Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Kohtujurist
Pille Lutter
Määruse tegemise aeg ja koht
06.09.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-10049
Tsiviilasi
A (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Bi (B, isikukood xxxxxxxxxxx) avaldus Xi (X, isikukood xxxxxxxxxxx; surma aeg 10.04.2022) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse raugemine
Menetlustoiming
Ajutise halduri aruande kohaselt pärandvara hulgas on vara 4,65 eurot, kohustusi on vähemalt 7171,61 euro ulatuses. Pärandvara on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. Kohus määras 22.08.2022 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot tasumise tähtajaga 05.09.2022 ning avaldas 22.08.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samas määruses andis kohus avaldajatele tähtaja 05.09.2022 soovi korral ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud ja avaldajad seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Pärandvara hulgas on vara 4,65 eurot ja kohustusi on 7171,61 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasu määrata 10 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 66 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri
ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 660 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada riigi vahenditest tasust 654 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4, 5 ja 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Tasu suurus 10 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul oleks riigi vahenditest tasutavat piirmäära (654 eurot) ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja pärandvara arvelt. Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.