Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 05.09.2022, Tallinn 2-22-7864 Ärilaen24 OÜ hagi Kewor OÜ, K. L. vastu võla nõudes 4 786,12 eurot
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Hageja: Ärilaen 24 OÜ (registrikood 16094256; asukoht Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: T. R. (IURING Õigusbüroo; e-post: XXX); Kostja I: Kewor OÜ (registrikood 16191953; asukoht Mustamäe tee 137-152, 12918 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja II: K. L. (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata, epost: XXX, XXX).
2-22-7864 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2 (4)
2-22-7864 − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). − Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on hageja ja kostja II käenduslepingu p-s 1.1.4 kokku leppinud, et kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on 6 000 eurot. Kohus märgib, et kostja II võlgnevuse maksimaalne kogusumma (s.t põhivõlgnevus 2 787,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 472,48 eurot ja edasiulatuv viivis mitte enam kui 2 315,01 eurot) ei ületa käenduslepingu p-s 1.1.4 kokkulepitud vastutuse piirsummat 6 000 eurot. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostjate hüvitatavad menetluskulud. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjatelt hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, kokku 1 230 eurot, ning kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 750 eurot (630 + 120). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 750 eurot ning menetluskuludelt (750 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul ei ole hageja taotlenud hagi tagamise tühistamist, mistõttu kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 386 lg-le 2 asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega
3 (4)
2-22-7864 sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. TsMS § 195 lg 1 järgi, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Sama sätte lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kuna hagi tagamine jääb kehtima, ei ole praegusel hetkel võimalik rahuldada hageja taotlust tagatise tagastamiseks. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.