A N ́i kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik (usaldusisik): A N, isikukood XXX, elukoht XXX Võlausaldaja I Swedbank AS, registrikood 10060701 Liivalaia 8, 15040 Tallinn, lepinguline esindaja Gerda Johanson, e-post [email protected] Võlausaldaja II Telia Eesti AS, registrikood 10234957, e-post [email protected] Võlausaldaja III AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn, lepinguline esindaja Elo Ilumäe, e-post: [email protected] Võlausaldaja IV AS Lääne-Nigula Varahaldus, registrikood 10447162, Pargi 6 Taebla alevik, LääneNigula vald, 90801 Läänemaa, e-post [email protected] Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine 01.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlausaldaja AS SEB Pank taotlus võlgniku A N (pankrotis, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Lõpetada A N suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Keelduda A N vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada A N usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade A N kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
2-13-9999 Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 18.02.2015. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-9999 lõpetati A N'i pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku A N'i ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 04.09.2020. a määrusega Pärnu Maakohus pikendas võlgniku A N'i kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 18.02.2022. a. Kohus märkis määruses, et võlgnik ei ole nõuekohaselt täitnud enda kui võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise perioodil ning võlausaldajatele on vastavalt jaotusettepanekule tasumisele kuulunud summad alates 2017. ast üle kandmata. Kohus andis võlgnikule võimaluse tasuda eelnevatel perioodidel tasumata summad võlausaldajatele hiljemalt 10. augustiks 2020, kuid võlgnik ei ole nimetatud tähtpäevaks tasunud võlausaldajatele tema poolt tasumata väljamakseid ka mitte vähesel määral. Kohus andis määrusega võlgnikule täiendava võimaluse võlgnevuste vähendamiseks.
2.29.09.2020.a nõudekirjaga kohustas kohus usaldusisikut esitama kohtule aruanne perioodi 19.02.2022-18.02.2021 kohta hiljemalt 01.03.2021.a. Usaldusisik kohtule tähtaegselt aruannet ei esitanud. 03.03.2021.a nõudekirjaga andis kohus võlgnikule täiendava tähtaja aruande esitamiseks. Võlgnik esitas aruande 23.03.2021.a. Esitatud aruande kohaselt tuli võlgnikul teha võlausaldajatele väljamakseid. 26.05.2022.a nõudekirjaga andis kohus võlgnikule taas tähtaja aruande esitamiseks võlgniku kohustuste täitmise kohta perioodil 19.02.2021 – 18.02.2022. a Ühtlasi kohustas kohus võlgnikku esitama kohtule maksekorraldused võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. A N esitas 14.06.2022 asjas viimase aruande ning 14.06.2022 taotluse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 20.06.2022 tegi kohus kohtunõude, millega andis võlgnikule tähtaja maksekorralduste esitamiseks võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta eelnevate perioodide osas. Lisaks juhtis kohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et 02.09.2021.a laekus võlgniku kontole suurem summa, selle perioodi osas aga pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ei ole ega ole ka vastavat summat kajastatud aruandes, samuti ei olnud aruandes kajastatud AS Pensionikeskuse väljamakseid. 27.06.2022.a esitas võlgnik parandatud aruande. 27.06.2022.a nõudekirjaga tegi kohus A N'ile ettekirjutuse teha hiljemalt 27. juuliks 2022. a vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 7354,11 eurot ning kohustas võlgnikku esitama kohtule väljamakseid tõendavad dokumendid hiljemalt 30.07.2022. a. A N kohtule maksekorraldusi võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta ei esitanud.
3.Viimase täiendatud usaldusisiku aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 25.03.2022.a XXX AS-is ja alates 28.03.2022.a XXX OÜ-s. Võlgnik kasvatab nelja alaealist last. Vara ei oma.
2-13-9999
4.Kohus küsis võlgniku taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 28.06.2022.a esitas seisukoha võlausaldaja Telia Eesti AS, märkides, et võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamisega. 29.06.2022.a esitas seisukoha võlausaldaja Swedbank AS märkides, et A N on 15.04.2016 tasunud Swedbank AS-le jaotise summas 20,06 eurot ning võlausaldajal puuduvad vastuväited A N’i kohustustest vabastamisele. 01.07.2022.a teatas võlausaldaja AS SEB Pank, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajal jäi tunnustatud nõude eest pankrotimenetluses saamata 27,569.77 eurot. Menetluse kestel, s.o enam kui seitsme aasta jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale ühe väljamakse summas 125.18 eurot, mis on 0,46% nõudest. Antud menetluses on võlgnik avaldanud ja tõendanud, et ta on töötanud ja saanud tasu ning teinud võlausaldajale väljamakseid. Küll aga väljamakseid aruannetes näidatud summades tehtud ei ole va üks väljamakse 2016. aastal summas 125.18 eurot. Seega on võlgnik menetluses esitanud valeandmeid. Samuti on võlgnik tahtlikult jätnud võlausaldajale väljamaksed tegemata. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku poolne aruannete esitamine, mis ei vasta tõele ning väljamaksete mitte tegemine, kuigi isikul on olnud vastavalt sissetulekutele see kohustus ja võimekus, vähemalt raskelt hooletu. Väljamaksete mitte tegemist saab käsitleda tahtliku tegevusena. Seega on täidetud ka kohustustest vabastamata jätmise teine eeldus – võlgniku käitumine on olnud süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Ka mittetäieliku ja väärinfot sisaldava aruande ja puudulike tõendite esitamine kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, neid kohustusi on võlgnik rikkunud süüliselt ning sellest tulenevalt on võlgnik kahjustanud võlausaldaja huve. Praegusel juhul on võlgnik oma tegevuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja palub lõpetada A N kohustustest vabastamise menetlus ja jätta A N kohustustest vabastamata. Võlausaldaja AS Lääne-Nigula Varahaldus kohtule enda seisukohta ei esitanud.
5.01.09.2022.a toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et AS Pensionikeskuse väljamaksete eest soetas ta lastele riideid, voodid. Väljamakseid võlausaldajatele ei olnud kõigi nende aastate jooksul võimalik teha, kuna endale ei oleks jäänud elamiseks midagi. Üürihinnad on kõrgemaks läinud, praegu maksab üüri 700 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud, lisaks on tal kohustus lapsi üleval pidada. Õigeaegselt aruannete esitamata jätmise kohta märkis võlgnik, et ta saigi nii aru, et kohus alati saadab talle aruande blanketid. Võlgnik palus kohtul kaaluda siiski teda täitmata jäänud kohustustest vabastada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud,
2-13-9999 võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 04.09.2020. a määrusega Pärnu Maakohus pikendas võlgniku A N'i kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, s.o kuni 18.02.2022.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas kohtule kohtu nõudel aruandeid koos pangakonto väljavõttega ja andis kohtule selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud 01.09.2022.a. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldaja AS SEB Pank palub lõpetada A N ́i kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad vastuväiteid kohustustest vabastamisele ei esitanud.
9.PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
11.Kohus olles tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannetega, võlgniku ja võlausaldajate seisukohtadega ning kohtu poolt kogutud tõenditega, leiab, et kohtu hinnangul tuleb keelduda A N vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu küll võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos, kuid kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
12.Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Maksu- ja Tolliameti teatest nähtub ülevaade võlgnikule tehtud väljamaksetest, mille kohaselt perioodil 01.02.2015 kuni 31.12.2015. a oli võlgniku sissetulekuks töötasu XXX AS-lt ja XXX AS-lt ning Eesti Haigekassalt brutosummas 8225,75 eurot. 2016.a on võlgnik esitanud abikaasaga ühise tuludeklaratsiooni, millel A Ni deklareeritud brutotulu oli 14 699,67 eurot, 2017.a on võlgnik saanud maksustatavat tulu kokku 14 972,11 eurot, 2018.a 13 785,49 eurot, 2019.a 13 208,61 eurot, 2020.a 14 044,77 eurot ning 2021.a 22 630,62 eurot. Perioodil 01.2022.a kuni 02.2022.a on A N saanud töötasu kokku 1674,43 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et perioodil 18.02.2015-18.02.2018 ei ole määratud võlgnikule sotsiaal- ja peretoetusi. Võlgniku
2-13-9999 pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud 7 aasta jooksul töötasu määras, mis ületas tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata. Juba 04.09.2020.a määruses märkis kohus, et võlgnik ei ole nõuekohaselt täitnud enda kui võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise perioodil ning võlausaldajatele on vastavalt jaotusettepanekule tasumisele kuulunud summad alates 2017. a-st üle kandmata. Vaatamata tähtaja pikendamisele, ei ole võlgnik täitnud enda kohustust teha võlausaldajatele väljamakseid ka kaks aastat hiljem. Perioodil märts 2020veebruar 2021 tuli võlgnikul väljamakseid teha võlausaldajatele kokku summas 8.82 eurot. Lisaks on võlgnikul tekkinud väljamaksete kohustus võlausaldajatele augusti ja septembri kuu eest 2021.a, kuid võlgnik ei ole ka seda kohustust täitnud, vaatamata kohtu ettekirjutusele, märkides lihtsalt, et tal on elamiseks ja laste ülalpidamiseks raha vaja.
13.Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
14.Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku A N ́i (pankrotis) käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamise menetlus on tänaseks kestnud üle seitsme aasta. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud mitte ühtegi väljamakset aastast 2017, kuigi võlgniku sissetulekud oleksid väljamaksete tegemist võimaldanud. Kohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et võlgniku sissetulekud võimaldavad teha väljamakseid võlausaldajatele ja andnud võlgnikule väljamaksete tegemiseks tähtaegu. Võlgnik ei ole aga kohtu selgitustele vaatamata võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi tema sissetulekuid arvestades oleks saanud tema tulule sissenõuet pöörata.
15.Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel PankrS §-s 173 lg 3 ja 4 tulenevaid kohustusi ning ei ole teinud seetõttu võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulekud tegelikult võimaldasid.
16.Kohtu hinnangul saab võlgnikule ka ette heita PankrS §-s 173 lg 2 tulenevat kohustust mitte varjata saadud tulu. Kohus nõustub esmalt AS SEB Pank seisukohaga sellest, et võlgnik on varasemates aruannetes avaldanud ja tõendanud, et ta on töötanud ja saanud tasu ning teinud võlausaldajale väljamakseid. Küll aga väljamakseid aruannetes näidatud summades tehtud ei ole va üks väljamakse 2016. aasta. Eeltoodu alusel kohus nõustub AS SEB Pank seisukohaga sellest, et võlgnik on varasemas menetluses esitanud ka valeandmeid. Lisaks on võlgnik jätnud perioodi 19.02.2021 - 18.02.2022 kohta esitatud esmases usaldusisiku aruandes sissetulekuna kajastamata AS Pensionikeskuse laekumised septembris 2021.a, mis kajastuvad pangakonto väljavõtetes. Kusjuures alles kohtu nõudel esitas võlgnik kohtule pangakonto väljavõtte perioodi kohta 01.09.2021-03.09.2021, mil AS-lt Pensionikeskus laekus võlgniku kontole 9233,87 eurot.
17.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada. Tuvastatud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole oma PankrS §-s 173 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi täitnud, on esitanud valeandmeid ja varjanud saadud tulusid, ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgniku sissetulek võimaldas ja on kahjustanud sellega
2-13-9999 võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
18.Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab üksnes PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (Riigikohtu 27.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-113). Kohus leiab, et A N (pankrotis) on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustust süüliselt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kantuna soovist mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid – seega on võlgnik rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt.
19.Kuivõrd kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS §-s 173 tulenevat kohustust süüliselt, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A N ́i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Eeltoodu tõttu on võlausaldaja AS SEB Pank taotlus võlgniku A N kohustustest vabastamata jätmiseks.põhjendatud ja tuleb rahuldada.
20.PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub A N ́i (pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb A N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
22.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
23.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus keeldus võlgniku kohustustest vabastamast. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.