Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning edasikaebamise kord.
5.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
1(7)
2-24-137072 ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik
1.B2 Impact OÜ esitas 15.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2086,64 euro saamiseks. Kohus tegi 16.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 31.01.2025 määrusega kohustas Pärnu Maakohus B2 Impact OÜ-d esitama oma nõue (hagi) I.G vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 06.02.2025 esitas B2 Impact OÜ hagiavalduse ja 05.05.2025 täiendatud hagiavalduse, 06.05.2025 tasuti täiendava riigilõivu puuduv osa. Kohus võttis hagi 06.05.2025 menetlusse. Kohus 14.08.2025 kohtunõudes selgitas hagejale, et hagiavalduses välja toodud asjaoludele tuginedes on kohtu esialgsel hinnangul kostjaga lepingu sõlmimisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, andis hagejale võimaluse ümberarvestuse tegemiseks ja kohtule esitamiseks, samuti selgitas, et asjaolude esinemisel võib hagejal olla õigus esitada nõue TsMS § 369 alusel. Kohtunõue on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 22.08.2025, hageja kohtunõudele kohtu määratud tähtajaks (01.09.2025) ja käesolevaks vastanud ei ole. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2.I.G (edaspidi kostja) sõlmis 15.12.2023 IPF Digital AS-ga (edaspidi krediidiandja) krediidikonto lepingu nr 5713086223, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650,00 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata*), Krediidikulukuse määr (KKM) 49,67 % aastas (fikseerimata). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on eeldatud, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus (VÕS § 406.1 lg 1), krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 1), kasutusse võetud krediit (s.t. krediidi põhiosa) makstakse tagasi 12 võrdse •tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest (VÕS § 406.1 lg 4 p 2), •nimetatud võrdsed ajavahemikud ehk kuud on pikkusega 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga (rahandusministri määruse nr 51 § 3 lg 3), intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud •krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega (VÕS § 406.1 lg 4 p 3). Perioodil 15.12.2023 - 16.04.2024 tegi I.G väljamakseid krediidikontolt summas 1 817,71 eurot arvelduskontole Swedpangas EE441010011717467229. Perioodil 01.01.2024 - 12.04.2024 sooritas I.G tagasimakseid summas 330,61 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata tagasimaksed 14.05.2024; 14.06.2024 ja 14.07.2024. Krediidiandja edastas kliendile korduvaid meeldetuletusi tasumata arvete osas 28.02.2024; 28.05.2024; 28.06.2024, 29.07.2024. kuid sellele vaatamata klient võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 16.07.2024 krediidiandja võlgnikule Lepingu ülesütlemise teatise, milles annab kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 05.08.2024. Krediidiandja IPF Digital AS on saatnud ülesütlemisteated nagu kõik teisedki info ja meeldetuletused isiku epostile: XXX. Kuivõrd klient ei täitnud Lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles krediidiandja Lepingu alates 06.08.2024 ühepoolselt üles.
2(7)
2-24-137072
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt IPFD-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee. Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks Maksu – ja Tolliameti (EMTA) andmed. Kliendi poolt sisestatud andmete alusel krediidivõimelisuse analüüs summale 1000 eurot: Taotlusesse sisestatud andmed: Sissetulek: 1500.00 (EMTA alusel 1282,30 eurot) Majapidamiskulud: 500.00 Finantskohustused: 430.00 Ülalpeetavad: 1 Töökoht: Asfalteerimiskeskus OÜ (EMTA väljavõttel palgamakseid kinnitavad kanded olemas). DTI- Laenuteenindamise suhtarv (debt to income ehk DTI), mis näitab, kui suure osa tarbija igakuisest regulaarsetest netosissetulekust võib moodustada finantskohustuste maksete summa. IPFD sisereeglite kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui 70%. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (430 + 65) / 1282 = 39 % Vaba raha jäägiks kujunes (1282 – 500) –430*1,1 – 65 = 244,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).
4.Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1817,71 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid krediidisumma katteks summas 167,71 eurot, kostja võlgnevus on seega 1650,00 eurot. Vastavalt lepingu nr 5713086223 punktile
13.2.arvutatakse intressi igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 40,44 aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1650,00 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast so 17.04.2024 alates kuni lepingu ülesütlemiseni, so 05.08.2024 summas 202,37 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 06.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 6.02.2025 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 337,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 07.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa 183,97 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 12.08.2024 (25,00 eurot); 30.08.2024 (5,00 eurot); 09.09.2024 (5,00 eurot). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. eega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Kostja seisukoht
5.06.02.2025 hagiavaldus koos lisadega, 05.05.2025 hagiavalduse täiendus ning 06.05.2025 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 04.06.2025. Kohus kohustas kostjat esitama vastus hagile 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid kostja kohtu määratud tähtajaks (18.06.2025) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka käesolevani. Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
3(7)
2-24-137072
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.
8.TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut, mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Hagis kirjeldatud asjaoludel on hageja nõude aluseks krediidiandja IPF Digital AS ja kostja vahel 15.12.2023 sõlmitud krediidikonto lepingu nr 5713086223, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650,00 eurot. Vastavalt Lepingu üldtingimustele
18.1.Krediidikonto on jätkuva iseloomuga krediit ning Krediidileping on seega sõlmitud määramata ajaks.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et IPF Digital AS näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagis ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks IPF Digital AS-iga lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud IPF Digital AS-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
12.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja kinnitusel on kostjale edastatud teavitus nõude loovutamise kohta. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud.
13.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu 4(7)
2-24-137072 keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%, mille kolmekordne on 50,16%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi kulukuse määr 49,67% aastas ning selle arvestamisel on arvestatud intressi ja väljavõtutasuga. Lähtutud on eeldustest, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike (30,41666 päeva) järel alates kuu möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest ning intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil, mille kohaselt on krediidi kulukuse määr, kui krediiti antakse 1650,00 eurot intressiga 40,44% ja see tagastatakse 12 kuu jooksul 48,84%. Kuivõrd kalkulaatori juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi, mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 406 2 lg 1 sätestatuga.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 2 toob välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate (KAVS) seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud 5(7)
2-24-137072 vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav. VÕS § 4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb asjakohast teavet küsida tarbijalt ja kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hagi kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotleja esitatud ankeedist, kontrollis laenutaotleja sissetuleku suurust Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ja tegi päringud andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).
18.Hagis toodust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid küsimusi seoses varasemate finantskohustustega (varasemate lepingute kestus, igakuise tagasimakse suurus). Samas on kostjaga sõlmitud tähtajatu tarbijakrediidileping. Samuti ei esitatud kostjale täiendavaid küsimusi seoses sellega, et kostja poolt laenutaotluses näidatud sissetulek oli arvestatavas summas suurem, kui Maksu- ja Tolliameti andmetest tuvastatud sissetulek. Krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida kostjalt pangakonto väljavõtet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).
19.Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
20.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma ja tema maksekäitumise kohta. Kohtule teadaolevalt ei ole hetkel võimalik kostja kohustuste suuruse kontrollimiseks kasutada muid võimalusi, kui kostjalt täiendava informatsiooni (nt täpsustada mitme võlausaldaja ees on kohustused, kohustuste tasumise tähtpäevad jne), sh pangakonto väljavõtte küsimine.
21.Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta nagu registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt.
22.KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui 6(7)
2-24-137072 muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et erinevus kostja poolt avaldatud ja krediidiandja poolt kindlaks tehtud sissetulekute vahel on selline asjaolu, millistega seonduva selgitamiseks tulnuks küsida tarbijalt enne temaga lepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni, sh vajadusel pangakonto väljavõtet.
23.Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muudeks tasudeks on VÕS § 4034 lg 7 tähenduses kõik tasud peale viivise. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
25.Kohus 14.08.2025 selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja tegi hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude ümberarvestus. Kohus selgitas ka hagejale, et kui ümberarvestuse kohaselt ei olnud lepingu ülesütlemise ajal ülesütlemise eeldused täidetud ning laenu tagastamise lõpptähtaeg ei ole saabunud, on hagejal võimalik esitada edasiulatuv nõue uuesti määratud, tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmiseks. Kohtu määratud tähtajaks hageja ümberarvestust ega nõuet TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks ei esitanud.
26.VÕS § 416 lg 1 tulenevalt peavad makseviivituse tõttu tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks olema täidetud järgmised tingimused: - tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; - krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Siinjuures peab esimene neist tingimustest olema täidetud juba ülesütlemise teate saatmise ajal.
27.Hageja on esile toonud millises summas (1817,71 eurot) krediidiandja kostjale laenu väljastas ja ka kostja poolt tehtud tagasimaksete kogusumma (330,61 eurot) ning, et tagasimaksetest arvestati põhiosakatteks 167,71 eurot, intressi katteks 157,65 eurot, teenustasude katteks 5,00 eurot ja viivise katteks 0,25 eurot. Viimase tagasimakse tegi kostja krediidiandjale hagi kohaselt 12.04.2024 ning tema poolt on täielikult tasumata 14.05.2024, 14.06.2024 ja 14.07.2024 osamaksed.
28.Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 4,00%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt saab kostjal 15.12.2023 lepingu alusel nõuda intressi mitte lepingulises määras, s.o 40,44% aastas, vaid määraga 4,00% aastas. Arvestades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel 10 kordselt vähenenud intressi määraga, ei ole kohtul kahtlust, et nõude ümberarvestamise tulemusena ei olnud kostja 14.05.2024 osamakse tasumisega viivituses. Kohus eeltoodule tuginedes tuvastab, et krediidiandja ja kostja vahel 15.12.2023 sõlmitud lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtava ümberarvestuse tingimustes kehtiv. 7(7)
2-24-137072
29.Hageja nõude aluseks olev leping on hagi kohaselt tähtajatu. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või IPF Digital AS on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda.
30.Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja mõistmiseks mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel. Seega ei saa kohus põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.
31.Arvestades, et hageja nõue kostja vastu ei ole sissenõutavaks muutunud ja hageja ei ole kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohast nõude ümberarvestust ega ka TsMS § 369 kohast nõuet, ei ole kohtul võimalik hageja viivisenõuet selle ebaselguse tõttu rahuldada. Samadel põhjustel ei ole kohtul võimalik rahuldada sissenõudmiskulude nõuet, kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaksid, et ka nõude ümberarvestamise tingimustes esinesid hagejal alused nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
32.Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
33.Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
8(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.