Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXX.

Asjaolud OÜ SKP Media esitas 22.06.2022 pankrotiavalduse. Võlgnikul puudub majandustegevuse jätkamiseks vajalik vara, kohustusi on vähemalt 43 789,23 euro ulatuses; võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 18.07.2022 võttis kohus avalduse menetluse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 2 017,09 euro väärtuses, kohustusi on 69 779,63 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise võimalus võib esineda (31.05.2022 on kassas olnud 2879,16 eurot tasutud FIEGRA TRADE s.r.o-le võlgnevuse tasumiseks); tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 22.08.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot tasumise tähtajaga 05.09.2022 ning avaldas 22.08.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samas määruses andis kohus võlgnikule tähtaja 05.09.2022 soovi korral ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud ja võlgnik seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku vara väärtuseks 2 017,09 eurot (sh 2000 euro väärtuses venekeelseid raamatuid ja ajakirju ning 17,09 eurot võlgniku arveldusarvel), kohustusi on 69 779,63 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise võimalus võib esineda. Tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 13 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi ja tehtud toiminguid, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1950 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku seadusliku esindaja X vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.