Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.

Asjaolud SMAInvest OÜ (likvideerimisel) esitas 26.05.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt oli võlgniku peamine tegevusala restorani Toits Balta pidamine Tallinnas, Kopli tn 1, Balti Jaama turuhoones. Avalduse kohaselt on võlgnikul tasumata kohustusi kokku ligikaudu 208 882 eurot. Võlgniku vara (restorani sisustus ja seadmed) asub endise üürileandja valduses. Üürileandja on üürilepingu üles öelnud 05.05.2022 ja kasutanud vara osas pandiõigust. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks olid müügikäibe langus ja kahjumiga tegutsemine ning Covid-19 pandeemia ja sellest tulenevad piirangud majandustegevuseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 06.06.2022 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Martin Pärn. 17.06.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku pankrotivara Xxxx AS-i arveldusarvel olevatest rahalistest vahenditest summas 0,53 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 149 575,21 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik võlgniku majandustegevust jätkata ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, vara puudub ja kohustusi on vähemalt summas 149 575,21 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, so Covid-19 pandeemiast tulenevalt rakendatud erinevad piirangud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja selle tasumise tähtajaks 10 kalendripäeva. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 22.08.2022 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2500 eurot hiljemalt 02.09.2022 ning avaldas 22.08.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on 149 575,21 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt puuduvad. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa

suuruseks 2500 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 18 tundi ja tunnitasuks 130 eurot. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2340 eurot (18 h x 130), millele lisandub käibemaks summas 468 eurot, kokku summas 2808 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel

ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihaldur on palunud kohtul jätta pankrotihalduri tasu summas 2808 eurot S. R. kanda. PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. PankrS § 29 lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on võlgnik asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku ainuosanik S. R. on kinnitanud, et ta on nõus hüvitama ajutise pankrotihalduri tasu. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning määrab jätta ajutise pankrotihalduri tasu summas 2808 eurot (sh käibemaks) võlgniku ainuosaniku S. R. kanda. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr xxxx AS-is Xxxx. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule S. R. vastutavale hoiule, kes on andnud ka vastava nõusoleku. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.