaksuga 364 eurot.
6.Hageja ja kostja ei leppinud konkreetselt kokku analüüsi eest tulemustasu maksmise tähtajas. Hageja täitis käsundi, edastades kostjale oma hinnangu asja perspektiivikuse kohta. Seega oli hageja poolt kostjale arve esitamise ajaks 4. augustil 2020. a muutunud hageja tasunõue juba sissenõutavaks. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tänaseni tasunud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja pöördus hageja esindaja poole 7. juulil 2020. a ning sai hageja vastusest aru, et hageja on nõus osutama kostjale õigusteenust nii, et see oleks tasustatav ainult võidu korral, ja selleks, et mitte kulutada aega lootusetule asjale, soovib hageja veenduda, et asi on võidetav, milleks teeb tasulise analüüsi. Asja eduväljavaadete kohta kostja enda jaoks hageja arvamust ei tellinud, sest kostja osutab õigusteenust samas õigusvaldkonnas ja oskab hinnata asja eduväljavaateid ka ise.
9.Pärast seda, kui pooled leppisid kokku õigusteenuse osutamises tulemustasu alusel, edastas kostja hagejale juhtumi kirjelduse. Kostja soovis kahe ebaõige faktiväite ümberlükkamist: et kostja esindaja kirjutas kaebuse päästeametile ning et kostja esindaja saatis Tallinna pankadesse korteriühistu juhatuse tegevust moonutavaid kirju.
10.Hageja saatis kostjale oma hinnangu, et nõue on teatud väidete osas perspektiivne. Oma analüüsis hageja väljus kostja nõude piiridest ja tegi järelduse väidete kohta, mida kostja kohtu kaudu esitada ei soovinud. Lisaks analüüsis hageja tema enda formuleeritud väidet, mida temale esitatud asjaoludes ja dokumentides ei olnud, ja jättis avaldatud valeväited analüüsimata. Avaldatud väide oli sellest, et kostja esindaja saadab pankadele kirju, milles moonutab ühistu juhatuse tegevust, kuid hageja andis hinnangu väitele justkui moonutatakse ühistu tegevust suuliselt. Seega oli tehtud analüüs asjakohatu. Hageja hindas selles osas nõude perspektiivikust valesti. Oli näha, et hageja tegi tööd kiirustades ja ei märganud olulisi detaile. Sellise põgusa töö tegemiseks ei saanud kuuluda 2 tundi.
11.Kostja leidis, et hageja poolt tehtud analüüsile ei kohaldu VÕS teenuse osutamise lepingute sätteid, kuivõrd kostja ei soovinud ja ei tellinud antud tööd, vaid oli ainult valmis hüvitama hagejapoolseid ettevalmistavaid toiminguid kohtuasja ajamiseks no win, no fee põhimõttel. Sellist eraldi lepingu liiki seadus ette ei näe, seega kohaldatakse sellele VÕS § 1 lg 1 alusel VÕS üldosa.
12.Kostja ei vajanud enda jaoks ja ei tellinud hagejalt analüüsi, kuid isegi juhul, kui see nii oleks, siis ei tekiks hagejal nõuet, kuna hageja ei teostanud analüüsi nendele väidetele, mille
2-20-139259 osas soovis kostja kohtusse pöörduda. Hageja ei täitnud ta oma ülesannet kohaselt ja seega ei tekkinud tal õigust tasule.
13.VÕS § 14 lg 2 kohaselt pidi hageja juhtima kostja tähelepanu, et hageja kavatsused erinevad sellest, kuidas seda kujutab ette kostja. Hageja ei ole kostjat parandanud ega teavitanud, et saab olukorrast teisiti aru. Hageja lihtsalt alustas tööd. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal tekkis rahaline kohustus hageja ees, siis rikkudes VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust tekitas hageja kostjale kahju, mille suurus võrdub kostja kohustuse suurusega. Kostja esitas VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude (vastavalt hagiavalduse resolutsioonile) ja tasaarvestas vastastikused nõuded kattuvas ulatuses.
14.Kostja nõustus maksma hagejale nõude kontrollimise eest tunnitasu, lähtudes ebaõigest ettekujutusest hageja kavatsusest ja sellest, et pooled on kohtumenetluse tasukokkuleppe osas ühel meelel. Et hageja teadis kostja arusaamast, kuid ei parandanud seda ega juhtinud eksimusele tähelepanu, siis esineb tehingu tühistamise alus TsÜS § 92 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi. Tühistamisavaldus on tehtud 21. septembri 2020. a e-kirjaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis 30. novembril 2021. a TsMS § 444 lg 4 alusel tehtud otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt täiendas maakohus otsust 17. detsembril 2021. a.
16.Maakohus tõi esile, et pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada tasu olukorras, kus pooled leppisid kokku ajatasu põhiselt kõigepealt kaasuse õigusliku perspektiivi hindamise, kuid pärast hageja poolt kaasuse õigusliku perspektiivi hindamist ei ole pooled leppinud kokku hageja kohustuses jätkata no win no fee põhimõttel kostja seadusliku esindaja kohtus esindamist kuni menetlust lõpetava lahendi tegemiseni.
17.Maakohus asus seisukohale, et pooltevahelise 7. juuli – 17. juuli 2021. a e-kirjavahetuse kohta esitatud tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et pooled olid vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 mõistes, mille esemeks oli asja perspektiivikuse hindamine hageja poolt ja juhul kui hageja hindab asja piisavalt perspektiivikaks kohtusse pöördumiseks, siis sõlmitakse poolte vahel käsundusleping no win no fee põhimõttel. Sellest tulenevalt ei nõustunud maakohus hageja väitega, et kuna pooled ei jõudnud kohtuasja suhtes kokkuleppele, ei oma kohtuasja puudutavad läbirääkimised sisulist tähendust tasu välja mõistmise eest. Kostja poolt hagejale 7. juulil ja 17. juulil 2020. a saadetud e-kirjadest nähtub kostja tahe sõlmida hagejaga kliendileping kohtus esindamiseks üksnes tingimusel, et hageja esindab kostjat no win no fee põhimõttel. Kostja ei ole soovinud tegelikult hagejalt tellida õiguslikku analüüsi kohtuvaidluse perspektiivikuse osas, kuid oli siiski valmis tasuma hagejale õigusliku analüüsi eest selleks, et hageja saaks veenduda, et asi on võidetav ja selleks teeb hageja kostjale tasulist analüüsi.
18.Maakohus tõi esile, et pärast õigusliku analüüsi teostamist ja nelja väitega kohtusse pöördumist õiguslikult perspektiivseks hindamist, erinevalt poolte vahel varasemalt kokkulepitust sõlmida kliendileping hageja poolt kostja kohtus esindamiseks no win no fee põhimõttel, avaldas hageja soovi sõlmida kliendileping tingimustel, et hageja esitab kostjale arveid igakuiselt ja teatud tingimustel on valmis maksma kostjale viimase poolt tasutud tasu tagasi. Selline kokkuleppe ei ole mingil viisil no win no fee kokkulepe.
2-20-139259
19.Seega on küll hageja kulutanud kostjale õigusteenuse osutamiseks 2h 10 minuti, mis arvestades kostja poolt edastatud asjaolude ja tõendite mahtu on mõistlik aeg, kuid mida tegelikult sellisel kujul kostja ei vajanud, mistõttu puudub kostjal kohustus tasuda hagejale õigusliku analüüsi eest. Kohtu arvates olukord oleks teistsugune kui hageja oleks õigusliku analüüsi tulemusena asunud seisukohale, et kostja nõuded on perspektiivitud, mistõttu hageja ei pea võimalikuks sõlmida kliendilepingut no win no fee põhimõttel.
20.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
22.Kohus ei viidanud ühelegi tõendile, milles väljenduks VÕS § 9 lg 1 tähenduses kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping, milles hageja nõustus tasu saamisega vaid siis, kui ta esindab hiljem kostjat tulemustasu põhimõttel kohtus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et pärast seda, kui kostja lisas oma digiallkirjastatud kliendilepingule täiendava lisa, ei nõustunud hageja selliste tingimustega ja keeldus lepingu allkirjastamisest. Sellele järgnenud läbirääkimistel leppisid pooled hoopis kokku, et hageja teeb esialgse analüüsi tunnitasu põhimõttel ja pooled ei sõlmi selleks kirjalikku kliendilepingut.
23.Kostjale olid teada kõik hageja teenuse osutamise tingimused, sest kostja sai hagejalt kliendilepingu, milles olid hageja teenuse osutamise (tüüp)tingimused. Kostja ei saanud jääda lootma, et esialgse analüüsi suhtes kehtib tingimus, et tasumise kohustus tekib vaid siis, kui edasi minnakse no win no fee põhimõttel: hageja on selgelt palunud kliendilepingu allkirjastada ilma lisata ning rõhutanud, et esialgne analüüs tehakse tunnitasu põhimõttel. Asjaolu, et kostja sai sellest aru, viitab kostja enda 17. juuli 2020. a kell 10:21 kiri, kus kostja ütleb, et kliendileping pole siis vajalik ja ta tasub hagejale esialgse analüüsi eest eraldi arve alusel. Juhul, kui kostja soovis seada tingimusi õigusliku analüüsi eest tasumise osas ehk rõhutada, et kostja on nõus maksma analüüsi eest vaid siis, kui hageja esindab teda edaspidi no win no fee põhimõttel, pidi kostja seda tegema vastavalt VÕS § 14 lg-le 2 ehk defineerima täpselt, mis viisil peaks kostja soovitud põhimõte no win no fee rakenduma ning mida kostja saab aru no win no fee põhimõtte all. Kuna kostja tõi antud põhimõtte esimesena välja, siis pidi kostja enda soovid ka defineerima. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hageja pidi kostja kirjast kuidagi teisti aru saama. Enamgi, kostja ise saatis hagejale materjalid analüüsi koostamiseks. Sisuliselt nõustus kostja hageja pakutud tingimustega nii kirjalikult kui ka tegi vastava tahteavalduse kaudselt ehk teoga (materjali edastamine analüüsiks).
24.Hageja põhjendas kostjale edastatud analüüsis väga selgelt, mis väited on perspektiivikad ja mis mitte. Hagejale tehtud õiguslik analüüs oli kostjale igal juhul kasulik ning hagejal on õigus nõuda tasu selle eest. Samuti kinnitas hageja analüüs, et hagejal puudus edasine huvi sõlmida kokkulepet “tulemustasule“. Kostja tuli esmakordselt välja väitega, et ta tegelikult ei vajanud analüüsi seetõttu, et ta on ise vandeadvokaat ja teab hinnata asja eduväljavaateid ka ise, alles kohtumenetluses.
2-20-139259
25.Hageja ja kostja hilisemad lahkhelid no win no fee põhimõtte sisustamisel ei oma praegusel juhul tähtsust. Vastustaja seisukoht
26.Kostja palus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, sest ei esine ühtegi TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmise alust. Juhuks, kui ringkonnakohus kaebust menetleb, palus kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi enda maakohtus väljendatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuste tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
28.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostja ei ole rikkunud kohustust maksta hageja töö eest tasu, mistõttu ei ole alust hagi rahuldamiseks.
29.Hageja nõuab kostjalt kliendilepingu alusel tasu maksmist ning kolleegium nõustub maakohtuga, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav VÕS § 619 järgi käsunduslepinguna. Pooled vaidlevad asjas sisuliselt selle üle, kas nende vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale õigusabiteenusena osutatud kohtueelse analüüsi eest ajatasu.
30.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust, millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Kolleegiumi hinnangul ei hinnanud maakohus asjas esitatud tõendeid koosmõjus hageja väidetega, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et kuivõrd kostja kohtueelset analüüsi kostja teostatud kujul ei vajanud ning tellida ei soovinud, sõlmiti tasukokkulepe, mille järgi oli kostjal kohustus tasuda hageja osutatud teenuse eest vaid juhul, kui hageja peab kohtuvaidlust perspektiivikaks ja on valmis kostjat esindama no win no fee põhimõttel. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest kolleegiumi arvates ei nähtu.
31.Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja seaduslik esindaja pöördus 7. juuli 2020. a e-kirjaga hageja seadusliku esindaja poole järgmise päringuga: „Hea kolleeg kaalun sinu kaasamist ühte ebaõige faktiväitega seotud vaidlusesse. Seoses sellega küsimus, kas saa teed tööd "no win no fee" põhimõttel?“, millele hageja seaduslik esindaja vastas sama päeva e-kirjas: „Võime asja üle vaadata (tunnitasu alusel) ning siis võime nii kokku leppida küll (klausliga, et meile mitteteadaolevate tõendite korral see ei kehti, sest me ei saa vastutada selle eest, kui teisel poolel on mingid tõendid vms)“ (dtl 31). Seejärel teavitas kostja esindaja hagejat toimingutest, mida teeb tõendite olemasolu kindlakstegemiseks ning 16. juulil 2020. a e-kirjas teatas kostja hagejale: „mul on päringuvastused olemas, anname kohtusse. Ebaõiged faktiväited olid minu kohta isiklikult.“. Järgneb kostja esindaja poolt asjaolude kirjeldus ning lõpetuseks märgib kostja: „Jään ootama kliendilepingut. Tellijaks on advokaadibüroo kuna minu
2-20-139259 reputatsioon kahjustamine mõjutab just advokaadibüroo tegevust.“ (dtl 32). Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatud asjaolu, et 16. juuli 2020. a õhtul (kell 17:57) edastas hageja büroojuht kostjale e-kirjaga kliendilepingu ja volikirja tutvumiseks ning allkirjastamiseks, mille peale küsis kostja sama päeva õhtul kostja büroojuhile saadetud kirjas: „Tänan! Palun juhatage mind kus on mainitud kokkuleppest "no win no fee"?“ (dtl 36). 17. juulil 2020. a kell 12:21 (öösel) edastas kostja allkirjastatud kliendilepingu ja volikirja ning palus hagejal see allkirjastatult tagasi saata. Kostja poolt allkirjastatud kliendilepingule oli lisatud kostja poolt ettevalmistatud erikokkuleppe tekst (dtl 35). Vaidlust ei ole, et hageja kostja erikokkuleppes sisalduva tasutingimusega ei nõustunud, vaid avaldas 17. juuli 2020. a kell 10:21 vastuskirjas: „Saatsin selle kohta kirja (vt all) ning nagu aru sain, siis esialgne analüüs näitabki, kas asjal on perspektiivi ning kui näeme riske, siis arutame läbi ja lepime kokku edasised tingimused. Praegu on meie ettepanek minna edasi tunnitasupõhiselt esialgse analüüsiga.“ Seega nähtub hageja avaldatust selgelt, et ta tegi kostjale tasukokkuleppe pakkumuse, mille kohaselt koostab hageja esialgse õigusliku analüüsi ajatasu põhimõttel ning pärast analüüsi koostamist lepitakse sõltuvalt analüüsi tulemusest kokku teenuse osutamise tingimused edaspidi. Vaidlust ei ole, et kuigi hageja büroojuht tegi 17. juulil 2020. a kell 10:40 e-kirjas ettepaneku allkirjastada ja saata hageja koostatud kliendileping ilma kostja lisata tagasi, kostja saadetud kliendilepingut hagejale allkirjastatuna ei edastanud, kuid vastas 17. juulil 2020. a kell 12:40 hageja 17. juuli 2020. a 10:21 kirjale: „Nõus. Esialgse analüüsi jaoks tehke ettemaksuarve. Kliendileping pole selleks vajalik. Ma panen asjaolud kirja ja saadan koos tõenditega esmaspäevaks.“ (dtl 40). Osundatud kirjast nähtub, et kostja nõustus hageja tasukokkuleppe pakkumusega, teades, et hageja ei nõustunud kostja poolt kliendilepingu faili lisatud kostja allkirjastatud tasukokkuleppega ning et pärast ajatasu põhimõttel analüüsi koostamist lepitakse sõltuvalt analüüsi tulemusest kokku teenuse osutamise tingimused edaspidi. Seda kinnitab ka kostja väljendatud arusaam, et sellistel tingimustel õigusteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu puhul ei ole vajalik järgida AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud kirjalikku vormi. Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks teistsugusele kokkuleppele. Arvestades, et hageja ei nõustunud kliendilepingule lisatud kostja tasupakkumusega ning kostja nõustus selgelt hageja hilisema pakkumusega, ei saa poolte 7. juuli 2020. a (dtl 31) kirjavahetusest järeldada kostja väidetud sisuga lepingu sõlmimist. Sel põhjusel ei oma tähtsust ei oma kostja väide, et tegelikult ta koostatud analüüsi ei vajanud.
32.Seega on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et pooltel oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud leping, et hageja koostab kostjale esialgse õigusliku analüüsi ajatasu eest ja hageja osutas antud kokkuleppe alusel juulis 2020. a kostjale õigusabiteenust, mille kohta esitas hageja kostjale kooskõlas lepinguga 31. juulil 2020. a arve, st kostja pidi tasuma hagejale vastavalt kokkuleppele 364 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusteenuse osutamiseks kulutatud 2h 10 minutit, on arvestades kostja poolt edastatud asjaolude ja tõendite mahtu, mõistlik aeg. Vaidlust ei ole, et hageja koostas asja perspektiivikuse hindamiseks õigusliku analüüsi (dtl 71-72) ja edastas selle 24. juulil 2020. a kostjale. Kuna tasuline käsundusleping on vastastikune leping, tekkis kostjal kohustus pärast hageja poolt teenuse osutamise kohustuse täitmist, maksta hagejale selle eest tasu. Kolleegium märgib, et õigus tasule ei sõltu praegusel juhul saavutatud tagajärjest, vaid sellest, kas hageja käsundisaajana on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja on palunud kostjal saata kõik vaidluse seisukohalt tähtsust omada võivad materjalid. Analüüsist nähtuvalt on hageja kostja esitatud materjali põhjal hinnanud, milliste väidetega oleks kohtusse pöördumine perspektiivikas, millistega mitte ning milliseid konkreetseid nõudeid oleks perspektiivikas esitada iga konkreetse väite puhul, nagu on selgitanud ka hageja ise. Asjaolu, et kostjal on oma erialateadmistest tulenevalt analüüsis
2-20-139259 esitatust erinev arusaam, ei tähenda praegusel juhul, et hageja poleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
33.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, mille puhul peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid, sh peab kostja tõendama, et tal on hageja vastu samaliigiline vastastikune nõue, mille täitmist kostja võib nõuda (VÕS § 197 lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198). Kostja vastusest nähtuvalt kasutab ta tasaarvestuseks kahju hüvitamise nõuet, mis tekkis hageja poolt läbirääkimistel teavitamiskohustuse rikkumisest (VÕS § 14 lg 2).
34.Arvestades, et kostja sai tutvuda hagejalt saadud kliendilepinguga, milles olid hageja teenuse osutamise (tüüp)tingimused ning hageja avaldas selgelt, et kliendileping sõlmitakse kirjalikult vaid ilma kostja lisatud tasukokkuleppeta ja pani ette edasi minna esialgse analüüsiga tunnitasu põhimõttel, pärast mida lepitakse sõltuvalt analüüsi tulemusest kokku teenuse osutamise tingimused edaspidi, ei rikkunud hageja kohustust teavitada kostjat asjaoludest, mille vastu viimasel oli oluline äratuntav huvi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades hageja tahteavalduste sisu, ei saanud kostja jääda lootma, et esialgse analüüsi suhtes kehtib tingimus, et tasumise kohustus tekib vaid siis, kui edasi minnakse no win no fee põhimõttel. VÕS § 14 lg-st 2 ei tulene ka kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigest, mida teine pool otsuse tegemiseks või tingimustest arusaamiseks võiks vajada ning arvestada tuleb, et kostja seaduslikul esindajal on õigusalased eriteadmised (TsÜS 95). Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu nõue, mille täitmist ta võib nõuda, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja nõue on kostja tasaarvestusavalduse tegemise tõttu lõppenud.
35.Kolleegium leiab, et kostja esitatud asjaoludel on täitmata on ka materiaalsed eeldused tehingu tühistamiseks. Isegi, kui jaatada, et kostja oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1) ja eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2), ei ole tõendatud, et eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-s 1 ja 2, § 95). Kostja esitatud asjaoludel tuleb neist esmajoones kõne alla eksimus, mille põhjustas tehingu teine pool asjaoludest teatamata jätmisega, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1). Kolleegium tuvastas eespool, et hageja ei ole VÕS § 14 lg 2 teavitamiskohustust arvestades TsÜS §-is 95 sätestatud kriteeriume rikkunud, mistõttu ei ole alust arvata, et väidetava eksimuse põhjustas teise poole käitumine. Seega ei välista kostja vastuväited hagi rahuldamist.
36.Eeltoodud kaalutlustel on põhjendatud hageja põhinõue 364 euro saamiseks, mis tuleb rahuldada. Kuna hageja taotles osutatud õigusteenuse tasult ka alates 14. augustist 2020. a seadusjärgse viivise väljamõistmist, tuleb kostjalt 364 eurot tasumisega viivitamise tõttu VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 14. augustist 2020. a kuni võla täieliku tasumiseni välja mõista ka viivis. Perioodi 14. august 2020 kuni 7. september 2022. a (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) eest on viivise suurus 60 eurot ja 20 senti (viivitatud päevi kokku 755).
37.Arvestades, et hageja võib nõuda viivist, tuleb VÕS § 1131 lg 1 järgi rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue 40 eurot ja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2 ka sellelt VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel viivis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 26. oktoobril 2020. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Perioodi 26. oktoober 2020. a kuni 7. september 2022. a (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) eest on viivise suurus 5 eurot ja 98 senti (viivitatud päevi kokku 682).
2-20-139259 Menetluskulud
38.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2022 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ 12. septembri 2022. a vigade parandamise taotlus.
2.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 7. septembri 2022. a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-20-139259) sissejuhatavas osas ilmne ebatäpsus ning märkida otsuse sissejuhatavas osas, et Robert Sarv on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ lepinguline esindaja, mitte seaduslik esindaja, ning eemaldada otsuse sissejuhatavast osast viide advokaat KP-le kui Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ lepingulisele esindajale.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.