Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tuleb punktis 4 temalt välja mõistetud riigilõiv 1100 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusele lisati makseinfo leht makserekvisiitidega. Nõude riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb R. V. tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud korras. Tartu Maakohtu 25.05.2021 kohtuotsus jõustus 20.06.2022.

Kohus palus 11.08.2022 kohtunõudes R. V. täpsustada, kas tema taotlust kohtuotsusega välja mõistetud riigilõivu riigituludesse tasumise ajatamiseks tuleb käsitleda menetlusabi taotlusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 185 tähenduses või täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel esitatava avaldusena täitemenetluse ajatamiseks. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et isik võib tasuda riigilõivu või muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusabi saamiseks tuleb kohtule esitada TsMS § 185 nõuetele vastav menetlusabi taotlus. TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus selgitas R. V. , et menetlusabi on mõeldud enne menetlustoimingu tegemist või avalduse menetlusse võtmist tekkinud kulude kandmiseks, mitte menetluse lõppemisel välja mõistetud menetluskulude kandmiseks. Seega riik küll tagab menetlusabi andmisega majanduslikult vähekindlustatud isikutele võimaluse kohtusse pöörduda, kuid menetluses osalemise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamise riski kannab isik ise. Kuivõrd kohtul puudub õiguslik alus lahendada menetlusabi andmise taotlust, mis on esitatud pärast menetluse lõppu ja kohtuotsuse jõustumist, siis viitas kohus, et tegemist on tõenäoliselt perspektiivitu taotlusega, mille kohus jätab menetlusse võtmata või rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus, et juhul, kui R. V. soovib oma taotluse esitada TMS §-s 45 sätestatud avaldusena täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, tuleb tal esitada tõendid selle kohta, et kõnealuse riigilõivu sissenõudmiseks on tema suhtes algatatud täitemenetlus, kuivõrd vastavat avaldust saab esitada vaid pärast täitemenetluse algatamist.

R. V. saatis 17.08.2022 kohtule vastuse, milles ta avaldas jätkuvat soovi talt jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu tasumise ajatamiseks, kuid vastusest ei olnud kohtul võimalik üheselt järeldada, kas R. V. käsitleb oma vastavat taotlust menetlusabi taotlusena TsMS § 185 tähenduses või TMS §-s 45 sätestatu avaldusena täitemenetluse ajatamiseks.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus on ülaltoodu alusel seisukohal, et R. V. taotlus on menetluslikult lubamatu ja tuleb seetõttu jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Nagu kohus selgitas R. V. juba 11.08.2022 nõudekirjas, on menetlusabi mõeldud enne menetlustoimingu tegemist või avalduse menetlusse võtmist tekkinud kulude kandmiseks, mitte menetluse lõppemisel välja mõistetud menetluskulude kandmiseks. Seega riik küll tagab menetlusabi andmisega majanduslikult vähekindlustatud isikutele võimaluse kohtusse pöörduda, kuid menetluses osalemise tagajärjel tekkinud kulude hüvitamise riski kannab isik ise. Kuivõrd kohtul puudub õiguslik alus ja pädevus lahendada taotlust jõustunud kohtuotsusega riigituludesse väljamõistetud riigilõivu tasumise ajatamiseks, siis on kohtu hinnangul tegemist menetlusõiguslikult lubamatu taotlusega, mida kohus ei saa lahendada. R. V. 17.08.2022 vastuses toodud viited KrMS §-dele 423 ja 424 ei ole asjakohased, kuivõrd need õigusnormid kuuluvad kohaldamisele kriminaalmenetluses, mitte tsiviilkohtumenetluses.

Ühtlasi ei saa R. V. taotlust käsitleda ka TMS §-s 45 sätestatu avaldusena täitemenetluse ajatamiseks, sest kohtule teadaolevalt ei ole R. V. suhtes kõnealuse riigilõivu sissenõudmiseks algatatud täitemenetlust.

Kohus selgitab R. V. , et info riigilõivu tasumise kohta on leitav 21.05.2021 kohtuotsuse resolutsiooni punktist 5. Kostja Valli Murde arveldusarve numbrit tuleb R. V. kohtuotsuse täitmiseks küsida Valli Murdelt või tema lepinguliselt esindajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.